Püüdis piiska püüdis säga ja abi. Püüdis kiiska püüdis väga jah. No ei ole siin naerda, mitte midagi, te olete ise  ka käinud korduvalt niimoodi kalal, et saate ainult värsket  õhku nuusutada, hea meeleolu, korras närvisüsteemi,  aga mina olen selline inimene, kellel on rõõmus meel ainult siis,  kui kõht on täis. Ja noh, mina ja minu armas vihmauss, Gunnar,  me oleme tõesti läbi käinud kõik Eestimaa jõed  ja järved, siiani ei ole keegi Gunnari vastu huvi tundnud. Ma olen ikka ilma kalata ja ma otsustasin,  et ma kaevan ise endale koju suure augu. Hakkan kalu kodustama, lasen sinna vee sisse,  nimetame le tiigiks. Aga nüüd on küsimus, millised kalad sinna sisse panna,  et nad 11 jälle igavuse pärast ära ei sööks. Mina ja tühjade kätega ei jääks, kuid õnneks on Eestimaal nõnda,  et siin kasvatatakse niivõrd palju erinevaid kalu. Ma ei kujuta ette, kui Gunnar näeks paaliat  või tuura, mis, mis näo ta teeks. Uurin nüüd järgi, kuidas kala kasvatamine käib,  mida tuleb õigesti teha, mida tuleb valesti tegemata jätta  ja härjanurme, kala talu on minu ees peremees Aarne,  juba seal toimetus temas ongi. Tere, Aarne. No mul on plaan, mõned kalad kodust, da sina tead kalade kodustamisest,  kas kõik, aga väga palju, et kuna se üldse alguse sai see  mitukümmend aastat tagasi või mitu 1000 aastat tagasi. Kalu kodustama hakati enam-vähem samal ajal nagu,  nagu põllumajanduse a üldse tegelema. Umbes 8000 aastat tagasi üheaegselt. Nii Hiinas kui ka Eufrati, Tigrise ja Niiluse  ja sealkandis läks kliima nii soodsaks soojaks,  niiskeks ja siis tekkis võimalus. Hakata kasutama vilja, kodustama loomi. Ja üksikud fanaatikud ja rikkad kahtlemata hakkasid proovima  ka kalu kodustada, et tuleks käepärast võtta kui sõber. Teine rikas tuleb külla või ilu pärast. Esimesed kala, kasvatuse ilu pärast, karkkalad,  igasugused koid, värvilised imekalad. Need on kõik niimoodi aastatuhandete jooksul saadud. Aretamise teel, aga tänane päev me oleme jõudnud nüüd  tiiruga sinna, et kala huvi on kas nii suur olnud  ja keskkonnahädad ka, et ega seda kala ma olen käinud  Gunnariga läbi, tead kõik õed järve ega ei saa siin sinna  otsa ka suurt kedagi kasvatuse peal on siis päris palju  praegu inimese käsi nii pikaks kasvanud. Et kui seni oli küsimus selles, et kuidas merest kala kätte  saada siis nüüd seda see teema üks enam ei ole. Kala saadakse täpselt nii, kui tahetakse,  ainult et ei tohi rohkem püüda. Muidu me lõikame selle looduse jätkusuutlik läbi. Selleks et nüüd kala rohkem süüa, me peame kasvatama. Nii, see on, aga sina kasvatada siin alates  siis forellist kuni sägani välja. Kas me läheme, vaatame, kuidas see elukas välja näeb,  sa saad rääkida mulle, kuidas sa algusest saadik,  kogu see tema aretamine käib. Okei, lähme vaatame ja tiigi üle. Hakkasime paar aastat tagasi huvi tundma Euroopa säga. Euroopas aga Euroopas, aga, aga kui kaugel nüüd meie jõgedes,  ta on ju vist selle punase raamatu kala absoluutne püügikeeld,  see on niivõrd suur haruldus. Vot kunagi oli see kala meie suuremates jõgedes igal pool levinud. Ehkki teda söödi pühade ajal. Ta oli ta noh, võrreldes teiste kaladega,  ta