Tartu stuudios on praegu külas helilooja Märt-Matis Lill. Tere Märt-Matis. Sa oled ette valmistama sihte uut heliteost Tartu trükimuuseumis. Kuidas leidsid tee trükimuuseumi ja kuidas see teos selle trükimuuseumiga seotud on? Et pigem oli see nii, et see trükimuuseumi jõudis nagu minuni, et minuga võeti sealt ühendust ja tuldi siis välja sellise ideega, et neil on seal igasuguseid huvitavaid masinaid, mis põhimõtteliselt teevad väga huvitavat häält. Ja neil oleks nagu huvi seostada kogu seda trükimuuseumi tegevust üldse laiemalt ka nagu kultuuriinimestega ja, ja erinevate loojatega ja siis tuli mõte, et kas mind ei võiks huvitada, kirjutada mingi teos, mis kasutaks siis neid masinaid seal. Ja siis käisin seal natukene kohapeal uurimas ja tõepoolest leidsin, et, et see helimaailm, mida masinat pakuvad, on on väga rikkalik ja väga huvitav ja et, et see tõesti lausa nagu karjub muusikalise teostuse järgi. Nii et väga suure rõõmu ja huviga siis asusingi seda teost kirjutama neile. Mis seal siis täpsemalt on, kui palju on selles teoses masinaid ja kes neid mängivad, kas need muusikud, kes käivad trükimasinaid, veened, mingid trükitehnikud, kes peavad siis seda muusikat tegema? Tähendab, võib-olla kõigepealt ma natuke täpsustan igaks juhuks, et mitte ainult trükimasinad, et siis selliseid trükkimise protsessi juures on väga palju erinevaid masinaid, milles siis otseselt trükkimisega seotud masina on ainult üks etapp, aga noh, meil seal on näiteks igasuguste huvitavate nimedega masinad nagu näiteks giljotiin või või suured papi, käärid või või liimimis masinad, ühesõnaga et sellised väga erinevad masinad, mis teevad ka siis väga erinevaid hääli. Aga, aga mis nüüd puutub, kuidas neid kasutada, kuidas need, kes neid hellisi tekitab, et mul kohe tuli mõte, kuna see helimaailm on niivõrd selline, lööb pillilik, et see sobiks suurepäraselt kokku, lööb pillidega ja siis mul see mõte läks nagu edasi, et meil on selline suurepärane ansambel nagu paukelfest, mis siis koosneb praegusel hetkel kolmest löökpillimängijast ja teatavasti löökpillimängijate igasugustes ansamblites-orkestrites, need, kes alati peavad mängima kõiksugu ebaharilikke instrument, et kui tekib mingisugune ebaharilik instrument, siis tavaliselt see alati nagu antakse löökpillimängijale, olgu see olgu, rõhutab lööta või kuidas iganes. Et siis ma rääkisin ka mängijatega, nemad olid ka, aga rõõmsalt nõus sellega tegelema, nii et ühesõnaga nüüd see saab siis olema kolmele löökpillimängijale, kes siis mängivad vaheldumisi nii löökpille kui neid trükimasinaid ja on laias laastus saab see olema nii, et korraga kõlavad siis põhiosa ajast pillid, kui nad erinevad masinad. Võib-olla veel ühe täpsustava ka veel ütlen, et lisaks minu teosele on seal plaanis mängida veel üks teoskse nakiselt nimega Okhoni, et siis on nagu kavas, nagu kaks teostab minu teada. Sõnakese tehas on mõnevõrra lühem, aga noh, mõte oli selles, et kui ma need löökpillimängijat seal niikuinii kohal on et nad siis võib-olla natuke midagi muud ka veel sellele lisaks mängivad. Mul see teos on mingis mõttes jätk minu eelmisele billi teosele, mis oli kirjutatud neljale löökpillimängijale. Ei pea, selle pealkiri oli öömaastikud ja seal oli mul siis lähtekohaks selline öine loodus, mis on Mil kontuurid on sellised hästi ähmased, muutlikud ja salapärased. Ja, ja kuidagi see maailm seal selline salapärane, ähmane, hägune, pidevalt muutuv maailm. See kuidagi tundus mulle väga sobilik ka selle uue teose jaoks. Ja seal on kindlasti üpris palju sarnasusi nii kõlaliselt kui kui selliselt, et tunda maailma poolest nii, et seetõttu ma otsustasin või tundus, et väga sobilik Pealkiri sellele teosele trükimaastikud. Ja, ja selline võib-olla poeetiline Metafor võiks olla see, et kui kuulaja võiks olla justkui nagu sattunud pimedal või hämaral ajal kuhugi mahajäetud trükikotta ja siis need masinad justkui hakkavad elama ja ja oma elu elama. Räägi siis, millal inimesed saavad tulla ja kuulata neid põnevaid helisid trikki muuseumis Tartus. Kontserteid toimub õieti kokku kaks, ainult esimene neist on kinnine kontsert, sest samal ajal on Tartusse tulnud nagu aga selline väärikas rahvusvaheline seltskond, Euroopa erinevate paikade kultuurikeskuste juhid ja väga suurte keskuste juhid. Kelle jaoks siis toimub esimene kontsert kell seitse ja siis avalik kontsert, mis, kuhu on siis oodatud nii Tartu kui ka miks mitte ka muu rahvas mujalt, et see siis algab kell kaheksa? Nii et siis laupäeval kell kaheksa Märt-Matis, Lille ja Xenakise loomingut saab kuulata Tartu trükimuuseumis, mis asub Tartus Riia ja kastani tänava nurga lähedal aadressil kastani 38.
