Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere kõigile raadio kahes on taas alanud saade nimega puust ja punaseks ja nagu igal nädalal on meil siin käsitlemisel üks natukene laiem teemade ring sellises populaarteaduslikus võtmes. Vaatame, missuguseid uudiseid sellest teemast selles valdkonnas laiemalt on esile kerkinud, missuguseid uuringu tulemusi on võib-olla selgunud ja igal korral palun siis saada üles ehitatud selliselt, et raadio kahe poole pealt on siin üheks saatejuhiks emb-kumb kas Arko Olesk või siis Madis Aesma. Täna olen selleks mina, Madis Aesma teemad varieeruvad meil rohkem kui saatejuhid. Ja täna räägime me sellest, mis on viimasel ajal põnevat toimunud arheoloogia lisaks minule on siin stuudios Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa, tervist, Margaret kärak. Kui nüüd minna kõige esimese sellise põnevama uudise juurde, siis seda võib vist nimetada selle aasta siiamaani kõige olulisemaks leiuks Rakvere lähedalt Uhtnast aprilli alguses suur hulk roomaaegseid münte. Seal oli situatsioon siis selline, et üks kodulooklubi otsis ühte vana lahingupaik, aga läks siis hoopis muud moodi, avastati hoopis üks, üks rahapada, kas seda juhtub Marge sageli, et otsitakse ühte asja, aga leitakse hoopis midagi muud? Ikka arheoloogia on ju keeruline, ei tea, mis seal maapõues on ja noh, ja ei ole ka otseseid teid alati, et või, või aardekaarti, et sinna ristmine otsi sealt, kaeva sealt. Et kui tuleb niiviisi kaudsete allikate põhjal otsida, et siis mis on väga sageli, et ei leia seda, mida otsitakse nii nagu praegu seal Uhtna sordi, et mindi otsima Rakvere lahingupaika 13. sajandi suurt lahingut, mida on kirjalikes allikates üsna täpselt kirjeldatud, et noh, kus enam-vähem, kus kohas nagu toimuda võis. Aga seda lahingupaika hoolimata väga põhjalikest otsingutest, ideid küll aga leiti väga palju muid huvitavaid leide erinevatest perioodidest ja nende erinevate leidude hulgas siis kõige nagu olulisem, kõige huvitavam Tamm oli siis seesama, nagu sa ütlesid Rooma müntide leidma. 52 Rooma-aegset münti, see on siis suurim kogus selliseid münte, mis eestist ühest kohast leitud on ja Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi numismaatik koguhoidja arheoloog Mauri Kiudsoo on siis toonud sellise võrdluse ka, et selle rahaga ehk selle 52 mündiga saanuks siis kolmanda sajandi Roomas neljaliikmeline perekond kenasti umbes pool kuud ära elada. Kas müntide hulk just nimelt ongi see, mis teeb selle leiu? No eriti tähelepanuväärseks ja eriti oluliseks või on siin mingisugune muu aspekt veel ka? Ja nojah, seal müntide kogus on tõesti tähelepanuväärne, et nüüd viimaste täpsustuste järgi on siis 51 senti ja sellepärast, et see on enam-vähem selline hulk münte, mis siiamaani on Rooma münte, mis on Eestist leitud. Nii et nüüd on nagu see kogus poole võrra suurenenud. Aga selle lisaks selle müntide kogusele on seal arheoloogide jaoks on seal ka oluline see asi, et nende müntide juurest leiti veel neli sõrmus. Need, sõrmused on kohalikud kohapeal Eestis kasutusel on Eesti nagu kohapealset tüüpi ja, ja siis see, et need, nii need mündid, kuigi need sõrmused koos olid aitavad noh, nagu 11 dateerida. Et asi on nagu selles, et kuigi need müntide peal oleva info põhjal on üsna hästi võimalik öelda, millal need mündid on vermitud et seal peal on rooma keisrite kujutised ja sageli ka nende valitsemisaeg ei tähenda see seda, et need on Eestis maha maetud sellel ajal, kui need Verniti ka neid Uhtna mündid on vermitud seal esimesel, teisel sajandil seal on Marcus Aurelius münte, siis tema tütre luts, silla mint ja väljud silla, mehe, keiser, lutsu, Saureilus viiruse münte. Aga tegelikult ta praegu ka nende sõrmuste järgi me võime öelda, et saare on maha maetud alles kolmanda sajandi esimesel poolel. Nii et noh, võib-olla mingi pool sajandit sajand hiljem, kui nad vermiti Miks need mündid sinna maha maetud võisid olla, no selge on ju see, et Eestis neid