Meie pärimuses on rohkelt lugusid rändavatest,  järvedest. Mõnes loos saab järv pahaseks sellepärast,  et naised loputavad seal oma laste kakaseid mähkmeid. Eriti ilmekas lugu pajatab aga sellest, kuidas kunagi  pilistveres asunud järv sai väga pahaseks,  kui üks naine tükis järve est võetud kala ga oma lapse  tagumikku ja viskas siis kala tagasi vett. Aitäh. Järv läks selle peale muidugi minema. Paraku ei kao järved ära üksnes meie pärimustes. Puhas loodus, paksud metsad ning kaunid järvesilmad on  eestlasele iseenesestmõistetavad. Kuid mida ütleksite, kui vana tuttava järve veetase on mõne  aastaga alanenud paari meetri võrra ja veekogu ise lausa  tundmatuseni muutunud. Nii on juhtunud mitme Natura elupaiga tüübi järvega Kurtna maastikukaitsealal. Kui 2012 maikuus me panime esimese mõõdulati siia järve  siis see oli selle koha peal. Järgmisel kevadel pidime panema mõõdulati juba siia,  et aastaga ta siis noh, alanes umbes umbes siiamaale,  et ka see mõõdulatt oli ilusti vee sees. Viis sentimeetrit jäi veest välja. Keset tööstusmaastikku säilinud omapärane järvede kompleks  on piirkonna viimane killuke loodust, mis on juba  aastakümneid suure surve all. Kogu järvestikule on mõju avaldanud läheduses asuvad  põlevkivikaevandused ja karjäärid, kuid keskosa,  kolme järve, Kuradi järve, Martiska järve  ja Ahne järve veetasemete languses on suure tõenäosusega  põhisüüdlaseks Vasavere veehaare mis varustab jõhvit  ja teisi suuremaid asumeid joogiveega. Et ta on jah, ütleme ikkagi kaks kolmandikku enda pindalast  kaodanud ja veemassist On järgi jäänud vast mingi 25 protsenti sellest,  mis ta looduslikult on. Aga tundub, et kala siin ikka on seal taga üks kalamees. Et järv on ikkagi selline. Loodust ja elus loodust täis. Aga mitte kauaks, ilmselt, et kauaks ja noh,  eks elu leiab ikka võimaluse, aga aga lihtsalt asi on selles ju,  et. Et kui nüüd võtta järve, st ära ütleme kaks kolmandikku vett Et noh, kui sul on supitaldrik ja sealt vedeliku ära nõruta,  siis suple uju, vaks uks. Veetaseme alanemisega kannatab vee kvaliteet  ja muutub ka elustik. Nii on tänaseks paljudes Kurtna järvedes kadunud teise  kaitsekategooria taim vesilobeelja kus teda veel alles on  siis jalgi kuivale jäämas. Kuradijärve mõõtekanal sai nüüd valmis, nüüd on  siis reaalsuse kontroll, eks jah. Jah, et saame siis näha, palju see veetase meil jälle  langenud on, et. Tundub, et mu sõnad olid prohvetlikud 10 sentimeetrit. Võrreldes siis juuli keskpaigaga on veetase läinud allapoole. Palju see siis 2012. aastaga võrreldes juba on koma 45  meetrit 1,45 meetrit. Peaaegu ma ei tea siiamaani kuskile. Kolme aastaga on nii palju langenud. Müstika. Kõrval asuva mardiska järve näitel on hästi näha,  et 1946. aastal mõõdetud looduslik veetase oli seoses  veehaarde rajamisega langenud 80.-teks peaaegu neli meetrit  ning järv kaotas ligi 80 protsenti oma algsest veemahust. Taasiseseisvumise ajal vähenes tööstus ja  ka vee tarbimine. Selle tulemusena veetase osaliselt taastus,  kuid praeguseks, kui pumplad on renoveeritud,  on alanud uus langus kõigis kolmes järves. Veehaardes pumbatakse iga päev välja üle 6000 kuupmeetri põhjavett,  lubatud on võtta kuni 8000 kuupmeetrit. Veekogu seisukorra hindamisel on oluline koht. Ka setteproovide, kui ette kujutada, et on järv,  veetase alaneb, nüüd ütleme meetri. Et mis siis toimub, et varem oli järves selline teatud stabiilsus. Lainetusetsoonis oli nagu siingi