Püüdis kiiska püüdis säga ja havi ligi kuue tonni ligi lauale,  talle ei tulnud keegi. Sees. Täide märkide järgi peaks nende kivide all peidus olema  astakusastakus või astakus astakus ükskõik kumba pidi,  igatahes harilik jõevähk. Sest iga inimene ju teab, et iga kivi all põhimõtteliselt  võib ju vähk peidus olla tuleb. Niimoodi see on vist nagu vanakivi tuleb kivi ümber keerata  või siis kivi alt otsida ja, ja sa saad selle vähi kohe. Võta näpust, keegi ei võta näpust. Tegelikult mul ei ole seda vähipüügiluba  ka ja ei ole isu isu võibolla püüda ka, isegi sellepärast  läheme sinna, kus ei peagi püüdma, saad vähki  nii palju kui tahad ja see on Pähkla vähikasvatus. Tere, Rainer. No nii, mina tahtsin vähki püüda. Nende asjadega on teha midagi, ma arvan,  need asjad võib vist juba ära panna, et nendega pole siin teha,  mitte midagi. Ja et sul ikka rohkem vaja ämbrit paned ämbri vette,  tõmbad korraliku ämbriri. Ämbrid, me võtame kaasa lihtsalt, aga, aga ma arvan,  et meil on paremad riistad, et võtame mingi möra  või teeme mõne nat omal valmis ja siis saame siit. Kuulge, äkki teeme ühe sellise tiiru, et vaatame kõik sinu valdused,  mis siis kubisevad harilikest jõevähkidest üle  ja siis saame igaühe kohta nimeliselt küsida ka,  kust alustame? Sealtpoolt, lähme sinnapoole. Teeme nii. Räägi mulle sellest vähist, tema on selline,  mina seal kivide alt neid kätte ei saanud,  et kust sina, sa tegid ka laiskuse pärast  selle farmi endale, et oleks kogu aeg ukse all. Ja tegelikult oligi see, et, et ma tegingi  selle just selle eesmärgiga, et laiselda siin kusagil tiigi  kaldal ja vaadata, kuidas nad paganad kasvavad,  et siis on nagu hea olla ja ei pea mitte midagi tegema,  aga noh, see arvamus osutus ekslikuks. Noh, et elab jõees, ega sul siin jõgesid väga,  ma ei näe, tiigid, oled. Kevad. Ega kandis jah, no eks ta, eks ta maksab jah,  ühte koma teist, aga eks eks meil ole ju Eesti vabariik siin  ka ju suuresti abiks olnud. Käpa alla pannud ja Euroopa Liit ja nii edasi. Räägi sellest kiire vähist, tema on, ta on sellise kuidagi  tahab ennast ära peita ja, ja mis iseloomuga ta on? Ei ta on niisuguse lahke iseloomuga, et,  et kui, kui talle anda rahu ja ja piisavalt vaikust,  et ta saab olla seal omaette, kusagil kivi all või,  või peidus ja, ja siis ta kasvab küll ja süüa tahab  ka muidugi saada. On ta selline ka, et ta tahab, et kindel põhi,  kindel vesi, kindel toit kogu aeg härra käest küsi,  mis ta tahab. No kindlat toitu ta n leiab ise sealt vee,  sest et see vesi on ikkagi suht toitainete rikas,  mida ta siis saab sealt tarbida, neid omale vajalikke asju. Ja kivisid on talle ka vaja, et kusagil seal kivi all peidus olla,  et, et juhul, kui linnukesed lendavad siin niisugused  suuremad kajakad või, või mõni vares tuleb nokkima teda  või ja et selles suhtes läheb tal seal jah,  peidupaikasid läheb tal kindlasti kohe vaja. Pilt on muljetavaldav, mitu tiiki siin on? No tegelikult on siin kusagil üle 30 tiigi,  et need on siin erinevate vähke jaoks erinevad tiigid,  et kõigepealt on vaja ju vähid kusagile poegima panna,  kus need väikesed pisikesed välja ja tulevad  siis nad kasvavad seal kaks-kolm aastat kus nad on  siis piisavalt suured, et saab neid sorteerima hakata  ja siis, kui nad on. Nii suured, et me saame neid ilusti mõrdadega püüda,  siis me saamegi nad laiali panna, isased emased eraldi  ja praegusel hetkel me oleme siis siin selle tiigi juures,  kus siis on praegu isased pandud kasvama  ja nad