valuutaana ei kasuta, meie ju siin rooma ala ei olnud. Ja no kindlasti nad ei sattunud otsekontaktide kaudu Eestisse. Et Mauri Kiudsoo, kes on siis Tallinna Ülikooli numismaatik, et tema on nagu kõige rohkem seda teemat uurinud ja tema on välja toonud, et tõenäoliselt sattusid Eestisse kontaktide kaudu Baltialadega reisima Leedule osa Nemad kauplesid merevaiguga, seal võis olla otsekontaktid kas roomaga või siis rooma nagu barbaarikumaga, nagu provintside ka. Ja kuna meie inimeste Eesti inimestel oli kontaktid alles nende baltialadega, et siis pigem siis sealtkaudu sattusite Eestisse. Piltide pealt peab ütlema, et suurt midagi selline tavainimese pilt nendest müntidest aru ei saa, nad näevad välja nagu sellised tumepruunid jahused, noh, ma ei tea, küpsised lausa. Aga, aga ometi on see võimalik ka ka sellistena nendest konkreetsed roomaaegsed mündid välja lugeda, kogenenud numismaatikud. Ja no mis eristab seda Uhtna aaret veel nagu tavapärasest aardest on see, et kui me tavapäraselt räägime haaret ja siis me kujutame ette, et seal on hõbedat ja kulda, on ju Eestis enamasti hõbedat. Aga roomaaegne aare Eestis tähendab pronksist või vasest münte. Nii et sellepärast nad ei näe nii uhked välja, sest nad on valmistatud pronksist. Et on siis tsestertsid, kui neid lähemalt uurida, siis on seal peal kujutised, et siis nende põhjal on väga hästi võimalik neid dateerida. Turul ei ole tänapäeval nendel erilist mingit väärtust võrreldes siis väärismetallist müntidega või mõnest teisest perioodist pärit müntidega aga arheoloogide jaoks on nendel ikkagi väga-väga suur väärtus just sellepärast, et neid on nii vähe. Aga see periood Eestis on selline, kus meil ei ole nii väga palju andmeid. Nii et iga münt, et mis me leiame, annab ka infot selle kohta, kus inimesed elasid tollel ajal on ju ja, ja, ja mida nad siis tegid küsimuse ees, et kuidas nad täpselt sinna maa sisse saatsid või mis põhjustel, et noh, ega see ei ole väga selge, et me teame seda, et need mündid Eestis ei käi pinud Ghana et Eestis tollel ajal nagu rahasüsteem ei olnud. Et võimalik, et need siis kasutati nagu toormetalliks on üks teooria, et kuna ka pronksi Eestis ju pronksi neid Tõlge metall Eestis endas ei ole, et siis just see imporditud pronks seda kasutati, sulatati ümber ja sellest tehti ehteid või mingeid muid tarvilikke asju. Kunas need peidukohad on sageli ka sellised, mis võivad viidata ohverdamisele, et kas see Uhtna tegelikult sihukeses nagu vesises keskkonnas siis ei ole ka välistatud, et, et see on seotud ohverdamisega. Et kui nüüd mõelda, et mida need mündid tollel ajal inimesele võiksid tähendada, et kui nendele antagu rahalist väärtust seal peal on, nagu siis mingid võõra maalaste kujutised imelikult riides seal tavaliselt on, siis ühel pool on see keisri portree. Aga teisel pool on väga sageli juma jumalate kujutised, nagu erinevad jumalad Kosovo atribuutide ka, eks ole? See vist tolleaegsel eestlasele tunduda päris selline võimsa väega väega. Ja miks mitte ja arvestades ka seda, et tollel ajal nagu Eesti enda inimeste solist Siguraal skulptuuri või, või kunsti ei olnud, et enamasti nad tegid nagu geomeetrilisi ornament, et seda enam võis nagu huvitav või kummaline nendele olla. Omapärane süsteem on veel ka see, kui siin selle teemale nüüd tasapisijoon alla tõmmata, kuidas neid münte säilitada, nimelt nendega on siis niisugune lugu, et neid ei tohi nüüd lasta. Ja kui võtta sellepärast et kui see pikka aega seal noh, suhteliselt niiskes maas olnud münt ära kuivaks, siis oleks korrosiooni mündi pinnalt võimatu eemaldada ja siis olekski olukorda oluliselt keerulisem. No praegu mõjust konsulteerisin enne saadet Mauriga, et saada viimaseid andmeid, selle leiukohta ja siis Mauri ütles, et ega ta ei olegi saanud põhjalikumalt neid münte veel uurida. Just sellepärast, et nad on konserveerimisele sageli pronksasjadega ei juhtu midagi, konnad maa seest välja tulevad, aga noh, need mündid