näha, oli liivane põhi,  et selline kerge organite kantakse terveks sügavamale. Nüüd kui veetase alaneb, siis hakatakse ümber töötama,  seda varem sättinud materjali jälle sügavamale kandma. Ja samamoodi jõuavad siis sinna alla, kus varem ainult väga  kerged osakesed liikusid ka jämedamad liivaterad,  sest siis on seda tuuleenergiat jälle piisavalt palju. Et sellised kihid on. On sättest täitsa kenasti leitavad. Samal ajal, kui meie võtame siin järve keskel setteproovi  võtavad tudengid seal kalda peal ka veeproovi,  et uurida põhjavee mõju järvedele. Siin all on kolb. Ja me surume kolviga selle. Vee ülemise ots ettevaatlikult sete pealt ära,  katsume seda sette pinda mitte enam segamini pöörata,  aga teatud määral ta nii hõljuva sete puhul siiski paratamatu. Ja siin on kerge skaala ja. Noh, ma lükkan Kahe sentimeetri kaupa. See ongi arhiivi panemine siis jah. Et seda kolvis ei ole võimalik seda laborisse viia,  siis me peame ta kohapeal kiirelt tükeldama. Sette proovid ära. Ja siis me saame laborist, et neid edasi analüüsida,  et ei ole võimalik seda kolbi nii püsti ja. Sega segamini, pööramata transportida muidu. Kui siit on nüüd näha selline 10 12000 aastane ajalugu,  mis need viimased 100 aastat näitavad, on siis suuri muutusi ka? Noh, eks järv on Järv on ikkagi selline dünaamiline süsteem,  et veetase on kõikunud seal 10000 aasta jooksul  ka ja väga suurtes ulatustes, isegi ilmselt aga viimase 100  aasta jooksul. Üldiselt sellistest järvedest ilmneb 100 150 aasta jooksul. Selge inimõi kui varasemalt, noh inimene tegutses  ka maastikul ja ta oli olemas, aga siis sellise  tööstusrevolutsiooniga kaasnenud Väeti sisse kasutamise intensiivistamine. Metsade kraavitamine, põldude kraavitamine,  et see on endaga kaasa toonud järvedesse toitainete Suurema sissekande ja järved on üldiselt. Eestis igal pool viimase 100 150 aasta jooksul tunduvalt  toitelisemaks muutunud, et, et see on selliste  inimtekkeliste manipulatsioonide negatiivne mõju,  siis vee kasüsteemidele Et, et järv iseenesest võiks öelda, et ta on elus organism,  ta saab iseendaga. Aga hakkama aga. Ja, ja looduslikult paratamatult järved kasvavadki kinni. Aga inimtegevus kiirendab seda ja, ja sellega me kaotame. Selliseid väärtuseid, mille puhul sageli me rahanumbrit ei  tihka ja ei saagi või võib-olla öelda mille puudust me  hakkame tundma, siis, kui me oleme nad ära kaotanud. Kurtna järvede teema on tegelikult vaid üks hoiatav näide,  kus inimesed on looduse poolt pakutavat teenust kasutanud  ilma sinna tagasi investeerimata, mistõttu looduse  terviksüsteemis saab kahjustatud teine inimesele oluline  niinimetatud teenus. Kõik, mis meie ümber on ja meie kaasa arvatud,  oleme osa ökosüsteemist ja igapäevaselt tarbime neid teenuseid,  et see, et me siin järve kaldal praegu seisame,  me tarbime selle järve teenust, kui seda järve ei oleks,  seda ökosüsteemi siin ei oleks, siis me ei saaks siin seista. Ka see õhk, mis me hingame. On ju ökosüsteemiteenus, sest veeringe kõik. On teenus, mida me tarbime, et kui niimoodi väga  majanduskeeles rääkida, et miks see üldse on saanud  aktuaalseks küsimuseks nüüd just Euroopa liidus  ja on üha rohkem saamas, et küll me sellest kuuleme kõik  veel väga palju ongi see kuidagi majandusinimestele  ja tööstusele selgeks teha, et ökosüsteemil on väärtus,  et, et see mudel ei tööta, et tahan midagi kaevandada. Ma võtan selle ressursi. Aga see kaasnev kulu jääb