siis kasvanud on juba kaubavähi suurusesse,  et me saame siis siit välja, püüda nad. Ja siis poelettidele neid siin panema hakata,  passiks välja ühe ühe võrgu täie. Kuidas selle nimi on, see, see on nüüd mõrd. See on nüüd vähimõrd ja vedru mõrd on see. Nii tulevad vähid mõtlevad, mis nüüd lahti on. Ahaa, kas ta ehmatab ära ka, kui ta välja saab,  sealt ei tea. Eks nad ole häiritud küll, selles mõttes jah,  nad on niisugused üldiselt väga stressialtid loomad,  kes siis hirmsasti närvitsevad ja ja, ja kangesti tahavad  jalga lasta ja kangesti hakkavad vastu, kui sa neid siit  välja võtad ja. Isane on nüüd selline nagu üks isane, korralik,  peab olema kitsa puusaga ehk kitsas sabaosaga  ja suurte sõrgadega, ehk siis rusikad peavad alati olema  võitlus valmis. No ja isa seal on kohe esimeseks tunnuseks on see,  et temal on siin niisugused neli sukutit. Neli tükki jah, neli tükki, jah, no vot siis neli tükki pead  alt kokku lugema ja siis on. Vot siin needsamad ülemised, siin üks-kaks kolm,  neli. Ja need siin on tagumised jalad juba,  aga ta vist tundis peremehe ära. Rahuliku, no ma ei kirjuta, ta tunnetab paratamatust. Et siin Kui ma võtan ta siit siit keskelt Hakkab ta rabelema ka. Näed talle ei meeldi ikka, kui ta võõra käes on niimoodi,  siis ta läheb. Jah, näed lõklõk. Isane. Nüüd mõningase otsimise peale on meil üks emane vähk  ka tema, sa tunned ära, et tema on nüüd tõeline naisterahvas,  eks ole, vaadake, kui peenete õrnad tema käekesed siin on  nüüd nii, samas tema puusakene on selline laiakene juba. Kui me võrdleme nüüd isasega, siis tema,  see puusalaius on ikka natukene suurem kui isasel vähil. Ja kui me nüüd siia alla vaatame, siis temal puuduvad need  neli jalg, mis siis isa selle iseloomulikud on. Aga räägi algusest peale, et kõigepealt üldse päris nullist. Kust sa alustab, on, on isane ja on emane,  seal. Jah. Kui on isane emane, siis me paneme nad kokku ühte tiiki. Nii isased emased pannakse mitte üks ühele,  et nad seal paarikaupa käivad, aga nendel tundub,  et on olemas niisugune asi nagu. Noh, mitme naise pidamine, et siis ühe isase kohta arvestame  kolm emast ja kui nad on siis ühes tiigis koos,  siis, siis siis nad teevad ka seal parasjagu sugu,  saavad oma asjad tehtud. Emasid on siis ilusti ära viljastatud ja  siis ootamegi kevadet, kus siis saame need emased välja võtta. Me võtame selle toru jupikese. Paneme Emase siia turu sisse. Kinni ja hoian niimoodi kinni. Ja siis läheb ta siia kasseti tagasi, ettevaatlikult ära läinud. Ja ei, kiire ta nüüd ka ei ole. Ja nüüd, kui ta on siin kasseti sees, see kassett on ilusti kaks,  neli, kuus, kaheksa, üheksa tükki mahunüüd siia sisse,  selle paneme tiiki vette põhja peale ilusti kindlalt seisma  ja seal ta hoiab siis kuni kaks-kolm nädalat hoiame  siis jamasid seal sees. Kuni nad, kuni nad on koorunud, need pojakesed sealt ema  laka alt ja kui me siis tahame emasid kätte saada,  võtame terve selle kasseti. Roputame veel, soputame siis viimased pojakesed,  siit tuleb välja, kes on kinni jäänud ja viime ta  siis kõik need emased ilusti sinna teiste isaste emaste  juurde suuvähitiiki tagasi. Vähk kui selline on kannibal, ta pistab oma pojad nahka,  kui ta sinna oma poegade ette jääb, nii et me korjame emad  igal juhul poegade juurest ära, tiigist ja pojad jäävad  siis nüüd sinna segapudruna nagu kasvama väheke kusagil  kahe-kolme aasta möödudes me siis. Laseme selle tiigi natukene vee allapoole,  viskame võrrad sisse ja püüame siis nad