Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossilt vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere kõigile, see on raadio kaks ning alanud on saade puust ja punaseks populaarteaduslik ühetunnine, jutuajamine, mis keskendub alati ühele laiemale teemale kui eelmisel korral, mil meil oli siin teemaks geenitehnoloogia, rääkisime peamiselt meditsiinist ja sellest kuidasmoodi viimased arengud on ses vallas käinud, siis täna on teemaks kosmos ning stuudios on Tartu observatooriumi teadur, astrofüüsik, Tõniseenmäe niin. Madis Aesma. Tere, Tõnis. Tere. Madis. Kuidasmoodi viimase aja sellised taevased arengut sinu jaoks on olnud, noh, võtame siin võib-olla nüüd igapäevase töö vallas, august on ju selles mõttes hästi põnev kuu, et on, on, mida vaadelda. Noh, eks ta on olnud jah, et professionaalse töö vallas on nagu ikka, et andmetöötlus ja, ja kaivaatluse instrumentide hooldusena olnud need käinud sellel aastal sellel suvel. Aga siukse silmailu mõttes noh, loomulikult astronoomiliste kokkutulekul oli kolm selget ööd järjest sai vaadata põhimõtteliselt kõike alates äikesest esimesel öösel meteooride niikuiniisiis virmaliste välja näeb et oli niisugune väga mõnus silmailuüritus, ka kael jäi kangeks. Noh, mitte päris. Kui ikka pikali maas olla, siis siis ei jää. Seal ja tänased teemad räägime täna paarist suuremast asjast, millest oleme juba ka varem siin saates juttu teinud, no selle aasta kosmosesündmusi ilmselt on ikkagi ju inimese ehitatud seadeldise möödolend bluudost. Niimoodi võib öelda vist jah, et see oli, ei oska nagu viimane selline. Noh, ma ei tea, klassikaline võib-olla objekt Päikesesüsteemis, mida uurida ja millest ei olnud nii-öelda täpsemaid teadmisi, kui need, mida me siit maa juurest vaadata saama. Ja lisaks on plaanis rääkida palju furoori tekitanud omas ringkonnas muidugi palju furoori ulmefännide sisalduvast erutust tekitanud planeedist. Kepler neli, viis, kaks p või 452 b, mida siis siin mõnda aega tagasi peeti, pea, et otseselt maa natuke suuremaks näoks. Ja lisaks sellele räägime siis ka Marsi missioonist, aga natuke teise nurga alt nimelt nüüd siis inimesed, Havail harjutavad ühe vulkaani tipus seda kuidasmoodi Marsi peal just nimelt psühholoogilises mõttes hakkama saada on siis läinud sinna aastasele sellisele isoleeritud missioonile ning lisaks sellele ka ühest sellisest kosmilisest teemast, mis meil siin Eestis saab olema vaadeldav nimelt siis toimub selles kuus septembris 2015 kuuvarjutus. Aga sellest kõigest lähemalt juba mõne hetke pärast. Esimese teemana räägime Tõnisega siin loomulikult. Puust ja punaseks. Kuulad raadio, kahte saade on puust ja punaseks, tänaseks teemaks on kosmos stuudios Tartu observatooriumi teadur, astrofüüsik Tõnis Eelmäe ning raadio kahe poolelt Madis Aesma ja tänane esimene teema kosmoseteema, siis ma ütleks, niimoodi on pärast seda suhteliselt kosmoseuudisterohket suve selline pigem kokkuvõttev, sellepärast et no juuli keskpaigast kuni augusti lõpuni on ikkagi päris palju räägitud sellest kuidasmoodi son nimega New Horizon Pluutast mööda lendas ja see on olnud ikkagi nii-öelda jututeema number üks sinu jaoks, Tõnis ja teiste astronoomide jaoks ka, ma kujutan ette Jah, kindlasti on see Pluuto, on aga siukene põnevust tekitav objekt no kas just otse uurimisobjektina Eestis, et meil nii-öelda planetaarteadusega eriti ei tegeleta või võib-olla võiks öelda peaaegu, et üldse ei tegeleta? Tartu ülikooli geoloogid võib-olla isegi tegelevad selliste küsimustega rohkem kui, kui, siis nii-öelda päris astronoomid. Aga, aga noh, loomulikult on selline uudishimu, et millised need Pluuto sarnased objektid siis ikkagi on, et noh, kõigil astronoomidel olnud olnud nii-öelda kripeldanud ja ja kui 2006. aastal Pluuto planeedi staatusest välja hääletati, no ega siis tegelikult ei teadnud päris täpselt, missuguse taevakehaga tegemist on. Ja nüüd siis on noh, võib-olla rohkem plusse kui ka nii-öelda vastuväiteid, siis kas Pluuto ikka peaks olema kääbusplaneet või võiks ta planeedi staatusse tagasi tõsta? Et aga no ilmselt jah, nende praeguste nii-öelda avastuste järgi siiski jääb endiselt nii-öelda kääbusplaneetide hulka. Et võrdlus Sist, Seresega ja noh, loodetavasti võib-olla mõne mõne aasta