Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Kraadiklaas on taas alanud saade puust ja punaseks ja nagu igas saates ikka on ka täna valitud üks laiem teemade ring, milles leiduvaid uudiseid ja uuringuid siis siin järgneva tunni aja jooksul läbi vaatame ja kommenteerime ja mille üle arutleme. Ja nagu ikka on stuudios üks kahest raadio kahe saatejuhist, kas Arko Olesk või siis Madis Aesma, täna on jutujärg minu käes ja minuga koos on Heilo altin Tartu Ülikool, robootika doktorant ja meie tänaseks teemaks ja selle kevadhooaja viimaseks teemaks ongi sobivalt vaade tulevikuvaade tehnoloogia ja robootika uudiste ning uuringute peale. Tervist, Heilo. Tere. Tere. Kõige esimene uudis tegelikult, millest nüüd kohe rääkida võiks, haakub ka natukene sellega, mida siinsamas Eestis täpsemalt siis Tallinnas alles paar päeva tagasi tehti. Nimelt siis avati nädala esimesel poolel Ülemiste Citys Eesti esimene täisteenust pakkuv kolm teeprintimise salongi. Ma pean ütlema, et ma olen nüüd lõpuks ometi ka üks neist inimestest, kellest on tehtud siis kolmdee püstkas, see on sul kodus kamina peal juba, see on mul praegu tegelikult siin tööl aknalaua peal üleni musta värvi või on sellest väga palju aru ei saa, aga see oli ikkagi olemas. Nii et nii et, ja noh, mida sa ise arvad, kas sellest võib saada nüüd niisugune tulevikuteema, et tõesti, ütleme mõne aasta pärast, kui me läheme kusagile sugulaste kokkutulekule, siis ei vii neile endast kingiks mitte mingisugust pilti raamituna, vaid hoopis väikese skulptuuri. Aga kui me mõtleme selle peale, kui palju praegu inimesed teevad pilte mobiiltelefonide ja fotoaparaatidega ja trükivad need pidid hiljem välja või, või siis avaldavad kuskil internetis, siis varsti on tõesti nii, et kui näed enda ümber midagi huvitavat ja siis teed mobiiltelefoniga sellest pildi ja mitte ei saa enam nagu seda kahemõõtmelise, vaid saad lausa kolm D-printer-is selle välja printida, sest et tegelikult teretulnud üks väike selline lisaseade mis ei ole isegi mitte väga kallis, aga see võimaldab siis telefoniga teha objektidest nii-öelda kolmdee pilte ja saata neid siis kolmdebrinterisse, kus siis saab täpselt välja prinditud samasugusel kujul. See ongi. No umbes san, analoogiline situatsioon sellele, et ütleme, kui sa praegu telefoniga pilti loetusele loetusele üles Instagrami, siis nüüd selle uue tehnoloogiaga, nii et sul läheb natuke kauem aega, sellepärast et sa pead ju tegema objektile ringi peale selle skännima telefoniga. Ja siis küsisin skännitud, siis saadata kusagil üle neti sellesamale printerile, siis täpselt väike kiip siis milline nimi on entseeii tavalisele pikslite värvi salvestamisele mõõdab aga siis iga piksli, ehk siis selle objekti punktina öelda kauguse kaamerast. Selleks kasutab kahte laserkiirt ja, ja ongi nii, et varsti midagi huvitavat panime välja, teeme pildi ja ja saamegi sellest siis need endale väikese kujukese kamina peale. Aga see kiip ühesõnaga see entsei kiip, mis siis nutitelefonide külge paigaldatav on või nutitelefonidega koostööd teeb, kas praegusel hetkel, see on veel sellisest jaekaubandusest kaugel või? Ta on jaekaubandusest kaugel ühel väikesel põhjusel. Tal on väikene resolutsioon, see tähendab seda, et me ei saa nagu väga kõrge kvaliteediga pilte teha, et kui meil on aparaadid, mis salvestavad üle 20 miljoni piksli, siis sellel väiksel kiibil hetkel oli 16 pikslit ja, ja prooviks tehti siis pilt ameerika ühes endisest mis, mis nägi küll välja, et seal on reljeefsed ilusti välja tulnud, aga kiibiloojad arvavad, et varsti-varsti saavad nad selle resolutsiooniga nii-öelda suuremaks tehtud ja siis innukese jaekaubandusse ja meil ei ole vaja enam selliseid suuri suuri skännerid või Madisse, kus kohas sina ennast lihtsalt sisse lasid skännida. Noorsandid, kes siis selle salongi avasid, käisid meil tegelikult raadio kahe hommikusaates külas? See oli teisipäeval ja mulle tuleb nüüd täpsemalt meelde ja siis oligi niimoodi, et seisin keset tuba, katsusin mitte liigutada. Ja siis