on tõesti üsna halvas seisukorras, nii et k konservaatoreid praegu nuputavad, et kuidas neid täpselt konserveerida, nii et kõik need info, mis seal peal on, et see ära ei kaoks. Konserveerimise käigus. Ja siis hiljem alles selgub, et millisesse kogusse või kuhu kohta need mündid täpselt minna võivad. Üks asi, mis muidugi väärib veel äramärkimist, on vast see, et tuleks tuleks kiita. Ma kujutan ette seda kodulooklubi, kes kohe võttis arheoloogidega ühendust esimese asjana pärast leidsid. Ja see otsinguklubi kaamerad, nemad on väga tublid ka sellepärast et nad ise teevad väga palju eeltööd. Aga noh, see uuring konkreetselt oligi algusest peale tehtud, koos arheoloogidega tähendab see lahingupaiga otsimine nii et see oli nagu ühine projekte. Niisiis, selle kevade 2015. aasta esimene suur oluline leid oli meil siin tänases saates puust ja punaseks nii-öelda starditeemaks ja kellel alguses kuulmata jäi, siis rääkisime arheoloog Marge Konsa ka siin. Nüüd sellest, et Rakvere lähedalt Uhtnast leiti eelmise kuu alguses suur hulk roomaaegseid münte tervelt 51 tükki, mis on suurim kogus selliseid münte, mis siiamaani Eestist leitud. Jätkame väljakaevamiste teemadel siinsamas Eestis toimunud väljakaevamiste teemadel juba paari minuti pärast. Te kuulate raadio kahte. Täna on saates puust ja punaseks teemaks arheoloogia ning viimased põnevamad uudised ning uuringud sellest vallast ja siin raadio kahes arheoloogia teemadel juttu vestmas Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa ning Madis Aesma. Ja kui tänases esimeses teemas rääkisime selle aasta seni olulisemast leiust vast Uhtna lähedalt leitud Rooma aegsetest müntidest, siis nüüd läheme ühtede väljakaevamiste juurde. Kust sa, Marge, ise eelmisel nädalal noh, nädal tagasi alles alles saabusid ja ja see koht, millest juttu tuleb, on siis vara jäämägi, mis jääb Tartus Peipsi poole. Ja nagu sa rääkisid siin enne saadet, siis nendelt väljakaevamistel saadi päris palju infot selle kohta, millised olid viikingi eestiaegsed, matusekombed ja rituaalid. No aga selle leiu puhul tuleb muidugi suur tänu avaldada detektaristidele, kes selle muistise leidsid. Et see avastamislugu on päris põnev, see ühe külamehed, Peeter Kiuru ja Veiko Wulf tundsid huvi detektorismi vastu ja oktoobris eelmise aasta oktoobrist läbisid nagu kord ja kohus ette näeb vastava koolituse ja said siis õiguse otsinguid teha. Ja esimese asjana need läksid siis oma külas tarkade vanade meeste käest küsima, et mis legendid räägivad ja siis soovitati neile ühte kohta, kus olevat vanasti maja varemed olnud. Ja noh, kui otsida ka nagu ajalooliste kaartide pealt, siis jah, selles kohas oli siis seitsmeteistkümnendal sajandil märgitud vana talukoht. Nii et nad läksid siis selle talukoha ümberdetektoriga muistiseid otsima. Eelmise aasta jõulude paiku. Ja siis, 22. detsembril nad seal heinamäe peal ringi käisid ja seda majavaret nad otseselt üles ei leidnud, aga noh, detektor hakkas piiksuma ja siis nad tegid maapinda augu ja siis hakkas seal tulemusi siukseid, vanamoelist ilmega pronksasju. Ja noh, nad olid just koolituse läbinud, teadsid, mida teha tuleb, et ei hakanud rohkem välja kaevama, võtsid kolm asja, nii nagu seadus ette näeb. Et kui sa saad aru, et tegemist on kultuuriväärtusega leiuga, siis, siis tuleb muinsuskaitseametile teatada. Aga noh, talvel siis arheoloogid enam ei hakanud välja minema otsima kevade ära. Ja kevadel koos siis nende Peetri ja Veikoga läksid start arheoloogid ja sinnapaika. Ja hakkasime siis põhjalikumalt uurima, et mis objektiga on tegemist. Ja esimese asjana selgus, et seal on matusepaik aga mitte tavaline matusepäike. Tavaliselt viikingiajal on sellised levinud kivikalmed, aga see on siis selline kalme, mis on põletusmatustega, aga kus ei ole ühtegi konstruktsiooni, mingeid kive ei ole, on lihtsalt maapinda puistata aukudesse pandud põletusmatused. Et see on juba üsna tähelepanu väärne arheoloogidele, sest selliseid