on ikkagi delikates valge liha, luid peaaegu ei ole,  need on pehmed. Meie eestlaste esivanemad tulid siia piki jõgesid,  siis ei olnud ju kaarti ega kompass ega mitte midagi. Jõgi oli selline kindel tee, kus ei saanud ära eksida. Keegi tegi vinksa vonksa, aga sa võisid alati samasse punkti  tagasi minna, kui tahtsid, mis peaasi, seal oli kogu aeg  söök sees, seal oli kogu aeg söök sees. Esimesed kalad pärast jääaega Läänemeres,  siis oli tal erinevad nimed Joldia, meri  ja jääpais järv ja balti jää paisjärv ja  nii edasi. Esimesed kalad olid lõhilased,  kes seal meres elasid ja nende bioloogiliselt ainus võimalus  pudeda paljuneda oli. Jões tungisid kõik teatud aegadel massilisejõgedesse. See kala oli põhitoidus kindlasti kuus-seitse 1000 aastat,  võib-olla kauem. Kõikidele meie esimene jatele näiteks USAs Ronald Reagan  kuulutas 25. juuni rahvuslikuks segapäevaks. Meil kulus ka üks, üks päev otsa sinna 23. neljale,  et kui me teame, et on selline väga suur iidne kala sammaldunud,  ujub kuskil vees nagu selle vete vaim. Aga rohkem ei tea tõesti, isegi arvatakse niimoodi,  et see Lohnissi koletis Et see tõenäoliselt on säga hoopis see säga võib kasvada 80  aastaseks 400 kiloseks. Aga sul nüüd siin selles basseinis on päris suured purakad ju. Meil on noored, sega, meil on kolmeaastased,  nad on paarikilosed, võib-olla umbes nii. Ja nendest me tahame nüüd valida välja meie kliimasse kõige  sobivama liinid, sest Euroopas segaariaal on suur  ja hoopis erinev on ta Eestis ja hoopis teine on hoopis  Kreekas näiteks. Kõik on üks ja sama liik. Silurus plaanis Euroopas ägani. Et me tahame saada endale võimalikult sobivat liini  ja me peame selleks nägema vaeva. Ja praegu ei ole see, et, et sa ei kasvata ju saga mitte müügiks,  vaid sa tahad lihtsalt, et selleks, et müüma midagi hakata,  läheb see mitu aastat aega. Aga võib-olla põhiline ei olegi müük, põhiline on see,  et inimesi õpetada uuesti säga sööma. Sinu plaan on see, et, et saaks nüüd Euroopas väga jalad  alla korralikult. Aga siis saab teda jõkke ka lasta siis kui me leiaksime  selle õige meie kliima õige genofondi üles. Selle õige kala nagu oled leidnud? No ei ole leidnud, tunnistan ausalt, see on raske töö. Ma loodan, et siin võib-olla kunagi tulevad meil teadlased. Sina oled peremees paljudele kaladele, et milline kalaliik  lemmik on? Iseloomu poolest, neil on erinev iseloom ka. Kõige kavalam on karp kala. Kahtlemata muidu minu jaoks kõige parem maitsvam ka. Midagi pole öelda. Inimene peab sööma erinevaid kalu. Mulle meeldib vahepeal isegi järg, ehkki mul on võimalus  siin igasuguseid kalu süüa. Meil on korelli tuura säga paks laupa ja valget amuuri vähk. Meil on kõike siin olemas, peaaegu mida me kasvatame. Aga see, see ei tohi klammerduda ühe kala küll,  milles see ka karbi kavalus siis seisneb? Ma arvan niimoodi, et ta on kõige rohkem aretatud. Ta, ta on lihtsalt intelligentne kala. Ta hüppab veest välja ja vaata, kas on ohtu. Õpib võrku, kartma kiiresti. Seda on raskesti püütud, kui. Kätte niimoodi laseme tiigi kuivaks. Et siis me saame kala kätte. Selge, aga kui nad erialad on sul ju ühes  ja samas tiigis