Huvitav saade, vahetame nüüd teemat ja läheb tagasi meditsiiniajaloo juurde. Ning siin reedel, 24. aprillil oli laboriloomade päev. Räägime sellest ken kallinguga, kes on Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi meditsiiniajaloo lektor laboriloomade teema. Ma olen väga vastuoluline, et ühest küljest me võiksime olla neile väga tänulik. Ja teisest küljest on küsimus ikkagi sellest loomade kaitsest ja katsete tegemisest loomade pealt, kui eetiline see on. Ja loomakaitsjatele see teema kohe üldse ei meeldi, et katsetatakse elusloomade peal kõiksuguseid ravimeid ja tehakse katseid, mis lõppevad tihtipeale loomade surmaga. Jah, see teema teema on jätkuvalt üleval ravimite puhul võib-olla isegi neelatakse alla see see probleem, aga, aga näiteks kosmeetika ja muud sellised küsimused, et see on siis jah juba sellest diskuteerid, kui tänapäeva ühiskond päris palju ja, ja nagu siin kohe edaspidi juttu tuleb, see, need, need diskussioonid algavad ikkagi niimoodi väga laialt ja, ja küllaltki võimsalt juba juba 19. sajandil. See kõrghetk on võib-olla siis siin vähemalt sajandi alguses, kui kui see nii-öelda anti Vivi sekt, sonistlik liikumine on väga tugev. Aga põhimõtteliselt jah, see niukene inimese ja looma vahekord selles mõttes, et kas loomadel saab katsetada selleks, et mõista paremini inimest. Et see, see teema on üldiselt vana, et ühelt poolt on seda tehtud juba antiikaegsetest kustest, meditsiini ja teaduse ajalukku läinud läinud inimestest teatakse, et nad noh, võib-olla jah küll mitte elusloomi, aga igatahes nad preparaadid siis loomade laipu. Ja mõned arstiks õppijad harjutasid võib-olla seal kirurgilisi võtteid ilmselt jällegi laipade peal, aga teinekord on räägitud ka ikkagi sellest nii-öelda Vibisatsioonist või elavate elavate loomade epareerimisest. Ja mida täna oleme, tuleme siis seda enam ikkagi langevad need müürid, mis, mis inimeste looma nagu põhimõtteliselt just läbi mingi hingestatuse loogika paigutavad erinevatesse maailmadesse, nii et sellist julgust selleks, et inimest paremini mõista, teha loomkatseid, seda tuleb juurde 1000 kuuekümnendatel aastatel, tasapisi hakatakse sellega tegelema, 1000 seitsmekümnendatel aastatel on see teema juba selgelt esile, aga see tõeline läbimurre on siis 19. sajand. Siin ollakse mõtteliselt jõudnud sellisesse olukorda, kui nagu me räägime anatoomia mõistmisest, füsioloogia mõistmisest, siis sellise surnud organismi prepareerimine sellest sellest enam ei aita, et anatoomia ollakse endale juba küllaltki küllaltki selgeks tehtud, juba ollakse nähtud seal igasuguseid detaile, kudesid, organeid, looma või inimese kehas ja selleks nüüd teadvus edasi saaks minna, tuleb, tuleb hakata looma selliseid katsesituatsioone olukordi, et saaks paremini mõista, mismoodi ikkagi organism toimib. Anatoomiaõppest hakkab tasapisi tekkima füsioloogia õppe, teisisõnu eluprotsesside uurimine. Et seda teha saaks, selleks tuleb hakata ikkagi tegelema nagu tõsisemalt, elusate loomadega. Ja kuskil siin paarsada aastat tagasi on need niisugused noh, teaduse aja jaoks efektsed üleminekuhetked ja üleminekuisikud kus näiteks viiakse lõpule nagu mõned juba üleval olnud teemad seal närvisüsteemi toimimise loogika vallas, mis, mida seni oli uuritud surnud koe prepareerimise teel ja oli lihtsalt näpuga järge aetud kuusenärv siis läheb. Aga selleks, et aru saada erinevate närvikimpude nihukest, funktsionaalset loogikat, selleks tuli hakata tegema elusate loomadel katseid. Et mõista, mis siis, mis siis noh, näiteks konkreetselt närvidest rääkides, et kui me mingi närvikimbu läbi lõikama, et milline kehapiirkond siis näiteks paraliseerub need 19-l sajandil tehakse tegelikult päris palju selliseid katseid, kus teadlased veel õigupoolest ei tea, milleks mingi kuderäim või mingi organ tundub. Mõnel organil võib olla mitu funktsiooni pankrease selleks, et seda paremini mõista, mis, mis, mis, mis funktsioonis organism nagu täidab selleks esimene meetodi, esimene lähenemine ongi lihtsalt ära lõhkuda niukene destruktiivne metodoloogia, et kahjustama seda konkreetset piirkonda, saab ajus olla, neid katseid tehti palju ja vaatame siis, mis selle, mis selle katseloomaga juhtub. Ja see on niisugune