pärast ka sellesama kosmoseaparaadi niho raisansi möödalendudel uutest Kuiperi vöö objektidest, mis on pluss siis veel kaugemal, aga mis on pisemad, et noh, võib-olla siis hakkab nii-öelda tekkima mingisugune pilt, et milline see väga kaugete objektide loomaaed üldse on või selliste Pluuto klassi mõõdu mõttes siis massi mõttes selliste objektide loomad, milline see on? Ja no Pluuto puhul ma saan aru, üks suuremaid üllatusi teadlaste jaoks ja just nimelt ilmselt ka siis geoloogide jaoks oli ikkagi see, et ta ei ole selline tuim, ühetaoline, kivist ja jääst pall, vaid ta on palju mitmekesisem, vähemalt siis nende piltide põhjal, mis meile saadetud on. Ja lisaks sellele on ta ka nii-öelda geoloogiliselt aktiivne. Tõepoolest, et see oli suur üllatus ega iseenesest see võib-olla ei olegi mingi väga suur üllatus, et noh, et kui justkui nagu on väga vana pinnaga taevakeha siis noh, seal võib olla igasuguseid geoloogilisi ütleme, geoloogiline varieeruvus võib olla väga suur seal planeedi pinnal. Aga nüüd tõesti paras uudis oli jah, see, et et hinnanguliselt see planeedi pind enamikus on võib-olla isegi küllalt noor. Võib-olla 100 miljonit aastat vana, noh, mis meie päikesesüsteemi vanusega võrreldes on ikkagi üsna üsna noor. Ja teisest küljest peavad olema mingid protsessid, mis siis seda pinda nii-öelda noorena hoiavad. Nii et seal on võib-olla suhteliselt vähe kraatreid näha. Ja noh, et millised need protsessid siis võiksid olla planeedil, mille juures keskmine temperatuur on seal miinus 230 kraadi, sellisest umbes. Et noh, see on, see on jah, nii-öelda tekitab ilmselt parajat peamurdmist ja tööd ja analüüsimist veel paljudeks aastateks. Ja kui sa ütlesid, et noh, et andmeid on juba tulnud sealt, siis tegelikult Pluuto pealt tuleb neid andmeid veel just sellesama möödalennu kohta, mis siis 14. juulil aset leidis. Selle kohta tuleb andmeid 2016. aasta novembrini. Nii et me oleme saanud ainult kõige-kõige-kõige esimesed andmed kätte ja osad andmed, mis on siis tulnud nad mis on nagu nende ilusate piltidena avaldatud, ei olegi veel tegelikult need päris detailsed andmed, vaid noh, nii-öelda nagu eelvaate pillid või hambrineelid Space kommist ma vaatasin, seal ilmus vahepeal selline üsna lihtsustatud ülevaade sellest, missugune oleks elu Päikesesüsteemi teistel planeetidel või kuidasmoodi meesel ennast nagu tunneks, et kui raskem anname ennast tunneksime lähtuvalt sellest, milline on siis gravitatsioon erinevatel taevakehadel ja milline on atmosfäär, kas sellega annaks midagi peale hakata meil või peaksime me kandma ikkagi vastavalt skafandrit. Skafander pidi praktiliselt kõikjal olema aga Pluuto puhul jäi kõige rohkem silma ikkagi see, et kui me siin mõtleme, et on tõepoolest Päikesesüsteemi osa, siis iga selle pildi peal iga illustratsiooni peal oli ka taevas ära näidatud see, et kui suur on päike millisena, kui suurena me seda siis mõne erineva taevakeha pinnal seistes näeme ja Pluuto peale oli ikkagi niimoodi, et praktiliselt päikest teistest tähtedest eristada võimalik ei ole, nii et see on meist ikkagi noh, väga, väga kauge, väga-väga kauge koht, mida saabki ainult päikesesüsteemiks nimetada, just nimelt selle järgi. Päikese ümber oma tiire oma orbiitidel päikese ümber. Ja see päike nagu meie näeme päikest kettana Palja silmaga tõesti, Pluuto pealt seda ketast ei näeks. Et see on parasjagu inimsilma lahutuse piiriste valla poole, päikese läbimõõt. Aga, aga sellest hoolimata see päike on ikkagi küllalt heledam selgelt kõige heledam taevakeha, noh, ta võib-olla on võrreldav noh, võib-olla isegi täisheledusega selles mõttes ikka päris pime seal ei ole, et noh, võiks, võiks ju arvata, et kui see päike ikka nii kaugele nii pisikene on tühjaga, siis särab seal. Aga ei, ta ikkagi annab veel mõnevõrra valgust. Nüüd New Orleansi ülesanne järgmine ülesanne on siis uurida seda Kuiteri vöös, see tähendab seda, et järgmiste aastate jooksul hakkame me ilmselt saama päris palju infot selle kohta ka, et mis toimub seal nende muude pisemate taevakehadega, aga kuidasmoodi üldse see selline vöö sinna päikesesüsteemi ääre peale tekkinud on. Arvatakse, et see, kui ta siis tegelikult selline nagu noh, ütleme nagu nagu sõõrik ümber päikesesüsteemi kus siis