üks neist tüüpidest tegi selle skänneriga mulle mõned ringid peale. Alguses oli nii, et skänner millegipärast ei tahtnud mu selga kuidagiviisi aktsepteerida, selge, ilmunud sinna arvutiekraanile, aga jah, see võttis umbes, on võib-olla 45 sekundit, äkki see, et mulle tiiru peale tegi ja siis ja siis noh, niipalju skännitud sai, et tõepoolest arvuti ütles, et ja kujutis okei. Nii et varsti-varsti on lihtsalt telefoni vaja ja rohkemat ei olegi enam midagi? Jaa, seda küll. Aga kui ma vaatan pilti sellest samast, ühes endisest, millest sa rääkisid, siis ausalt öelda mina alguses aru ei saanud küll, et tegemist mündiga, mulle tundub see pigem nagu mingisugune üleküpsetatud kohupiimakook või midagi taolist, sellepärast et nagu ma aru saan, siis pilt on sellest küljest, kus peal on siis vist Eibraham Lincolni profiil. Aga ta on ikkagi suhteliselt selline algeline, nii et võib arvata, et võib arvata, et kui nüüd tõesti tuleb see entseeii välja ja läheb siis müüki, siis see võib olla äkki võrreldav oma selle 13 skaneerimise astmelt esimeste mobiiltelefonikaameratega äkki ilmselt midagi sellist on, et see pilt ongi seal hägune, sest et seda 16 pikslit pole just palju mida salvestada, aga kui, kui resolutsioon muutub paremaks ehk siis me saame ka täpsemaid pilte, nii et miks mitte siis needsamad poisid, kes avasid seal sellise teenuse, võiksid varsti hakata lihtsalt üle interneti neid inimestest pilte saama ja neid sprintimine öelda kujuks ja siis saadavad selle sulle postiga näiteks koju täiesti vabalt ja me läheme siin kohe edasi järgmiste robootikateemadega saates puust ja punaseks on täna Madis Aesma ja Tartu ülikooli robootika doktorant Heilo altil. Hakkame rääkima küborg olemise teemadel. Siin raadio kahes on täna robootika ning tehnoloogia teemadel juttu vestmas Tartu ülikooli robootika doktorant Heilo altin ning Madis Aesma, nüüd aga natukene sellise tehnoloogia juurde, mis otseselt inimeste elu võtab, mis on otseselt inimestega seotud. Et noh, rohkem seotud olla ei saagi, see on selline tehnoloogia, mille puhul siis sõna otseses mõttes juhtmed viivad sinu ajusse ja masinad teevad seejärel seda, mida sa tahad. Eelmisel nädalal sattus pilk peale ühele erakordselt südantsoojendava videole, sellest siis kuidasmoodi ühel mehel, kes õnnetuse taga järel on halvatud, kelle jäsemed, Salvatud nii käed kui jalad õnnestus üle pika aja ilma kõrvaliste inimeste abita juua pudelist õlut ja ta tegi seda siis niimoodi. Tema aju ja robotkäe vahel oli loodud side, nii et ta kontrollis seda robotkätt ainult oma mõttejõul. Päris tore, eks. On küll varem ka oma teemades käsitlenud, et tegelikult inimene kui nii võtta, on ju ka üks robot, sest et muskleid liigutabki aju elektriimpulsside abil ja ajus toimuvaid elektrilisi impulsse on võimalik siis ka teatud kiipide abil tuvastada, et kui me tahamegi näiteks kätt liigutada või midagi teha, siis arvuti saab sellest aru ja siis nii-öelda halvatud inimesel, kes katsealusesse heeriks sortole, siis pandigi sellised kiibid aju külge operatsiooni käigus 10 tavapärast operatsiooni. Esimene tegevus, mis ta tegi, oli ta surus siis teadlasega kätt, ehk andis tere. Ainukene erinevus nüüd mis on varasemalt selles valdkonnas tehtud tööga, on see, et nad kasutasid teistsugust ajupiirkonda Läheme liideti seda kiipi või selliseid kiibenud ajupiirkonnaga, mis kontrollis otseselt musklite ja lihaste liikumist ja siis see nii-öelda robot kätte või, või nii-öelda mootorite liigutamine nägi välja selline veidikene katkendlik ja ei olnud päris nagu sujuv, siis nüüd pandi need kiibid aju osalemis, mitte otseselt ei kontrolli lihaseid, aga ta planeerib neid liigutusi ette. Et kui inimene näiteks tahab haarata purki, siis laua pealt, siis on see hetkel toimub see tegevus ajuplaneerimise osas siis sedasama osa, nüüd need kiibid ka nii-öelda skaneerivad ja tundub, et see ühendus on siis natukene edukam, natukene sujuvam. Sest et kuigi robotkäsi võttis sealt laua pealt selle pudeli küll üsna aeglaselt, vähemalt videos tundus