on parasjagu  sellised noh, kuue-seitsme sentimeetri pikkused. Me saame neid ilusti käes hoida. Me saame nad eristada siis emased eraldi isased eraldi,  paneme need eraldi tiikidesse ja laseme neil rahulikult  edasi kasvada, niikaua kuni nad on siis saanud piisava suuruse. Ehk siis kusagil 10 10 pool 11 sentimeetrit pikaks. Kui vana ta võib, võib olla, et tema on oma ülesannet juba  täitnud ka, et. See vähk on nüüd kusagil viieaastane. Ja piisavas vanuses. Vot et viis aastat ta siis tegelikult kasvab niimoodi  rahulikult edasi, et et kui sa oma tootmis nii-öelda  tsükliga alustada, siis sa pead viis aastat ootama,  enne kui sa midagi kasu saad. Põhimõtteliselt küll jah, viis aastat sellest hetkest,  kui nüüd see, tema ema, on ta nüüd siis siin tiiki ära  poetanud kus ta on marjas koorunud ja ja ema juurest ära läinud. Sellest hetkest alates viis aastat. Kui sageli sulle suured furgoonautod õue sõidavad  ja sa ja sa toodangut annad ja siis hiljem vaatad,  kuidas panga arvel numbrid muutub. No see pangaarvetel numbrite muutumine, see on niisugune  pika vinnaga asi, et kuni need ükskord tulema hakkab,  sinna läheb vist veel mõni aasta, ma arvan,  et tegelikult on siin see, et, et konkreetselt need 30 tiiki,  mis siin nüüd praegu on, kus me siin, mille keskel me nüüd oleme,  need said valmis 2013. aastal ja muidugi noh,  esimesed vähipojad said pandud 2012 sisse. Noh, kogu selle ehituse vältel sai, ei püütud neid like  vaikselt täita, nii et, et need, need 2012. aasta pojad,  need on nüüd alles siin küpsust saavutamas. Pähkla rehikasutuse vähki praegu veel ei saanud  ja 2003.-st aastast oled tegutsenud. Jah, ja see võtabki nii palju aega. Kuna nüüd me ei ole saate alguses saadik midagi söönud,  on selleks ka viimane aeg, ämber on olemas  ja nüüd on siis saatuse loterii otsustanud,  et need vähid, kes seal on, saavad täna üle ilma tuntuks,  mitu neid sealt praegu paistab? Mõned ikka saab, mõned ikka saab. Nii, ma hoian siis ämbrit või kuidas sa siis tavaliselt teed? Jah, saputan nad kõigepealt siia teise otsa,  kus me nad välja saame. Saame need välja nokkida. Kas tulid kõik? Sedamoodi vist tulid? Nii, teeme siis nüüd lahti. Riivi eest ära ja nüüd ega valada saa, et. Võtame ilusti, et nende viimased hetked oleksid väheke inimlikumad. Humaansemad või selle ema võib-olla jätame alles,  et ta on pisikese s pole süüa ja las ta seal olla  või paneme kellegi veel seltsis kaasa ikka. Me võime vaadata kui meil. Aga meil on siin kõik on ilusad mõjutusvähid vist võib panna  talle seltsiks selle pisikese. Tema tundub natukene väiksem olema, et las nad  siis olla kahekesi, ahistavad siin edasi. Pärast laseme nad kusagil tiiki ja kas kasvavad tee. Nii ja nüüd siis juba kulinaarsete ettevalmistuste juurde. Ja meie laboratooriumi laud on, on juba paljas. Siin ta on kauss, till, sool ja vähi. Nii, kas kallame, kallame? Vaikselt tulevad, need ei ole vist plekist kausist kunagi olnud. Tasapisi sinna. Nii, ja nüüd, millises järjekorras kogu see lugu toimetatud  peab saama? No toimetame teda nüüd niimoodi, et sool on meil olemas,  till on meil olemas. See on igaüks oma maitse ja retsepti järgi,  kuidas kellelegi meeldib. Võtame, lähme, paneme kõigepealt tilli sisse,  aga võib ka enne soola panna. Ei proovi nii üht kui teistpidi. Mõlemat pidi tuleb hea. Mina võtan tilli, võtan, võtan soola ja peremees võtab  siis veid. No selge, selge, lähme siis. Ja mina lähen vaatan vahepeal, mida Toomas on  ka jõudnud teha. Toomas teed