on noh, Pluuto suurused ja, ja väiksemad võib-olla mõniga suurem külmad, arvatavasti jäised taevakehad põhiliselt koosnevad jääst, siis mis on tekkinud sellel, kui päikesesüsteem ise tekkis, et see on siis noh, nii-öelda noh, võib öelda, et ka osaliselt see aine, mis suuremate planeetide tekkimisest on jäänud ja noh, tegelikult see kui öö on veel nii-öelda õppi, koordi pilve nii-öelda võib-olla noh, kõige kõige siseosa mis noh, see Epicordi pilv on siis see koht, kus arvatakse, et komeedid on põhiline osa komeet on pärit et, et jah, see noh, see on selline väga ürgset või Nüüd suhtelist pinna noorust arvestades siis mitte nii ürgselt, eks, aga keskeltläbi jahitlemiseks ürgsetel taevakehade piirkond seal kõik väga külmad. Ja noh, arvatakse, et valdavas osas koosnevad jääst. Ja mis Pluutult ennast puudutab temaga augusti temperatuure, mida sa tunnis mainisid, siis on arvatud ka seda, et noh, ei saa välistada, et Pluutol ikkagi sajab sellist lämmastikku koosnevat lund. Ja eriti talv, praegu ei ole veel talv. Pluto suvi südasuvi just lõppes. Tegelikult see nüüd oligi noh, käis nagu natukene võidujooks ajaga. Et kui see raisansi projekt algas tegelikult juba päris tükk aega tagasi, et startis 2006. aastal, oleks see kosmoseaparaat lendas üheksa, pool aastat Pluutoni siis tegelikult need ettevalmistused hakkasid umbes veel siis 17 aastat tagasi kaheksakümnete lõpus. Ja suur lootus oli siis, et, et kosmoseaparaat lendab Pluutoni sellel ajal, kui Pluuto on noh, nii enam-vähem päikesele kõige lähemal. Ja just selle lootusega, et siis on temperatuur Pluutol veidikene kõrgem ja Pluuto atmosfäär olemas. No mis siis nüüd? Et on, on päris sihukesed huvitavad andmed saadud selle kohta, milline on, milline see Pluuto atmosfäär on ja, ja kui Paxton, et see on üks nagu selliseid, noh, jällegi asju, mida ei osatud arvata. Et mida sealt täpselt leida on. Aga jah, leiti ja arvatakse, et kui nüüd Pluuto läheb päikesest oma kõige kaugemasse asendisse, mis siis on küll jah, umbes mingi 125 aasta pärast häält ei 120 aasta pärast et siis atmosfäär kõik külmub ja ilmselt siis nagu sa ütlesid, sajab lämmastikku lumena maha. Praegusel hetkel jah, ma vaatasin paari sellist diagrammi, mis näitavad seda Pluuto atmosfääri kuidas nüüd öelda kontsentreerumist siis siis tundub, et see atmosfäär lendub ikkagi Plutavalt tasapisi nagu minema ja siis, kui talv hakkab, siis ta jälle, nagu sa just ütlesid, tõmbub kokku, sajab lumena maha. Niisiis käib. Ilmselt on see asi veel selles mõttes keerulisem, et see atmosfäär on kohutavalt hõre tegelikult äärmiselt hõre võrreldes siis maa atmosfääriga võib-olla mingi ma ei tea, tuhandik või isegi miljondik äkki või et väga-väga hõre atmosfäär. Aga ja tõepoolest siis raisans avastas päikesetuul seal Pluuto juures puhub päris efektiivselt seda atmosfääris Pluuto ümbert ära ja see atmosfäär seal nüüd olemas on, see tegelikult tähendab seda, et kogu aeg seal Pluuto sisemuses mingite protsesside käigus tõenäoliselt näiteks soojuse tõttu, mis radioaktiivsel lagunemisel tekib kivimites Pluuto tuumas nii-öelda selle mõjul tekib seda atmosfääri kogu aeg tagasi. Ja ainult tänu sellele on siinses Pluuto atmosfääri ümber. Nii et jah, sellega võibki vast Pluuto jutud kokku võtta, et suurimaks üllatuseks oligi see, et see meist väga-väga kaugel Päikesesüsteemi äärealal asuv plane toid on siis märksa ärksam, kui me võisime ise arvata just nimelt siis geoloogilises mõttes ja ja tore tõepoolest, sattusime ise sinna kanti just nimelt siis suvel, sellepärast et järgmisest Pluuto suve sellest ilmselgelt meie oma eluaja jooksul midagi ei kuule. Kuivõrd-kuivõrd aasta pikkus on 242 maastat. Jah, ja no ma tõesti loodan, et lähimatel aastatel me veel kuuleme Pluutost üht koma teist põnevat ja just selle ühe kahe päevase mööda lennuandmete põhjal. Järgmiseks räägime siin tänases raadiosaates puust ja punaseks ühest samuti palju erutust tekitanud planeedist, millel nimeks Kepler 452. Veepuust ja punaseks. Piire kuulad raadio, kahte saate nimeks on puust ja punaseks ning tänaseks läbivaks teemaks on kosmose see, mida põnevat seal toimub ja mida seal leida võib ning rääkisime siin Tartu observatooriumi teaduri tõni seenmäega just Pluuto ning sellest, et suvel