Vikerraadio portreesaadetes raud alustab kolmandat hooaega, kus alates tänasest on järgmisel 10-l pühapäeval kuulajatel võimalus taas tutvuda Eesti spordilegendidega ja hooaja avasaatekülaliseks. Olen palunud kaheksakümnendatel mootorrattaga ringrajal tegusid teinud Jüri Raudsiku, kes on siis üheteistkordne, Eesti üheksakordne Nõukogude Liidu ringrajasõidumeistriga 15 kordne Kalevi suursõit. Tervist eri. Tere ja tänan kutsumast. Oleme seda saadet salvestamas siin Pärnu stuudios, kus sel nädalavahetusel toimus Eesti ja tegelikkuses ka Põhjamaade ning Baltikumi suurima autoringrajavõistlus suur võidusõit ja tegemist oli siis võistlusega, kus mõõtu võtsid neljarattalised, et kuidas sina, vormelid, autovõidusõiduga seotud oled ise rohkem kaera. Ütleme siis kunagi isegi kui ma päris tegevsportlane olin mootorratastega, siis oli ka võimalus vahepeal auto ringrada sõita, nii et ma olen sõitnud Riias nii vormeliga kui ka täitsa seeriaauto kere autoga, siis. Kas sa oled nüüd ise proovinud sõita ka mõne sõiduvahendiga, nüüd uuenenud Pärnu ringrajal, mis kolm aastat tagasi uue kujusay? Ei kahjuks või õnneks ei ole. Aga mis ametisse sa nüüd siis olite sellel suurel võidusõidul? Suurel võidusõidul lihtsalt on. Toivo Asmer on võistluste direktor Ena teinud ühe niisuguse toreda meeskonna, kes siis ütleme, aitavad seda võistlust läbi viia ja olen üks nendest. Aga lähme nüüd kõvasti ajas tagasi ja 58.-sse aastasse ja sina häält Valgamaal sündinud ja kuidas sina siis sealt ütleme, äikesest lõunaeesti külakesest alustatuna jõudsid siis üldse mootorite ja kaherattaliste juurde? Pärast vanemad kolisid Valga linna ja elasime Valgas, on või oli ühesõnaga Nõukogude ajal hästi kuulus motokrossirada ja elasime sealt üks kilomeeter maad eemal. Ja kui me olime niukesed ise kõndima hakkasime meid, kodu laevast välja lubati, siis me suved läbi, kui see võidusõit seal oli, siis elasimegi seal ja vaatasime ütleme seda võidusõitja, see läks lihtsalt nii hinge kõik, et mul on praegugi meeles, et meil olid omad iidolid ju. Sulev paar, Valdek Gross ja väiksed poisid sellised ja siis läksid täitsa pahanduseks Jaan Sulev Saare, kes täna, Valdek Gross ja eks sealt see pisik tuligi, ost. Ehk siis asfalti puudumisel piirkonnas tuli alguses leppida siis krossiga. Jah, see on tegelikult väga huvitav, et sellel ajal oli ainuke tehnikaspordis ajakiri oli Ida-Saksa motosporti ja siis tšehhi autorevüü ja siis ma olin kuidagi hingest kohe kallutatud selle asfaldi poole isegi ei saa aru, miks ja siis juhuse tahtel tuli Eestimaal siis sellel hetkel spording tööjõureservid, tulite Valka treening laagrisse, motokrossimehed? Seal ma tutvusin nende treeneriga ja nad kutsusid mind siis oma liidu esivõistlustele kaasa, kuna nägid, et mis võib asja saada ja ja seal mul isegi õnnestus kaks korda tööjõureservide üle Liiduliseks meistriks tulla. Ja, ja sealt siis oli lihtsalt asjade järjestikuline samm, et läksin Tallinnasse kooli, olingi tööjõureservide klubi liige, kui noor olin, sõitsin krossi, aga nagu 16 aastaseks sain ja alustasin ka kohe noorteklassis ringraja sõiduga Pirital. Aga mis vanuses sa seal Valgamaal hakkasid esimesi sõite mootorrattamotokrossitsikliga tegema? Esimene võistlus tuli täitsa 11 aastaselt kohe, et see oli natukene küll pettusega, aga, aga ikkagi. Nii et sain, augustikuus oli esimene võidusõitja, septembris sain ma 12, et siis oleks nagu ametlikult saanud juba sõita. Ja kuidas sulle endale siis tol ajal tundus, et kas sa arvasid, et sinust sinu tulevik ongi nüüd seotud mootorrattasõitmise mootoritega või kuidas sa ise sellel hetkel arvasid? Noh, ma enda unenägudes ja muidu mõtetes ikka, olin alati võitja, kunagi kaotaja ja ja eks mul on elus väga