ühiskonnale, et  selle eest ma ei pea maksma. Elurikkuse hoidmiseks peab meid ümbritsev ökosüsteem toimima. Kui me selle tasakaalust välja viime, siis võivad taastamise  kulud olla tegelikult palju suuremad kui tulud,  millega kaasnes ökosüsteemi rikkus. Liikumine kuidas nüüd öelda selle järve väärtus,  et kui palju see järv maksab ja kui palju maksab nüüd see joogivesi,  mida saab jõhvi, ahte inimene, et kus on tasakaalupunkt  ja kas nüüd see veefirma, kes pumpab põhjavett,  mõjutab sellega sinna sama martiska järve. Kas selles vee hinnas peaks sees olema ka  selle järve kadumise hind? Praegu seda seal ei ole. Aga tulevikus kindlasti saab olema. NASA vaatlustele tuginevad uuringud näitavad,  et rohkem kui kolmandik maailma suurematest põhjavee  kogumitest on tühjenemas näiteks Sarali merest,  mis kunagi oli maailma suuruselt neljas järv on alles jäänud  10 protsenti seda vee ületarbimise tõttu. Tegelikult me ei tea, kui palju põhjavett maailmas üldse  veel alles on. Fakt on see, et inimene on oma tegevusega globaalset  veeringet juba muutnud. Puhas vesi on üks tähtsaim ressurss maailmas  ning selle puudus saab olema üks olulisim  sotsiaalmajanduslik probleem, millega inimkond peab  lähitulevikus rinda pistma. Tuleb meeles pidada, et see, mis nende järvedega praegu siin  juhtub võib juhtuda ükskõik missuguses Eesti osas. Nende järvede veetasemete alanemises ei ole meile  teadaolevalt võimalik öelda, et see oleks kuidagi  kaevanduste poolt mõjutatud, neil võib mingisugune mõju  ka olla. Aga samamoodi igal pool mujal kuivendatakse põlde  ja metsi. Aga. Et see järvede veetaseme alanemine on niivõrd intensiivne,  on teatud sellise otsustusprotsessi Ebaõigete otsuste ebakorrektselt läbi viidud hindamiste  protsesside tulemus. Pärast mitut aastat häirekella löömist on  ka riik Kurtna järvi päästma asunud. Kaitsekorralduskavas plaanitakse järgmisel viiel aastal  põhjalikke uuringuid ja hooldustegevusi. Teadlaste sõnul nõuab veetaseme intensiivne alanemine kiiret sekkumist,  muidu pole enam varsti midagi kaitsta. Meie muistendites joovad järvi tühjaks müütiline härg,  vanapagan ja ka Kalevipoeg. Polegi vana pagana ja Kalevipoja sageli vahet  ja ka erilise taibukusega ei hiilga neist kumbki nagu  ka meie. Kui me oma järved tühjaks joome. Mõnes muistendis läheb küll vana pagan järve tühjaks juues  lõhki kuid lootkem, et meiega nii ei juhtu  ja aru tuleb enne pähe. Tarkust ei pea nõutama tingimata Soome targa käest,  vaid seda on hulgana ka siinsamas meie ümber. Seejuures selline vana järgi proovitud tarkus,  et kuidas panna palki palgi peale, mismoodi paigutada talus  hooneid või kuidas teha rooga? Kõige põlisem näide Eesti maa arhitektuuri t on rehemaja  täiuslik koos suure õue ja paljude eriotstarbeliste aitadega. Just niisuguse koha leidis Matsalu metsades üles noor filmi mees. Joosep Matjus leidis ja armus silmapilkselt. Kui ma sealt alt Hoovist sisse kõndisin siis ma nagu vaatasin,  et oli selline tundmine, et see on nagu see on püha koht,  see on püha koht, et et autoga, sealt ma kunagi sisse ei sõida,  et on, kui ma kunagi endale hobuse võtan,  siis ma tulen sealt hobusega. Et. Ja noh, väga inspireeriv, mul on nagu väga palju idee,  uusi mõtteid ja ideid tekkinud. Et oli hea tunne ja on siiamaani, et. Väga ei taha kuskile ära minna, et. Et siin on hea olla Tegelikult ei otsinud Joosep endale mitte kodu,  vaid kohta, kus elada filmi tegemise ajal. Kuna suurem