katsetamine siis üks, üks koht, kus ta levib, on nagu füsioloogia õppe need demonstratiivsed, demonstratsioonid selles mõttes teadvus tuleb nagu laborisaladusest välja ja, ja see tähendab jah, seda, et üldsus üldsus saab nagu, nagu selle teemaga tegelema hakata ja tõepoolest suhtumine tollel ajal on ikkagi selline, et kõigepealt, eks ole, et kui me, kui me võrdsustame looma endaga selles mõttes, et me, et me usume loomkatsetest saadud tulemustesse, siis vastupidiselt võttes me peaksime ka siis uskuma, eks ole, et kõik need tunded ja emotsioonid, mis inimesele omased on, on ka loomal. Nii et see võimaldab seda nihukest, loomadesse, sümpatiseerivad suhtumist. Ja teine asi on ikkagi, tuleb välja paljud sellised noh, seal oma kaitse peaxeistkümne sajandil ta haakub tegelikult ikkagi sellise noh, vasakpoolse liikumisega näiteks ja naisõigusluse ka teisisõnu nihukesed erinevad ühiskonnarühmad, nagu võib-olla näevad sellises loomade väärkohtlemises julmas kohtlemises enda enda enda saatus, analoogi naised näiteks võisin ka Eesti Eesti vabariigis, kui Tartu ülikool 1919 pidulikult avatakse eestikeelsena, siis seal ka nendes aulakõnedes mainitakse sarismi vaimset Vivisektsiooni, mida eesti rahva Puhul toimetati niuksed alla allasurutud inimrühmad lähevad, lähevad seal anti libiseks ionismiga väga selgelt kaasa. Ja algavad juba niukene esimesed seadused, mis vastu võetakse loomade kaitseks 1876 Inglismaal, kus siis need labori loomi nagu üritatakse säästa, selleks ajaks on anesteesia tekkinud nii nõutakse, et loomkatsete puhul nad peaksid olema uinutatud. Nõutakse seda, et loomade peal ei tehtaks mitmeid katseid, teisisõnu et ta ei peaks seal kahe katse vaheajal olema, eks ole, enam mitte uinutite all, aga võib-olla kannatama siis nendest haavadest mingit valu ja nii edasi. Ja siin tegelikult 19 sajandi lõpule. Jällegi kui statistikat vaadata, siis see probleem on ikkagi veel suhteliselt väike. Noh, kui me peame ploom katsetamist probleemiks, võib-olla 300 katset seal sellel samal 1000 876. aastal tehakse Inglismaal, aga see asi levib väga kiiresti, nii et 20. sajandi algusel on nüüd nihukesi eksperimente teadaolevalt tehtud, võib-olla juba paarkümmend 1000 ja, ja see on võib-olla kas anti viisaktsionismi kõrgaeg, kui, kui tõesti Londonis on näiteks seal mingite feministlikke tegelaste poolt kes tegelevad ka loomkaitsega ja kes saavad tugeva marksistidelt nad seal mingil ühel konkreetse kaasuse järel püstitavad Londoni ühte linnaossa ausamba katsete käigus hukkunud koertele. Ja see tekitab väga tormilise vastureaktsiooni arstitudengid, siis ühel hetkel näeme Londoni tänavatel arstitudengeid teisisõnu aristokraatia esindajad, pigem kaklemas siis tööliste ja niukse lihtrahva esindajad, vaata ka, et töölised siis on, eks ole, nii-öelda anti Viizeczonistlikel positsioonidel ja kaitsevad seda ausammast, mida siis arstitudengid püüavad püüavad purustada siis aastal 1000 906907 on need teemad üleval kogu teema algab 1903. aastal, kui see asi nagu käima läheb. Nii et seal võib olla kõrghetk, aga ühel hetkel algab taandumine, sest tõesti need teadlased, teadusringkonnad, ülikoolid teevad päris Niukest tõhusat teavitustööd lobitööd ja tegelikult ka ühiskonnas inimesed hakkavad aru saama, et enamus sellest tänapäeva loodusteadusest, mis puudutab füsioloogiat, farmakoloogia muid selliseid asju on ikka väga selgelt põhineb, põhineb loomkatsetele, seda, seda ei saa eitada, et kui me guugeldame seda sõna nii vili, sektsioon või siis loomeeksperimendid, siis, siis tuleb päris palju meile kinnitus selle kohta paljud ravimid üldse arusaamine sellest, kuidas organism toimib, kõikvõimalikud sellised endo, kriinsed protsessid, haigused, Nende mõistmisel loomkatsetel oli, oli väga suur roll, et 19. sajand algab see niisugune kõrgaeg ja, ja 20. sajandi alguses läheb edasi. Tartu on jällegi selles kontekstis on väga oluline, et siin siinne füsioloogia koolkond just just väga palju sellist metodoloogiat nende loomkatsete läbiviimise puhul töötab välja. Rääkisime siis laboriloomade päevaste laboriloomadest. See päev oli reedel, 24. aprillil Tartu stuudios oligen kalling. Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi meditsiiniajaloo lektor.