palju õnne, vaevalt, et ma olen lihtsalt seisnud õigel ajal õiges kohas ja ja õigete inimestega kokku puutunud ja et see on kõik tänu sellele Mida sa veel nooruspõlves harrastasid või sinu elu oligi põrinatega seotud, rohkem? Ei, meil oli seal raja ääres, oli, elasime Celi külas ja seal meil oligi, ütleme niuke kaheksa poissi ja meil kõigil olid jalgrattad tahad. Siis me ju peale kõndima õppimist sõitsime kõik jalgratastega ja siis oli järgmine asi oligi niinimetatud säärekas abimootoriga jalgratas, millega sai sõidetud. Ja suusatasin ka, ütleme, kuna Lõuna-Eestis ikkagi meil lund oli hästi palju ja talvel hommikust õhtuni, kui vähegi võimalik oli, siis sai suusatatud. Ja siis mingis vanuses tuli siis Seebeet areneda, siis tuli ikkagi edasi kolida Põhja-Eestisse Tallinnasse. Noh, see oli mu ule unelmate soov ja tegelikult see mul on, ühesõnaga on kaksikvend Tõnu ja me sõitsime mõlemad ütleme palgaklubi all, siis motokrossi ja viisime mõlemad oma dokumendid sisse Tallinnasse kooli tulla, aga augustikuus lõpus kuskil enne Tallinnasse tulekut lihtsalt Tõnu ütles, et kui tahad, siis mine üksi, et tema ei lähe sinna Tallinnasse, aga ma ei tea, ma ei mäleta, et ma hetkekski oleks kahelnud, et et kas minna või mitte minna ja võtsin oma koti ja isa tõi mind Tallinnasse kooli ja siia ma jäingi ja siis olid järsku üksipäini suures linnas täiesti üksiku tagantjärgi mõtlema hakata, siis meil ei olnud ühtegi sugulastega-tuttavatega mitte kedagi, et aga see kõik, ma arvan, et ma siis, kui hakkama saingi sisse tuli ainult elus kasuks. Et siis oligi võib-olla just see hüvanguks see, et sa saidki rohkem keskenduda, siis, siis sellele mootorile. Ühesõnaga jah, no selle jaoks oli aega muidugi küll ja küll, et see, et see kool ja ütleme, see võttis vähe aega ka, ütleme et see spordion, tööjõureservid, see oli ka edumeelne klubi selline ja seal tehti nii üldfüüsilist kui kui tõesti siukest motokrossitrenni, mida tegelikult ütleme väga palju siis igas klubis varastatud lihtsalt käidi võistluselt võistlusele, aga meil oli ikka selline täitsa süstemaatiline treening ja mootorrattasõite üldfüüsiline ja. Ja juhendajateks olid seal ka ikkagi tolle aja tipud ja legendid, et Johannes Toomsele lepitaja. Johannes Tomson oli just vahetult enne, kui mina sinna Tallinnasse jõudsin, siis ta käis mõnikord lihtsalt lihtsalt külas, seal aga aga Lembit Teesalu Lembit Teesalu, ütleme minu esimene selline, kes mind aitas ja kõik oli Jüri prevolusenski kes siis noh, mingit moodi õpetas, andis oma suurt mootorratast mulle sõita ja ja, aga ütleme Lembit Teesaluga meil see koostöö hakkas tegelikult väga üldse vahvalt, et siis ma olin 18 aastat juba ja olin noorteklassis ringrada ütleme sõitnud ja mõni võidusõit isegi õnnestus ja aga noh, siis oli ikka tehnika taga asi, tükkisid katki minema, need tsiklid ja aga sügise siis, kui olid suured võistlused läbi, siis Lembit Teesalul oli, oli kaks Jupiteri 350-st võidusõidumootorratas, üks oli treeningu ja teine oli siis talle enda võidusõidu oma ja ja mõtlesin, et lähen Läks, küsiks, et olgugi, et see oli sellel ajal oli see täiesti arusaamatu. Et ütleme, niisugune 17, kaheksateistaastane poiss sõidab nii võimsa mootorrattaga, siis algaski 120 575 ja nii edasi sammhaaval, aga ma ei tea, kuidagi see, selline uitmõte tuli. Ja siis ronisin vihuri töö koheselt ukse vahelt sisse ja oleks. Ja selline sõber oli ka, kes ütleks, Lembitut natukene tundis, et ära karda küsida, võid ikka ja läksin ja küsisin ja minu arust Lembit hetkega ei mõelda, ütles, et proovime ja esimene võidusõit oligi vana võidusõidu Vana-Võidu ringraja Viljandis, kus ütleme, oli tegelikult päris kerge sõita seal pikad sirged, seal lihtsalt oli julgust