Tere, lapsed, tere. Meil on selline probleem, et mul On selline mure,  suur probleem. Tiimul tekkis ükspäev mõte, et tema tahab minna kindlasti  koos minuga seenele, aga no räägi, mis sul on,  mis su probleem on? Räägi. Tunnista täpsemalt, seda ma kardan, seda ma kartsin. Ma saan mürgistus mürgistuse vaid mürgituse. Ta ei tea täpselt, missuguseid seeni võib korjata,  missuguseid mitte, räägid sina, jah, no ma räägin,  ma, ma edasi. Mina. Ma täiustasin sind, palun vabandust. Ja igal juhul meie kutsusime sellepärast just nüüd nende  probleemide timmu probleemide tõttu kutsusime külla  loodusmuuseumi t oma sõbra Loore. Tere loore. Tere, timu, targad tehtud ja tead sa, sa ei pea üldse kartma,  sellepärast et need seened ise sulle korvi ju ei roni. Aga just, aga kui sa tahad neid ikka korjata  ja söömiseks korjata, et siis sa pead neid lihtsalt hakkama,  ikka nägu ja nimepidi selgeks õppima. Mis andimu, see on puraviku, see on puravik puravik,  see on harilik kivi puravik, see on väga hea söögiseen,  aga siin järjest need edasi tulevadki, teised puravikud. See on täiesti teist värvi tõesti, aga sellel nii,  tema on juba haavapuravik. Aa, puravik edasi järgmised Need, kasepuravikud,  kasepuravikud, need on veel natuke erinevat värvi  ja just et võibki olla natuke oleneb, et kui märg  või kui kuiv ilm on või mis metsas sa täpselt kasvab. Seda ma mõtlesingi, et see võib olla, et olenevalt  kasvukohast Targad sõnad hästi tehtud, et täpselt nii ongi,  et, et oleneb kasvukohast ja oleneb veel ilmast  ka kas on vihma alt, kas on märg mets, kas on juba natuke  kuivemaks läinud ja see kübara värv võibki jälle teist värvi olla. Natuke. Puravikud olid sealpool, siin on puravikud  ja need puravikud ei ole mürgised. Väga head. Ja aga nagu ikka, et see tilktõrve seal meepotis kipub ikka  ikka igal pool olema ja seente puhul samamoodi,  et on olemas ka üks sapipuravik, ta nüüd oluliselt mürgine  ei ole, ta on ainult natuke mürgine, aga ta on  nii lõputult viha maitsega, et kui nüüd ikka sassi läheb,  siis rikub lihtsalt söögi ära, aga meie siin sapipuraviku  praegu teiega ei näe, sest mina seda eile metsas käies  lihtsalt ei leidnud. Keegi on ära korjanud, keegi on ära korjanud,  äkki keegi rumalast peast korjas ka. Ühesõnaga, kui sapipuravik satub ka siis ei ole mõtet hakata seenekastet. Pigem on lihtsam ikkagi ära õppida, need,  mida sa kindlasti tunned minu arust ja siis neid alati korjata. Kivipuravik. Siin on haava puna ja kasepuna puravik. Nii, lähme edasi. Mis see näiteks siin on? Siin on nüüd kaasa võetud samet vahelik,  sellepärast just et rääkida, et kõik seened ei ole mitte  ainult nii, et ta on kas söödav või siis ta on mürgine. Et on hulganisti neid seeni, kes on lihtsalt,  et ei üht ei teist. Et kas siis vastiku maitse pärast või lihtsalt,  et ta on väga vintske. Aga see, vaadake, milline uhke s ametine jalg,  et ime ime lihtsalt tunneb ära ja paljud tegelevad juba  sellise asjaga nagu seentest värvilõng värvileeme keetmisega,  kus siis saab lõnga värvida ja imelisi asju. Sellest saab imeilusaid erinevaid pruunikaid toone. No igal juhul mõnus, seenelõhn on siin üleval,  mul tekib siuke mõnus seenekastme isu ka  ja aga. No küsi, millistest sentest siis me võiksime