ta, et kõik see, mida ta siis sealt Eeriku peast planeerimiskeskusest võitlus oli ikkagi üsna täpne, aeglane, aga siiski täpne. Ja seda küll seda küll ja siis teine teadlane kõrval siis sümpaatse, sest samamoodi veidikene seal, et tähistada seda olulist hetke, sest et nagu sa, Eerik ise ütles, et kui, kui ei ole nagu suutnud saanud oma keha liigutada ligi 10 aastat. Ja siis üks hetk sa suudad kontrollida ja mingisugust kätt, mis annab sulle sobival hetkel nii-öelda mingisugust jooki, mitte sa ei pea kogu aeg paluma, et palun, kas keegi saaks mulle anda siis see tunne lihtsalt sedakorda nii et ma usun, et kui see teadlaste edasi läheb, eks see muudab väga paljude inimeste elu. Nojah, saame näha, millal jällegi see saavutus sellisesse laiatarbemeditsiini ja inimeste ellu jõuab. Aga tegelikult, kui me siin praegu rääkisime robot käest, siis selline kübarglus või selliseid abistavaid lisaseadmed ei ole mitte midagi väga uut, sellepärast et on üks üsna omapärane mees iiri ja katalaani pärit oloniil, Harwisson nimetatakse kübargiks juba natuke rohkem kui 10 aastat Heilo ja temal on siis antenn pähe opereeritud. Võib-olla inimeste jaoks, tegelikult alustame sellest, kes ei tea üldse, kes või mis on põrge siiski porgan selline, et bioloogilise ja nii-öelda elektroonilise või abistavate vahendite nagu segu, et kui meil on organism, milles on siis nii-öelda elektroonikat sees, me võime seda tinglikult öelda, et on küborg. Nii Harrison tõepoolest, esimene ametlik küborg on, keda on just valitsus nii-öelda tunnustanud, kuigi Borgina ja Caniilil juhtus selline asi, et ta sündis tegelikult värvipimedana ehk vaata tervet maailma ainult must-valgel skaalal. Et värvinimetusi on ka erinevaid ja mõned mõned mõned inimesed näevad näiteks murupunasena, aga nad ikkagi tuvastavad jälle musta ja valge veel mingisuguseid toone, siis nyyd Harrisonile sellist võimalust ka ei olnud. Ta istus tegelikult ühel konverentsil räägitegi värvipimedusest ja helilainetest ja ja, ja tal tuli mõte, et miks mitte ei võiks siis ta vaadata värve läbi sellise kaamera aga kaamera siis muudame värvid, heli toonideks ehk erinevateks helisagedustega, siis ta mitte enam ei, ta ei näeks nagu värvega, ta kuuleks neid. Ja selleks ta siis ühe projekti raames koos nende teadlastega lasigi enda nii öelda kolju külge või dialoogi panna sellise implantaadi, mille küljes on siis ühendused ja ühesele ühenduse küljes on ka sisse selline kaamera, mis tuleb siis nii-öelda kuidas nüüd öelda juhtmega või sellise veebikaamera moodsi lahti juhtmega tema nii-öelda pea ette ja siis ta saab vaadata sellega erinevaid värvi ja neid kuulata. Ja see näeb päris päris utoopiline välja, ausalt öelda, kui vaadata seda, millised on selle selle antenniga pea seda meenutab nagu sellist süvamere kalanädalal niisuguse antenniga pisikesed tulukesed siis näo eest, millega nad teisi pisemaid kalu lähemale meelitavad ja nagu ma aru saan, siis keelduti ka kord passipilti tegemast temast sellepärast et ükski seadus veel niisuguseid asja ette ei näe, et sul võib olla mingisugune antenn peast välja tulemas. Jah, aga ta põhjendas selle ära ikkagi, et see antenn on tema kui füüsilise kehaosa. Et ilma selleta ei saa nagu värve kuulata ja ja siis selle, see põhjendus läks ka läbi ja temast lõpuks passipilt nii-öelda tehti, aga kas antenn, vise, kaamera on talle isegi muid probleeme põhjustanud, kui Barcelonas kord mingisuguse rahutuse käigus politsei arvas, et Niil Harbisson siis nii-öelda filmib neid ja nad võtsid ta kinni ja siis nad kahjustasid seda plaati ja ja hiljem ta siis nende kaebas nad kohtusse selle eest, et Nad vigastasid tema füüsilist keha, sest et see kaamera oli tema füüsilises osaks küborgi definitsiooni juurde tagasi tulles. Okei, see on siis tõesti see, kui nagu sa ütlesid, et et tehnoloogia ja siis selline orgaaniline organism on, on kokku funktsioneerima pandud, kas see tähendab seda, et näiteks inimene, kellel on tehissüda sees küborg? Jah, võiks küll öelda, Ta on küborg, aga nad ei