vaja, et selle võimsa kiire mootorrattaga. Toime tulla ja et mitte vigu teha ja kukkuda, aga kuidagi jälle see mul õnnestus ja vist oligi, Lembit, sul võitis ära ja ma olin teine kohe ja see oli noh, ülihea algus. Siis olid 18. aasta jah. Kui seal vahepeal ütlesid, et kuueteistkümneaastaselt sa hakkasid siis motoringrada sõitma, et seal vahepeal siis oligi koolitükid ja tuli kuidagi ühildada. Jah, noh, koolitükkidest ta rääkida koolis ma olin väga laisk käia, et ma olin nii veendunud selle võidusõidu peale, et ma käisin igal pool Truda klubiga treeninglaagrites Riiad kaunasid ja kõik läbi, et et siis see kaks aastat tegelikult läkski sellise ainult niukse. Noh, ega edasi ei viinud, ütleme niimoodi, et see oli niisugune paigaltammumine oligi, et ei olnudki sellist otsest nagu treenerit ja kes mind ikkagi õpetakse oleks suunanud, et siis kui Lembit Teesaluga see töö hakkas, siis see oli ikka ütleme noh minul tõeline selline. Ma arvan, et meil üksteise leid. Aga kuidas siis või millal siis selline läbimurre siis tuli, kui sa just mainisid, et selline paigaldamine ka vahepeal natukene oli? See oligi siis, kui ma ütleme esimest korda, Lembit Teesalu selle võidusõidumasinaga sõitsin ja siis tuli see nõukogude armeesse minek kohe ja ja ütleme siis, sellel ajal olid, olid nii, Lembit Teesaluga, Jüri Bravo, senski olid täna Sankt-Peterburis Leningradis, olite armees nagu said armee, võidusõitjad oli, spordiloodus olid seal, nemad olid nagu niuksed professionaalsed võidusõitjad või üle ajateenijad, aga siis Lembit pani mind sinna nagu sõdurina aega teenima, nagu ikka sellel ajal olid spordiroodu ja siis sai ainult sellega tegeleda ja ja siis oli ka just läks käima nagu sotsialismimaade karikavõistlus, kus vihuritöökoda hakkas siis ehitama vihur ja Mahasid sellel ajal ja ja osteti esimesed võidusõidumootorid ainult, ühesõnaga ülejäänud tehti siis kõik sealsamas vihuri töökodades käsitsi ja ja nii, noh, ütleme siis läkski see tõeline võidusõitja, mootorrataste ehitus lahti ehk et kuidagi siis ka nii-öelda, et kui kümnete tuhandete Eesti noormeeste jaoks oli Vene armee selline, millest tuli Ükskõik mis hinnaga minema lipsata, sinu jaoks oli rohkem ikkagi lust ja lillepidu, see nüüd sellega tõuke ikkagi kokkuvõttes, et sa said sellest aega pühendada sellele seisule. Et noh, see oli jah, ütleme seal samamoodi suvel ma olin hõivatud selle ringraja ka talvel näiteks sellel ajal seal siis oli oli niimoodi, et oli, seal oli neli professionaalset Motokrossimeest, üks nendest oli siis neljakordne maailmameistri kenaadi Mojas see oma meeskonnaga ja, ja kolm ülejäänud sellist profivõidusõitjad. Ja mina olin siis viies sütti, kuhu meid oli siis mina olin küll sõdur, aga me olime viiekesi, keda siis kogu see teenindav personal ja see meeskond kõik teenindas. Ja siis talvel ma käisin nende maailmameestega omamoodi üldfüüsilist tegemas, jõusaalis siis väga palju, ütleme tegelikult tegime võimlemist ühesõnaga, et igasugused batuudihüpped, kitse, et kõik ja ujumised. Et minul see aeg tegelikult noh, ma ise, kui ma ühe aasta olin ära teeninud sma täitsa sügise tahtsin tagasi minna, esiteks need olid väga sümpaatsed ja sellised noh, väga toredad inimesed. Ja ütleme, et see üldfüüsiline treening hakkas kohe sealt novembrikuust pihta, ühesõnaga ainult jälle jõusaalid ujumised ja see aeg läks nii kiiresti, oli nii vahva, nii et mina ütleme, imelik rääkida, aga mina tahtsin sinna tagasi minna. Leningradi linn ise ütleme, mul oli väga palju. Ma pidin ju sõitma sealt väeosast, juba seal panin erariided selga, pidin sõitma, Ma siis on ta siis ujulasse või kuskile igasuguste metrooga voodega ja see oli minu jaoks nii huvitav, et oli väga tore aeg. Ja siis, kui