Tähelepanu algavas saates kuuldu ei pruugi ühtida teie arusaamadega reaalsuse olemusest ega pretendeeri juhtiva tõe tiitlile vaid on silmaringi avardav audiorännak maailmavaadete äärealadele erinevate võimalike ja võimatute tunnetus akende kaudu. Rahvusringhääling ei propageeri ei kinnita ega lükka ümber saatekülaliste väiteid ja seisukohti. Kallid raadio kahe kuulajad käes on kaunis sügisene pühapäev ja on aeg asuda audiorännakule sisekosmilistesse avarustesse. Algab saade hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Kõigepealt tuletan kõikidele kosmosefännidele meelde, et täna öösel toimub üks üsna eriline taevane sündmus. Nimelt näeme täna kujust pilvi pole superkuuvarjutust. Superkuu tähendab siis seda, et kuu on perigees ehk kõige lähimas punktis maale ja paistab seega meile erakordselt suurena. Ja tänaöine kuuvarjutus on eriline ka selles mõttes, et me võime näha kõigi kolme ehk poolvarju osalise varju ja täisvarjufaasi. Järgmine kord näeb superkuuvarjutust astronoomide andmetel alles 2033. aasta suvel. Tavalist kuuvarjutust näeb meie kandis aastal 2018. Nii et seadke siis pilgud täna öösel kella kolme seitsme vahel kuu poole. Tartu tähetorni andmetel siseneb Kuu maa täisvarju piirkonda kell neli varahommikul ja täielik kuuvarjutus saabub kell viis. 11. Superkuuvarjutus teeb tänase öö eriliselt müstiliseks. On hea aeg tegeleda vaimsete praktikate ja maagiaga. Lihtsaväega rituaali oma annete avaldamiseks leiate näiteks portaalist alkeemia. Nii et tasub mitte magada, vaid vaadelda ja vaadelda kuud ning alles seejärel unenägusid. Nimelt ongi tänase saate teemaks uni ja unenägemine. See on teema, mille kohta on teilt head kuulajad tulnud päris mitmeid soove, nii et kirjutage mulle ikka sellest, keda või mida tahaksite saates kuulda, äkki õnnestub miskit ka teostada. Loodan muidugi, et tänase saate ajal magama jää sest tulemus on palju huvitavat. Minu tänase saate külalisteks on une ja unenägemise asjatundjad, Kene Vernik, Maarja korstnik ja Leonhard Järvis. Lisaks sellele, et me teame teda kui lauljat On Kene Vernik unetehnoloog. Aastal 2009 omandas ta akadeemias nord bakalaureuse kraadi psühholoogia erialal. Aastal 2012 läbista kognitiivkäitumisteraapia sissejuhatus oma kursuse ning ta on täiendanud end kursustel ka Edinburghi ülikoolis ja Soomes. Aastatel 2006 kuni 2010 töötas Kene Vernik Tartu Ülikoolipsühholoogid kliinikus unearsti doktor Tuulikki Hiioni assistendi ja unetehnoloogina. Kene Vernik on muide olnud noorte eeskõnelejaks ettevõtlike noorte konkursil Entrum ja noori tööelu valikute tegemist toetavas projektis nupp tööle. Hetkel täiendab ta end Tartu Ülikooli magistrantuuris kliinilise psühholoogia erialal. Arendab unealast veebiäppi. Fitz liip. Jaga punealast nõu hea une keskuses, mille koduleht on uneuuring. Punkt e. Tänane teine külaline, Maarja korstnik on teadliku unenägemise Töötubade korraldaja triim tiims, eufooria ja lõõtsee dreaming Chimm raames. Ta on tegelenud nii Tiibeti unejooga, shamonistlike teadlike unenägemise praktikate kui ka läänelikumate Luzcitriimingu tehnikatega niukesed dreaming siis ongi teadlik unenägemine. Vahel öeldakse kirgas unenägemine unenäolised seisundit, kus Helija meditatsiooniga on Maarja kasutusele võtnud ka loovuse äratamiseks ning annab seda teadmist edasi ka loovuse teemalistes töötubades. Maarja on õppinud Tallinna Ülikoolis kujutavat kunsti ja helidisaini ning omandanud magistrikraadi IT valdkonnas, kus tegutseb ka ettevõtjana. Noorpõlvest saadik on teda huvitanud muusika film erinevad maailmapildid, mis on pannud teda hiljem maailma mitmes paigus ringi rändama. Loovuse avastamise juures peab Maarjaga oluliseks enesekeskme hoidmist mille tarvis peab headeks töövahenditeks meditatsiooni ja üleüldist teadlikkuse arendamist. Kui sind huvitab teadlik unenägemine, siis vaata unenägemise töötubade grupi triintiims, eufooria, kodulehte. Tänane kolmas külaline, Leonhard Järvis on teadlik unenägija juba lapsest peale. Peale 55. keskkooli lõpu sai temast maopüüdja ning kaks aastat hiljem asutas ta koos venna ja sõbraga firma, mis tegeles madude, matuse