kohti on ju väga raske leida, kui seal maapinna peal ei ole mitte midagi. Ja eks meil neid maa-aluseid põletusmatuseid sellest ajast ei ole ka noh, nii väga palju teada. Milline see Eesti viiking, täpne periood üldse, millal see Eesti viikingiaeg algab ja millal ta lõpetab? Eesti viikingiaeg algab aastaga 800 ja lõpeb aastaga 1050, aga see konkreetne matmiskoht ja ohverduspaik on väga hästi doteeritav esemete järgi, mis me sealt leidsime. Nii et see on svikinga lõpust 10. sajandi lõpp ja 11. sajandi algus. Sealsamas lähedal on asulakoht teada asula kohta linna parem natukene varem juba teada, et viiking aga asulakoht on ühel pool järve ja matusepaik on teisel pool järve. Nende kahe Mussis omavaheline paiknemine annab meile juba päris palju nagu huvitavat infot tolleaegsete inimeste uskumuste kohta. Et võib ju ette kujutada, kui keegi külas suri, et kuidas ta siis paadiga üle järve viidi, teisele poole kaldale, mis võib-olla oli siis nagu surnute maa ja kus seal tehti, siis tule, tuleriidad ja põletati ja nii edasi. Ja, ja siis see asi läheb veel edasi. Et et kui siis oli see matusepaik leitud, siis need detektoristid ega koos siis hakati uurima ala natukene laiemalt. Et siis see detektor piiksus ka kaugemal, kuigi see konkreetne see 15 20 meetrit matuseala. Ja siis selgus, et seal on umbes 250 meetri pikkusel alal sellised nagu leiukompleksid, maha maetud kus mõnikord on luid, aga mõnel puhul ei olnud luid, need olid lihtsalt nagu kogum esemeid maha maetud, osa nendest on ka tõenäoliselt kas Värv ohverdatud järve järve kaldasse. Ja mis on nagu väga huvitav on see, et osad nendest esemetest on olnud tuleriidal. See asjaolu, et, et nüüd on meil matusepaik ja siis osa esemeid, siis tuleriidal korjatakse nagu eraldi maetakse hoopis kalmistust nagu kuhugi väljapoole. Et see on nüüd nagu väga noh, erandlik, et me me varem ei teadnud, et, et niisugune komme võis olla, et et kui me sellest perioodist. Me teadsime küll, et, et on olemas nagu peit, leida ohvrileide ja on olemas matusepaigad. Aga Me käsitlesime neid nagu eraldi nähtusi. Ja ka nüüd me nagu näeme, ohverdamise komme on seotud ka esivanemate kultusega. See kõlab siis ikkagi üsna sellise keerulise ja pika-pika protsessi nagu siin nüüd asi, ütleme tõesti kokku panna sellise hüpoteesi kohaselt, et ütleme, keegi suri ära, siis ta toodi paadiga tõesti teisele poole järve, siis ta põletati seal ära ja siis, kui ta oli veel ära põletatud, võeti sealt sellest põlenud matusekohast need esemed, mis taga kaasa pandi ja maeti need veel siis eraldi maha. Niimoodi. Ja, ja kuna mitte kõik esemed ei anud, põletatud osa olid ka põletamata, et siis võib olla ja veel näiteks mingitel mälestamis riidustele, et siis äkki tuldi hiljem veel tagasi ja jääki tehti veel seal ohverdusi. Noh, igal juhul see koht nagu ütleb meile, et me teame nii vähe tolleaegsest matusekombest, et, et see on nagu on nii põnev. Ja noh, ka need leiud on, on väga huvitavad, et et need kompleksid, mida me siis kaevamistel jõudsime avada, et noh, näiteks seal oli üks selline punt esemeid, kus olid siis üheskoos oli üks võimas odaots niisugune üsna pikk võitlusnuga, siis olid hobuse suurauad ja luisk, need olid siis ühe pundina pandud maa sisse. Ja siis me leidsime veel sellise asja, et ühes kohas, kui me kaevasime sealt kunagise järve äärest, et seal olid siis odaotsad, olid tipuga ja nagu turba sisse suunatud, mis osutab jaja, mis osutub sellele, nagu oleks odasid sinna vette visatud nende rituaalide ajal. Kõlab igatahes päris põnevalt ja tõepoolest, nagu sa ütlesid, siis see on üks üks selliseid ei leidu või leiukohta siis, mis jätab just ka ikkagi fantaasiale väga palju ruumi, sellepärast et sellepärast, et midagi selget just nagu just nagu polegi, eks ole, selge, on ju see, millal need asjad toimusid ja selge on see, et kedagi sinna kedagi sinna maeti, aga aga kuidasmoodi koguse protsessioon, kombestik võis välja näha ja ja missuguste elu