armee aeg läbi sai, siis, siis tulid tagasi Tallinnasse. Siis ma tulin tagasi Tallinnas, aga ütleme, palka maksis mulle samamoodi, ma olin 12 aastat edasi, ütleme Nõukogude armee, siis oli seal palgad all ja ja ütleme, saimegi tegeleda lihtsalt oma asjadega ja mis väga tähtis veel olid seal saanud Peterburis olid väga head töökojad, ütleme kus, ütleme siis metallitööd, kuna see mootorratas ongi kõik tegelikult metallist, aga mitte päris rauast, aga ütleme alumiiniumist, kus meil tehti peaaegu pool mootorratastest näiteks lennuki propellerite-st ja see on hästi hea sulam, selline kerge ja ja see andis ka meie edule väga palju kaasa. Ja siis sealt edasi tulid juba sotsmaade suuremat sõpruse karikavõistlused. Selliseid üritusega. Need algasid ka jah, kohe ütleme siis me käisime ka neljakesi, ainult meil oli täiesti eestlaste uskumatu, aga see selleaegne siis Nõukogude Liidu koondis koosnes siis Eesti võidusõitjatest, et Lembit Teesalu, Jüri senski, Mati Reinup ja ja mina siis ja meil oli selline väike rahv buss, mis oli Moskvast antud ja vihuri. Töömehed tegid käru taha, et seal oli neli ringraja võidusõidumootor sees ja ja terve esimese aasta käisime niimoodi, ütleme mööda saatis maid, siis Saksa-Tšehhi, Poola, Ungari Ungarit veel ei olnud, alguses oli ainult Saksa, Tšehhi, Poola. Ja need võistlus oli juba ikkagi sellises suhtes suurvõistlused. Jah, noh, ütleme, seal olid siis kõik, seda võibki tegelikult öelda, et niuksed Ida OPA meistrivõistlused, seal oli alati stardis 25 35 maksimum, niipalju kui rada lubas võistlejaid ja ja ütleme, meil olid ikkagi ainukesena, kellel olid sellised oma kätega tehtud nii raamid kui kondlit, kui pidurid, et kõik, aga ungarlased, tšehhid, sakslased väga paljud sõitsid ikkagi täiesti noh uute, ütleme siis tehase jaapanlaste masinatega või veendsettidega vä. Kuidas siis sellel Nõukogude koondisel seal läks, mis oli eestlastest koostatud? Esimesel aastal me olime, olime sellised 10 piirimail, kui ma nüüd õieti mäletan. Aga aga edaspidi läks aina aina paremaks ja minu arust, kas teine teine aasta vist juba oli või siis kuskil esimesel või teisel võidusõidul, ma olin juba pjedestaali peal tsehhis. Ja mis masinaklassides siis tollele sõideti, siis sõideti, üldse sõideti ütleme, 125 kuubikulistega ja 250 kuubikulistega hiljem tuli siis 250 s, mis oli siis nagu sotsmaade toodang, aga see vaba või A-klass oli siis jah, 25 250 ja mina sõitsin 200 viiekümnesena, no siis ta ikkagi olite seal koondis isegi omaette reklaamnäod Eesti suhtes siis. Noh ikka tänava peal eestis kõndides ikka tund ära ka ja tuldi ligi või kuidas selline kuulsushetk saabus, kunagi? Ei, nii ei olnud, aga lihtsalt ütleme kui, kui ütleme, need tipp majad olid siis, kui autoga sõitsid ja teinekord juhtusid üle 90 natukene sõitma ja politsei kinni pidas ja või miilits sellel ajal, eks ole, natuke juttu rääkisid ja noh, ei, ei olnud kunagi mitte mingit probleemi, et ikkagi tunti ära ja ja lihtsalt liigutati näppu ja sai edasi sõita. Et Eestis ikkagi tollal olid mootorispordi jaoks kuldsed ajad. Jah, seda kindlasti. Minituur. Natukene nüüd rääkida nendest Kalevi suursõitudest ka, et sinul seal ikkagi lausa 15 võitu, et kuidas seal see selline laviin siis lahti läks? Oligi, ütleme lihtsalt õnnega pooleks, kui ma noorteklassis võitsin Kalevi suursõidu ära, et see oli ka terve tervelt tõsine lugu kohe, et ma olin, olin spordi investeerisid ja meil asusse siis tulbid tänaval. Ja mul see mootorratas läks jälle katki ja siis lihtsalt hulljulgusest. Ma võtsin sõbraga klubi veoauto ja panime mootorratta peale, läksime hommikul lennuväljale katsetama, siis sai katsetada ainult Tallinna lennuväljal, ütleme Lasnamäel mootorratast on ka