ja madudest saadavate saaduste turustamisega aastal 1994 astuste turvalisse julgeoleku tagamise maailma ning tegeleb selle teemaga tänaseni ühes suurimas krediidiasutuses. Ta on abielus pojatütre isa. Paralleelselt igapäevatoimingutega on Leonhard juba varajasest noorusest peale tegelenud Ennast ümbritseva maailma kaardistamisega erinevates reaalsustes paigutades elulisi puslekilde igapäevaselt kui suure pildi saamiseks. See rada on viinud teda kokku erinevate jõudude teadvuste ja ka täheinimestega, kellest igaüks on jätnud oma jälje ja puudutuse tema olemusse. Nii et põnevaid jutte saab täna olema küll, aga enne, aga kui jäseme une ja unenägemise kallale, on mul teile veel kaks head uudist. Nimelt homme, esmaspäeval esilinastub kell seitse õhtul Tartu elektriteater Tris Madis Ligema Jaak Kilmi dokumentaalfilm, kuidas ehitada kosmoselaeva. See on film Eestist kosmoseriigi teinud tudengisatelliidi ESTCube ühe ehitamisest taevasse, vitamisest ja elust enne edu. Tore meeleolukas dokumentaale jälgib meie esimese kosmoselaeva värvikate pingelist teekonda Tartu Tähe tänava keldrist planeet Maa orbiidile läbi kriiside ahela kosmosesse. Filmi autorite sõnul võiks see olla ka õppefilm, mis annab juhiseid, kuidas vallutada inimesed, kõrgeim sihtmaailmaruum. Dokumentaalfilmi, kuidas ehitada kosmoselaeva esilinastus Tallinnas toimub nelja päeval, esimesel oktoobril kell seitse õhtul kinos Sõprus kus filmile eelneb ka saate hallo Kosmos avalik salvestus. Satelliidimeistritega järgneb meeleolukas oleng Janek murdi pilli järgi. Uurige filmi kohta lisa Facebookist lehelt kosmosedokk kosmonautide klubi seinalt ning kohtume kosmosefännidega esmaspäeva õhtul Tartus elektriteatris Tris ja neljapäeva õhtul Tallinnas Kinos Sõprus. Neljapäeval esietendub ka Urmas Sisaski loomingul põhinev šamanistlik multimeedialavastus universumi armastus mida saab näha kuni pühapäevani Tallinnas vaba lava suures saalis. Lavastuses on põimitud tervikuks kaasaegne koorimuusika erinevate solistide etteasted, video koha peal loodav liiva Maal. Ning muidugi musitseerib laval ka saate hallo Kosmos kuulajatele tuttav astromuusik Urmas Sisask ise kes soovib võita kutse kahele universumi armastusele, siis leiate juhised selleks Facebookist kosmonautide klubi seinalt. Nüüd aga une ja unenägemise juurde. Ning kuna üks tänastest saatekülalistest on muusik, siis kõlab tänases saates Kene Verniku looming. Laiemale auditooriumile on ta tuttav saatest Eesti otsib superstaari, kus ta oli kolmanda hooaja finalist. Tan osalenud ansamblites depooja miimicry. Aga täna kuulame gene soololoomingut. Teile kõlab mullu suvel Gene esimese omanimelise EP pealt pärinev lugu Vaidžuge, mis on lauljatari lemmiklaul sellelt albumilt ja tema enda sõnul väga isikliku emotsiooniga seotud. Tänane saade on unest ja minu tänasteks saate külalisteks on Kene Vernik, Maarja korstnike Leonhard Järvis. Tere, gene. Tere Maarja. Tere, Leonhard. Tere. Suur tänu, et tulite saatesse hallo kosmos külla, unenägude teema on hästi põnev ja uni iseenesest ju ka fantastiline asi. Et päris palju on kuulajad kirjutanud. Ma tahaks kuulda rohkem unedest unenägemisest, unest üldse, et selles mõttes mul on väga hea meel, et on selline tore kooslus. Aga nagu ikka, saate alguses tahaks teada teie lugusid Teie elutee kulgemist, et ma ei tea, alustame võib-olla genest, et sina oled rohkem teatud muusikuna, et seda, et sa oled unetehnoloog, seda teavad võib-olla vähesemad. Et palun räägi natuke endast, taks sellist taustainfot võib-olla need kuulajad, kes ei ole väga muusikateemat jälginud, et saaksid veidikene aimu, et kes sa oled, kus sa tuled. Mis elu sa elad, millised on sinu sellised olulisemad verstapostid sel teel? No ma tulen Tartust, aga algselt täitsa nagu Võrumaalt Võrumaa metsadest, aga teismelisena siis kolisin Tartusse. Ja mul tekkis juba 15 16 aastasena vaata et ma peaks minema psühholoogiat õppima. Ja seda ma tegin ja kuidagi õnnestus esimesel kursusel juba ka psühhiaatrikliinikusse saada. Unearst psühhiaater doktor tuligi Jeni juurde praktiseerima ja tema õpetuste läbi selle unetehnoloogi