kastet kohe teha,  ma tahaks ka teada, mis on kõige parem vastne jaoks. No peale puravike peale just et puravikkudest saab  ka imelist seene ja väga head, aga vaatame neid seeni,  näiteks tõmmurisi. Tõmuriisikas, et tunneb ka ära tõesti sellise üleni kübar  pealt ja jalg ka veel selline tume oliivivalin,  öeldakse mõnikord sellega. Natuke raske, võib-olla mõnikord üles leida,  sellepärast et ta on tihtipeale igasuguste kuivanud  lehtedega ja niimoodi imeliselt ennast maskeerib ära,  et väga hästi nagu silm alguses ei, ei tunne ära,  aga kui sa juba ühe nagu ära märkad, et siis  siis juba järgmised on lihtsam tunda. Aga värv, aga kui nüüd puravik ei pea kupatama,  see on selline kentsakas eestikeelne sõna,  eks ole. No mis, mis see kupatamine see on,  see on lihtsalt keetmine, tuleb panna hulganisti vett potti  ja seened sisse keeta ja siis selle kohta öeldaksegi kupatamine. Aga see on nüüd ka riisikas jah, just, ja see on männiriisika,  kas riisikatega kõikidega peab kupatama või on mõni riisikas,  mida ei pea kama. Ja on ka sellised riisikad, mida ei pea kupatama,  aga mul ei ole sulle ühtegi kahjuks praegu näidata. Aga äkki sina ise tead ka, et oled käinud korjamas? Selliseid mõnusaid? Kurja le. Tasa tasa, ma räägin, mul on see üks sugulane Mohni saarel,  noh tema räägib kogu aeg. Oh, tuled sinna, lähme kuuseriisikale. Vapustavalt head seened, no vot, need on need niisugused  oranžika natukene ja. Just kuuseriisikat ei pea üldse kupatama,  kuuseriisikas on see, et kohe pannile jah,  imeline. No aga vaatame siis kindlasti on see ka üks üks lastesõber ja,  ja, ja, ja ilus ja, ja lihtsalt tuntav seen kukene. Ja ka kohe pannile ja imeline su. No see on ikka, see on selline suve minu arust  või selline hilis suve maitse. Kuulge, kuulge, mul üks mõte tuli ka, et huvitav näiteks,  miks tema nimi on üldse kuke, see ma saan aru männiriisikas,  no et ta kasvab, mäng. Noh, aga kukelaudas ei kasva ühtegi seent,  kukelaut on muidugi uhke sõna, mina ikka ütleks kanala,  sellepärast ka kanalas ikka elavad kuked ka? Ei vot ei ole küll kuulda olnud, et mõnest kanalast nüüd  seda kukeseent käiks ja otsiks ja leiaks. Ja tead, sa, mina ei oska sulle ka täpselt vastata,  kes kunagi hommuammu siis juba selle nime talle välja mõtles. Aga paljude seente nime me võiksime siin lastega koos vabalt  ise välja mõelda ja tulebki välja ja ongi õige. See lillemoodi just, see on täiesti seen. Ja, ja ma nüüd annan vihjeid, et kuidas see nimi meil võiks kujuneda,  et kus ta kasvab, ta kasvab maas, eks ole. Ja mis kujuline ta on täht, ilus täht. Ja selle seene nimi ongi maa täht, palun väga,  täitsa me saamegi aru. Täiesti loogiline, loogiline mina ei ole  ka sellist ausalt öeldes mitte kusagil kunagi näinud,  selline tunne nagu oleks noaga ise tehtud. Ja hea koha, täitsa tema ikka ise selline on,  aga kas see on nüüd söögiseen või on see mürgine seen? Vot tema on jälle lihtsalt ei seda ei teisi,  ega sealt suurt midagi süüa ei olegi. Ja, ja et nii nii vähe vähe liha ka, see,  mida sa praegu proovi teha, et selleks võtame hoopis nüüd  murumunad käsile ja, ja tulles nüüd selle nime teema juurde tagasi,  et, et no kui selline nupsik tuleb sambla seest välja,  eks ole. Et siis ongi täitsa