kella kuue ajal. Ja ise me olime 16 aastased. Veoautoga ei tohi sõita üldse ja, ja sisse. Kuidagi meelestatud see see tsikkel ära ja tulime sealt paasi Lasnamäelt ja siis võtsime tsikli maha puhtaks ilusti teha ja kõige kurvem lugu juhtus siis, et sisseveoauto varastati vahest ära veel, et me pidime kuidagi siis Piritale pääsema, ei mäletagi kuidagi, keegi aitas meid, igatahes toodi kuskilt teine, aga aga see läks ka nagu minu kraesse see veoauto kadunud oli pärast. Aga vähemalt võistlustel hästi välja, jah, miks mingi tasakaal peab olema kuidas üldse tol ajal, kui sa siis lähemegi natukene uuesti ajas tagasi, nagu sa rääkisid sinna vanusesse 16 18, et kuidas, kui sa siis Eestiga seotud olid, et treeningtingimused just mainisid ka, et käisite lennuväljal testisõite tegema, selliseid ringradasid Eestis ikkagi suhteliselt vähe? No siis ei olnudki küttena, oligi ainult triaali, ütleme. Aga jah, et ja siis oli, ütleme siis, kui olid üleliidulised võistlused, siis oli alati nädal aega varem oli treeninglaager ütleme esmaspäevast mindi kohale ja nädala lõpus oli võidusõitjad, siis seal nädal aega saidki, ütleme nii treenida kui oma masinat häälestada ja katsetada ja arendada. Sinu jaoks üleüldse sportlaskarjääris ilmselt kõige edukam oli 82. aasta, kui sa ka, kui siin valiti ka suurmeistriks ja Eesti vanimaks tehnikasportlaseks. See oli jah, üldiselt üks niisugune tore aasta ja tehnikaspordis peab kindlasti ikkagi natukene õnne ka olema, et et küll oli, ei olnud ka ju niimoodi, et on näiteks viimase ringi ajal et on bensiin otsa saanud täpselt viimase ringi ajal ja ei olegi jõudnud finišisse. Samamoodi on peale finiš, koondan näiteks bensiin otsa saanud, et et kõik, ütleme terve see aasta kokkuvõttes, et ütleme neil liidu medaleid ja sotsmaade tiitlit kõiget need ühte aastasse ära mahutada, siis lihtsalt peab hea aastale. Olgu selliseid raskeid üleelamisi, ka juhtunud avariisid, õnnetusi. On ikka. Aga Ma olen niimoodi olnud, et, et ma olen, ma ei mäleta, mis aastal see oli, et see oli kindlasti enne enne 80 teist aastat, et, et lihtsalt ma terve hooaja jooksul mitte ühtegi võidusõitu ei lõpetanud. Aeg läks katki või kukkumised või või lihtsalt ebaedu selline täiesti, et noh siis ongi, et üks aasta tuleb ülihästi välja ja teine aasta aega, ühesõnaga kõik sotsmaade sõidude igal pool jälle paar ringi käsi püsti ja põrr tsikkel katki ja aga kaks aastat hiljem tuli kõik, see korvas seal. Kuidas selline asi psüühikale mõjus, et ikkagi ei saanudki hakkama ja tead, et sa pole sonde? Mul oli väga hea, ütleme niukene sõber Eduard Kreebets ja meistrimees, mehaanik ja samamoodi ka väga hea psühholoog, ütleme kes, kes mind oskas mälestada ja kõike me sobisime taga ülihästi ja temaga me olimegi ka, ütleme Truda klubis, noorteajast olime koos juba siis, kui tema veel võidu sõitis ja mina alustasin Tallinnasse sõitmist, aga siis hiljem ta on lihtsalt tänaseni on kuldsete kätega töömees ja kes lihtsalt oskab kõike teha. Ehk et selliseid mehi kindlasti on mootorisportlase kõrval vaja, kes ütleme igast olukorrast pealt oskab välja tulla. Jah, ja ütleme, kahe peale, meil oli ikka täitsa meeskond, et üks kujuneski välja, et ühtegi ühte tööd, teine teineteist ööd ja, aga aga see ütleme Eduard oli tõesti ka väga hea psühholoog tõesti, et ta oskas sealsamas mind rahustada ja ütleme ka natukene häälestada ja et kindlasti väga-väga ütleme, suur abiõliga temale minu nende tulemuste saavutamisel. Kes sulle raja peal selliseid kangemad konkurendid oli, kellega selliseid duelle sega maha pidada ikkagi aastate jooksul? Noh, meie kõik need liidu koondislased Lembit Teesalu, Mati Reinup ja Jüri Pravdazenskija Kunagi Riias olime laagris, no siis ma olin juba