koos, et nad saavad targad panema,  et nad 11 ära ei söö, seal ma niimoodi targalt,  et nad sobiksid. Et igaüks kataks oma niši kokku neid tiike,  kui palju sul on nüüd? Mina näen juba viiendat või kuuendat tohutult. Paarkümmend. Kokku on 41, kaks hektarit, liikled siin autoga  või jalgrattaga või ei ainult ikka autoga jalgrattaga ka. Aga seitse kilomeetrit tammide, kogu pikkus. Et seda kõike hooldada. Korras hoida siin palju abilisi on, palju abilisi on,  no kümmekond töötajad kümnekonnakesi saate hakkama,  pluss veel siis säga aretamine siin pluss säga aretamine  ja praktiliselt kolm inimest istuvad laua taga enamus ajast  enamus tööajast. Teevad paberitööd, mida, mille hulk järjest järjest järjest kasvab. Nii et varsti me teeme sama palju pabereid kui kala. Nojah, et ta tonaaži ja selge, aga kõik see püüad sid kinni  ja müüd Eestimaa kauplustes maha või läheb,  suur osa ikkagi rändab mujale, ikkagi 90 protsenti läheb Eestimaal. Natuke läheb Lätti ja natuke mujale kraami  ja kohapeal on sul köök ka, mis te seal teete? Kohapeal on köök? Jah, suvekohvik. Kus siis pakume omapüütud kala või kohapeal kohe püütud kala. Paarikümne minuti jooksul saab valmis, me saame sealt tagasisidet,  kuidas kala maitseb? Natuke reklaami ka muidugi. Ja inimesed saavad tulla ka. Inimesed saavad ise tulla, püüda ja lõõgastuda. Noh, nad ei pea. Siin spaades hotelli broneerima mingeid asju,  aga niimoodi päris käidud seal kalatööstuses ta niimoodi  päris sellist valmis toodangut ei, suurtes poodidesse ei vii,  et ei vastupidi, meil on kusagil umbes. 70 kauplust, mida me varustame üle Eesti  ja meil on siis kolm autot, mille, mis veavad neid kala  laiali üle kogu Eesti, nii et selge Aga mul on nüüd tunne selline, et nälg võtab varsti välja  nägemise ära, et äkki äkki püüame mõne kinni,  teeme mõned head road ka, teeme nii, teeme nii. Läheme otsime su köögikompleks üles. Nägin söödavaid asju laua peal. Tere, Marika. Nii kõht hirmsalt tühi, mis sa, mis sa teeksid mulle? Ma teeksin sulle tavalist forelli meie ingveri kastmega. Nii nii, sina oled härjanurme, kalatalu,  kalameister, just nii, ja see roog, mis sa tegema hakkad,  see ongi selline firma roog lausa ütleme nii. Ja rahvas nõuab ja on rahul, paljude lemmik on väga hea,  minu lemmik ka, kuidas sa teed? Nii ega siin muud ei olegi, meil on värske forellifilee. No vot, see seda on ka igaühel. Aga vist suur saladus peitub tegelikult nüüd selles purgis sees,  eks. Jah, siin on siis mesi ja ingver kaks põhilis komponenti  siis on soja, siis on natuke võid ja sinep. Aga selle ingveri, see lasid mingis masinas,  lasid läbi või riiviga tavalise riiviga,  lihtsalt. Juurde, kui palju mett sellise purgi peale paned? No ütleme üks, mis ta on, see 400 300 pisike meepurk. Nojah, ja selle ülejäänud maitseaine peab. Ta läheb ise seguneb vedelamaks, kui sa siia kõik need  komponendid sisse paned, juba. Esi mesi, ingver, võid nad natuke sinep. Soja no ja, ja siiski kokku kõik ja mesi,  aga kui palju siis võib panna ühe kala peale seda? No see on täitsa tunda asi, kui ta kellelegi maitseb. Et lusikatäis natuke peale, kes tahab rohkem Mahlasemat paneb