osa tema uue loodusfilmi võttepaikadest asub  Läänemaal ja filmimise periood kestab paar aastat,  siis lootis ta leida mõne tühjalt seisva suvemaja  või muud vähenõudlikku. Nüüd elab ja omab Joosep, aga muinsuskaitsealust rehemaja  ja tema õu on väärtuslikku arhitektuuri otsast otsani täis. Kas see ei olnud asi, mis sind hirmutab,  mõni teine oleks mõelnud, et ma ei hakka iialgi jändama  sellise asjaga, millel on kaitse peal. Mina alguses mõtlesin, helistasin ka kohe muinsuskaitsele,  küsis, et noh, et ma oleks sellest kohast huvitatud,  aga mida ma nende aitadega peale hakka, mul ei ole  nii palju asju, et sinna neid aitu täita. Aga noh, nemad olid väga muinsuskaitse, väga eluline,  väga mõistev, et ei peagi sinna vilja panema,  et ma võin sinna muud ka panna vastavalt vaja uutele  vajadustele kohandada. Ja see, et kaitse peal on see kaitse ongi ju kaitse lollide  eest ja siugest harjumatute eest. Et mulle mulle väga meeldib, et ma ei, ei ei ole noh,  et ma ei saa lolli peaga seda kohta ära rikkuda kuidagi. Ma arvan, et see on tõesti selline talu,  mida peab säilitama ja autentsena hoidma. Et siia ei kannata plastaknaid panna või,  või mingisugust kipsi sisse või see Seda ei tohi teha. Sest siin on väga hästi säilinud see talu õu kõigi nende  omaaegsete hoonetega, nad on eri ajastutest,  isegi võiks ütelda, pärit see kõige uuem maja hoone siin õue  peal on see tore kõrge sokliga palk, laut koos talliga. See rehemaja siin ei ole samuti esimeses nooruses enam  ja on noh, ikkagi oma oma paikkonnale hästi iseloomulik,  aga siin on ka mõned huvitavad detailid,  mida ei ole teistel rehemajadel ei siin ega kuskil mujal  Eestis isegi. Suhteliselt haruldased on ikkagi aknaluugid. On need on ikka Eesti talumaja jaoks on need vägagi  haruldased asjad. Ja tore on siin veel see väike ulualune,  mis on just Põhja-Eesti rehemajadel hästi iseloomulik. Seda just seda niisugust tagasiastet siin maja ees,  aga mõnikord avatigi nagu siis tehti selline väike  tagasiaste ja siis sai siia teha rehetuppa suurema akna. Ja siin ees oli mõnus istuda ja palun väga,  siin on koera maja, eks ole. Koer on kodus. Mida hakkab otsima silm, eks hakkab otsima sauna ja,  ja seal on väga romantiline, ilusa katusega väike selline majake,  ütle, et see on saun. Ma ei ütle sulle seda sellepärast, et see ei ole saun,  seal elavad, seal elab mesi tegelikult see oli mee ait,  mis on ka suhteliselt siiski haruldane. Meie taluehitiste hulgas, aga ju siis siin talus oli selline hea. Koht mesilaste pidamiseks, et siia eraldi meeait on tehtud kohe,  mis näeb tõesti välja nagu. Aga kus siis saun on? Vot sellest ma aru ei saa, siin on noh, hooneid peaaegu ligi  10 ja sauna ei ole, kus siis pesti? No terves kolmandikus Eestist ei olnud saunu  ja näed, inimesed jäid ellu ja siin vesti rehetoas,  reheahi köeti kuumaks ja parte peal viheldi  või kus keegi tahtis ja? Ja saadi väga hästi hakkama või siis tehti  ka rehe ahju taha. Väike saun. Mõnel pool on ta lihaait, siin on kalaait ilmselt kalale  rõhuti siin rohkem kui lihale ja kokku see puudutab. Kui sellise ilusa terviku, et seda on mõtet hoida tõesti  kaitse all, et ta võiks olla nähtav ka meie järeltulijatele. Kas sul on mingeid sidemeid ka selle Matsalu kandiga noh  suguvõsa plaanis või, või mingite isiklike mälestuste  plaanis ei ole siit pärit ju tegelikult. Meid mõlemaid vanaisaga sidus loodus, fotograafia  ja huvi metsloomade ja üldse looduse