ütleme sealsamas, et mul tuli tuli juba, hakkasite me võidusõidumoodi see välja tulema ja siis Lembit Teesalu ütles mulle lihtsalt, et teadet me oleme siin niivõrd palju sedasama ühte rada sõitnud ja ja kõik, et, et näiteks, et, et sa proovi lihtsalt. Et et neid pidurdusmaad, mis me kõik siin võtame, et need on kõik hästi pikad ja see vale oma arust me küll tegime nad hästi lühikesed ja maksimumi peale ja siis ma olin noor, et see, mis mulle öeldi sedapidi proovima kohe noh lihtsalt samas trennis ma sõitsin nii. Võib-olla esimene kord isegi, võib-olla nii mitmest sellisest, oma eeskujust lihtsalt pidurdusmaa peal mööda. Kui me oleme siin siin vaara osades rääkinud ka rallisõitjatega, näiteks Toomas tiiner ja Heiki ohu, et nendel oli natuke vist teistmoodi, et seal said ka nõukogude ajal siit nad väljaspool sotsmaade tapjad ka MM-rallist, et mootorrattaspordis see vist niivõrd lihtne. Me oleme käinud prognoos ühel maailmaetapil, mis ütleme armee nagu viis meid välja siin lihtsalt see tehnika vahe ja see kõik see oli nii olematu, et noh, see oli nagu valgusaastat vahel lihtsalt, et teised sõitsid juba ütleme, slik rehvidega ka meie olime veel nihukese universaal, rehvi või tänavasõidurehviga, läksime sinna ja et seal ütleme, aja sisse, sõita ennast, me olime nii kaugel sellest, et sellega ütleme siis selle nõukogude ajal see maailmaetapil käimine lõppeski üks ja ainukene kord ehk et Nõukogude Liit ei saanud näidata, et nad on nagu teistest kehvemad lihtsalt jäätise võrdlusmoment igaks juhuks ära. Kas ta nüüd nii, aga noh, jah, ühesõnaga, et me ei pääsenud seal mitte kuskil, et, et ma olen kaks trenni sõitsime läbi, aga siis lihtsalt ütleme oligi hetk. Et tulid need võistluste organisaatorid positiivsete tublid, aitäh käimast ja nii see lõppes. Et Jüri, sinu ilmselt karjääri üheks tipphetkeks su enda jaoks kindlasti oli männisaare võidusõitja, seal teete võidusõit super paiglassis. See oli just, ütleme minu super paigi sõidu esimene võidusõit oli ja me saimegi selle minu super vaid mootorratta, tegelikult saime Inglismaalt kätte. Ma sõitsin tühja oma tühja, teenis teenindusbussiga sinna saime Inglismaalt mootorratta kätte, sealt sõitsime Aelo Männile ja siis ütleme sealt sai need tuled ja suunatuled ära korjatud raamatud loetud, et see masin oli siis erce, 30 on ta. Ja seal raamatus oli kirjas lihtsalt, et kui te sissesõitu sellel masinal teete, siis proovige üle, mitte 230 sõita, sellega. Aga sai hakkama ka, ainuke probleem teema oli, et kuna ta oli niivõrd standardmootorratastesse ja see ühe ringi pikkus oli 60 kilomeetrit, siis ma treenin kohal kaks korda, katsetasin ja mina sain ütleme, selle standardmootorrattaga sõitma ainult ühe ringi pidin jälle tulema hankima. Aga need, kellel natukenegi olid, ütleme, natuke forsseeritud masinad ja seal võis ka suuremaid paake teha, et nad said nagu kaks ringi sõita. Et see oli neil, noh, ütleme kõigil tõsine eelis, et ma olin ka ainuke, kes käis iga iga ring seal tankimas, aga aga oma ülesandega. Me saime hakkama, mis me sinna läksime tega. Ega sinna igat ühte ju võistlema ei lastudki üldse, et seal oli samamoodi mingisugune aeg oli ette antud, mille sisse sa pidid sõitma ja siis, kui sa selle sõitsid, sa pääsesid starti ja siis sellest said ka ka siis ütleme sellised D raha või kohaletuleku raha, et kui seda poleks saanud, siis oleks tegelikult päris hätta ei saanud mõeldagi üldse, et me, et me ei pääse sinna starti. Nii palju pingutasime, jah, mõlemad pääsesime sinna stardijoonele ja siis seal on veel niuke tore traditsioon oli. Et siis pandi niukene niukene oranžikas neoonvärvist vest selga nendele, kes siis esmakordselt seal sõidavad, siis me nimetasime seda nagu hullu