nende inimesed elasid, mida nad uskusid, see on ikkagi jätkuvalt siis ministeeriumit. Ja ja noh, natukene, eks ole sammukese, Me oleme nüüd jälle lähemal, aga kindlasti kindlasti see on nüüd selline koht, et pärast nende esialgsete uuringute lõppemist võis jõuda otsusele, et seda tuleb edasi uurida. Ja võib-olla mitte sellel aastal, aga noh, kõigepealt analüüsime neid andmeid ja no et Luit luid saab täpsemalt määrata, et ja noh, ja siis planeerime ilmselt tulevikus küll edasisi uuringuid seal kohas. Viikingiaja teema käis siit korraks läbi ja oli juttu ka sellest, et Eesti viikingiaeg siis oli aastatel 800 kuni 1050 ja järgmise teemaga jääme samuti viikingiaja olemuse juurde, aga räägime siis sellest, et nüüd välismaised teadlased on natukene seda Skandinaavia viikingiaja algusest ümber hinnanud ja toonutab pisut varasemasse aega. Jätkame siin raadio kahes saates puust ja punaseks arheoloogiaga, paari minuti pärast stuudios Marge Konsa Tartu ülikoolist ning Madis Aesma. Kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks ja täna räägime uuematest uudistest, mis seotud arheoloogiaga, mis tulemas siis arheoloogiavaldkonnast ja stuudios on Marge Konsa, Tartu Ülikooli arheoloog ning raadio kahe poole pealt. Ühesõnaga, ja kui eelmise teemaga jõudsime siin Eesti viikingiaja, inimeste tegemiste ja toimetuste juurde, siis järgmine teema viib meid skandeerima raames, aga jääb samuti viikingiaega. Nüüd on siis doktor stiive Ashby Yorki Ülikooli arheoloogiateaduskonnast tulnud välja põneva teooriaga, et Skandinaavia viikingiaeg algas varem ja algas hoopis teistsuguse ja palju rahulikumana kui seni arvatud, sest et noh, siiamaani see on siis klassikaliselt dateeritud viikingiaja alguses juuniga aastal 793, kui siis Norra viikingid ründasid Põhja-Inglismaal asuvad lindis phony mungakloostrit ja sellest sündmusest kõigest sellele järgnevast pajatab ka ma arvan, paljude kuulajate poolt nähtud ajalooline telesari waiting või siis viikingid. Selgunud, et Norra viikingid alustasid tegelikult oma tolle aja kohta ülipikki merereise umbes 70 aastat varem, umbes siis 720. aasta paiku ja alguses olid need siis hoopis sellised rahulikud kaubareisid ja tõsi on see, et Inglismaale päris alguses veel säilatud sõideti siis praegusesse naaberriiki taanisse, sealt on avastatud näiteks kauplemiskoht nimega Riibe ja teadlased arvavad, et selle mitte nii pika reisiga, siis harjutasid viikingid, reisimisandsid neile kogemust ja julgust selleks, et umbes 70 aastat hiljem asuda siis juba sõjaretkele. Ja et see Riibe õigupoolest on juba üsna ammu välja kaevatud, aga seekordses uuringus siis võite ette sellest kaubitsemist kohast leitud sarvest ja luust kammid. Ja siis nende valmistamise töötlemisjäägid. Ja uuriti põhjalikumalt, et mis loomaliigisarvest need siis täpsemalt on. Ja need kammid on selles mõttes ka huvitavad, et nende valmistamine tollel ajal nõudis üsna suuri oskusi ja osavust. Ja kui nüüd nagu ette kujutada, et ainuüksi sellesse Sõrve enda ettevalmistamine oli üsna pikk protsess ja siis tuli lihtsalt need plaadikesed välja lõigata ja siis iga Pi saeti sisse sinna luuplaati saega üks laval ja kujutage ette, kui sul nagu üks p läheb katki või valesti siis, siis on see kogu see asi rikutud. Ja, ja neid nagu siis peetakse seal Riibes, mida peetakse Taani esimeseks linnaks, esimeseks linnalisteks keskuseks. Nemad olid juba sigased professionaalselt või poolprofessionaalsed käsitöölised ja selleks, et nende oskused oleks nagu tasemel, pidid tegelikult harjutama päris palju või see materjali hulk, et saada professionaaliks, pidi olema suur vajasid palju toormaterjali ja nad vajasid ka neid, kellele siis edasi müüa. Hakatigi siis uurima, et mis toormaterjal õigupoolest on. Ja siis need York'i ülikooli teadlased töötasid välja uue tehnoloogiatehnik meetodi, kuidas seda uurida. Paljalt niiviisi bioloogiliste tunnuste põhjal visuaalselt vaadates raske kindlaks teha, et mis loomasarvest