lendas Päikesesüsteemi kaugemast nurgast läbi meie enda inimeste ehitatud sondi raisans nüüd aga oluliselt kaugemale ja üks teine teema, mis samuti juulikuus siis palju põnevust pakkus, oli see, et meedias maaliti pilt, et on leitud praktiliselt maa selline kaksikvend või siis või siis nõbu, ütleme niimoodi. Planeet eksoplaneet Meiega on 452 p ja tõepoolest, kui, siis kui siis neid võrdlusi välja toodi ja kui veel lisati juurde kunstnike visioone sellest, missugune see Kepler 452 p võiks olla, siis esmapilgul võiski jääda täitsa selline mulje, et jah, vesi voolab, mäed on samasugused nagu maa peal ja mis siis, muud. Lendame kohale ja hakkame seal aiamaad pidama või lausa suvitama, aga tegelikult Tõnis, nagu ma aru saan, siis ikkagi see, see mulje on suhteliselt selline petlik, kes asjast valesti aru sai? No ei teagi, kuidas see täpselt oli, et aga tundub jah, et Kuuetiivaga lindusid nende laulu me seal nautida vist ei saa, aga tõepoolest nii-öelda paralleelselt umbes sama sel ajal ilmunud siis uurimustööde põhjal ja ka seesama töö siis, mida nii-öelda maailmamassimeedia üsna agaralt ekspluateerib sealt on, on tulnud välja, et, et see planeet on nii piisavalt suur, et ja võib-olla ei ole üldse mitte selline maa-sarnane planeet niisugune kivine ja noh, võib-olla mingid pilved, atmosfäär seal ümber vaid nii-öelda supermaa vaid võib-olla on tegu hoopis minineptuuniga. Ehk siis gaasiplaneet jah, et see on selline gaasiplaneet, et see parasjagu see nii-öelda on, on üks, teine paralleelset ilmunud töö siis selle aasta kevadel avaldatud, kus siis on analüüsitud neid noh, nii-öelda planeetide loomaaeda, et et missuguse massiga ja millise nii-öelda keemilise koostisega siis planeedid võiksid olla noh, milliste omadustega ja seal on siis parasjagu seal kuskil noh, selle 1,6 maa massi kandis on siis selles töös leitud see nii-öelda noh, piire nii-öelda nende supermaade ja, ja, ja milline pruunide vahel ja ka selles originaalsus töös, siis, kus siis nii-öelda analüüsiti seda Kepler 452, B ja nii-öelda olemust seal tegelikult on toodud ka noh, nii-öelda mõõtemääramatus, et siis ja tegelikult noh, ka nende järgi on nii-öelda fifty-fifty ainult tegemist supermaaga ja no kui tegelikult tehti peale selle Kepleri kosmoseteleskoobi vaatlusi, kus siis nii-öelda planeedi tekitatud tähe varjutlustest avastati planeet siis tehti maapealseid järel vaatlusi ka nii-öelda mõõdeti spektrist Tähesuunalise liikumise kiirust prooviti leida selle muutusi siis tegelikult neid ei leitud. Ja no üks põhjus võib olla ka siis see, et, et see täht on küllalt massiivne planeet noh, kuigi ütleme seal paar korda maastuble massiivsem asub tähes suhteliselt kaugel ja tekitab neid tähe liikumises muudatusi, mis liigub väikesed. Et me suudaks oma tänapäevaste instrumentidega neid detekteerida. Nii et me tegelikult ei teagi isegi päris täpselt kui suure massiga see planeet on, et noh, on mingisugused piirid olemas. Aga, aga jah, päris täpselt ei tea, et see planeet võib-olla veel veel massiivsem, kui ta praegu on hinnatud. Jah, no päikesesüsteemis on ka kõige suuremad planeedid ikkagi gaasilised planeedid, aga Tõnis, kui nüüd väga lühidalt kokku võtta, mis ütles, et tingib selle, et kas planeedist saab siis selline kaljune planeet või siis gaasi blenderit? Päris täpselt, ma ei oska sellele isegi vastata, aga noh, kindlasti on üks nii-öelda noh, põhjus, mis, mis võib-olla miks on, tekivad kaljusid planeedid on see, et kui siis tekkiv tähti ja planeedisüsteem, kui nad tekivad, siis kui täht süttib, siis ta oma nii-öelda tähetuulega, aga ka puhtalt siis temperatuuri tõttu noh, nii-öelda puhub minema kergemad elemendid enda lähedusest ja noh, nii-öelda mida siis kaugemale Ühest seda rohkem kergemaid elemente jääb alles. Et noh, see on ka üks, võib olla põhjus siis mikspärast on jälle Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, ütleme on meie päikesesüsteemis sellised kivised ja, ja kui minna siis juba Jupiteri juurde, mis on, noh, juhmalt kaugemal päikesest ja veel edasi siis on noh, tekivad sinna noh, erinevad gaasi ja siuksed, gaasija, jää, planeedid. Süsteem kuidasmoodi siis nende eksoplaneetide otsimine käib täpselt selliste nagu Kepler 452, B on ka siis sellest oleme