ameti, mitteametlikult sain. Et unetehnoloogiks ei ole väga kerge saada, et seal on vaja kaheksa aastat vähemalt praktiseerida, et saada üldse sertifikaat. Ja eksamid on mul ka kohe tulemas. Euroopas siis sulle meditsiini seltsi poolt. Ja ta hakkas meeletult huvitama, et algul ma võitsin läbi uneuuringuid, ehk siis tegin täis, palusime graafilisi uuringuid. Ja hiljem siis hakkasin juba süvitsi minema uurima keed, mis siis una teatuses selline esimene asi, mis avastati teaduslikult ja edasi. Ma teadsin ligi 400 et seal ja siis olin vabakutseline muusik peredele. Et mingi hetk maadinim seathnikest ära ja tegelesin muusikaga ja, ja olin ka mõned aastad Eestist eemal. Lihtsalt lendasin ringi ja elasin mõnda aega Amsterdamis Berliinis, Prantsusmaal, ja olin ka, tegin selle kurikuulsa asja tripper enda jaoks Austraaliasse jõudnud. Et väga hea, sest et mind kutsuti siia Eestisse tagasi et siis ühine Ta ühe uue unekliinikuga, mis nüüd on juba avatud, Heone keskus, kus ma siis olengi unetehnoloog? Minu kõrval on jällegi tulidki, Hi on ka kaastöötamas ja teised väga head unearstid riisel vahel ja nii edasi. Ja seal me arendame nii teaduslikku poolt kuigi meditsiinilist poolt ja ravi, et ja käime ennast koolitamas nii Ameerikas, Euroopas kui igal pool mujal. Ja eesmärk on siis tuua nagu teadvustada aga eestlasi, kui oluline on teadmine unehäiretest tegelikult mis on siin nagu üsna madal teadmine ja inimesed jõuavad nagu vale arsti juurde ja arst ka väga täpselt ei tea, et kui mul on rahutud jalad või, või kui ma Nuine päevale, et siis ta erguteid või tee seda või toda, et siis tegelikult peab seda ikkagi süvitsi uurima ja täpselt teada saama, mis, mis on see probleem. Kuidas sul üldse selline huvi une vastu tekkis, et kui sa oma psühholoogiaõpinguid alustasid, läksid psühhiaatriakliinikusse praktikale, kuidas sa sealt jõutud selleni, et oh uni, vot selle teemaga tahan pühenduda, tegeleda sügavuti. On selline hästi entusiastlik juhendaja või õpetaja sisse saada, vaat selle peegeldusefekti nii tugevasti endasse. Ja kui sa vaata, tunne tehnilist poolt polügraafilisi uuringuid ja sa saad sealt nagu reaalselt tulemuse teada, et oh talongi une hapna või raskeloomuline hingamishäire või narkolepsia, et siis see on nagu tore avastamisrõõm. Et Mulle tundub, et läbi nende ajulainete ma selle pisiku nagu kätte sain ja noh, unenägude poolest läbi nendega nagu väga mitte et pigem rohkem vist selliste numbrite ja tehnilise poole pealt Maarja räägi endast ka, sul on ju ka väga põnev ja värvikas huvialade ringe teemad, millega sa tegeled? Natukene, võib-olla sinu tausta. No iseenesest ametlikult ma töötan ettevõtjana ja IT ja multimeedia veebidisaini vallas aga no selle kõrvalt on mind saatnud alati ka muusika ja film. Ja see on, see on alati on olnud niisugune, see on minu jaoks juba teine punkt olnud, kus ma olen saanud ühendada sellise strateegilise mõtlemise, ratsionaalse mõtlemise ja loovuse lapsest saadik. Tegelikult on see, mis, mis minu huviobjekt või see, mis mind on huvitanud, on on olnud maailm üleüldse nii välimine maailm kui ka sisemine maailm. Et ühest küljest mind huvitab, kuidas asjad töötavad, meeldivad praktilised lahendused, aga teisest küljest hästi suur osa on meist, mida ei saa sõnadesse panna, no ja mis, mis on selline tunnetuslik ja intuitiivne. Ja toimib iseenesest paremini siis, kui, kui see on vaba piiritu. Ja noh, üks asi, mis mind on inspireerinud on, on alati ka reisimine. Lapsena reisin ma läbi raamatute, mind huvitas erinevate kultuuride metoloogia, erinevad vaatenurgad, erinevad maailmad ja hiljem tekkis mul võimalus ka ise siis juba kas seljakotiga või, või siis mööda mingisuguseid üritusi, konverentse, reisida ringi nii Euroopas, Aasias kui ka Põhja-Aafrikas. Ja seal ma muutusingi kokku igasuguste väga-väga imeliste inimestega, erinevate maailmapiltidega. Ja, ja kindlasti see ongi see, mis, mis on mind teinud selliseks, milline ma olen. Aga kuidas sa uneteemani ja unenägemiseni jõudsid? Iseenesest unenäod on miskit, mis on mind paelunud juba lapsepõlvest saadik. Ma mäletan, et mul olid üsna sellised erksad ja