peetne kamm on tehtud, siis need kammid on väga ilusti poleeritud ja kaunistatud ja nii edasi, et noh, jaa samas mõni teine meetod nõuab siis kammi, katkilõikamist või purustamist, mis on nagu halb, sest eset ei taha ju ära hävitada. Ja see uus meetod uurib seda materjali molekulaarsel tasandil. Et see on nagu biomolekule haarne tehnika on vaja, on väga väike kogus seal 10 grammi ainult sellest ainest realist ja siis määratakse kullageenis sisalduvat petiitide massi, erinevus ei anna, need on loomaliigiti, on need erinevad ja siis saab üsna hästi ja öelda, mis loomaliigiga on tegemist. Ja. Nii et et need kammid, põhjapõdrasarvest ja põhjapõder on teatavasti loom, keda ju taanise jala Ja no niiviisi see uudis jah, et nagu need kammid oleks kõik põhjapõdrad salvestanud, aga kui lugeda seda algset artiklit, siis selgus, et et see päris nii suurejooneline anded, et seal analüüsiti 270 proovi ja enamik nendest oli punahirv ja metskits, mis on siis kohalikud liigid seal Taanis ja siis nendest soovides 18 kuulus põhjapõdrale igal juhul ka see 18 on nagu tähelepanu väärne, et küsimus ongi selles, kuidas nad siis täpselt sinna sattusid, et selleks peab, igal juhul pidid siis kontaktid olema ja nad tuvastasid ka selle, et Riibesse toodi töötlemata sarvi. No mis, mis põhjusel neid siis just põhjapõdrasarvi eelistati? Et seal need autorid arvavad, et võib-olla oli põhjus selles, et põhjapõdrasarvi oli võimalik nagu suuremates kogustes koguda. Kuna põhjapõdrad seal avatud tundras on, ju olid karjakaupa, et siis said neid sarvi võib-olla paremini kätte, kui, kui neid metskitsed või hirved sarvi metsastes piirkondades. Ja ja no lisaks sellele põhja vrase sarvemets on pea peal ka päris palju suurem kui siin metskitsel ühest ühest põhjapõdrasarve baaris saab juba palju rohkem kamme valmistada ka kui siin metskitse kahest pisikesest sarvest, aga igatahes siis noh, sedasama sedasama kammi jutu tulemusena ja selle kammi päritolu sarve tulemusena arvataksegi siis ikkagi seda, et viikingiaja alguses võis olla selline Norra viikingid tulid siis põhjapõdrasarvede ja ilmselt ka muu kaubaga sinna riidesse aastal 720 umbes. Ja kuna see oli juba ka päris pikk reis tolle aja kohta, siis hiljem koguti julgust ja mindi juba ja siis aastal 793 üle üle karmi Põhjamere Inglismaale. Ja noh, seal alguses ei kaubeldud enam mitte midagi, mindi lihtsalt kloostrisse, võeti munkadelt kuldsed ristid ära ja sõideti hästi ruttu tagasi. Ja ja selle jutu juurde tegelikult võiks meelde tuletada meie enda Salme leidu tegelikult Saaremaalt Salmest pärit kaks laeva. Need niisamamoodi lükkasid viikingiaja algust varasemaks aga küll siis mitte näidates, et tegemist oli rahumeelsete kontaktidega, vaid pigem seda, et et viidates just nagu sõjalistele rünnakutele. Salme laevadesse maetud mehed olid pärit Rootsist, nii et vähemalt Rootsi viikingite puhul ütleme et ka seal lasta 750 paiku või isegi varem, et et nad tegelesid rüüsteretkede ja rööver hetkedega. Sellised lood tänases saates puust ja punaseks, räägime arheoloogiast. Järgmine teema toob meid taas Eestisse tagasi ja ma arvan, et selle teemakeskse tegelase kohta tegelane on raske öelda, aga, aga see teema keskpunkti kohta võib öelda, et see on üks kõige selliseid romantilise maid, objekte võib-olla eesti arheoloogia üldse, ma ei tea, oled sa sellega nõus? Kui siin Lennart Meri kirjutisi vaadata? Ja mitte ainult mina, vaid ma arvan ka enamus turiste, kes Saaremaale jõuavad esimese asjana külastavad Kaali kraatrit. Sellest hakkamegi siin mõne minuti pärast rääkima, kuna siis eelmise aasta suve lõpus alustati Kaali kraatri juures kaevamistöid, et välja selgitada kraatri tekke täpne vanus ja nüüd on siis täpsemad tulemused käes, jätkame siin raadio kahes arheoloogia teemadel paari minuti pärast. Te kuulate raadio kahte. Niisiis jätkame siin raadio kahes arheoloogiateemalises saates puust ja punaseks nüüd kaalikat kraatri teemadel Saaremaa üks