korraks siin saates rääkinud, aga väärib kindlasti meeldetuletamist süsteem kui nüüd hästi lihtsalt see kokkuvõte on siis niisugune, et Kepleri teleskoop jälgib ühte tähte või noh, paljusid tähti, aga siis mõnd tähtaja siis kui sealt eest planeet oma orbiidil möödub, siis sellele rajatakse erinevad järeldused selle kohta, et kui suuruse planeet olla võib, kui kaugel ta olla võib ja nii edasi. Ja et kui määratakse, siis saadakse tähe kohta teada, et kui suuruse täht on, seda saab noh, nii lihtsamalt määrata, võib-olla. Ja kui teada, siis, kui pikalt kestab varietusse, kui pika aja tagant need varajased korduvad, ehk siis on siis orbitaalperiood siis on võimalik hinnata jah, planeedi läbimõõtu ja noh, teha siis juurde edasi ka neid spektraalvaatlusi on võimalik saada nii-öelda paremini teada planeedi noh, nii-öelda orbiit, et kas ta on välja venitatud ringikujuline. Kui ja saab ka infot, siis selle kohta, kui suuruse planeedi mass on, on põhimõtteliselt võimalik, mis, mida tänapäeval juba on tehtud, on otse pildistada, planeete siis mingisuguse tähe ümber, mõned üksikud sellised noh, ütleme võib-olla kümmekond sellist planeedisüsteemi on niimoodi ka leitud. Just nüüd hiljuti oli see, et suvel umbes sel ajal, kui see nio raisanud Plutast mööda lendas käidi välja projekte HD SD-nimelise teleskoobi ehitamiseks Haydefinišion Speys teleskoop. Mille eesmärk olekski Sist maa-sarnaste planeetide otsimine teiste tähtede ümbert, et see oleks siis 12 meetrise läbimõõduga peegli läbimõõduga teleskoop. Samas, tegelikult ongi ju nii, et veel 20 aastat tagasi polnud eksoplaneet praktiliselt üldse leitud, need olid ainult ulmefännide jaoks olemas ja nüüd on siis meil olemas. Isegi kui nüüd tuleb välja, et see Kepter 452 p tõesti ei ole maa sarnane või siis super ma siis tegelikult meil neid kandidaate maa sarnasteks ka näiteks on ju on ju veel küll ja küll kümneid ja kümneid. Jah, ja see on tegelikult ju kõik ainult Kepleri noh, nii-öelda vaatluste põhjal ja Kepler, kuigi ta tegelikult vaatas üllatavalt suurt noh, nii-öelda väljasirutatud käe taevasuunda nagu taevasse sirutades siis umbes peopesa suuruse vaevatüki umbes vaatlest ära. Aga noh, see on ikkagi väga tühine osa taevast ja kui nüüd selliseid maa sarnaseid planeete Tahtatetekteerida siis ja kui nad oleksid siis ka selles elukõlblikkuse tsoonis oma ematähe ümber siis tegelikult võib-olla noh, 200. planeedist maa sarnast planeedist suudaksime võib-olla ühedetekteerida, et tegelikult Me teame väga-väga vähe nii-öelda tähesüsteeme praegult puhtalt noh, nii-öelda statistikast lähtuvalt. Omamoodi konks on veel muidugi ka see ju Tõniset, isegi kui me tõesti leiame midagi sellist, mis on meile väga-väga sarnane, siis noh näiteks sellesama Kepler 452 p peale. Kui me tahaksime sinna minna, siis. Me lendasime sinna poolteist 1000 aastat või midagi sellist. Me lendasime sinna kaua väga kaua, jah, et seal selle kaugusest, kui ma ei eksi, oli mingisugune tuhatkond valgusaastat 1400 ja jah, et et sinna ja see on valgus lendab sinna nii kiiresti. Tegelikult kas see võib tähendada seda, et see planeet et see süsteem võib isegi teoreetiliselt olla juba tegelikult noh, otsa lõppenud. Seda vast mitte, et kui seejärelkajasid ikkagi, eks ole jah, aga selles mõttes, et kui see orbiit on ikkagi stabiilne ja noh, tõenäoliselt on, et siis selle noh, ütleme 1500 aastaga jämedalt, siis ei muutu tegelikult ühes ühes planeedisüsteemis peaaegu midagi. Aga see valgus, mis sealt meieni jõuab, see tegelikult hakkas sealt tulema ikkagi siis, kui meil oli siin pime keskaeg. Isegi veel varem, siis kui Rooma Reik otsa sai Sellised lood järgnevalt räägime sellest kuidasmoodi, valmistutakse ühele meile oluliselt lähemale planeedile minekuks siinsamas planeedil maakuulajad, raadio kahte saade on puust ja punaseks täna kosmose teemadel juttu vestmas Tõnis Eelma ja Tartu observatooriumis ning Madis Aesma. Puust ja punaseks. Koolatraadi kahte saade on puust ja punaseks ja täna oleme rääkimas kosmose teemadel, stuudios on Tõnis Eelmäe Tartu observatooriumis ning Madis Aesma ja 28. augustil ehk siis nädalapäevad tagasi, no natukene rohkem siiski kaks nädalat tagasi täpsemalt juhtus siis see kuus teadlast jätsid selja taha tsivilisatsiooni