Aasta esimeses maahommikus rääkisime möödunud suve käigust  Soome leba aiandusnäitusele. 1964.-st aastast on see näitus toimunud ühes  ja samas kohas häme kõrgema aianduskooli lebaosakonna territooriumil. Ja alati on huvilised saanud ka kooli avamaa köögiviljaaias  uudistamas käia asjatundja, õpilane nii-öelda teejuhiks kaasas. Kuna tegemist on kooliaiaga, siis võib siin kasvamas näha  tuttavaid traditsioonilisi taimi alustades kapsast,  porgandist, hernest, lõpetades põnevate ja uuematega sel  aastal näiteks talvekõrvitsasortidega. Kokku kasvab siinses aias üle 200 erineva taimesordi. Seekord peatusime oma kaameraga pikemalt salat peenarde juures. Taimed olid ilusad ja isuäratavad ja ütlen ausalt,  mõnda sorti nägin elus esimest korda kasvamas. Ehk võiks ka eestlase toidulaual salatite valik laiem olla,  sest nad on vitamiinirikkad, sisaldavad vajalikke mineraale  ja on toeks tervisehädade puhul. Salat aitab vererõhku alandada ja und parandada. Meie saate jaoks palusin salati teemale lisateavet  asjatundjalt Imre kukelt Eesti aiandusliidust. Aedsala on Vahemere maadest pärit rohttaim,  mis kultuuristati juba rohkem kui 2000 aastat tagasi. Selle pika perioodi jooksul on salati liik kujunenud  teisendite ja vormide rohkeks mis erinevad lehtede suuruse,  kuju, värvuse ja muude tunnuste poolest. Näiteks moodustab lehtsalat ainult lehe kodariku peasalat,  aga südamikulehtedest keerdunud pea pikli ovaalse koreda pea  moodustab ka Rooma salat. Parim paik salati kasvatamiseks on tuulte eest varjatud  valgusküllane toitainete rikka liiv, savi,  mullakala. Kergematel muldadel ja tuulte käes kasvanud salatid on kehvad. Hästi kasvab salat temperatuuril 15 kuni 20 kraadi. Siis moodustub talle rohkesti lehti. Kui temperatuur on kõrgem ja eriti suvise pika päeva puhul  kasvatavad varasemad salatisordid kiiresti õisikuvarre  ja hakkavad õitsema. Eesti aedsalatitest süüakse kõige rohkem lehtsalatit,  ilmselt kõige tuntum on sort Grand-rapids. See sort on kiirekasvuline ja heade maitseomadustega. Kibe maitse võib tekkida, kui kasvutingimused on kehvad  ja kui taimed saavad vähe vett. Imre kukk soovitab lisaks kastmisele kasutada  ka tasakaalustatud kompleksväetisi. Siis on ilusad taimed kindlustatud. Ja üldse, kui salat maitseb natuke kibedalt,  siis leotage teda paar minutit kuumas 50 60 kraadises vees. Viimasel ajal on meil hakanud tuntuks saama  ka väga dekoratiivsete pruunikaspunaste lehtedega salat,  lollo, rosso ja lollo rosso. Liberti. Need taimed on Grand-rapitz ist väiksemad  ja pisut aeglasema kasvuga. Nende valmimiseks kulub ligikaudu 50 päeva. Lehed on neil väga õrnad ja kibedat maitset tuleb sagedamini ette. Seega peab kasvatamisel küllalt hoolikas olema. Kuid pidulaua kaunistamise nimel tasub vaev end kindlasti ära. Ka tamme lehe salat on üks lehtsalati vorm,  mis rohkem küll tuntud põhjanaabrite juures  ja sealt aega pidi ka meile Eestisse levimas. Need salatid on tõesti pisut tammelehtede moodi  ja värvilt kasvab nii rohelisi kui punaselehiseid sorte. Kui seemet soovite, siis vaadake poodidest suvipiha pakendit. Peasalatite puhul on oluline teada, et nende pea moodustub  keerdunud südamikulehtedest. Peasalati kasvaeg on lehtsalati omast pikem  ja tärk misest kuni saagini kulub sõltuvalt sordist lausa 90 päeva. Seetõttu peab meie kliimas istikuid ette kasvatama. Kuna peasalatit dekoratiivsuse mõttes eriti ilusad pole,  siis enamasti kasutatakse neid vaid mitmesugustes eelroogades. Ja üldse pööratakse meil Eestis neile väga vähe tähelepanu. Eriti käib see jääsalati kohta, mis oma rabedate meeldivalt  krõpsuvate lehtede poolest on ideaalne paljude kastmetega  koos kasutamiseks. Kui teiste salatite lehed vettivad kiiresti,  siis jääsalati lehed nii kiirelt ei vetti  ja on kauem ilusad ja ka maitsvad. Meil võib momendil jääsalati sortidest saada kreit leiksi  ja see ongi kõige populaarsem. Eriti vähe on praeguseks Eestis levinud peasalati hariliku  ja jääsalati vahepealne vorm. Batavia salat. Salati nimetus tuleneb tema prantsuse keelsest sordikirjeldusest. Omaduste on Batavia salat jääsalatist pisut vähem  krõmpsuvate lehtedega ja võrdlemisi avatud peaga mistõttu  võib teda hariliku lehtsalatiga kergelt segamini ajada. Ja ka värvilt on neid nii rohelisi kui punakaid. Võrreldes peasalatiga näeb Batavia salat aga väga  dekoratiivne välja. Tulles tagasi meie jutu alguse juurde, sööge salateid. Nad on täis vitamiine ja inimesele vajalikke mineraalaineid,  seega head salatiisu.