ole lasknud ennast nii-öelda selliselt ametlikuks teha, märkida passi küborg. Aga nii Harrison on nendest selle võrra erinev, et tema tema probleeme ei ole. Noh, kuidas öelda, nii eluohtlik, et see, kellel on haige süda, ilmselt ei ole väga huvitatud ka selle reklaamimisest või nagu teadaandmisest, et mul on nüüd tehissüda, aga nii, nii nagu ta tahabki sellegagi, Borge, pigem nagu reklaamide ta kutsubki tegelikult üles teisi inimesi laskma endale midagi külge panna ehk avardada oma nii-öelda meeli, sest et kui praegu on inimesel viis, meeldis nüüd Niil Harrisonile on ka olemas, nüüd see, ta suudab näha värve, mida inimene ei näe. Sa tead, madis ütleme näiteks inimene ei suuda tuvastada, missugust valgust inimene ei suuda tuvastada kas siis kas siis infrapunast ei näe, ma kujutan täpselt, et infrapunanäiteks on üks ja teine on ultraviolett ehk päikeselt tulenev kahjulik kiirgus. Ja nii ongi öelnud selle kohta hästi kuid hommikul üles ärkab, siis ta kuulab nii-öelda valgust, ehk saab aru, kas täna on hea päev välja minna või ei ole, et ta saab aru, milline nii-öelda et valgus on kahjulik ja milline on vähem kahjulik. Jah, ja lisaks sellele siis arwisson on võimeline tänu värvide kuulamisele ka inimestest nii-öelda portreesid looma tänu sellele oma antennide tänu värvide kuulamise võimele ja ta on niimoodi siis teinud heliportreid juba päris, sest väga kuulsatest inimestest nagu Woody Allen, Leonardo DiCaprio, Moby James Cameron all koori ja paljud-paljud, teised, nii et see on samuti midagi niisugust, mille jaoks praegune tavaline inimaju koos oma lisaseadmetega orgaaniliste lisaseadmetega veel võimeline ei ole. Madis, kas sa ise tunneksid millestki sellisest puudust? Kui sa nüüd tead, et sinu aju külge saab kiibi panna ja sa saad mingisuguse meele juurde, kas oskaksid kohe öelda, et ma tahaksin nüüd saada midagi näiteks paremat kuulmist või sellega on niisugune asi, et kuna neid asju ei oska väga palju või noh, väga hästi ette kujutada siis ei oska nagu väga midagi ka praegusel hetkel paugust soovida. Kuulmine võiks olla tõesti äkki kuidagiviisi kuidagiviisi parem või täpsem ausalt öelda, jah, see võib-olla tundub isegi kõige haavatavam naist, aga aga liiga hea kuulmisega ma ei tea, kas siin kuuled võib-olla asju, mida sa ei taha niimoodi täpselt, nii. Ja siis võib-olla ka näed mingisuguseid asju peale silmadega midagi, ta liigne, liigne hea haistmine oleks ka, ma arvan ikkagi kusagil tavalises linnaruumis kohutavalt tüütu, eks ole. Maitsmismeel ma ei oskagi öelda, eks kõige rohkem inimene, ma arvan, on läbi aegade unistanud ikka sellest näinud unes siis ka seda, et saaks äkki võib-olla natuke lennata, lihtsalt niisama. Aga, aga see on juba vist pisut keerulisemalt. Mine tea, järgmiseks korraks leiame mõne uudise, kuidas juba leiutatud midagi lendamise valdkonnast. Jalad. Poolelituuli künnivao. Ja peale kodu veetnud aega on. Hädaabi. Tauno. Elab elab. No ma ei taha enam ja peale On hädaabi. Ja peale seda on see päev. Läheb. Mööda. Üks, teine asi üks teine teema inimeste ja robotite vallast on aga nüüd ka arutluse all ja siin räägitakse sellisest tulevikust umbes aastast 2050 mis on siis umbes 35 aasta pärast ja see on seotud nüüd inimeste lemmikloomade suhtega, nimelt siis Austraalia Melbourne'i ülikooli doktor proolt väidab seda, et tulevikus on olukord selline, et tänaste tavapäraste harjunud tuhandeid aastaid inimeste kõrval olnud lemmikloomade asemele võivad tekkida hoopis robot, lemmikud koerad ja kassid. Nende pidamine lihtsalt muutub mõne aja pärast sedavõrd kulukaks rahvarohkes maailmas, et inimeste kõrvale tulevad robotid. Ma ei saa nüüd kinnitada küll selle info täpsust aga teatud uuringute kohaselt on isegi koerapidajad ökoloogiline jala algsuurem, kui näiteks nendel inimestel, kes sõidavad suure maasturiga sest et kõik need nii-öelda nüüd lisad, mis sellele koerale juurde tulevad, mitte koer ise, aga alates nendest rihmadest treeningutest ja kaussidest toitudest ja mis, mis kõik seal on siis nende tootmine