kirkad unenäod. Ja tihti juhtus nii, et, et ma nägin unes mingisuguseid asju ette, mis siis hiljem tõesti järgmine päev näiteks juhtusid ka. Ja see tõmbas sellise tõmbas nagu kohe fookuse sinna peale. Nii et ikka hiljem täiskasvanuna pidasime unenäopäevikut ja tööga seotud probleemidega, näiteks seoses otsisin mõnikord teadlikult unest unenägudest vastuseid. Küsisin õhtul mingisuguse küsimuse ja siis tihti unes juhtuski nii, et see probleem sai lahendatud ja saingi mingisuguse vastuse. Ja teadlike unenägudega. Ma nüüd täpselt ei mäletagi, et mis, mis need esimesed võib-olla artiklid või raamatud olid, mis mind sinna viisid. Aga mõned aastad tagasi osalesin ma Londonis ühel konverentsil kus selline teadliku unenägemisega tegelev kirjanik nagu Charlie molli andis, töötubasid tol ajal ta ei olnud veel ühtegi raamatut välja lasknud. Küll ta oli, mõnes mõttes oli selline natukene tundmatu tegelane veel, aga see workshop oli niivõrd inspireeriv. See oli iseenesest oli suhteliselt lühike, et kusagil pool tundi või kolmveerand tundi läksime sellisesse poolärkvel ja poole unes sellisesse vahepealsesse seisundisse ja läksime sinna ideid ja loovust otsima. Ja see mõjutas mind niivõrd palju, et et ma hakkasin hiljem ka siis rohkem ise uurima, otsima erinevaid meetodeid, et kuidas, kuidas saaks sinna tagasi ja kuidas ikkagi toimub ja toimib. Ja siis kusagil paar aastat tagasi. Minu sõber Jonathan Flack kes peab Tallinna kesklinnast selliste sellise hosteli nagu eufooria On ka ülimalt huvitatud teadlikest unenägudest, tema hakkas kokku kutsuma korraldama siis selliseid pisikesi tingikesi, et õhtul saime pisikese seltskonnaga kokku, katsetasime siis seal erinevaid selliseid unejooga ja teadliku unenägemisega seotuid tehnikaid. Ja öösel läksime magama ja panime nii-öelda proovile. Me ööbisime sealsamas hostelis, tegime selliseid õhtu ja siis ületöötubasid nii-öelda iseendale. Ja see toimis mõnes mõttes niivõrd hästi, et noh, esiteks ma ise juba tundsin, kuidas, kui koos seda teha ikkagi siis siis see kavatsus ja need tehnikad mõjuvad paremini. Teiseks muidugi ka see kogemuse vahet peamine ja loomulikult ka erinevate tehnikate läbiarutamine omavahel, et see andis selliste mõjusamate tugevamat efekti, et see tõenäosuses et midagi väga huvitavat hakkab toimuma öösel. See oli, oli alati, oli tunduvalt suuremaks kui kõik sinna niimoodi kodus ja pärast seda ka kandis üsna pikalt. Ja neid samu kokkusaamisi teeme me siiamaani teeme ka selliseid lühemaid võrksope, kus näiteks mind huvitab väga loovus isenesest, et kuidas seda inimesest välja tuua. Ja, ja just seesama seisund, kus inimene on pooleldi unes ja pooleldi ärkvel kus alateadvuse maailm läheb nii-öelda õitsele ja, ja see niisugune ratsionaalne mõistus läheb magama, ent et see on väga selline võimas loovuse allikas ja, ja samamoodi ka saab sealt inspiratsiooni ja ideid ka väga selliste praktiliste asjade suhtes. Maarja, sul on lisaks unenägemisele ju veel igasuguseid põnevaid huvialasid, mis kalduvad sinna metafüüsika valdkonda, et võib-olla nendest ka paar sõna. Kindlasti üks olulisemaid selliseid tehnikaid ja õpetajaid, minu jaoks on olnud suhteliselt sellised traditsioonilised meditatsioonitehnikad, et selleni ma jõudsin üsna noorena, et mul lihtsalt on kogu aeg on olnud niisugune üsna kiire elu ja eluviis ja siis oli vaja mingisuguseid selliseid hetki, kus kus saaks hinge tõmmata. Ja siis kusagil teismelisena hakkasin ma teadlikult tegelema just zen-budistliku meditatsiooni suunaga. Ja see andis mulle, ma arvan, et kõige rohkem just sellise sellise põhja. Ma hakkasin küsima, et kes on, kes üldse küsib neid küsimusi, et kes see vaatleja on. Ja sellest tekkis sügav selline usaldus, et et ükskõik, mis juhtuse sa mõtete taga on, alati keegi on, on olemas, vaatleja on alati alles. Ja, ja see on, selles mõttes on ka unenägude poole pealt üsna oluline, et ma julgen üldse minna sellisesse võib-olla unenäoga, ootiliste maailma, minna loovusesse, minna kaasa tehnikatega, mis töötajad puhtalt võib-olla tunnete pealt, et usaldada seda tunnete maailma sellepärast et et ma tean, et mina