särgiks, et seda peab kuna kuna seal on pikad sirged ja siis on pimedad kurvid, et sa ei tea ju, kuhu poole see kurv läheb, kas paremale või vasakule ja ja siis noh, ütleme, oli tuge ebalev, siis tagant, kes need kiired mehed tulid, ühes on või mis iganes nad teadsid siis, et et selle võistlusega peab natuke tähelepanelikum olema. Et see oli kindlasti üks selliseid kogemusi, mida sa kindlasti välja tooksid, et erakordne üritus. Noh, ma ütlekski sama, et siin räägitakse, et kes on, ütleme, sellised rahvusvahelise litsentsiga võidusõitjad, kes on man saarel sõitmas käinud, siis need on oma eesmärgi eesmärgi saavutanud. Ja tegelikult Jürise käisid nüüd sellel aastal just siin mai ja juunikuu lõpus ja seal vahepeal toimunud Mani saar võistlust ka vaatamas, et millise mulje jättis. See oli niuke, ma ei uskunudki, et ma selles elus veel kunagi satun sinna, aga aga heade sõpradega koos lihtsalt otsustasime, et lähme käime ja vaatame seda sellist maailma 60 kilomeetrist rada, seda võidusõitu ja ütleme sellest rajast mõnda kohta ikka mäletasin, kuna meil õnnestus ka, ütleme siis me olime seal külalised, kellel tehti ka siis selle raja peale Subaru WRC autodega siis 60 kilomeetrine ring läbi, kolmekesi istusime autosse ja et seda rada jälgedes, mõni nagu tuli tuttav ette, aga ütleme, see auto sõiduski rammus ja kõik, ütleme seal ikka väga-väga vahva ja oli niuke meeldiv reisijat, et kui mina käisin, siis oli ainult rada ja ütleme meie selline siis tehniline parkus olid mootorrattad ja kõik. Nüüd me sõitsime mööda saart ringi seal ja vaatasin seda loodust, kus rada läbi läheb ja see on nii kena ja kõik, et väga vahva ja meeldiv elamusele. Kuidas see üleminek sinna super paigi klassi üldse välja nägi? Tegelikult see niuke psühholoogiline hirm oli natukene võib-olla suuremgi muidugi selle super paigiga ma hakkasin natuke varem sõitma juba kaks aastat, et tihti soomlaste võidusõidutiim selline, mis Lembit Teesalu nagu vedas ja sealt ma sõitsin siis kavas saagiga, mis oli ka ütleme eesti poiste, ütleme siis seal oli juba Eduard Kreebeetsel Tarmo Telliskivi, kes ütleme, selle mootorratta ette valmistasid ja käisime ka ütleme siin neid Baltikumi sõita ja Soome sõite sõitmas ja et mul on mingisugune nagu superpaika kogemus oli olemas, aga aga noh, ütleme sa võidusõitja oled siis tal küll natuke raskem ja hästi palju võimsam, aga aga sealsamas sõidunauding on jälle kordades toredam. Ehk et super paigi klass ikkagi võrreldes nende inimestega sõitsid ikkagi selles suhtes ikkagi selge arenguhüppe ja noh, ütleme kasvõi Endalgi vaadata see, kui sa ütleme, Pirita mändide vahel seal sõidad, kuidas stardisirge peale tuleb, kas siis tuleb, seal tuleb seitsme 200 viiekümne-line Rotax või siis tuleb see superpaik neljasilindriline, mis kuivab nagu vormel üks siis emotsioon juba, see on niuke vahva. No ja siis saabus uus aeg ja algas Eesti vabariigi aeg. Ja ja kuidas siis sealt edasi läks, et siis oli juba parajalt vanus ka juba saanud niimoodi öelda. Eesti vabariigi aeg oli siis oli ka tarvis ju, tegelikult ütleme siis olid ju kõik võimalused ja teed lahti ja siis tuli ka ütleme, endale ju mingisugune selline, kuna armee lõppeski ja ütleme, kes mulle siis palka maksis ja siis tuli ka teha selline mingi otsus, et kas need siis jääda ikkagi võidusõitjaks või hakata äriga tegelema ja oma elu sättima ja ja noh, tegelikult siis ütleme, niuke hobi korras sai nagu ütleme veel seda võidusõitu tehtud mõned sõidud, aga aga põhiliselt sa ikkagi jah, ütleme proovitud äri teha. Ehk et ajad muutusid, aga sina nagu täiesti ei jäänud sinna ala külge kinni, et otsustasid eluga edasi minna. Ja, ja ma olen endale väga tänulik tegelikult sellest ja samamoodi, et võib-olla