on kallis. Need lemmiklooma pidamine ilmselt muutub juba suure tõenäosusega väga-väga varsti suuremaks luksuses, kui praegu on. Aga mis teha näiteks nendega, kes on üldse lemmikloomade vastu allergilised? Nemad saakski endale kunagi ühtegi koera või kassi lubada. Sellisel puhul ongi ju need robotid väga ajad ja noh, siin on muidugi see moment, mis kindlasti tekitab paljudes küsimusi, et kas inimene ja robotkoer suudavad luua samasuguse emotsionaalse sideme nagu inimene ja päris koer. Aga tegelikult tasub mõelda siin ütleme natuke vähem kui 20 aastat tagasi olnud ajale, kui ju väga paljudel lastel ja noortel oli selline naljakas vidin Jaapanist pärit vidin taskus, nagu Tamaga otsid, mis oli ka põhimõtteliselt robot lemmikloom ja sellega ikkagi suudeti vägagi emotsionaalseks minna. Ja ka need samad teadlased, kes seda robot lemmikut lahendavad, nad on tegelikult leidnud, et inimene käitub robot koertega samamoodi nagu tavaliste lemmikloomadega, et tegelikult seesama robot, naer, millel puudub igasugune bioloogiline organism, tekitab inimestes samasuguseid tundeid, mis tekitab tegelikult küsimuses, me ei peagi lemmiklooma, jooksed lemmikloom oleks vaid selle jaoks, et me ise saaksime emotsioone, mis kõlab küll veidikene julmalt, aga tõsi on, et kui see nii on, siis sisuliselt asendamegi oma lemmikloomarobotkoeraga. Aga ega see ei olegi väga kauge tulevik, sest et Jaapanis on inimesed väga paljud inimesed just koju endale hankinud seal robot lemmiku ja neile peetakse isegi matuseid, kui nende nüüd elektroonikaga ära sureb. Aga mul tekkis just siinkohal mõtet. Kui kui lemmiklooma nii-öelda ehtsat koeraga kassi tabab mingi haigus, siis me läheme veterinaari juurde siis edaspidi, kui meil on robot lemmikloom, siis me läheme IT-spetsialisti juurde, kes võib-olla vahetab seal üks, kaks kiipi, elektroonikat meeldib ümber ja meil on ta jälle elus, et me pikendame tegelikult niimoodi oma lemmikute eluiga? Jah, täpselt see niimoodi on ja kui siin fantaasial või on ta siis tegelikult ju, kui me võtame tänapäevast tootearendust, ma kujutan ette, et kui näiteks hakatakse tõesti tootma massiliselt neid robot lemmikloomi näiteks koerte näol siis robotite tootmine annab ju kindlasti kliendile ka palju paremini ja palju rohkem erinevaid valikuid ses suhtes, et millist nii-öelda robot tõugu koera endale täpselt tahad, ehk siis selle asemel et endale võtta üks kutsikas, sa saad ise võib-olla kõik lisad sellele koerale välja mõelda suuruse kõik sellised erinevad parameetrid ja mine tea, võib-olla siis selle ka ikkagi, et kui kaua sa tahad, et lemmikloom sul nii-öelda elaks? Ilmselt kui mõnedele inimestele sobivad erinevad iseloomujooned mõnede lemmikute juures saad öelda ka, et ma tahan, et koer oleks kuri või ta tuleks mulle õhtul voodisse kaissu. Et see, see äri äri mõte siin on tegelikult üsna tugev aga mõneti ikkagi praegusel hetkel veel 2015. aasta inimesele jätab sellise düstoopia mulje teataval teataval määral üks teine teema veel robotitest ja inimestest ja täpsemalt siis robotite inimeste suhetest, mis ei pruugi nüüd paljude jaoks nii positiivne olla, kui, kui võib vähemalt idee mõttes olla robot, lemmiklooma ja inimese suhe. See puudutab nüüd siis tööturgu ja nahk. On ju palju räägitud sel teemal, et sisserändajad võivad näiteks ära võtta mõningad töökohad meilt, kes me siin elame. Aga nüüd me peaksime tegelikult kartma hakkama, mitte siseneda, tähendab ta selle probleem vaid hoopis robotitest just nimelt, kes meie töökohad võivad ära võtta just nimelt selleni ma tahtsingi jõuda, see on veel asi, mille peale mõeldud ei ole, aga on siis CNN pannud kokku sellise listi kaheksast ametist, mille võivad robotid varem või hiljem üle võtta ja noh, siin on tegelikult selliseid, mis tunduvad, et tõesti lihtsalt ja loogiliselt näiteks siis igasugused tollioperaatorid, kassiirid, siin üks valdkond. Noh, ma ei tea, teevad kas või telefonikõnesid ja müüvad sulle midagi telefoni teel maha, näiteks siis klienditeenindusvabriku töötajad, Sõmer vast