Tere, lapsed. Tere. Tere, lapsukesed. Tere, Hendrik. Meil on täna telemajas väga pidulik päev,  nimelt uue telekanali sünnipäev ja kuna lastetuba asub telemajas,  siis meie loomulikult elame sellele ja tegelikult oli juba  suvel Eesti televisioonis väga pidulik päev,  sellepärast et Eesti Televisioon sai 60 aastaseks. Aga täna täna alustab tööd ETV ja ETV kahe sõsarkanal. ETV pluss ja selle heit sõstra. Mitte sõstra kanal, vaid sõsar kanal, sõsarka sõsar kanal. Sõsar tähendab, murdes õde siis on nagu oleks nagu ETV  ja ETV ka õde kanal. Siis see telekanal on nagu tüdruk. Ei no tegelikult no tegelikult võib öelda  ka võime ka öelda, et vennaskanal näiteks jah. Jah, jah. Aga kuna siin on sõstrad või marjad on peal,  siis me mõtlesime, et sõsar kanal. Jõhvika tegelikult on need jõhvikad, aga nagu väga sõstrate majad. Me hakkasime siin tasa, nii napi mõtlema,  et mismoodi see pilt üldse jõuab, et nagu televaataja koju. Hendrik, sina oled ju üks insener. Noh, teleinsener just sa oskaksid meile rääkida  ja lastele ka, et mismoodi see pilt siis jõuab laste koju ja,  ja mina samal ajal lõikan meie tordi lahti,  et siis meil on selline mõnus olemine, mina samal ajal söön seda. Kuidas pilt koju jõuab mööda juhet? Väga lihtne. Aga kus ta peale hakkab, peale hakkab pilt ikka sealt kaamerast. Vaata, meil on siin ka praegu kolm kaamerat. Igast kaamerat tuleb juhe välja. Ja siis see juhe läheb ühte tuppa. Igast siit kaamerast jookseb üksik juhe. Vaata siuke siuke juhe, ainult üks juhe on kaameral taga  ja siis see juhe jookseb ühte tuppa, kus on hästi palju  aparaate ja masinaid. Toas puhub külm õhk, et need masinad kõik jahutatud saaks  ja siis masinad seal undavad ja suhisevad  ja seal on hästi palju tulukesi ja vilguvad  ja särisevad. Ja siis Nende masinate abiga miksitakse kokku nendest  kolmest pildist üksitakse, tähendab see. Just kordamööda kord näitab üks kaamera pilti,  näitab teine kaamera pilti. Kolmas kaamera pilku näiteks, võtame sellesama kaamera. Kaamera koosneb ka väga mitmest arvutist. Näiteks siin esimese osa sees on üks arvuti,  mis töötleb seda pilti, teeb selle pildi ilusaks,  siis on teine arvuti, mis saadab paki ta sinna juhtmesse kokku,  nii et siin on üks pisike televiisor selle peal operaator  vaatab sealt, paistab talle. Sealt ta näeb, mis see kaamera filmib. See televiisor on üks arvuti ja siis on teine arvuti  ja siis on kolmas arvuti ja iga vidinas siin näiteks siin  objektiivi sees on ka pisike arvuti, tema teab,  kuidas siis seda pilti suuremaks ja väiksemaks teha. Nii et kõik masinad tänapäeval koosnevad ju hunnikutest arvutitest,  sellepärast nimetatakse gi seda ruumi, kus need masinad  selle pildiga kõik midagi teevad. Serveriruumiks. See kõlab täitsa loogiliselt, kõlab loogiliselt muidugi,  miks mitte. Aga mina olen alati mõelnud, et kui on näiteks mõned asjad,  toimuvad ju otsepildis näiteks spordiülekande  või näiteks laulupidu või midagi, meil on. Täpselt, aga kuidas on siis võimalik, et see kõik liigub  nii kiiresti, et tõesti samal hetkel, kui seal jalgpallis  näiteks lüüakse värav, samal hetkel ka midagi televiisoris  nähakse või on tegelikult ikka paar sekundit  selle kõige vahet? Sealt tegelikult tekib rohkem sekundeid vahet kui ainult paar. No kui palju umbes siis oleneb, missuguse levi kaudu see  koju jõuab, see pilt, mõnel tuleb ta seal kuskil kolme-nelja sekundiga,  aga mõnda kaudu tuleb 10 sekundit koju. Oota, oodake, poisid. Kas see levi tähendab seda, et näiteks läheb nagu kosmosesse? Just just, just just, aga see, see käib juba kõik väljaspool telemaja,  see ei ole enam see, kuidas seda pilti siin nendest kaameratest,  nagu ma ennem ütlesin, miksitakse siin kaamerates ikkagi miksitakse,  nüüd siis kolme peale siit üks nendest kaameratest on kogu  aeg siis nagu eetris, nagu meile öeldakse. Nüüd saab nagu selle stuudio pilt valmis,  saame teada, et ühe, ühe selle stuudio, mis lastetuba  näiteks filmib, temal on nüüd pilt ees ja kokku miksitud. Nüüd läheb omakorda selle toa valmis, pilt läheb järgmist  