kuulsamaid turismiobjektid ja koht siis millest on Lennart Meri väga palju rääkinud oma raamatutes Hõbevalge ja Hõbevalgem ka ja ja tema käib välja sellise teooria, et meteoriidi langemine on kandunud müütidena lausa omal ajal siis vanasse Kreekasse ja Lennart Meri siis muuhulgas kirjutab ka sellest, kuidas neljanda sajandi geograafias kirjeldab kaugel põhjas asuvat paika nimega Thule. Ja kuigi tegelikult ei teata seda, mis kohta püütas, päris kindlalt mõtlesid, Lennart Meri meelest mõeldakse selle all just nimelt Saaremaad ja sõna tuule tuleb siis eestikeelsest sõnast tuli, mis omakorda tuleb siis muidugi meteoriiditulest, nii et selliseid lennukeid seoseid selle kohaga on, on oi kui palju. Aga nüüd siis natukene selliseid karme ja noh, raudkindlaid fakte ka eelmise aasta suve lõpus tegi siis üks rahvusvaheline uurimisrühm Kaali kraatri juures Saaremaal kaevamistöid, et selle kraatri tekke täpne vanus välja selgitada ja siiamaani on pakutud igasuguseid erinevaid versioone, on siis arvatud näiteks et see võis alla kukkuda, see meteoriit nii aastal 685 kuni 585 enne Kristust ja kukkudes maha põletada siis terve Asva asula on arvatud, et võis kukkuda palju varem, 3500 aastat tagasi on arvatud, et võis kukkuda 7500 aastat tagasi keskmisel kiviajal ja viimased pluateeringud olid siis sellised ette kukkus Saaremaale pronksiaja lõpupoole nii umbes 2500 kuni 2800 aastat tagasi. Ja nüüd siis tegi uurimisrühm sinna kraatri valli taha viie meetri pikkuse meetri laiuse paari meetri sügavuse kraavi ja siis vaadata, mis seal sees on. Nüüdseks on siis esimesed tulemused käes, päris lõplikud või mitte, aga Marge, mida need, mida need tulemused räägivad, kas 2000 502800 aastat? Kas see, kas see vanus jääb jõusse? Enam-vähem kõikide nende varasemate uuringutega on uuritud, noh, nagu enam-vähem erinevaid asju, et teada saada seda vanust, et see on üsna nagu keeruline üldse seda vanust välja selgitada teda ja sellepärast on ka netateeringud olnud nii erinevad. Et noh, näiteks seal on püütud välja selgitada kuraatoritest leitud tigude järgi siis otsitud ümbruskonna rabadest söestunud kihti ja seda üritad dateerida ja siis dateerida ka sealt kraatri sees olnud settekihte. Ja nüüd see uus uuring on võtnud täiesti uue Lähte kohab, nad otsisid siis plahvatuse eelset maapinda. Eeldus oli siis see, et kui see plahvatus toimus siis lähiümbruses taimed ja puud kõik põlesid ära. Ja selle plahvatuse käigus siis paiskus sealt kraatrist välja pinnast rusu, mis mattis selle põlenud maapinna ja kui nüüd põlenud maapind üles otsida ja ära dateerida, siis see peaks andma täpse vastuse, et millal see plahvatus toimus. Sellepärast nad tegid ska kraavi väljaspoole seda kraatrit, eks ole, et pinnas lendasid ikkagi kraatri istungid kraatrist väljapoole sinna, selle sinna selle valli taha ka suure tõenäosusega. Ja et nendest see tranžee või kraav ulatus kraatri servast 12 kuni seitsmeteistkümne meetri kaugusele ja sellest kraavist nad siis leidsidki selle kihi, see oli üsna hästi arusaadav, et selle ülemine osa sisaldas dolomiiditüki, mis oli siis plahvatusega välja lennanud, siis oli siuke süvene viirg seal vahepeal ja selle all oli siis pruunikas muld, nii et see kõik on väga usutav, et nüüd tõesti tundub, et nii see hüpotees kui ka siis vastus, et see vastab tõele. Ja see vanus, mis nad siis said, dateerides on siis, et see plahvatus toimus vahemikus 1650 kuni 1400 enne Kristust ja nagu ka enne siin öeldud, eks see jääb enam-vähem samasse ajavahemiku kui kraatri sees olnud setetest tehtud vanuse määrangut, nii et need veel omakorda nagu kinnitavad seda, et nüüd peaks olema see vanus teada. No see tähendab siis seda, teisalt, et see Asva asula, mis maha põles, põles mingisugusel muul põhjusel ma loomulikult, sest et see juhtus palju hiljem. See juhtus hiljem jah, et et Asva asula on seal umbes 1000 aastat hiljem. Ja just nimelt, see on ikkagi päris palju, aga 1000 650400 enne Kristust siis