ei kao see kuskile ära, et ma olen, olen see, sa vaatleja on alati alles. Ja oma rännakutele otsingutel olen ma kokku puutunud igasuguste erinevate huvitavad lisaks mentitutsioonile ka muude just Sisemaal uurivate tehnikatega. Eks sufism, põlisameerika kultuurid ja medissinuil erinevad isolatsioonide meditatsioonitehnikad, loovuse arendamise tehnikad. Leonhard, kes sina oled? Ma olen siis 43 aastane, peaaegu eluaeg elanud Tallinnas, inimene. Aastal 88 kolis linna lähedale maale ja kui, nagu mõtlesin, ühine nimetaja, ma kuulasin siin ennem siis kooskõla need ka, et kõik on kuidagimoodi muusikaga seotud, et ka mina olen selles mõttes muusikaga seotud kogu oma selles mõttes kuni keskkooli lõpuni, siis oli kõik ettevalmistused selleks, et minust pidi olema ooperilaulja. Ja meil on sinuga omad plaanid, et sina võid teha nii plaan igasuguseid ja mõelda, mida tahad aga ühel hetkel ühel ööl võib juhtuda niimoodi kogu sinu maailma mõõde ja tunnetussüsteem pööratakse pahupidi ja siis sul ei ole muud valikut, kui sa lihtsalt oled nagu valikut, teised, mida ma nüüd peale hakkan selle teadmisega, mis toimus on õnneks niimoodi läinud, et iga kord, kui ma oma mõistusega olema midagi väga lolli suutnud välja mõelda mis tegelikult siis oleks tulevikuvaatevinklist, kui me võtame 10 20 30 aastat edasi siis oleks see katastroof olnud. Sellepärast, et siis tol hetkel maastuvam. Ei nagu ma ütlesin, et ei ole probleemi poistelt kõhna natukene aga tuleb 80 kilo juudi, siis kanna peale väga hästi. Et see ei läinud, kui midagi kuidagi kokku minu, siis minu nägemusega tulevikust. Ja õnneks see Pasi jäi nagu tahaplaanile, aga kui ma siia maailma nagu sündisin, mis ma mäletan väga lagedusest peale oma lapsepõlve mälestus, kuna nägusid väga paljusid. Ja minu jaoks oli nagu see oli hästi huvitav, et väga palju tulenevad kohustused ja ma ei saanud miks ja tihtipeale need kohustused üks-ühele. Väga tihti nad kohtusid mingisuguste selliste võtmetena, kus anti nagu mingeid vihjeid, et midagi peaks olema teistmoodi ja see oli niuke, ütleme tõesti, see oli selles mõttes väga noor, mõni poltide kooligi läinud väljakujunenud isiksus, lapsevanemad hüüdsid mind vanameheks, sellepärast et ma nende jaoks on alati niisugune inimene, kes nagu kes ei olnud üldse nagu lapse moodi, et ütlesid, et sa oled vanamees, et sa räägid sellist juttu, mis on nagu vana mees ja mõtled ja arutleda. Ja unenägemine unenäod on saatnud mind täpselt samasugusena, nagu siis päris elu siin maailmas. Ja kõik see ongi tõuganud siis ütleme pidevalt nagu iga päev otse edasi, täpselt sinna, kuhu siis see maailm soovib, et ma astun. Kui mõni ütleb, et et meeskassaga oma peaga mõtled vahest, sest ma tean jah, et mõtlen küll, aga tavaliselt kui nüüd mõtled nagu teoks saavad, siis neist ei tule asja sellepärast pesakese pea peale, sellepärast et kellelgi on mingisugune oma plaan minuga ja minu maailma, mida ma teadsin, ma teadsin väga täpselt, et tähendab, on abielluma, ma saan kaks last. Ma teadsin isegi abikaasa nimel ühe tähe eksimusega, et ta nimeks saab olema, keda ma pean vaatama, milliseid naisena pean vaatama. Kas sa nägid unes seda ma teadsin. Ma valisin täpselt väga sarnaseid inimesi ja ma valisin sarnaste nimedega inimesi ka, et seal oli nagu tead, parlament ei paigas, et teistsuguseltsi meeldinudki. Ma teadsin, et ma tahan kindlasti kohtuda selles elus siis teadusega või siis ütleme, mõni ütleb, et kes ütleb, tulnukaid käsitleb ufode nimeta tahe, inimesed, tahtsin nendega kohtuda. Siis ma tahtsin saada. Õnnestus kenasti kõik, eks ju. Ja samamoodi ma teadsin ka seda, et ma tahan kirjutada, kui ma saan täiskasvanuks, ma mäletan, see oli mingisugune kaheksa aastane. Siis ma ütlesin, et ma tahan kirjutada raamat unenägudest ja asjadest, mis selles maailmas toimub, see oli niivõrd põnev. Ja kui ma rääkisin igasuguste lastega, kellega me sõbrad olime, küsitlesin neid, uurisid, mida nemad, kuidas nemad näevad siis tihti brass, tajusin seda, et ma olen nagu selles mõttes. Ma ütlen, et imelik, aga et oma omamoodi ja et isegi praeguses töö juures, et kui ma väga tihti küsin, inimestel