juhet kaudu siis kuhugi tehnilisse keskusesse. Tehniline keskus. On selline tuba, kuhu tulevad kõik pildid igalt poolt  erinevatest kohtadest kokku mis nendega tehakse  ja siis kontrollitakse, vaadatakse, et kõik on ilus  ja hea ja kõik töötab ja kõik inimesed kuulevad 11  ja kõik on väga hästi. Ja siis sinna keskusse tulevadki pildid kokku igalt poolt,  kui näiteks ülekandejaamalt, kes on läinud,  siis ülekandejaamalt, mis on läinud sinna  jalgpallistaadionile või siis ühest stuudiost  ja teisest stuudiost ja kolmandast stuudios  ja nüüd antakse kõik need pildid. Meil on selline koht nagu väljastus antakse väljastusele,  nii et see selline eraldi nagu tuba, kus istuvadki inimesed,  kes väljastavad teleprogrammi ja nendele tulevad kõik need  erinevad pildid sisse. Ja nemad nüüd miksivad nendest erinevatest piltidest. Terve teleprogrammi. Ja nendel on siis ka lõpuks ainult üks pilt,  ükskord on üks stuudio, ükskord on uudised,  ükskord on lastetuba, ükskord näidatakse sealt lihtsalt  lindi pealt filmi, kuigi tänapäeval lindi pealt ei tule midagi,  mängitakse ühe arvutiga ühte faili. Nii nagu koduski teeme, seal on lihtsalt suuremad arvutid  ja suuremad failid. Ja siis saab see pilt nagu telemajas valmis  ja see ei hiline üldse. Seal hilineb võib-olla üks või kaks kaadrit,  see on üks 20 viiendiku sekundit. Nii et telemaja sees seal ei hiline, mitte midagi. Aga nüüd saab tele maja selle pildi valmis. Ja siis ta annab erinevatele levitajatele  selle pildi. Mõni vaatab Elioni kaudu. TV kaudu see on levi, see on levi. Ja nüüd vot seal selle leviga on üks üks niisugune tore asi,  et kui muidu ta jookseb niisuguses. Me kujutame ette niisuguses kaablis siis kõige lõpuks  tehakse üheks niisuguseks punaseks valguskiireks,  mis on niisugune umbes tiku jämedune punane juhe on laser,  nagu laser. Pisike, hästi pisike laser. Optiline kiud on selle asja nimi ja siis  selle pisike punane valgustapp läheb telemajast näiteks teletorni. Seal tehakse ta uuesti jälle signaaliks,  modulleeritakse raadiosageduseks ja näidatakse kõigile kodudesse. See on väga huvitav, sellepärast et mina olen kogu aeg mõelnud,  et kas see teletorn, noh, mida me kõik teame ju teletorn,  et kas sellel on ka praegusel ajal mingisugune funktsioon  või on ta lihtsalt muuseum, aga tuleb välja,  et on jah. Sealsamas tulebki juhti. Täpselt samamoodi tuleb tele pilt teletornist väga,  ainult et sellele on lihtsalt lisandunud teisi võimalusi veel. Et see ongi siis see, kas siis Elioni Elion tähendab seda,  et ta tuleb telefonijuhtmega koju? Teil tuleb tegelikult telefonijuhtmega, seda tähendab. Teda ei, aga ikka läbi teletorni või see ei tule läbi teletorni,  tema tuleb otse. Tema lähebki, võib öelda siis piltlikult,  et ta lähebki juhtme kaudu. Ta lähebki juhtme kaudu, kui tal ei ole mingit torni vaja,  temal ei ole mingit torni. Majas. Siin majas ja muidugi Eestis on peaaegu igas majas Elioni kaabel. Kõigil on ju telefon. No siis läheb väga nagu lupsti ju? Just jah, jah, jah. Ja siis on veel teine võimalus. On veel üks võimalus, kuidas ta koju tuleb,  on siis see, et. Ta tuleb antennikaabliga, aga mitte õhust,  vaid on siis need tele teleoperaator näiteks taarman  ja kes on meil teine STV ja Starman. Nemad, pane pakivad kõik siis ühte kaablisse kokku,  erinevad telekanalid, seal on sul võib-olla 100 kanalit  või kuidas keegi tellinud on ja siis veetakse juhtmega koju. See toimub alati niimoodi nendes korrusmajades,  kus hästi palju vaatajaid on, siis sinna veetakse niisugune. Jagatakse inimestele seda telepilti niimoodi juhtmega. Neljas võimalus on veel, kuidas telepilt koju tuleb,  see tuleb üle satelliidi. Seadus on üks mees ja kosmoselaeva, pealegi. Mees käis juba ammu ära seal kosmoses, mees vedas  selle aparaadi sinna üles satelliidi ja nüüd see tiirleb  seal oma ise tuli tagasi. Kui suur see satelliit umbes on? Kas nagu lastetuba või nagu lastetuba, laste lastetuba umbes nii. Niisugune raudkast, millel on tiivad laiali  ja seest on arvuteid täis, mitte midagi muud. Ja