kõige loogilisem isegi. Aga on ka paar sellist asja, mis tunduvad mulle natukene uskumatut, võib-olla siis just nimelt sellepärast, et ma ise olen valdkondadega seotud ajakirjanikud. Tegelikult need robotit praegusel hetkel, kui me nüüd peamegi uuesti mõtestama, mis asi on robot, siis robot tegelikkuses on ise tegutsev autonoomne seade, et vahepeal mõistetakse robotite algoprogramme, mis arvutites ise tegutsevad, kuigi neidis otseselt robotiteks lugeda? Jah, väga palju on selliseid algoritme, mis lihtsalt hangivad nii-öelda pealkirju ja koostavadki nende põhjal mingisuguseid uudiseid ja püüavad siis neid võimalikult klikitavaks teha, et nad oleksid väga intrigeeriv, erinevad, aga kuidas sulle tundub, Madis, et kas see, kas see töö töökoht nii-öelda võib ka selles mõttes veidikene ohus olla? No ma arvan, et tegelikult ei ole kindlasti raske põhimõtteliselt teha sellist robotit, kes siis ei eksi kunagi faktidega ta laseb kindlasti programmeerida mingisuguse, väga mõnusa hääle mingisuguse sellise edastamise viisi ka, et ta ei kooperda, eks ole, kui ta räägib, aga, aga inimlik element võib muidugi puudu jääda, kuigi tegelikult on ju võimalik selliseid inimlikke vigu programmeerida talle juurde. Üks asi, mis noh, ajakirjaniku ameti puhul sellise klassikalise ajakirjaniku ameti puhul minus küsimusi tekitab, ongi tegelikult just nimelt küsimuste esitamine. Ma ei kujuta ette kuidasmoodi, see robot vähemalt noh, ütleme esimesed kirjandusrobotid, kuidas nad suudaksid reageerida sellele, kui on vaja teha näiteks mingisugust intervjuud. Ja siis intervjueeritav annab mingisuguse vastuse, millest peaks omakorda küsimuse välja välja kaevama, eks ole. See on selles mõttes lihtne, et et robot suudab küsida ära need küsimused, mis talle on ette pandud. Kui on mõni selline teema, kus küsimus tuleks küsida lähtuvalt vastusest, siis see tundub mulle see kohtlase spontaanne reaktsioon tundub mulle see koht, robotajakirjanik võib hätta jääda. Eks ole veidikene seotud selle tehisintellektiga, kui tehisintellekt areneb rohkem edasi, siis hakatakse seda ka siinkohal ära kasutama, et et nii-öelda vastustest tulenevaid küsimusi uuesti esitada, aga see eelnev situatsioon, mis näiteks tõid, et kui on ette antud nii-öelda küsimus, et on tegelikult juba eksisteerib tänapäeval näide on näiteks Ameerikast kui hotelli broneerida, helistada nende nii-öelda infoliinile, siis võib-olla alguses ei saagi, arvasid nagu sa ütlesid, et robotile saab anda hääle see operaatorid, kes arvad, et on inimene, tegelikult on mis, ehk robot, kellega sa räägid, et sel hetkel, kui midagi nagu inglise keelses suhtluses jookseb huumuks sisse nii-öelda selle hotellis toa broneeringu tegemisel, siis alles võtab inimene üle, et sellega on nii-öelda robotid juba teatud mõttes nii-öelda telefonitöölised, ehk nad on asendanud juba inimesed? Jah, ja juristid iseenesest mingisuguses mõttes võib ka sellest valdkonnast aru saada, kuigi seal on ju väga palju erinevaid faktoreid, millest tuleb lähtuda väga palju selliseid inimlikkusest lähtuvaid faktoreid, eks ole, ja iga juhtum on iselaadne, aga samas jällegi kui nii mõelda, siis on ka juristide kohutavalt palju seda. No vähemalt kõrvalt tundub. Seal on kohutavalt palju seda andmetöötlust, meeletud kuhjad, igasuguseid õigusakte, mis on vaja pidevalt läbi vaadata. Noh, paljud on kindlasti juristidel peas, et tegelikult kuna seal on seda andmetöötlust rohkesti, siis mingis mõttes on ka see mõistetav, aga ilmselt ainult selliste lihtsamate asjade tasandil ütleme siis noh, näiteks kui on vaja mingisugune, ma ei tea, lahutus vormistada või midagi sellist ka võib-olla mõnes mõttes ja et lahutas jälle võib-olla kunagi selline meeldiv sündmus, aga sa lähed nagu sinna roboti juurde ja siis ta vaatab sulle sellise lakoonilise või, või sellise null rantsiga suhtub sellesse olukorda, ei tekita emotsioone, muudab selle võib-olla lihtsamaks. Täiesti võimalik, jah. Kas sul, Nendele lisaks on endal mingisugune ettekujutus mõnest ametist, mis võiks