ja kuule pani kartulid hakkama. Nii hakkama tähendab siis seda, et lõkkesse jah,  oi, vana ja vana hea lugu tuleb sealt. Kallid sõbrad, siin on Toomas, kes on nii väga paljude  restoranide peakokk, kes on koospa ja kuursaal  ja midagi oli veel. Nii. Ja tavaliselt töötavad sellised tippkokad restorani  köökide hämarates katakombides, täna oleme siin lausa päeva  ja päikese käes, mis rooga sa valmistad,  kindlasti midagi väga peent, gurmeeliku. Keerulist. Jah, ma kavatsen täna marineerida, vähisabasid ja,  ja näidata, kuidas on võimalik ära kasutada midagi sellist,  mida te kõik tavaliselt minema viskate. Kõigepealt inimene sööb vähist ära selle saba osa jah,  vähisaba sööb ära, natuke oskab siit ka siis lutsuda,  aga kõik, mis üle jääb, läheb siia potti,  nii, siin poti sees on. No mina näiteks tõesti arvaks, kui ma näeks,  et see on prügikastis, siis sinna ta võikski kuuluda. Aga jah, mul on üks jõukohane ülesanne sulle tambile  nii peeneks kui saad. Ma panen siia vastu otsa või, ja teeme sellest vähivõid. Selles koorikutes võib ja ma hakkan siis seda vaikselt  siis tegema siit niimoodi. Kui peened need peavad olema, ma köögis tavaliselt kasutan  kas korraliku uhmrit või kohviveski, et sul on natuke raskem ülesanne,  aga lase nii peeneks, kui saad, mida peenemaks,  seda parema maitse me saame. Mitu vähki peaks siis olema umbes et. No reegel on see, et, et nii palju, kui seal vähikoori on,  sama palju paned, sa võid. Ja see, palju sa, kus pärast leiva peale paned  või kuskil mujal toidu sisse kasutad, see on juba enda enda  Enda hinnangutes. Kui palju raatsid panna, see on rohkem niisugune prantslaste ja,  ja see on puhas prantsuse köök, et minu arvates  kahetsusväärselt harva tehakse, et, et see toit läheb ju prügikasti,  et viimasel dekaadil nagu meie restoranides on väga  populaarses kogunud see ninast ninast sabani teema,  et kuidas see vähi puhul võiks? No ikkagi, mis ta kõigepealt ees on, sõrg,  sõrast, laka tipuni niipidi ehk siis, et midagi kaotsi ei lähe,  et, et et kui me ise peame ennast jube alalhoidlikuks  ja oskame justkui kõike ära kasutada, siis  selle parima tooraine viskama nagu minema südamerahuga. Ja marinaadi jaoks, siis see on siis laim  selle siia peale. Sul on hea lõhn ja. Ja see on nüüd apelsini. Ma mõtlesin, et sidrun, aga ei natuke magusa m apelsin,  siis paned natuke koriandrit, natuke tilli,  tuul ära see koht mulle alati meeldib. Ja natuke tšillit. Sildid on hästi palju sorti, see on siis selline maitse järgi,  kas on, see võtab keele ära või, või täitsa. Võtan ühe väikse tüki mulle ka. Võta. Tilk oliivi oliiviõli kindlasti mitte päevalille. Ja ja terake soola ka ja selle segan läbi,  jätan seisma, raju vennad, seal maal, kus evissi süüakse,  segavad läbi ja saad kohe. Mina ütleks, et pool tundi marineerimist teeb paremaks vot  siis ka mõjuma ja, aga ole valmis, nii? Sulata sina või ära, mina lähen vaatan, mida naised teevad  ja vahepeal. Ja nüüd me jõudsime kõige tähtsama laua juurde laadjala külaseltsi,  naised, mis pooleli on. No täna laadal naised keedavad vähisaba suppi aga see  nii tavapärane igapäevane supp ei ole, see on selline noh,  nii-öelda harukordne või pidupäeva supp. Ja kõigepealt tuleb siis kartulid ära koorida ja. Kartulit koorisime ära aga valmistasime juba supipõhja  kasutades kahte punase kala, supikomplekti. Keetsime puljongi valmis. See võttis meil aega umbes pool tundi. Meie vähisabad on siis need on need, mis on teistest praegu  üle jäänud. Need