rohkem, kes ei taha nii palju? Paneb vähem. Ja selle paned pärast kenasti ahju sa mässi ta fooliumi  sisse kokku ära ka. No panen ta jah, siit servadest niimoodi kinni. Need mahlad päris kõik välja, jookse siit. Lapsed moosi pähe ära ei söö, seda iga ei söö ja. Ei ole veel juhtunud. Ja pealt võtad lahti. Ja pealt, et on lahti. Pakume ka karpkala. Aga üldiselt ühe joonega tullakse ikkagi kala püüdma forelli  tihtilugu öeldakse, et karpkala on ju muda,  maitse. Ikka vahest öeldakse jah. Ja siis teie vastate, mida? Ütleme nii, et augustikuus kuskil suve lõpu poole  siis tuleb see maitse juurde nendest vetikatest,  mis viigipõhjas kasvavad. Mõnus paistab, et on valmis, sööks kohe ära,  aga enne vist ahju, onju. Nii ma näitan siis kus meil see ahi on. Väga hea, Marika läheb ees, mina juua ka järel. Välimuse järgi on see ahi nii üles või alla alla alla. Teeme ukse lahti, oh, hoian, kas panen kohe niisamuti? Ei paneks ikka resti peale ka. Nii, paneme resti peale. Korralik ja suur rest, see on siis nüüd grill suitsuahi. Väga tore. Kas see on ka tuline? Ei ole tuline, nii ma lihtsalt turvan siin natuke taga,  kuigi sa oled seda teinud tuhandeid kordi. Mõnus ja soe on küll ja siin ta peab siis olema. 15 minutit kuskil. Selge väga hea. Marika, sina nüüd valvasid ahju, mina lähen vaatan,  kuidas Ivari hakkab kala praadima. Olengi jõudnud järgmise koka juurde. Tere, Ivari. Nii ma annaks sulle tere käe ka, aga sul on käsi munane,  teeme niimoodi. Väga hea, tahtsin vaadata, kuidas maaelu komisjoni esimees  vee elu tunneb. Ega siis maaelukomisjon on juba pikemat aega ei ole mitte  üksinda maaeluga seotud, on ka veeeluga seotud Nonii hakkad,  samal ajal, kui sa muna nüüd vahustad, mis kalad see,  see on siin karpkala ja selle karpkala puhul on niimoodi,  et eks seda karpi on ju ju siin ja seal Eestis kasvamas  ka minu omaenda pisikestest tiigikestes on seda karpkala olemas. Aga vot siin vot siin Aarne liivi juures on seal see võlu juures,  et et Aarnel on ka see aparaat, mis selle kala  siis ära fileerib või mis need siis luud siin sees olematuks teeb. Ja see on üks väga hea asi, et ega siis see nagu te näete  siin ka natuke näitan siin, et on, on siis sellist  fileerimisaparaadist läbi käinud. Aga kui kodus ei ole sellist vaata nüüd ongi,  sellepärast ma olengi täna Arne juures, et kodus seda  aparaati ei ole, selles suhtes, et eluaeg on kala söödud niisama,  et et on ise kuidagi urgitsetud see luu välja. Ja siis on ei midagi muud, nii nagu seda asja tehakse,  et et muna ja jahu ja ja siis on siin olemas veel meil  selle asja peale ka ka selline gaasiahi. Et mida ma julgen küll ütelda, et kõik asjad,  mis nagu gaasileegi peal on tehtud, et kõik need asjad õnnestuvad. Gaasileek annab. Toredat kuumust ja siia õli põhja pandud. Ja mis me nüüd veel siin teeme, me teeme sellise asja,  et ma lõikan selle nüüd tükk kiidaks ka sinna ära  ja siis me. Teeme ta siin umbes kolmeks siis saab kolm päris korraliku  kolm päris korralikku asja. Niimoodi et väiksemaid sa ei armasta, et need peab. Jah, ütleme niimoodi, et siis on ja. Kausist kaugitsemist, eks seda tööd on nagu liiga palju. Et