hüved ja läksid Marsile, aga Marsile ainult siis? Põhimõtteliselt ainult teoreetiliselt, nad läksid Marsile minekut stimuleerima kuus teadlast, neli ameeriklast, üks oli sakslane ja üks astronaut või noh, selline pseudoastronaut oli siis, mul ei tulegi kohe meelde, kustkohast, aga see koht, kus nad siis marssi simuleerivad, näeb pildi peal tegelikult päris Marsi pinnamoodi välja, kui välja arvata see, et taevas on täitsa siin-seal, paistavad ka ja sellised noh, väga maale omased pilved, oled sa Tõnis pilgu peale heitnud? Jah, no eks ta on tõesti, et see sinine taevas marsile anda, pigem, võib-olla sihuke punaka kergelt ja pilvi, kui seal on, siis, siis on nad siuksed kehvakesed meie mõistes. Aga, aga tõepoolest, nad on seal ühel Havai saarel turvavälja peal sunnidelkaani tippuses. Nojah, et sellise üsna üsna kõle nagu ümbruskond, aga, aga küllalt sarnane sellega, mis noh, nii mitmeski kohas Marsil leida võib. Et selles suhtes ka nii-öelda visuaalses mõttes on tegemist siukse kõleda ja hüljatud paigaga. Ja ainus variant kuidasmoodi neil on siis lisaks sellele, et nad elavad sarnases baasi simulatsioonis, nagu see oleks Marsi peal, ei mingit privaatsust, söövad ainult vastavalt Repaleeritud kosmosetoitu, eks ole, lisaks sellele, kui nad välja lähevad, siis ei ole neil lubatud selle aasta jooksul väljas või siis noh, nii-öelda Marsil tegelikult Havail tavaliste riietega ringi käia, vaid nad peavad siis iga kord panema selga skafandri, et simulatsioon oleks täielik. Ma ei kujuta ette, kas see võib viia lõpuks selleni, et nad hakkavad ise uskuma, et ongi tõepoolest Marsi peal. Vot ei oska öelda jah, et tõenäoliselt on see äärmiselt noh, nagu niisugune tõsine väljakutse siiski, isegi kui nad ei usu seda, et nad on nüüd Marsi peal, ma, ma arvan, et nad ikkagi ei usu, et nad loevad, päevasid ühel hetkel üsna-üsna varsti. Et kui palju on veel jäänud selleni, kus nad lahti sealt saavad. Aga, aga jah, et see on, ilmselt on psühholoogiliselt äärmiselt nii-öelda keeruline sellises pead-jalad risti-rästi elada seal ja noh, nii-öelda olla nii-öelda täiesti ära lõigatud. Ma küll ei tea seda, et kui palju nad saavad välismaailmaga kommunikeerida. Et noh, see, see võib-olla natukene teeks seda nagu äraolekut ühiskonnast nii-öelda talutavamaks. Aga, aga suur väljakutse on see igal juhul just nii-öelda inimpsüühika jaoks. Nii palju nüüd kommunikeerinud küll, kusjuures täpsustan siin neli tükki kuuest olid siis ameeriklased, üks prantslane, üks sakslane, kolm meest, kolm naist, nii palju nad kommunikeerinud, et kaks inimest kuuest vähemalt on pannud enda blogid püsti, mis on tegelikult päris põnevad. Üks neist on siis aadressil Live from Mars punkt Life. Ja seal siis muuhulgas räägitakse sellest, kuidas siis tõesti on selles selles skafandris Havail või siis Marsil ringi käia ja pidi olema ikkagi päris palav. Pidi olema ikkagi päris palav selle, selles mõttes nad kurdavad. Aga praegusel hetkel jah, kui blogipostitusi vaadata, siis näikse, et nad ikkagi saavad veel aru, et nad on planeedil maa tegelikult ja see, kus nad on, ei ole planeet Marss ehkki jah, blogi nimi on Live from Mars. Ilmselt vist saavadki olema sellised psühholoogilised probleemid, arvestades seda, et kui kaugele tehnika on arenenud just sellised psühholoogilised küsimused tegeliku Marsile mineku puhul ikkagi peamiseks. Tõenäoliselt head praeguste nii-öelda Marsil käimise vahendite abil Marsi reis kestaks, ütleme kolm aastat selle kolme aasta jooksul eraldab neid astronaute siis noh, ma ei tea, sentimeetrine või mõnesentimeetrine kiht metalli avakosmosest. Kui nad Marsi peale laskuvad, siis on seal just täpselt selline kõle ja eluks sobimatu keskkond, need kogu eluks vajalik tuleb kaasa võtta. Seal on igasuguseid erinevaid ohtusid sellega esikäigul, noh, Murphy seadused kehtivad ka, et kuigi see samanio raisanseks jõudis Pluuto on ilma ilma ühegi tehnilise viperusteta Oleks seal mõni inimene pardal olnud, küll tema oleks jõudnud asja ära rikkuda. No võib-olla jah, et, aga, aga noh, isegi inimesest sõltumatud asjad, et noh, tekib mingi tõrge ja ja hullemal juhul on see noh, nagu nagu selline fataalne tõrge. Nii et seal on väga palju asju, mis saab nii-öelda probleeme tekitada. Ja just