vastu. Ja tema tema lemmik Niisugune pildistamiskoht oli see siin Matsalu rahvuspargi  Kasari luht. Kuhu ta ka mind vedas ja kus ma oma loodusfotograafiaga alus  algust tegin. Ja oma filmi hiljem. Nii et minu jaoks on see üks väga Ja ma ei ole küll siit pärit, aga mingis mõttes on  ka minu juured ka siin. Kui Joosep on hingeliselt Läänemaaga seotud,  aga pärit hoopis mujalt, siis sibulaAnts loeb ennast  uhkusega viiendat põlve siitkandi meheks tooma. Talukoha, mis on Ansu käe all ehedalt säilinud,  ostis vanavanaisa 20. sajandi päris esimestel aastatel. Ants, aga kui on laupäeva õhtu ja, ja saunas on käidud  ja on selline mõnus aeg võtta, ma ei tea,  kodu, õlu ja elu üle järele mõelda, mis koht siin  majapidamises selline on, kuhu sa lähed ja istud  ja mõtled, et elu on ikka ilus. Nüüd juba käib rahvast palju ja. Kunagi vana vanaisa ei, siin ütles, et ta kolib siit  selle taluga 200 meetrit sinna põldude poole. Et kõik, kes nõela tulevad, tulevad meil sisse. Aga pärast oli külas räägitud, et et ega see ei olene majast,  see oleneb mehe inimesest. Sa pead lugu pidama, et nad tahavad lihtsalt sinuga rääkida,  et kui sa lähedki kaugemale, et tuled ikka sinna. Mis teeb sellest talukompleksist siis väärtuslikud? Sellest talukompleksist nagu paljudest teistestki sellele  annab väärtuse just see, et siin on väga palju hooneid eri aegadest,  nad moodustavad omamoodi terviku, kuna siin on ju põlvest  põlve elatud, erinevad inimesed isalt pojale,  pojalt, pojapojale ja nii edasi ja igaüks annab oma väikse  panuse sinna. Igaüks teeb natuke omamoodi oma ajastut arvestades oma maitset. Amatööri pilk ütleb, et see tuulekoda on ikkagi asi,  mida tavaliselt sellisel rehielamul ei ole. Jah, rehemajadel algselt, et ei olnud neid,  aga eelmise sajandi alguses oli see tõesti suur mood  ja kui sul tuulekoda või verandat ei olnud,  olgu ta rehemaja või muu maja veel väiksem maja  siis sa ikka õige mees ei olnud, nii et see oli nagu moeasi  selline ja eks tal on ka oma praktiline otstarve ju olemas,  sellepärast et muidu astuvad otse õuest tuppa voodisse,  nii ülekantud tähendades, aga siis on ikka väike vaheaste. Siin me seisame praegu tõenäoliselt selle talu Kõige vanema hoone juures, see on jälle selline kompleksne hoone,  mis koosneb ju mitmest osast, isegi kui me lihtsalt siia  peale vaatame, siis siin oli vasikalaud seal keskel väikese  ukse ga, siis on niisugused kuurid küünid  või noh, ütleme jah, sellised lao sarnased hooned,  aga need on väga põlised ja need võivad olla 200 aasta ligi,  nende vanus isegi. Siin selle hoone juures on veel huvitav see,  et see on tehtud lehtpuupalgist, mis on. Jälle ainulaadne just selle Läänemaale, kus on väga vähe  metsa ja siin tihti need hooned, ka lehtpuust,  mida mujal Eestis on väga-väga harva. Läänemaa on väga Tuntud Eestis selle poolest, et siin ehitati rehemaju  ehk rehielamuid kuni teise ilmasõjani, mis ei ole Eestis,  aga tüüpiline, sest mujal ikkagi. Jõukamates piirkondades läksid inimesed üle sellistele. Ja moodsamatele, elumajadele, kus elumaja on eraldi laut,  on eraldi. Tänapäeval on meil siin valitsevaks tees,  et iga põlvkond on eelmisest tibakese targem  ja inimkond muutub aina targemaks ja targemaks  ja targemaks. Nii ei ole siiski alati mõeldud. Mõne 100 aasta eest oli valitsevaks hoiak,  et maailm on valmis ja kõik tarkus selle sees juba olemas. Kuidas sellega siis on? Vastus tuleneb sellest, mida me tarkuseks