seesama üks satelliit siis vahendab näiteks pilti,  ma ei tea, noh, suvel oli siin maailmameistrivõistlused  näiteks Pekingis. See toob siis selle pildi Eestisse või näiteks Ameerikas kuskile. Austraalias. Ja aga neid satelliite ei ole mitte üks seal. Kui palju seal on ka kümneid? Ikka terve trobikond satelliite on seal. Seda võiks öelda, et nii palju on satelliite nagu riike või. Igal riigil oma ei nii päris ei saa öelda isegi palju neid  satelliite seal ka ei ole, ikkagi sõbralikult jagatakse. Aga kas meie teeme ka kellegagi koostööd mõne riigiga? Kellega meil kamba peale näiteks see satelliit on? Ei, meil ei olegi niimoodi satelliiti. Kuule ei ole siin See on, see on va satt, on üks sisukune firma  kes vahendab telepilte kodudesse üle, mitte terve Euroopa,  aga ütleme üle Põhja-Euroopa osa ja selliseid firmasid on palju,  kes näitavad telepilte kodudesse üle üle maailma. Aga neid satelliite kasutatakse nii selleks et seda pilti  nüüd saada, sealt telemajast koju. Aga satelliite kasutatakse ka selleks, et see pilt jõuaks  üldse telemajja. Nii et me ise tellime ka vahetevahel satelliiditeenust selleks,  et pilti saada. Näiteks kui meil, ütleme, olümpiamängud toimuvad näiteks Ameerikas,  mis on teisel pool maakera, eks ju siis siis sealt võib-olla tuleb,  seal tehakse samamoodi, seal on see suur ülekande jaam võtab  hästi palju kaameraid, siis miksitakse seal erinevatest  kaameratest kokku. Nüüd tuleb see pilt sealt, tehakse võib-olla vahepeal jälle  selleks punaseks kiuks ja saadetakse võib-olla kilomeeter  eemale siis saadetakse mingi jah, ei, mitte teletorn,  see on mingisugune telekeskus. Siis saadetakse ühe satelliidiga siia, õigemini maakera,  siis nüüd altpoolt siit. Satelliidid asuvad kõik ekvaatori koha peal. Siis ta saadetakse ühe üles sinna satelliidi peale. Nüüd ta tuleb peegeldatakse alla tagasi,  kuhugi teise telekeskuse. Siis ta teeb veel mõne niimoodi hüppe üle satelliidi,  enne kui ta siia meile jõuab. Mitu korda üle satelliidi hüppamine, nagu see on,  nagu see programm seal ette näeb, et kuidas ta peab  siis saama või? Mängud tulevad siis neid pilte, hüppab seal mööda kosmost  ringi ikka sadu. Mõtle kosmoses parasjagu vaatab, kas läheb mööda. Ja siis lõpuks hüppab ta, siis jõuab ta siis kuhugi telemaja keskusse,  siis ta miksitakse nagu meie programmi sisse,  siis ta saadetakse uuesti, tehakse jälle selleks punaseks  kiuks näiteks see, mis kuidas Eesti televisiooni pilt koju jõuab,  siis tema läheb Riiast satelliidi peale näiteks meie pilt,  näiteks meie pilt, see, mida te praegu kodus nagu vaatate,  see pilt läheb siit telemaja keskusest, läheb  selle punase kihuga välja. Sa käid Riias, vahe? Ei väga hea. Ja Riiast lähed sa ekvaatorile, saate mai peale,  asi ma tahta. Ma tahtsin, et see on õudne. Kuidas ma siis Riia ei ole ju ekvaatori peal,  Sa lähed Riias? Edasi lähed veel edasi, kujutage ette, milline reis. Me oleme reisimehed, kui tähistaevas öösel vaatan,  vaata teinekord ma vaatan, mingit satelliit läheb nagu siuh  ja sau noh, kiiremini kui tavaline lennuk,  eks ju. Aga kas neid on näha ka, kui meie vaatame? Ei, no nad on ikka väga, nad on hästi terava nurga all,  neid on väga raske vaadata, kuna nad on ekvaatori peal. No vot seda ma mõtlesin Gloobuse peale ja üritame ekvaatori peale vaadata,  ta on ikka väga niisuguse tänava nurga, aga miks nemad on  sinna ekvaatorile? Seepärast, et sealt paistab kõige rohkematesse kohtadesse Jah, nad tegelikult nad ei tiirle seal niimoodi ümber maakera,  nad ripuvad seal ühe koha peal koos maakeraga,  käivad täpselt ühe koha peal kaasa. Nad ei liiguta ennast üldse maakera suhtes. Nööri muidu me ei saaks oma taldrikut ühe koha peale keerata,  muidu ma peaks selle taldriku kogu aeg vehkima. Kuule, sa oled tark ikka täitsa tark mees läks,  kus ja, ja meie nüüd siit omalt poolt soovime sõstra sõsar,  sõsar, sõsar ja. Kiiret aktiivset, ilusat armast lendu ekvaatori kohal  ja läbi Riia läbi Riia ja õnnitleme. Palju õnne ja mõne sööme torti. Nii ja aegalapsed aega, aega, lapsukesed.