veel lisanduda selliste robotite poolt tehtavate tööde hulka ja, ja kusjuures mõtleme siin tõesti sellele, et robot on autonoomselt tegutsev üksus kes suudab siis või mis suudab siis ka ise otsuseid vastu võtta? Tegelikult robotid nagu varemgi on öelnud, on siin meie elus juba nii vaikselt sisse imbunud, et polegi, sellest ei saa aru saanud, et kasvõi igasugune koduelektroonika, mis iseseisvalt tegutseb ja kui palju me tegelikult sellest sõltume, et lihtsalt Need on ametid, mis siin välja toodud, selles nimekirjas olid veel neid, mida inimesed peavad, nagu mõned neist meie jaoks tunduvad vägagi ajakirjanikud näiteks, et kuidas on võimalik siis robot selle tulevikus üle võtab, aga see kõik ongi kinni selle hetke taga, kui tehisintellekt suudaks nagu iseseisvamalt tegutsema hakata, mõtlema, arenema, ja üks hetk ongi, et et kui tuleb intervjuu, ei helista sulle mitte ajakirjanik, vaid robotia ja saabki aru su vastustest ja suudab luua küsimusi. Jah, see on lihtsalt jällegi üks selliseid selliseid momente, et kui meil siin praegu tundub see veel natukene võib-olla isegi seletamatu, noh näiteks siis mulle endale just nimelt küsimustele reageerimise ja uute küsimuste küsimise teema, siis alati tasub mõelda nende asjade peale, mis on juhtunud juba siin, meie eluajal. Ja siis sellestki paistab välja, et asjad, mille peale me mõtlesime võib-olla siin 20 aastasena ja mis tundusid siis võimatuid, on praeguseks hetkeks juba ikkagi igapäevaelu osaks saanud. Nii et imestada, ühesõnaga päeval ei tasu enam eriti millegi olemist tehnoloogia valdkonda puudutav. Tänase saate puust ja punaseks, viimase teemana läheme juba õige lähedasse tulevikku selles mõttes, et ega suvi ju enam kuigi kaugele ei ole ja sel suvel juhtub siis California osariigis lõpuks nüüd selline huvitav liiklus, sündmus, et Google'i isesõitvad autod lastakse lõpuks ühes väikeses linnas tänavatele ja nad hakkavad seal siis ringi veerema ja tulevik kui selline. Madis, kas, kas sa oled läinud salongi nii-öelda uut autot kunagi ostma? Ei ole, ma olen lasknud veel kasutatud autosid oma elu jooksul, aga ometi, et kui salongi minna ja ma tahaks mingisugust uut autot osta, siis enamasti on võimalik ka seal üles lugeda nii-öelda lisavarustust, mida seal outi juurde soovitakse, et noh, tavalised asjad on sellised püsikiirusehoidjad ja muud. Jaa, aga kujutad sa ette, et nüüd sa lähed salongi ja siis müüja küsib su käest, et kas te rooli soovite? Et kas te siduripedaaliga soovite siduri pedaali siduristest juba kuidagiviisi saab loobuda, kui automaatkastiga auto siis kaotame selle piduriga, härra ütleb, et piduripedaali ka ei ole vaja, et kas sa soovid ja seda visiooni, et ometi nendel samadel Google'i isesõitvatel autodel, mis baseeruvad tegelikult Lexuse mudelitel modifitseeritud mudelitel ongi juba rool ja, ja pedaalid lisavarustuses. No ma tegelikult väga ei usu, et praegusel hetkel ükski neist ostjatest julgeks võtta endale sellise auto, millel pole rooli ja, ja eriti õõvastav tundub veel see, kui sa, Ta, sellist autot, millel ei ole pidurit. Tundub küll, et aga samas Google Chrissy Ulsson, kes on siis selle Google'i isesõitvate autode programmi juhtan, on öelnud, et eelneva kuue aasta jooksul on kogu sellest iseseisvate autode projektis juhtunud 11 liiklusõnnetust ja ja kõik need liiklusõnnetused, mis on juhtunud, on põhjustatud tegelikult mitte iseseisvate autode poolt vait. Süüdlane on olnud ikkagi teine pool. Nii et ta väidab, et kui, kui need iseseisvat autot tulestad liiklusesse sisse inimveast tingitud liiklusõnnetuse hulk väheneks 94 protsenti. Need autod muidugi hakkavad seal linnatänavatel sõitma ikkagi suhteliselt aeglaselt, mitte siis rohkem kui 40 kilomeetrit tunnis, kuna nendes autodes ei ole siis väga paljusid selliseid turvaseadmeid, kui me siin räägime nüüd sellest konkreetsest, sel suvel ost juhita autodega sõitmist sündmusest seal pole, siis seal pole siis õhupatju ja selliseid asju, nii et algus saab olema ikkagi suhteliselt selline tagasihoidlik, see