on jah, kui on mõni praakvähk on, siis ei muidu ei sobi  nagu lauale panna, siis saab kasutada ta vähisaba supi  siis ja siis ta võetakse nõndaviisi lahti. Ja saba võetakse siit tagant ära ja. Laadjala külaselts, millega kõigepealt tegeled? No mina külamaja, see, see, see on juba pikk ajalugu,  varsti saab juba 10 aastat ja toimetame seal,  aga siis sellel suvel tegime hooguuri, see muidu meil olid  puud ilma meelevallas, aga nüüd siis sai puukuur tehtud  ühistööna talgupäeval. Aga mehed tulid kappi, ega ainult naised ei ole. Ikka ikka meil ongi meie, see selts on ikka  nii ikka mehi ja naisi ja lapsi ja. Ja noor küla, et, Noori inimesi on ka, et aju ehitatakse kogu aeg juurde. Ja noored tulevad kogu aeg pidevalt pidevalt elu käib,  aga selge naised, teeme niimoodi, teie minge kööki,  pange super tulele ja mina lähen vaatan,  kuidas see meestel läheb ja õige pea saame kokku  ja katame ilusa laua. Nii vesi käib korralikult, võtame siit vähid. Proovime need siin kõik. Viis tükki. Korraga pihku võtta, siia potti ära panna. Et nende piin oleks võimalikult väike Ja nüüd jääb meil üle ainult oodata. Ja ja köögis on igatahes temperatuur täpselt just selline  nagu vaja. Kõik muliseb, mulksub ja aga need asjad,  mis siin on, Kersti. Lihtsas keeles on need ka rasked, aga võiks öelda,  et meie peres on suveleiva nime all võiks nimetada,  et kui me talvel küpsetame ahjus leiba, siis suvel selline  kergem variant. Supi kõrvale näiteks või et on või ka niisama söömiseks,  kui ta on soojalt mõnusalt kohe niimoodi värske ahjust võtta,  siis ka läheb nii nagu soe sai. Aga kuidas teete, on mingi salajane? Tegelikult, eks ma olen proovinud erinevaid retsepte ja,  ja natuke väike variatsioon siis mitmest mitmest kokku,  et sellisest kõige lihtsamast tavalisest odrajahu karaskist ja,  ja odrajahu, ütleme siis kohupiima karaskist ka,  et siis väike väike osa siis kohupiima ka siin sees. Just Ricota kohupiima kasutan mina. Rikota rikota rikootakohupiima. Ei, lõhna, hästi, teraline sõmeri. Kajakas ära ei vii, kui sa müüri peal hoiatas,  ei ole juhtunud ja, ja ma võtan igaks juhuks ühe enda kätte,  nii niimoodi viin selle sinna laua peale,  siis on kohe kenasti võtta, ära karda, me ära ei söö. Nii, või on vist sulanud, mis siis saab? Nüüd me peame selle või läbi kurnama. Aga tavalisest sõelast siin ei piisa, et see tuleb suunata  läbi läbi ühe rätiku lihtsalt puhast käterätikut vaja köögi oma. Ta läheb pärast pestes uuesti puhtaks. Perenaised traumeeri võiks olla puhas ja jah,  kindlasti. Ja nüüd on vaja natuke kannatust, et kõik viimne kui tilk  siit läbi läbi nõrguks. Ja nüüd järgmiseks järgmiseks ma pean ta jahtuma. Ja säilitamine külmkapis, aga minul on vaja teda jahtunud  toidu peale panna. Et siis ta on selline jah, nagu kreem või? Väga hea. Ootame nüüd, ma lähen vaatan vahepeal,  mis teised teevad ja mis kartuliga saab. Kartul küpseb, varsti on valmis, varsti paneme toidu välja  kohe tagasi. Vähkide keetmisel me jälgime nende vähkide. Saba ja. Ja selja vahelist pragu, et kui see meil avaneb,  siis võime arvata, et see vähk on juba valmis saanud. Ma võtaks siit nüüd selle esimese vähi ära,  et siin on nüüd näha ilusti vee sees keemias ajal,  kus on Selja ja saba vaheline pragu on selline piisavalt lai juba  minu jaoks on see märk, et on valmis, see tõmbab küll kohe kokku,  aga. Esimesed vähid on meil siin valmis, nüüd. Toomas mulle ka jääb veel või? Jah, küll. Tulime meie ainukene ka valmis,  mis sa nüüd teed? Paneme