peame. Kui inimese tihedamat sidet looduse ja loojaga sisemist  sõnastamatut osadustunnet siis selles ei ole me küll sugugi  edasi arenenud, vaid vastupidi loodusest aina enam irdunud,  võõrandunud. Kui aga pidada tarka kõiksuguste teadmiste hulka  siis tõepoolest olemegi aina targemad ja targemad  ja targemad ja. Meie esiisad ei teadnud näiteks mitte midagi kartulimardikast. Veel enamgi, nad ei teadnud midagi kartulist  ja Ameerikat ei olnud nende jaoks üldse olemaski. Küll olid ikka rumalad või kuidas? Kartulimardikas on jässaka kehaga, tal on kaunis triibuline  kuub ja oranžikas punane pea. Ta torkab oma välimusega kaugelt roheliste kartulilehtede  vahelt silma. Kurikuulsaks teeb kartulimardika tema suur isu. Nii täiskasvanud kui ka röövikud söövad aplalt kartulilehti. Kartulimardikas jõudis Euroopasse 1877. aastal. 20. sajandil arvati Saksamaale, et ameeriklased kasutavad  kartulimardikat biorelvana. Eestisse jõudis see rändur 1965. aastal ning on siin  tugevasti kanda kinnitanud. Ta toitub maavitsalistest, kelle hulka kuulub  ka kartul. Viimasest hakkas ta toituma alles siis,  kui inimesed kartulikoloradosse toimetasid. Ta on nii sitke, et ema ja kapsakoi kõrval pole just palju liike,  kes on suutnud mürkidega kohaneda. Ma pole ühtegi teist putukat nii põhjalikult  ja pikka aega jälginud kui kartulimardikat. Kaameraga on mõtet välja minna sooja päikesepaistelise  tuulevaikse ilmaga ja siis võib leida neid kartulilehtedelt. Kartuli mardika osas valdavad mind kahetised tunded. Ühest küljest mulle meeldib neid jälgida. Aga ka vanaema, kartuli põllule mõeldes saab minust nende vaenlane. Kuna mardikas on algselt pärit Coloradost,  on ta üsna soojalembene. Seetõttu tulevad esimesed mardikad maapõuest välja alles mai  lõpul ning asuvad toituma ning sigima. Mõne nädala möödudes kooruvad munadest tõugud,  kes on oranžikad ning jassakad. Kartulimardikas kuulub boilaste hulka ning on neist  tõenäoliselt Eestis kuulsaim. Boilased on üldjoontes pisikesed, ümmarguselt kehaga mardikad. Erksad värvid teevad need märgatavaks paljud liigid,  eriti ebameeldivat, isegi mürgist vedelikku. Kõige arvukamad on silmatorkava sinise rüüga lepapoid  lepapoisteituvad põhiliselt leppadel ning söövad ära lehtede  pehme osa. Lehtedest jäävad alles justkui pitskardinad. Hea sigivusega aastal võib kahju kaugelt märgata. Lepapoide vastased on mustad ning eritavad samuti mürgist  kollast vedelikku. Poilastel on huvitav kaitserefleks nimelt ohu puhul,  milleks võin vabalt olla, mina võtavad nad tundlad  ja jalad kere alla ning lasevad lehest lahti,  kukuvad rohu sisse ja nii loodavad, et vaenlane nende vastu  huvi kaotab. Nii üldjuhul ka läheb. Üle-eelmisel esmaspäeval näitasime meie vaataja salvestust varesepojast,  kes istus Viljandis auto peale ja tegi autoga kaasa oma  viiekilomeetrise sõidu. Ka täna on meil näidata teile üht lindu kes on sedapuhku  märksa suurem. Mullu kevadel sõitis Andres Aru hooaja metsateel  ja silmas seal metsist. Ta pidas auto kinni, et lindu pildistada,  kuid lind osutus vägagi sõjakaks. Oleme ka varem näidanud salvestusi niinimetatud hulludest metsakukkedest,  kes ründavad ka inimesi. Andres jäi targu autosse, auto esiklaas pidas aga metsik  nokahoopidele kenasti vastu ja teda ei peletanud minema  ka tööle pandud klaasi puhastajad. Ega autoga vaikne sõitmine. Kui ka teie virtuaalsalvedes on midagi iseäralikku,  siis näidake seda meile kõigile. Kolm. Osoon.