pole päris nii, et seal terve linna peale hakkame nüüd üks meeletu ilma juhita autode kihutamine pihta? Ilmselt mitte, aga tegelikult idee iseenesest on põnev, sest et väga palju muudakse transporti hoitakse kokku juhtide pealt, aga praegusel hetkel on jah, nendes autodes võimalik juhil veel olla ja nii-öelda vajadusel sekkuda, et see on nagu olukord autokooli õpetaja, eks ole, jah täpselt, et, aga nüüd on õpilasi asemel nagu seesama auto, kes püüab siis piinliku täpsusega liigelda. Ega sa ei ole kuulnud Eilo, kas on olnud kusagil sellistes tehnoloogiaringkondades ka juttu sellest, et millalgi võiks mõni isesõitev auto oma Eesti debüüdi ta Eestiga, aga tegelikult on meil väikene probleem ilmastikus, et California ei ole nagu juhuslikult valitud selleks brite alguseks muidugi Google on ka lähedal, aga Californias on ikkagi enamasti väga palju päikest ja selline selge taevas ja ilus ilmet. Lisaks sellele GPS signaalile kasutab autoga tegelikult kaameraid, mis tuvastavad nii-öelda liiklusmärke ja teeääri ja, ja kõike seda, mis liikluses toimub. Aga kujutame nüüd ette, et Eesti oludes nüüd tuleb talv, sai, tulevad, tuisud, tuleb rahe või vihm, mida meil siin üsna tihti on siis. Ma usun, et nendel autodel tekib ikkagi üsna selge probleem, et me ei tohiks usaldada ainult seda nii-öelda GPS signaali, et minu auto GPS on vahepeal näidanud, et ma sõidan kuskil põllu peal kuigi visuaalselt ma täiesti tee peal. Ja ühesõnaga siis ilmastik ja asukohast tingitud spetsiaalsed olud, jõulud on siis need, mis võivad Eesti puhul praegusel hetkel natukene selliseks komistuskiviks veel saada. Aga samas noh, muidugi ka sealsamas Californias on asi alles täiesti algjärgus, kui praegusel hetkel alles nad ühe esimese linnapea sel suvel lahti lastakse, nii et see on asi, mille arenguid saab siin ilmselt jälgida veel mitmete aastate jooksul. Sel teemal on tegelikult üks vabam probleem veel, mis ei ole küll praegu muutunud probleemiks, aga see mõte, et kui näiteks autot, mis liiguks kiiremini kui 40 kilomeetrit tunnis ja ütleme, et see auto sõidab kiirusega siin juba kiirteel ehk siin üle 100 kilomeetri tunnis, siis juhtub olukord, kus õnnetus on vältimatu. Ja, ja siis sellel autol on valida, et ta teab, et võin autod nii-öelda teab, et kui, kui ta sõidab nii-öelda kuhugi posti, siis autos olevat liiklejad saavad nii-öelda hukka või siis teine valik on sõita kuhugi rahvamassi, kus siis nii-öelda jalakäijad saaksid hukka. Jah, täpselt, et, et mis, mis on see õige valik või, või mida sa, auto sel hetkel peaks otsustama, et sellised küsimused on veel hetkel lahendamata, et kui, kui nii-öelda praegusel hetkel inimene põhjustab liiklusõnnetusi nagu süüdlane teada, aga kui sel hetkel auto põhjustab, kas me läheme siis anname Google'i kohtusse või anname siis seal autotootjad? See on üks selline teemavaldkond, mida ei ole veel suudetud need hästi ära lahendada, aga noh, kui seni kuni 40 kilomeetrit tunnis sõidavad, vast ei teki selliseid olukordi, äkki siis tulevik saabki niisugustel autodel olema ikkagi ennekõike selline rahulik linnas liiklemine, noh ma kujutan ette, et tegelikult ega paljudel juhtudel selle vastu otseselt ei oleks midagi, kas või siinsamas Tallinnas, kui nad saaksid ummikus käivitamise pidurdamise seismise vahtimise asemel rahulikult näiteks lehte lugeda pärast pärast pikka päevatööd. Muidugi, miks ka mitte ja, ja mitte midagi propageeriks, aga saaks ka karastusjooke nautida ja ja võib-olla ka hädavajalikud tööülesanded ära lahendada. Täpselt nii. Selliste lähitulevikku puutuvate teemadega jõuga kaugemasse tulevikku puutuvate teemadega. Siin raadio kahes eetris Tartu ülikooli robootika doktorant Helvaltin ning raadi kohe poolelt Madis Aesma. Ja sellega ongi saate puust ja punaseks tänavune hooaeg ühele poole saanud. Me jätkame siin tulevikus, Me jätkame siin sügisel, oleme tagasi taas alates septembrist. Heilo, suur aitäh sulle ja näis, näis missugustest uudistest me juba siis kolme kuu pärast stsenaadis räägime. Täpselt kena päeva.