kui palju mahu poolest n see Eesti kalakasvatus märku annab,  et, et nemad oma hädade ja muredega tulevad,  räägivad ma olen aru saanud, et peamiselt põllumehed käivad  ja piimatootjad? No siin ongi niimoodi, et põllumajandusministeerium on  ikkagi juba juba enne Euroopa liitu Euroopa liidu 11 aastat  olnud juba tegelen selle asjaga, et kala kui kodu loob. Ja, ja, ja põllumajandusministeerium haldab  ka neid, neid siis fond. On nende fondide töökorraldaja, mis Euroopa Liidust  kalandust toetavad, et noh, suurusjärk udes ütelda niimoodi,  et kui siis need põllumajandust toetavate fondide selline  osakaal on kusagil kaks miljardit eurot seitsme aasta peale,  siis kalafondide osakaal on 130 miljonid kusagil see sellest,  et see kala kasvata n ikkagi. Kala kasvatamine on iseenesest on suhteliselt vana asi,  aga aga ega teda nii mahukas ei ole nagu noh,  põllumajanduse on, aga seda tuleb küll ütelda,  et on, on siin nii õnnestujad kui ebaõnnestujaid. Et võiks isegi ütelda, et ebaõnnestujad on kuidagi nagu  mingitel aegadel siin viimasel ajal kas peaks  siis võib-olla väiksemalt alustama siis või ma ei tea. Ma arvan, et tegelikult on nii, et, Hästi palju tuleb. Hästi palju tuleks nagu läbi kaaluda, et et oma äriplaani,  see on nagu oluline. Sa panid kõigepealt muna sisse, jah, kõigepealt muna sisse. Ja siis ma panin ta siin jahu sisse. Ja siis ma panin selle. Selle õlise kuuma õliga panni peale. Ja seal ta nüüd näed, ma lubasin mööda aitäh. Näppa. Siin ta nüüd siis, aga kaua seal nüüd on lihtsalt silma järgi,  vaatad. Ja mina oskasin siin kusagilt kandis nagu hinnata. Ei, ma panin nüüd jahu sisse. No proovime, proovime teistmoodi, proovin teistmoodi ka. Kas sa ise kala käid, kui ma ei ole kala? Ma küll elan, elan kala tiikide kõrvalt,  aga, aga ma väga kalamees ei ole, aga aga tegelikult ma olen  mõtlenud küll seda. Selle asjaga võiks rohkem tegeleda küll elus. Nüüd kala praeb vaikselt. Kuidas nüüd on Eesti kalakasvatajad, nemad saavad oma asju  Euroopasse müüa hästi ja see, ma olen aru saanud,  et väga palju lähebki üldse siin? Noh, küllap teda ka välja läheb, aga ikkagi on niimoodi,  et see, et mis meil kalast välja läheb, muidugi väga  kolossaalse koguses seda kala välja, mis on  siis nii-öelda merekala kilu, räim, seda meil läheb küll. Kolossaalsetes kogustes välja, aga selge,  et ega siis et selline Eesti kalakasvatus klassikalises  mõttes selline põllumajanduse naturaalne osa,  et ega siis ega siis siin on niimoodi, et ma usun,  et, et enamus enamus asju realiseeritakse siseturul  ja siinsamas oma oma siis tarbijate lähedal. Et nii on see asi pigem meil on nagu meil on,  nagu ühelt poolt on hästi palju hästi palju  siis magedat vett ja justkui nagu oleks sellist nagu  potentsiaali selle asjaga tegeleda nagu hästi palju. Aga teiselt poolt on ikkagi niimoodi, et sellised noh,  väga palju õnnestumisi ei ole, vanad profid on õnnestujad,  ma julgeksin ütelda. No see ei ole sugugi, julgustab ma mõtlesin,  et kui ma ise tahaks endale tiiki kaevata,  hakata seal pidama midagi, siis aeg on näidanud seda,  et üheksa korda tuleb mõõta. Et kuidagi nii nagu minu praktika