toidu välja, nii nagu restoranis peaks toitu panema. Ehk siis, et kui isegi ei olnud kõht tühi,  siis vaatad toitu mõtet. Tahan. Tahan siis taldrik, see on taldrik,  jah. Natuke ebatraditsiooniline taldrik on aga Nii praegu hakkab looma, kui ma sellist näeksin,  siis veel siis võiks ka enam. Siis on mul tehtud. Avokaadodest ise väike pasta ja kasutan ära  ka ühe vähikoore üks väikese siia panna. Kaunist on natuke kaera, mulle siin veel kurgirohuõied  mingeid väikseid ürdikesi. Ja söödavaid lillekesi näed, mõni lendas ära ka. See on igaühel vaba fantaasia, kuidas ta seda siis,  peaasi, et söödav oleks läinud. Et neid neid prouasid, kes kevadel karulaugu asemel  piibelehte korjavad, sellist asja ei taha teha,  on ju, ma panen soola natuke taldriku peale ka,  et. Hoiame natukene. See on siis see ongi minu kevadel korjatud karulauk. Väga hea ja nüüd läheb see vähivõi siia sisse,  sulab ära. Vähivõi see nüüd on lõpuks veel valmis,  paned kohe korraliku lusika tee ja. Vana päti kärbes, nii. Nüüd on ta meil siis valmis. Viime selle meie söögilauale, võta sina,  sina oled ka nagu, nagu siin käe külge pannud ju? Suuresti nii ja mina vaatan, et Toomas seda vahepeal tee  peal ära ei söö. Lähme. Rainer. Rainer jah, väga hea, kuidas vähk. Ka on juba valmis ka või? Kuule, täitsa valmis. Aga millest sa aru saad, et nad valmis on? Aga väga lihtsalt kõigepealt ta tõuseb pinda keemiaja  ja ja kui ta seal pinnas on, siis tal tegelikult keemias ajal,  kui ta hakkab valmis saama ja kui ta nüüd on valmis,  siis tal selle selja ja saba vaheline pragu läheb suuremaks  ja sealt paistab see valge liha välja ilusti. Praegu ta on kinni ja nii kui ma ta veest välja võtan,  ta lähebki kinni uuesti tagasi, et selles suhtes praegu ei  saagi näha seda. Aga keemis ajal on see ilusti näha, et. Täpselt ilus naerata. Väga hea ränd, ole hea, vii vähid laua peale,  mina lähen kiiresti, vaatan, kuidas naistel köögis supiga läheb. Nii. Lahja ja nagu sellist Soola juurde panema. No tel ja sibul tuleb veel juurde. Vähid läksid ju ikka niisama katlasse ja  siis oli keegi ei jõudnud oodata, millal ta millal ta nüüd  valmis saab? Aga no vähisabad tulevad nüüd siia peale. Pikk päeva töö on jõudmas õhtusse. Lauas istujatel on, on juba nägu naerul ka,  tõepoolest nüüd on meil siis tehtud pähklavähki kolmel  erineval moel ja siin on päris nad keedetult,  siis on meil vähisaba supp ja siis on Toomas teinud ühe  suurepärase hõrgu vähiroa nüüd juurde. Nii et, et maitsemis meil on karaskit, on laua peal sellist  mõnusat head suveleiba ja mida nüüd selles saates nüüd  järelegi mõtlema õige hakata, siin istub mees,  kes on mina nüüd arvutasin 12 aastat teinud tihedat tööd  ja õige pea kunagi nüüd lähemas lähemate aastate jooksul  jõuab ka, jõuab kenasti tulemuste ni välja. Nii et vanasõna, et püsivus viib sihile,  olen mina nüüd hakkamas ka aru saama, ma tegin ühe vanasõna  tegelikult veel. Ja see on vähikasvatajate vanasõna. Vähikasvatajal on rahulik päevatöö ja veel rahulikum ööuni,  sest jõukus ei hüüa tulles ja ei sega inimest oma  karjumisega mitte kunagi. Nüüd aga tõstame mõnusasti supi vette, Toomas vähisabad  käivad veel siis sinna kenasti sisse juurde lisaks  ja kuna on tõesti suurepärased lõhnad, siis tänu kõikidele küpsetajatele. Mina mängisin ühe pilliloo ka veel ja kohtume teiega juba  järgmisel laupäeval, kui me oleme Viiratsis  ja uurime, kuidas angerjate kasvatamine käib. Head isu. Täiuslikkuseni viidud kala. Skelnina see meil on Haavi.