mul ongi selline komme, et mitte mitte asjadest lihtsalt väga kinni hoida, et ma olen ise kunagi esimene auto, mis mul oli audi 80 oli täitsa niisugune vene aja lõpus. Mõtlesingi, et seda autot ma küll vist ei kunagi ei müü ega ei anna ära, aga aga poole aasta pärast on läinud juba. Aga mootorispordiautospordiga oled sa seotud ikkagi tänapäevani ikkagi päris tihedalt. Ma ütleks niimoodi, et mida ma nüüd vanemaks saan, seda rohkem huvitav ja ütleme, see kuidagi jälle köitma ja siduma hakkab ja mingisugust sellist elamust pakkuma. Et vahepeal ma täitsa aastaid ütleme, ei käinud ja lihtsalt lugesin, ütleme, mis seal auto ja mootorispordimaailmas toimub, aga nüüd viimased aastad kuidagi olen jälle, ütleme, silmside on täitsa olemas ja, ja seal. Mulle väga meeldib, et selline lühiajaline eemal aeg või siis sinu jaoks võib-olla pikemaajaline eemalolek aitab ikkagi akusid laadida ja ta mõtteid koguda ja täiesti ütleme kui lihtsalt ütleme ja nende ja kui ma seal Lõuna-Eestis elasin, ega ma siis ei kohtunud ka ju ütleme, nende nii mootori autosportlastega. Aga täna nüüd siin Pärnuski ise nädalalõppe kõik, et väga huvitav ja tore jälle neid vanu võidusõitjaid ja nooremaid näha ja, ja kaasa elada nende sõitudele, võitudele natuke kaherattaliste hetkeseisust praegu ka, et kui Eesti meistrivõistlusi vaadata just siis kuidas sa hindaksid praegust taset, mis eestlastena? Noh, eks me peame kuidagi selle mahajäämuse tagasi tegema, kuna ju meil ei olnud ikkagi rada siin aastakümneid ja lihtsalt see võtab kõik aega, et see uus põlvkond täna anno Welt ja Soomer ja ja siis Pärtel poeg ja kes ütleme täna siin sellised tublid võidusõitjad on, et noh eks eks, ja kui peale neid tuleb see uus põlvkond kindlasti Need on juba natuke võib-olla siis seal maailmas ka konkurentsi võimelisemad, et aga ikkagi hoiame oma poiste laati pöialt, kui on mingi rahvusvaheline sõit siin ja seal on tore kõik, et vahepeal ikka selline lüüa olen, vaikelu ikkagi tekkisid, kui Kose-Kloostrimetsa ringrajal lõpetati ka võidusõitmine ära ja konkreetselt uut ringrada, kus sõita heal tasemel ka veel ei olnud? Jah, siis oligi ainult oli ju Riia, eks ole. Aga triiganid treeningule minna või ütleme noh, tõesti või Soome pea Soome poole minna, siis oli ikkagi ikkagi natukene kallis ja ütleme noh, ei olnud seda siis oligi ainult kas Soome meistrivõistlusi sõita või Põhjamaade sõite sõita või aga jälle mingit tugegi saada siit Eestimaalt siis sa pead ju Eestimaal ütleme tuntud olema ja ja ka, kui ütleme mingi rahvusvaheline sõit on siis ka kiire olema siin, et sind nähakse. Ja nüüd siis oleme jõudnud uuesti ajajärku, kus sisuliselt Baltikumis ikkagi Pärnu ringrada selgelt troonib vähemalt motoringrajaga Weekuga auto ringraja suhtes. Jah, täna on, täna on, ütleme, Pärnu ringrajal see eelis, et et ta on lihtsalt uus ja ta ka ütleme, päris vahvasti on vähenenud, et siin ehitatakse aina ütleme siis bokse juurde ja ütleme, kui selle kohtunike poole pealt on kaamerad välja pandud, et kui mingisugune vaidlus, tule või mis iganes, siis selle saab kõik tagantjärgi vaadata ja see on ainult positiivne ja ta on ikkagi väga paljudele võidusõite lihtsalt uus ja seda ei ole. Et kui soomlasi võttagi, siis neil on oma viis rada. Esiteks, nad on väga suurte maadega, nii nad on sõitnud kümneid aastaid juba ja see Pärnu on nagu lihtsalt meedik täitsa kohe. Ehk et nüüd me saame ikkagi öelda ilusti saate lõpetuseks, et Jüri Raudsik ilmselt praegu mootorispordiga jääb kindlasti seotuks. Noh, olen meelsasti sinasõber. Aitäh sulle, Jüri Raua saatesse tulemast ja see oli siis tänane vana Rava, saada jüri raudsikuga ja järgmist saadet on võimalik kuulata juba järgmisel päeval, aitäh. Tänan kutsumast.