tulevad kaasa, sellega räägivad kenasti, pole probleemi. Aga osad juba taganevad uksed. Muidugi unenägudest ma lähen ootama, kaineks saab, et siis ma tulen tagasi, sööd. Paljud inimesed mõtlevad, et arvavadki, et ma mõtlen välja nii et sellepärast ma ütlen, et ma olen nii vaid vaimu when inimene, et et mul on palju lihtsam näha, mäletad ülesse kirjutada, kui neid asju välja mõelda. Et idee poolest nagu väga palju häid käsikirju saks tegelikult just nimelt sellest materjalist, mis on kogunenud õudselt hea innuga. Tegelikult vaata, mulle meeldivad õudusfilmid, ka filmikunst meeldib ja teatega meeldib. Mingit tahtsin ka teatrinäitlejaks saada, sellepärast suguvõsas on meil olemas Ene Järvis, kes siis samamoodi on näitleja. Ja tema oli siis minu selline inspiratsiooniallikas, et kui ma käisin kuueaastaselt vaatamisest etendus, kus ta mängis lumi valgu kaitsma, armusin esimesest silmapilgust lumivalguke. Aga nojah, see selleks, onju see oli puhas, selline näite maailm, aga samas mõttes, et kui mul on nagu vaadanud edasi, et kui firmal on 15, olen avastanud unenäod, une nägemine, näitlemine, muusika, kõik on kuskilt muult, nad haakuvad omamoodi ja nad on omavahel seotud, et ma näengi nagu püüangi vaadates suurt pilti, et kui sa nagu tulesi ellu sinu ette visatakse, selline suur kott Pustasid laiali sõna otseses mõttes, menetlused jäetakse kuskile kellelegi kätte, neid ei anta ka sinna laua peale. Ja siis hakkad puslesid kokku panema. Ja alati tekib see küsimus, ained. Kas on õige, kas on vale, kes ma olen, miks ma siin maailmas olen, miks ma saan niimoodi nendest asjadest nagu miks ma näen seda, mida näidatakse. Ja ma õppisin väga varakult selle selgeks, et sa pead tegelikult küsima küsimusi. Sa pead küsima, esitama neid küsimusi iseendale ja kellelegi seal üles, kes iganes seal üleval on, muide, keegi seal on ja noh, see on, ütleme siis teadlikkuse küsimus, et kas keegi usub seda, ei usu seda, et see on kõnnimõistusest, et kes mida usub, mida näeb ta tahab uskuda, onju, aga mina, naati, esitad oma küsimused üles ja nii naljakas kui ka ei olnud. Ma sain väga palju vastuseid just nimelt läbi selle, et õppisingi taha, et mul on nagu tark mees taskus ega kuskil seal üleval, et ma küsin ja olenevalt tuleb vastus. Ja siis ma mingi hetk avastasin, et kui ma hakkasin lugema siis sõbrad nagu ei tahaplaanile ka hästi palju raamatuid tuli. Ja oli ka selline metafüüsika ja filosoofia ja ma avastasin, üks köide oli niisugune filosoof, kui ma eksin. Ja temal oli väga huvitav meenutused taksod kohtasid Hennoste metsateel, kes seal 10 aastat vanem kui tema. Ja see oli selline asi, mis pani nagu kukla katkenud ihukarvad püsti tõusnud, ma saan aru, et tegelikult seal mingi sügav tõde sees ja vaatasin seda pilti, vaatasin ta nägu, vaatame, mis seal kõik oli kirjutanud teoseid, mõtlesin, et see ei saa olla nagu, et inimene, kes on naguniivõrd tark, ta ei saa olla mingisugune Kuutõbine, ta ei saa ajada mingit rumalat juttu suust välja, et seal peab midagi taga olema. Ja samas ei uskunud seda sisemised, siis ma olen tegelikult kahe jalaga nagu väga sügavalt maadel. Ja ma teen, ega elus ma olen ka eraettevõtjal on ka palgatöötaja, teen igasugu asju, aga ma tavaliselt teen kõiki neid asju, mis mulle meeldib teha. Et ma ei tegelenudki ühegi asjaga, mis mulle ei meeldi, teha, see on nagu see valikuvõimalus on olemas, et ja kui mingi asi mulle ei meeldi, siis ma panin ta meeldima endale ja see ei tekita nagu vastu absoluutselt, et see ongi nagu see hästi oluline moment, et kui inimene hakkab ennast sundima ja vihameelset vastumised tegutsema selle asja nimel, siis ta kuhugi nab ennast sellega väga hästi. Oluline on just nimelt see, et sul see energeetiline tasakaal säiliks, sellepärast et sul on hästi oluline järgmisel sammul väga oluline uue nägemisel. Enne kui asume seda und ja siis unenägemist üksipulgi lahti võtma, arutama, tahaks teada, et mida te eile või täna öösel unes nägite. Gene. Ei näinud midagi. Tavaliselt ma näen palju selliseid erootilisi unenägusid ja sünnipäeva lapsest saati ja mul ei ole nagu midagi viga selles suhtes, et