on näidanud,  et et tihtipeale on mindud kuidagi lihtsakoeliste  äriplaanidega peale. Ja sealt ei ole midagi head välja toodud,  nii et, et praegu me reklaamida ei saa, et,  et kaevake endale tiika, saage rikkaks, et. Seda mina ei julge kellelegi ütelda, aga selles suhtes on niimoodi,  et kindlasti edu saadab neid, kes selle asja juures  ka siis rahulikult üheksa korda mõõdavad,  võtavad ekspertide arvamusi. Tavaliselt on sul kalasöökidest, ma usun,  et sul on ka samal tasemel, et külmkapis on räim,  tomatis on, on. Et küll ütelda, et külmkapis on nagu selline selline  korrapidaja pakett ehk siis räim tomatis no üht-teist  ka sügavkülmas. Et, et need on alati olemas. Nagu te näete, see isegi diletandi käe all on see asja võtnud,  sellise päikselise ilme on viimane jupp natukene vist kõrbeb,  aga see on ei, see on sööda, aga lõhn tuleb juba võimas soluutselt. Praegu jutust ja kogu praadimisest on mõni minut mööda läinud,  ma juba ootan, näed siin taldrikuga kohe. Oota, et Ma vaatan siin veel. Ma laseksin selle teise poole ka sinna ka nagu. Kui tavaliselt tuleb natukene kalapraadides oodata,  et luud läheksid pisut pehmemaks, siis meil seda muret  praegu Meil ei, meil ei ole, et meil on sellest  fileerimismasinast läbi käinud ja, ja kui nüüd praadimine  veel tagant, siis ma siis on nagu selge,  et et et, et see luu on hambad tajumatu. Seda küll. No samas sina võtaksid lihtsalt ise enne  praadimist kakuksid need luud nähtavasti välja  või jääks seal tegemata, lihtsalt see on. Vot see on, et et ma olen jah, et ma olen nagu õige närv,  mees neid luid välja võtma, et sellepärast jääb võib-olla  ka teinekord kala söömata. Aga nüüd ma, ma tasin selle siia. Nägev tõotab tulla hea. Viie kuue minutiga täpselt nii. Nii nagu peab ja kui pärast no nii. Väga hea, ma lasen sipakene olla siin ühel eriti lasen olla  väga hea Sa praegu siia, ma, mina lähen viin  selle hea kala ja meie pidulauda ära väga hea. Ja nüüd mina tühja potiga kõige tõsisema söögivalmistaja juures. Supp tuleb Arne, eks? Nii milline supp tuleb, tuleb forellisuppi kogu supp. Ahah, see on siis see, mis on järele jäänud sellest,  mis ahju läks. Ma ütleks niimoodi, et pehmelt öeldes rumalus oleks osta  terve forell ja hakata sellest suppi tegema. See on mitu korda kallim. Aga supi, kala fileerimisel, forelli fileerimisel jääb järgi  selgroog koos lihaga. Pluss pea. Ja supikogusid müüakse ka, aga seal pead ei ole tihtilugu ei  vot need ei ole õiged supikogud. See on kahtlane supikogu, kui supikogu pead. Sest peajärgse me saime hinnata, lõpus on ilusti korras,  silm on selge ja nii edasi. Kui on supikogud ilma peadeta, siis nad võivad aasta otsa  külmutatud jumal teab mis, mis, mis kraam on,  ärge usaldage neid. Ega see külmutamine ise pole paha, aga mine tea,  kust ta tulnud külmutamine ei olegi paha,  aga kui kaua on külmunud ja seene nüüd nüüd see küsimuse koht,  see tuleb nõrk, ma ütleks pühalik, pidulik,  korralik kalasupp, mitte selline talupoetoit,  niimoodi. Põhitoidusõna sööd nüüd kõhu täis  ja nüüd on kõht täis. See on selline nagu lisaroog. Ütleme nii, gurmee, gurmee asi ja selge,  nii, ja paned veel