või siis muru seest,  et no täitsa nimi on murumuna. Aga kui sa sellele vanaks läinud, et see on nüüd noor murumuna,  see on vanaks läinud murumuna. Jah, nii. Ja kui nüüd natuke näpuga seda vana sealt pealt nii-öelda  kõpsutada siis kui väga hoolega vaadelda oi-oi-oi-oi-oi. No ime, aga mõtleme nüüd seda tarkust ka juurde,  et aga mis see siis tegelikult on, mis sealt välja tuleb? See on tass. Mingi tos mingi tolm mingi. Ja et neid vastuseid kõik oleme kuulnud neid variante,  kõik on väga head, aga õige vastus on see,  et need on seeneeosed. Et me ei ole ju sellest veel rääkinud, et kust neid seeni  siis aga juurde levib ja tekib millegagi,  need peavad ju paljunema peensõna. Et no lillel taimedel seemned, ilmselgelt seenel taim,  tema ei ole tema seen ja tema seemneid ka ei ole temal  kasvavad eosed eosed just et kui siin puravikke uurisime  ja sa väga targalt ütlesid, vaata vaata alt vaata alt  siis just nimelt siit alt nendest torukestest puravik  kasvatab seal oma eoseid ja laseb siis tuulega puhtile. Nii, see pehme mass purapiku all on eosemass  või ei, see, see on eos torukesed ja seal ostorukeste see  alles ka kas eos on nagu tolm ja, ja siis  siis paljudel seentel on siin all on lehekesed  ja seal lehekeste vahel jälle need eosed kasvavad ar. Aga vot murumunadel ja näiteks nendel samadel maatähtedel ka,  kui see keskmine osa on praegu siin sees,  on veel need eosed niimoodi noorukesed, nad ei ole veel  küpsed valmis, ei ole. Läheb aeg edasi, hakkavad katussama, sellest saab  siis just üks on noor, teine on vana ja see pikk on  ka väga uhke seen. Et see on suur sirmik Ja et sellest pisikesest nupust, siis läheb aeg edasi  ja tuleb selline suuruhke taldrik, et see on nüüd  ka veel väga väike, võrreldes sellega, et kui ta nüüd oleks  mõni päris suur ja uhke, et siis on ikka selline. No supikaussi päris ei anna välja sellist,  aga selline korralik praetaldriku suurune,  see kübarata talle, see on söödav seen. Et süüakse ainult kübaraid, jalad tasub rahule jätta,  jalad on tal väga vintsked, aga kübara on  selle eest küll imeliselt maitsev. Et kindlasti mitte teda veega mökerdama hakata,  et kui siin ongi nüüd okkaid natuke peal,  et siis kas natuke ära pühkida lihtsalt pintsliga või,  või noa otsaga ja siis natuke seal, kas veel natuke muna  ja jahu ka ja, ja otse pannile. Aga no räägime sellest korraks, et enne kui me räägime  mürgistest seentest, mida Timmu tahab teada,  et kas seen on või siis mis on seenes väga kasulik,  kui inimesele, mis vitamiine ja tegelikult on ju räägitakse  kahtesuguseid jutte minu arust, minu vanaema näiteks räägib,  et on väga kasulik, mõned räägivad, et üldse pole see mingi On jah, inimesi, kes ütlevad, et mitte midagi pole. Ja selles on väga palju vett, see on küll tõsi,  et enamus, mis siin sees on, et see ongi vesi puus jah. Aga no natuke ikka on neid toitaineid ka,  aga tõepoolest, et, et see on nagu nendele kaalujälgidele on  küll nüüd hästi suur sõber, et sööd, aga et nagu nagu neid  kaloreid väga ei tule. Aga et noh, justkui, et, et väga siis nagu ei olegi mõtet,  kui sa punnõhtu ei taha, siis see Aga kasu saame me selles mõttes vaat et seal on vitamiine  just et seente sees on erinevaid B-rühma vitamiine. Siis