ju inimesed ikka juba elasid sealkandis. Ja Saaremaa oli asustatud, Saaremaa esimene asustus on juba 6000 aastat enne Kristust olid seal hooajaliste hülgekütid asulad aga selleks ajaks pronksiajaks oli muidugi Saaremaal juba püsiasustus ja seal on ka maaviljeluse, sest jälgi nii, et Nad tegid ka põldusid. Noh, seda küll, aga Saaremaa kindlasti oli asustatud küll muidugi ei tea, et kui tihedalt, et tegelikult terve Eesti peale selleaegne asustus ei olnud ju noh, nii väga tihe. Me teame, et pronksiajal ütleme, Asva kasutuse aja pronksiaja lõpus, mis Eestis elada umbes seal 10000 20000 inimest. Nii et et noh, me praegu ei tea, et kuivõrd suurt mõju siis plahvatus nagu inimasustusel avaldas, praegust uuringut järgi ei ole nagu selgeid märke, et see oleks mõjutanud kuidagi asustuse järjepidevust või inimese asustuskäitumist. Mida on tegelikult noh, nagu eeldatud, et et et on kuidagi otsitud nagu seda mõju, et, et kui see plahvatus toimus, et siis see kuidagi väga pidi inimeste elu-olu mõjutama. Mingil määral ta mõjutas, aga me ei näe seda arheoloogilist materjali. No ja üks on kindel, et need, kes seal Saaremaal võisid tollal elada, see pisike rahvakild olid igatahes surmani ehmunud, ma kujutan ette Ja no praegust, kas see uus uuring tegelikult üritab täpsustada ka seda, et kui suur see plahvatusjõud oli, et lisaks dateeringule tegelikult tehti seal ka laserskaneerimist ja pildistati trooniga kogu kuraator üles ja nüüd on tehtud ka esimesed modelleeringud väga täpset kõrgresolutsiooni lised ja selle põhjal siis tulevastes uuringutes siis üritatakse välja selgitada, et milline see jõud oli, aga no seniste arvamuste põhjal see võis olla umbes nagu Hiroshima tuumapommi energia noh, umbes 20 kilotonni. Ja jah, aga no see mõju nagu kokkupõrke mõjul aine oli, võis ikkagi olla enam-vähem sama, et et Hiroshimas, nii et 1,5 kilomeetri raadiuses lööklaine pühkis nagu kõik puhtaks ja, ja metsatulekahjud tapetud loomade ala võis seal vähemalt olla 15 kilomeetri ulatuses ümber selle kraatri ja võib-olla need metsakahjustuse salavõis isegi pikem olla seal kuni 20 kilomeetri raadiuses. Nii et kindlasti inimesed panid seda tähele, et midagi toimuks. Ja, aga nagu ma aru saan, siis pärast ikkagi sellest jubedast kokkupõrkest muistsed saarlased said ka päris palju tulu, sellepärast et tegemist oli raua meteoriidiga, rauda väga palju sealt kraatrist. Nii palju kui mina olen lugenud, leitud ei ole, see kasutati ikkagi osavalt ära. Noh, seda ei oska öelda, aga on tehtud eksperimente, et kas sellest on võimalik metallesemeid valmistada. Ja nende uuringute põhjal selgus, et on küll võimalik. Nii et see ei ole üldse välistatud jah, aga noh, siis hiljem, et et see siis juba rauas jalgu jagati Eestis rohud asju valmistama. Niisiis, Kaali kraater, üks põnevamaid ja kindlasti kõige dramaatilisem oma sünniga paiku siin meie väikesel Eestimaal on nüüd saanud tema minevik, tema lugu, tema sünnilugu on saanud siis taas natukene täpsemaks ja nagu siin nüüd rahvusvaheline teadlaste rühm siis asja paika pani, on suure tõenäosusega kraater tekkinud Saaremaa ja meteoriidi kokkupõrkel siis ajavahemikus 1650 kuni 1400 aastat enne Kristust. Täna oli tarheoloogiast rääkimas siin raadio kahes saates puust ja punaseks Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa ning raadio kahe poolelt Madis Aesma. Rääkisime olulisematest väljakaevamisest, mis Eestis tehtud siin viimasel ajal ja põikasime korraks siis ka skandinaavia viikingiaega. Marge, suur aitäh sulle ja kohtume sinuga arheoloogia teemadel vesteldes siin raadio kahes loodetavasti juba siis, kui sügisene programm edasi läheb. Ei oska tantsida. Meil kuidagi põhjendada ainult ida, jah, pall lehele tuge. Ja panen pilli mängima ja seinale tantsimise enda. Kuid oma peegelringiga meeridetakti kühvli pea näidet on peegelpilt, sest minu Rütt eme ei mõjusta tehinguid, eks, ja siis me ei aita miski muu mahla, kuna teine meist ei ole elutruu ja.