juurde siis nii edasi. Porgand, hakid, väiksed seebid, väiksed seebid. Ma praegu ei pane Noh, neli-viis kartulit selle kala koguse kohta samuti  väikesteks tükkideks. Nii ja maru oluline ja uus asi on paprikas kas kollane  või punane. Jällegi lõigata väikesteks tükkideks. Ja jällegi puljongi sisse ja lõpuks sibul võib  siis üks selline puhas ilus mugul ots veidi puhastada,  siit ka natuke puhastada. Kõige lõpuks peale Ar nüüd eestlaste selline närv,  kala söömine tuleneb sinu arust peamiselt sellest,  et et teda pole nii väga saada või, või on kallis jah. Head usaldusväärset kala kauplusest saada. Ei pruugi alati õnnestuda ja. Kui inimene korra juba pettunud Teine asi muidugi see kala väljapanek ka,  et, et mõnikord ongi hea kala, aga aga kauplustes ei osata  või tulda selle peale, ütleme niimoodi, et,  et see, see kala väljapanek oleks hea, et unustatakse veidi  peale kuivama veidikene ja siis ta võib-olla hea värske kala,  aga tal on üks külg ära kuivanud ja inimene nagu ei tõmba  seda kala ostma lihtsalt. Kõik ei ole nii head müügimehed ka, et tulge,  astuge lähemale, astuge lähemale, vot selles see küsimus on,  et et kui on hea asi, siis seda peaks oskama nagu,  nagu nagu, nagu müüa. Ja, ja no sina igatahes hooga terve oma elu oled tegelenud,  et me rohkem kala sööma hakkaksime ja tee  siis sina supp valmis. Lõpuks lõpuks saame suurepärase, pidulaua kaetud umbes pool  tundi tundi. Jah. Ja siis enne serveerimist roheline till  ja ja vahetult enne tuleb siis tuleb ilus,  läbipaistev, klaar ja väga maitsev. Ma võtan kala välja. Ja pikk tööpäev ja ootamine on vilja kandmas,  peremees läheneb valmiva supiga. Näed, Aarne tuleb. Lõhn käib tema ees. Väga hea, pole nii, pane nüüd kenasti siia laua peale. Suurepärane, ai, ai, ai. Võta ikka istet ka. Nii terve pere on sul ümber laua, kui tihti Aarne sul ette tuleb,  et on laupäev ja ongi aega lausa kõigil ja on ühe laua ümber. Kui aus olla, siis me sööme mitte üksi laupäeval kala,  vaid sööme nädala sees ka paar korda. Ai ai. Ja võimalikult erinevad, kuna meil on erinevad kala,  siis me sööme erinevat kala. No vot, Ivari, sinu peaaegu iga tõesti õnnelik pere,  aga sinul, Ivari, sina sööd siis, kui konservi on jah,  konserv ja alati on mul selline korrapidaja,  konserv on külmutuskapis, aga siis, kui head toorainet on  selles suhtes kala võiks alati märksa rohkem süüa. Siin veel, täna on ju kõige kvaliteetsem Eesti kala,  mis üldse olla saab, nii et siit tuli üks väga hea asi. Nüüd on meil laual praetud kala suitsetatud kriitud kala  ja kalasupp ja head sõbrad, mul oleks teile ühest  kuninglikust kalast üks laul laulda. Laul muidugi räägib sägast. Minus äga on. Kapten suure laeva peal aga aeg on käes ja tal tuleb randuda potid,  pannid reas. Pere ootab sadamas silma piiri kohal juba purivil kumas,  aga mul on väike mängu bli sadamas küde maas. Ja kui ükskord suur eksan, siis ka minust. Sega sa, aga mul on väike mängu pliit mängupliit sadama sadamakudemas. Ja kui ükskord suureks saan Siis ka minust siga saab. Hakkame nüüd aga suppi välja tõstma ja head paremat maitsma. Täiuslikkuseni viidud kalamees kel lina asemel on HV