seesamaaegselt sa oled siis see kolm aastat väga nii-öelda siiski pingelises nii-öelda olukorras ja eemal kõigest. See ei ole kindlasti lihtne ja no selle tõttu ilmselt on see sõel ka, et kuidas selliseid astronaute või astronaudikandidaat nii-öelda välja valida on nagu äärmiselt tihe ja noh, lisaks sellele ei ole ju ka mitte ainult et, et noh, et mingid suvalised huvilised sinna läheksid, vaid kõik need astronaudid nagu ka tegelikult enamasti need, kes näiteks rahvusvahelises kosmosejaamas on mingisuguse eriala spetsialistid. Et seal inseneride elektro, hunnikud, arstid, teadlased, et, et sealt tehakse valik ka nii-öelda veel erialade kaupa. Noh, kui seal kellelgil tervis hakkab jukerdama, noh siis peab olema arst olemas ja, ja võib-olla isegi kaks tükki, sest kui arstil hakkab jukerdama tervis see on veel omaette nii-öelda väljakutse. Ja selle peale meenub mulle Enn Kreemi kunagisest polaarraamatust, mis ilmus Saaremaailm ja mõnda see pilt, kus kirurg ise endale oli kõhu lõhki lõiganud ja siis opereerisist endalt pimesoole välja. Noh, paralleel ka selles mõttes, et ka polaaralad tegelikult meenutavad ju mingis mõttes teisi planeete või siis on selline külm kõrb. Jah. Okei, mis muide erinevaid kosmosebaas puudutab, kui need pikemast asustusest rääkida, siis venelased siin mõned päevad tagasi andsid ka teada, et ka neil on plaan taas kosmosesse minna tõsisemalt. Kosmonautide päris kosmonaut, kuivõrd läänes on ikkagi astronaudid ja Hiinas taikonauti ja venelased tahavad siis paasi Kuu lõunapooluse lähedal püsti panna kusagil aastaks 2029 vähemalt selline idee neil on, aga öeldi, et üks suuri probleeme on siis see, et peab jälle ära õppima kuidasmoodi sinna kuu orbiidile minna, sellepärast et viimati saatsid venelased sondi sinnakanti ikkagi väga-väga ammu. Ja nüüd on see aeg nii palju muutunud, 40 aastat on mööda läinud, et sarnase tehnikaga niikuinii hakatakse enam lendama ja tuleb siis asi uuesti endale selgeks teha. Jah, eks seal vist ilmselt on, et venelastel ei ole olnud kunagi päris sellist tehnoloogiat, mis oleks läbi testitud, eks, millega inimene kuu peale viia, kuigi noh, ma usun, et siin eeldused, tehnoloogiline võimekus põhimõtteliselt on, on neil olemas, aga nii-öelda nii-öelda lego klotsid tuleb omavahel kokku panna ja niimoodi, et nad siis koos püsiksid. Ja loomulikult see kuub baasi nii-öelda kontseptsioon või see on noh, see tuleb ka välja töötada ja selliselt, et, et see siis toimiks. Et, et see väljakutse on, ma arvan, päris nagu niisugune päris suur näis, kas ainult Venemaajõududest üksinda piisab, et et projektid kipuvad enamasti pidi olema päris kallid ja ja võib-olla just selles mõttes nagu väga-väga suureks väljakutseks ühele riigile Jah, muidu, kui siin veel kuust rääkida korraks, siis ma olen aru saanud tegelikult, et kõige mõistlikum koht, kuhu üldse kuul midagi ehitada või kuhu mingi baas teha ongi just nimelt pooluste kant, sellepärast et seal temperatuurid vahetuvad kõige vähem ja peaks olema vist ööpäeva keskmine, isegi meie jaoks täitsa mõistlik, selline nulli ringis umbes. Ja võib-olla ja, ja lisaks sellele on ka leitud, et nendes varjulistes kuu pooluse piirkondade lähedastes vahelistes kraatorites võib-olla päris arvestatavas koguses lihtsalt v jääd lihtsalt jääd millest saab siis? No juba noh, peaaegu jah ja saab sellest nii-öelda joogiks vett, aga, aga noh, veel olulisem hingamiseks hapnikku ja ka raketikütust. Kuust räägime ka oma tänase saate viimases teemas mõne hetke pärast, nimelt siis sellest, et tänavu 28. septembril toimub täielik kuuvarjutus. Puust ja punaseks. Laadigaks. Rääkisime siin saates puust ja punaseks tõni seenmäega eelmisest segmendis meie lähedastest taevakehadest, marsist kuust ning neile minekust ja kuu on teemaks ka tänase saate viimases jutul õigus, nimelt siis 28. septembri hommikul noh, meie jaoks hommikul siis meil siin näiteks hommikul toimub täielik kuuvarjutus, Tõnis, kas ja kui palju me seda siin Eestis näeme, see on vast meie jaoks ju kõige olulisem. Noh, kui ilm nagu lubab, kui taevas selge on, siis me tegelikult peaksime nägema praktiliselt kogustav aretust vähemalt kogu täisvarju nii-öelda osa terves Eestis. Et see on küll hommikul vara, aga noh, võib-olla just