nii ongi. Täpselt ei mäleta, mida ma nägin, aga tunne oli hea. Maarja. Täna öösel. Ma mäletan, et me midagi oli seatud küll sellega, et mingisugust programmi äppi leiutasime, mis olla, eks unenägudega seotud. Eile oli mul väga veidi selline huvitavam unenägu, märkasin keset tööd selle peale üles, et mingisugune käsi haaras mul õlast kinni. Ja siis tänu sellele ma mäletasin, et mis asi see oli, mida ma seal unes nägin. See on mõnes mõttes natukene isiklik, aga väga sihuke kummaline seen oli, kus ma istusin saunas ja seda sauna küdesid minu esivanemate kivid, vähemalt niimoodi mulle see unenägu ütles, et mõlema esivanemakivid. Ja siis Ma üritasin nagu noh, sinna nagu leili visata või kuidagi nagu ust rohkem, mis kivid ees lahti vaatad, et need olid millegipärast seina sees. Et seda soojust tuleks kiiremini ja rutem, tuleks sinna sauna sisse, et saun läks kiiremini kuumaks. Mida see nüüd tähendab? Minu käskis. Mul võtab vist veel aega, et aru saada. No sa pead selle äpi kiirelt väljatöötamine, mis äraseletatult aga Leonhard, sina. Minuni õli täna on piisavalt pikk ja see oli ka natuke taotletud just nimelt seoses sellega, et ma siia täna tulin sellesse saatesse ja mõtlesin, et äkki mul õnnestub näha mingeid oma hirme, mida ma kardan, et ma tavaliselt olen hoidunud avalikku tähelepanu eest eriti kõikide tegemistega, sellepärast et see on lihtsalt niimoodi, et noh, mingi oma asja ajada ja ometi oled kas teised teavet ja ained, aga ma jään oma profiili, madin, oma asju. Ja siis ma mõtlesin, et äkki mul on mingisuguse hirm, et mis mind nagu esimene asi, kui sa mulle helistasid, siis ma mõtlesin, et ei mõistusega, kes mulle ei, et ma ei taha, onju. Aga siis, kui Ma niimoodi tulin oma keskmesse tagasi ja mõtlesin rahulikult, siis ma mõtlesin, et, aga järelikult on aeg. Millegipärast on see vajalik, onju, et ütle kunagi ühelegi asjale, et ei, ma ei tee seda, on ju, et mõtleme ja vaatame, mis saab. Ja siis ma mõtlesingi, et just nimetatatsiootusena selle saatega ja siis seotuna siis end hirmudega, et saaks mingisugust sihukest vihjet, millest võiks rääkida, peaks ma räägingi sellest, eks, aga see on päris pikk on, aga võtan lühidalt kokku. Et ma olin Jaapanis, oli maavärin, mulin jaapanlase kehas, mahukusin selles kehas, aga ma ei läinud selle emotsiooniga kaasa, mis kaasneb tihti inimestega, kes suunas saavad surma. Et nad sisaldavad üles küll hirmuhigi otsa ees, vaid see on selline loomulik, et minu jaoks, et surm tuleb, astub keegi koputas, võidelnud, mis elu edasi ja läksingi ja ma sattusin siia sellesse saatesse ja see saade oli siis nagu maailm maailmas kasti sees. Mida siis mõtlesid prožektorid, lambivalgust ning igal inimesel on mingisugune oma osa täita. Kui nukujuht, siis andsid mulle siis sellise väga huvitava kimono selga, mis oli liblikate ja lilledega. Mehelik on ju, et ma isegi tundsin ennast natukene veidralt, aga noh, ma olen meil veel ka muid asju ka olnud, selles mõttes on asjaga päriselt ilusaid selles nendes tegite hullu polnd ja siis anti mulle käte, koosa toolia, kastide kuningale viietes, kuningas tahtis istuda, sest kõikide inimeste pilgud olid kuningale suunatud, aga minu sissekuule näoteadvus ehk ma nimetan seda teiseks siseks, onju. Et üks on see, kes on see maini mõistuse, kes tihtipeale läheb sinu nägu kaasa tiinuse meie teen ise siis tema siis ütles, et see toode oleks katki teha, siis ma tegin selle tuuli katki komme kogemata komistada ikkagi monoom. Kas sabasse nagu kuidas siis sellega osa tooli maha, aga seal oli üks hästi kena naisterahvas kõrval siis noorem inimene kes siis, keda ma ei tundnud, ma pole teda kunagi varem näinud natukene maagia moodi, selles mõttes, et et mul näppude peale hea meel hõimude, ma olen seda õppinud sellest maailmast. Ja tema aitas, ütles, et sa saadad sellega hakkama, et sa oled ilus, kõiki asju parandanud on ju, et ei olnud see probleem, et me selle tooli kohta, et andis mulle kätte puupunnid muise, mõtlesin. Huvitav, kas on akaatsiapuuseen õunapuuemis puust tehtud on, et selline oluline detail tundus olevat ja tegin seda tuuli kogude viisin kuningale