Aastakümneid on Kaug-Ida mered andnud leiba kapten Vassili vagale. Nüüd peab meremees pensionipõlv Eestis. Poeg lõpetas Vladivostoki ülikooli ja suunati siia tööle. Abiellus siin. Elupõlised Kaug-Ida elanikud on nüüd vanemate sünnimaal kuste Vassili Vaga ise sündinud. Olete. No olen sündinud Muhu saares. Täitsa kogulane, kuidas te nii kaugele sattusite, isa ja ema siis sõitsid, oli neljandal aastal, kui nad läksid, no mina olin siis neli aastat vana, ma olen 99-l aastal sündinud, oli siis seal väikene koht, isal sai kalu püütud, seal Jeslased ennemalt, seal elasid külades suur küla, oli eesti küla seal mere ääres Iivi küla kutsunud, eestlased ikka armastavad elada üksteisest kaugemal, mitte üheskoos. Ja see küla oli pikk üks 15 kilomeetrit, siis oli väikene vahe, siis oli jälle teine eesti küla seal mere ääres ja nad siis püüdsid kalu seal ja tegid põldu vähe, meri hakkas sealt meeldima, nii et ma siis viimati kõik see elu saatsin mere peal mööda, ma olin poisike veel, kui ma suure laeva läksime, 14 aastat vanad, lätsin madrus, eks siis ma ennemalt seda olin sõitnud juba purju laevas vähe ja kokapoisiks ja nii kui ta ikka meremehed peale hakkavad ja siis viimati 19. aastal salmiri kuu oli, siis kolm aastat käisin merekoolis, kui Ameeria kooli ära lõpetanud, sain tüürimehe diplomi kuste merekooli ladivastokis. Kui ma 30 aastat vana olin, ma olin juba kapteniks, siis sedaaegu Kirna noor kab, ütleme nii, et vanad kapten, mis oli nii, et vajadust ikka viltu peale, et kuidas nii noor sai siis kohe merele, viimati siis tuli sedamoodi ja mis parim laev ikka saadeti sinna siis kapteniks. Sedamoodi tuli siis etega, viimati läksime siloskinni kerili, see oli prahi ja reisijate laev Smolensk jääda, ega ma olin ka tuttav sellepärast et kaugel idas seal ilma jääda sõita ei saa selle pesta Hotski merisigu külma kinnid, Kaug-Ida, seal ääred on ka jää siia sülti jooni siis juba oma vähesele jää. Ta oli sellepärast siis ma sain sinna laeva viidi üle, see oli 34. aastal reis läks, kui lihased raski, jälle jäädi sihes ja ilma jäälõhkujaid Yonnisi oma abiga pidi seal siis hakkama saama, saime üsna kaugele põhja, räägiti, ennem ei ole keegi veel nii vara nii kaugele jõudnud, jäädi sisse ja teine laiugalex meitega seltsis, ta võttis siis teise kursiga maal jälisesse kinni, juba käisime siis põhja pool ära, võtsime Shinovskindasid pealiselt, kõik lennukid tõid lenduritega, kaldas mees, korjasime nad sealt kaldast ära ja see teine laev siis viimati sai välja, kuigi jäälõhkuja Grassinud saadetes on sellist 104 inimest, muistne lennukit ei peali, võeti lenduritel, tulime siis kõige täiega olla ja sellest ma sain siis auraha ka sellel reisijast, see oli punane täht ja pärast ma sõitsin siis jälle ikka edasi laevades, mitmes laevades. No te olete kõik Kaug-Ida mered läbi sõitnud Ja ma olen seal kõik läbi, Ahotske mere, kõik kaldad läbi, igast hulkus seal vähegi elanikkusi oli, sealt sai käidud, sõit oli karaski, ennemgi laevades ei olnud miskit abi näituses majakaid, neid oli väga vähe, üksainuke majak oli kõige terve Kamtšatka kohta, mis laevas oli magnetil, kompas oli. Ja käsiluud muud midagi siis tegi, on noh, kui nüüd võrrelda, mismoodi nüüd sõitvad inimesed siis pane silmad kinni ja sõida, kus sa tahad, sõja aegus sai sõidetud, kavi oli miskit nüüd abisid. Ja siis oli veel kõik suurem, sellepärast majakid keegi ei töötanud, sai niisamuti kui räägis, pani silmad kinni ja siis mine kus kohtadega tahes, mitu korda sai käidud Põhja-Jäämeres. Ja ükskord järgmisena Jädisesse kinni oli kaheksa kuud, sõitsime seal, jäädi talve läbi sõja aegus, jää lõhkusid, on ja siis me jäime kinni ja nõnda jäime kaldast eemale, üks, kuus kilomeetrit. Aga viimati, kui ma siis olin selle tanklaeva peal. See oli suvesõit, aga talve siis pidi jaapani sardivad läbi minema ja ümberringi jälle siis Kurla saarte vahelt läbi. Kui seal rahwotskimelise sai. Kaug-Ida mered, need on ikka vist meremoodi, mitte nii, nagu meil siin Soome laht. Või seal on sügavad mered ja kanged tormilised näituses. Suvi on udu, aks udu. Kui see udu lõpeb, siis hakkab torm peale tormid ja lumesadu, kulda, saared. Need on sedamoodi, et need lahutavad otski meres on külm vesi ookeanis teispoolsaarel on soe, vees kahekesti kokku põrkavad seal saarde kohtadesse on alati need saared on kaudu sees.