inimesed, kes hommikul vara tööle lähevad väga vara tööle lähevad, need, need näevad seda niisama. Huvilised peavad siis ekstra üles tõusma jah, et et sest see nii-öelda täisvari siis, kui Maatäisvari kuu peale ilmub see, mida siis tegelikult ka juba täitsa nagu näha on. Et Kuuslanna mingisugune tükk kas ära lõigatud või, või noh, lihtsalt nõrgemalt näha. Et selles mõttes tekib kuul umbes kella kolme paiku hommikul mõni minut peale kella kolme hommikul. Ja see päris täis varajase keskmoment on kolmveerand viie ajal. Kell neli, 45 varahommikul, 28. septembril. Just see on, see on kusjuures esmaspäev päris hea. On esmaspäeva hommik ja jah, ja, ja siis see aeg, kus täisvari kuu pealt ära läheb, on kell viis, 23. Noh see on siis see, kus juba kuuse nii-öelda heledam nii-öelda või päikse poolt nagu noh, rohkem valgustatud osa tuleb jälle nähtavale ja see täisvari kaob ära kuu pealt poole seitsmeks. Et siis, kui see poolvarjuaeg on, noh, siis on kuu natukene nõrgem, aga, aga seda on väga raske nagu palja silmaga tuvastada isegi võib-olla et seal mingi varjutus kestab, et selles mõttes täisvarjuaeg on kõige olulisem ja, ja siis sellel ajal on kuu täitsa taevas näha. No juhul, kui peaks tõesti minema niimoodi, et ilm on kole, võib-olla sajab vihma, ei ole üldse välistatud septembri lõpus. Millal meil järgmine võimalus on näha täielikku kuuvarjutust, peab päris kaua ootama, vist. Ma ei teagi täpselt Ahaa, mulle tundub endale, et üks variant siin käib välja, et alles kolme aasta pärast aastal 2018, aga tänavu juba üks kuuvarjutus on olnud, eks täielik, kevadel. Jah, et selles mõttes jah, see kuu varetused on jah, sellised, mis need ei ole tegelikult üldse kohutavalt harva näha. Iga aasta on neid ikkagi näha maakera peal, aga mitte nagu kogu maakera peal. Kuugaretsime natukene paremini näha muidugi kui päikse varretusi. Et noh, tavaliselt on kuuvarjutus näha tervel sellel maakera poolkeral nii-öelda kus kuu parasjagu taevas on. Noh, päikesevarjutus on ainult sihukse, kitsa täielik päikesevarjutus on sihuke kitsa triibu peal ja sealt mõni 1000 kilomeetrit siia-sinna. Aga jah, et puu varjates jah, on, ma ei teagi isegi. No kuivõrd tegemist ei ole niivõrd erakordse sündmusega, siis polegi mitmeid aastaid ette kalendrid ära ristitatud, nii lihtne see ongi. No need on kõik ikka välja arvutatud. Need jah, need varietused on nii päikese- või kuuväärtused on väga detailselt ettearvutatud ja ja noh, nii-öelda see põhiline varieeruvus, mis seal siis on, on, on kuuvarjutuse puhul näiteks on see, et kui tume nii-öelda see kuu on, siis kui täisvarjuaeg on et see sõltub maakera atmosfääri, olukorrast, et kui atmosfäär on tolmuse näiteks on kuskil mingisugune vulkaan purskab siis, siis tihtipeale on kuu täisvarjutuse ajal tumedam kuni naha äärmuslik äärmuslikel juhtudel on olnud niimoodi, et kuu kaobki sisuliselt taevast ära praktiliselt ja no vahel kui on jälle atmosfäär on nagu hästi puhas, siis see kuu võrretus on niisugune noh, helepunane või et kuu muutub nagu punaseks, aga mitte kohutavalt palju nagu nõrgemaks taevas. 28. septembril, siis no ma kujutan ette, et ideaalis võib ju olla sügiseselt selline karge ja selge ilm, igatahes vähem tolmu nagu suvel, eks ole, mingi loogika, ütleb. No meil Eestis on, kipub jah olema niimoodi, et, et ilusa ilma tõenäosus on täitsa hea, kui nii võib-olla oktoobri keskpaigani, nii et, et päris nii-öelda lootusetu see ei ole, et muideks lisaks on taevas näha ka terve ports planeete. Veenus, Marss, Jupiter mis on kõik nii-öelda üsna lähestikku üksteisele taevas näha. Nii et, et kui juhtuks siis selge ilm olema, siis on, siis on kindlasti näha seal koidiku taevas ka õige mitut väga heledat tähte. Veenus ja Jupiter on kõige heledamat seal siis. Nii et siis 28. septembril, kes varahommikul ennast maast lahti saab, siis on võimalik näha täielikku kuuvarjutust ja võib siis ette kujutada, et siin Eestis, kus on ikkagi ilm ilus ja selge, saab kuu endale sellise punaka jume nagu üks korralik sügisene vahtraleht. Täpselt nii. Täna olid stuudios siin saates puust ja punaseks kosmosejõud ajamas Tõnis Eelmäe Tartu observatooriumist ning Madis Aesma Tõnis. Suur tänu ja kohtume sinuga juba mõne nädala pärast siinsamas. Raadio kahes taas.