on näiteks kukeseen on väga eesrindlik vitamiinide mõttes,  et kukeseent süües me saame selliseid algaineid,  kus siis organism natuke edasi tegutsedes teeb meile  vitamiini siis on veel natuke D-vitamiini,  aga et erinevates seeneliikides need on kõik siin erinevad liigid,  meil seen, igal kui on erinev nimi, siis on  ka erinev seeneliik. Et siis, et mõnes on muidugi rohkem ja mõnes  siis on jälle. No vähemalt me teame, et igal juhul nad on pigem kasulikud meile,  et sööge, aga kahe suu poolega. No me näeme nüüd siin kõige kuulsamat mürgisemat seent. On see nii, jah? See on kõige tuttavam lastele kõige tuttavam,  mürgine seen on punane kärbseseen, aga ta ei ole kaugeltki  mitte Eesti metsade kõige mürgisem seen. Et need kõige mürgisemad, mis tõesti, et sa sööd ki ainult  pool kübarat, kui, kui sa ikka oled väga rumal  ja söödki seent, mida sai tunne. Et siis poole kübara, valge, kärbseseene  või rohelise kärbseseene söömise eest võibki ikka väga  haigeks jääda ja täitsa ära surra. Punase kärbseseenega lugu nii hirmus ei ole,  aga, aga kindlasti meelde jätta, et tegemist on mürgise  seenega ja mürgiseid seeni nii ei söö, isegi kui tal ei ole  vastikut maitset. Tal ei ole vastikut lõhna. Nii et enne metsa minekut tegelikult tuleks sama samamoodi  nagu tuleks tutvuda nendega, mida tahad korjata tuleks  tutvuda ja nendega, mida kindlasti ei tohi korjata. Mida kindlasti ei tohi? Seda me teame, aga tähendab seda, kui ma lähen metsa,  ma vaatan, punane seen, millel on valged lärakad,  pea, see on kärbse, ei tohi võtta. Aga miks ta nimi? Kärbseseen on? Ja sellepärast, et tõesti, et need augud,  mis sinna peale on söödud, et kindlasti ei ole seda mitte  kärbes söönud. Et ega vist kärbes teda nüüd väga ei, ei armasta küll,  aga miks ta nimeks on saanud kärbseseen sellepärast et ikka  mitmeid sadu aastaid meie nendes vanades majapidamistes on  kasutatud kärbseseeneleotist kärbeste püüdmiseks. Sest ega ju vanasti ei olnud ju külmkappi ju ei olnud  ja selle toidu hoidmisega oli tükk tegemist pidi hästi teadma,  igasugused, no vot ja siis kärbsed on ju selles mõttes väga tüütud,  et nad ikka igasugust mustust kannavad edasi  ja kui ta ikka sinna liha peale surijale sattus,  ühesõnaga, kärbestest tuli kuidagi lahti saada. Ja vot siis võeti see kärbseseene kübar,  leotati seda natuke näiteks piima sees võib  ka vee sees ja siis sinna pidi natuke tsiba suhkrut  ka panema, et siis see kärbes nagu hakkaks,  hakkaks nagu huvi tundma. Ja siis, kui see kärbes seda vedelikku siis mõnusasti seal  jõi siis ta jäi nii uimaseks, ta läks pea täitsa sassis,  korjasid pärast kärbsid lihtsalt kokku ja ta ja,  ja ta kukkus sinna vee sisse ja ta tegelikult uppuski sinna ära. Nii et niimoodi sai lihtsalt kärbestest lahti. Just jah. Selleks aastaks, nagu ma aru saan, on loodusmuuseumis  seenenäitus läbi ja tuleb järgmine aasta jälle. Aga mis siis praegu loodusmuuseumis näha saab? Praegu saab imelist ööelu näha, et just,  et, et ühes näitusesaalis on meil üliplikad väljas teises  saalis on ühised ringi tirutavad kakud meil väljas. Ja kuulake hoolega, millal algab järgmine näitus metssigadest. Et kindlasti olete ise kuulnud, lapsed ka on kuulnud  sellisest vastikust asjast nagu seakatkust.