kahvatuks, ütles kõik ja läks edasi. Ja mina istusin püssirohutünni peale, pärast seda. Oli naljakas, et ma mõtlesin, et huvitav, et kas nüüd mingisugune metafoor, kas nüüd üritatakse midagi öelda, et, et see, et lihtsalt saates tulevad, et ma tean, vist tuleb, ma ei oska seda teadnud, et äkki läheb, mingis andmiseks on siin riik, lambad. Ja sisse tekkis niisugune tunne, et peaks tikkudega mängima. Et mulle meeldib unemaailmahuumor. Ees on hästi selline tega pea täpne ta niimoodi ta on peen ja mõtlesin, et kas ma panen või ei pane, ma ei teadnud seda veel hetk oli niimoodi, et ma nägin, et kuidas väga suur tuleleek lahvatas ja väga suu tuli tekkida, väga ilus tuli oli ja ma nautisin seda soojust, mis sealt üles tekkida, selline huvitav. Päris seiklusrikas, et selle kandi võtate, kui nüüd võtta, et kas saad osta, otsida ka mingit tähendust tonni, siis seal lõpus oli, et kui sa nagu tuli, aga oli, siis olin ka väga huvitav. WCd Ma läksin peegli ette ja vaatasin iseendale näkku. Vaatasin näkku, näen, et mulle põse peale natukene katkesid, mõtlesin huvitav. Ja hakkasin puhtama ja minu abikaasa tuleb, ütleb mulle saunased. Et homme saates inimesed vaatavad sind, sakutasin nüüd oma punni, igatses, pigistan põse peal, et see ei ole nagu nina otsas, eksasin eluline seik juurde niimoodi. Ja siis ma sellegipoolest võtsin kätte, pildistasin seda lihtsalt tuli välja selline seitsme sentimeetri pikkune ussike. Kukkusin, praksti kukkus niimoodi laua peale ja see uss muutus, kui ma nagu ei ole silma tähelepanu, et mis seal siis on, need, kus tuleb põsest välja, see muutus raha kütsikaks selliseks, kes teab, seda on ju Toomakastaniumisson Bookse sarnane ja see ritsikas hakkas võtma erinevaid siis selliseid jooga asendid sisse. Täitsa kummaline minu jaoks. Et ta paljudel ennast nii ja painutasin ennast naa. Ja kõige lõpuks ta moodustas nagu indiaanlastel on see unenäopüüdja selle võlgu sellesse asendisse ja vaat siis minu see ise, kui me iseendaga niimoodi räägi. Turundus ütleb mulle, et vot nüüd on aeg üles ärgata, sa nägid, aga et tegemist oli Uno Uiga, kes siis vaatas, et mis siis toimub. Ja siis sellega oligi siis täpselt viis minutit enne kella. Võimas genekas oma patsientidelt, kuuled selliseid seiklusi tihti. Lugesin selle peale, et issand, kui tore, kui kliendid tuleksid ja räägiksid tund aega ainult unenägudes. Olekski kõike, olekski aeg läbi põhivõtteni. Aga ei, meil on nagu rohkem sellised praktilised probleemid. Või noh, see ei olegi probleem, see on tore, kui inimesed mäletavad oma unenägusid ka. Põhimõtteliselt tullakse ikkagi unetuse pärast ja, ja inimesed olid ärksad. Ja nad tahavad selleaegsest lahti saada, ikkagi öösel magada. Ja nii me tegelemegi siis oletus raviga, mina kasutan siis kognitiivkäitumusliku teraapiat ja metakognitiivsed psühhoteraapiat. Ja palju on segapõimitud näiteks mantilinessimi teadveloleku teraapia osadega Japteeko hingamisega, nii et noh, kuni psühhoteraapiat rääkida siis nagunii kombineeritud ja see läheb aina keerulisemaks ja et me saaks nagu kliendile pakkuda kõik üks korraga, et neid ei jooksutataks kogu aeg ja kognitiivkäitumisteraapias seal on mitmed sellised kindlad tehnikad ja inimene täidab lihtsalt 10 päeva oma päevikut, unepäevikut, kuhu ta siis kirjutab, tähendab oma unetunnid ilusti üles me saame sealt hetkel oleva sellise bioloogilise unevajaduse ja selle põhjal hakkab siis une korrigeerimine, eks. Ja mõnikord Peame seda hulka piirama, et ehk siis viiakse uni hoopis lühemaks, mitte pikemaks. Nii et ta läheb hoopis hiljem magama ja, ja see kindlasti ehmatab alati inimesi, eriti õnnetuid, kes on väga ärevad, et kuidas siis nüüd niimoodi, et miks te piirete mund. Aga jah, et siis unekvaliteedi tulemuse parandamiseks ja siis sealt samm sammu haaval me hakkame tundub kasvatama siis selle bioloogilise vajaduseni, mis tal võib-olla oli 10 aastat tagasi. Et meil on inimesed, kes magavad keskmiselt kuus tundi kuni kaheksa tundi isegi kinno, tunnistega tuldud, aga uni ei ole kosutav, nii et järelikult on seal mingisugune unehäire veel sees. Kas siis unehapna ehk siis hingamishäire norskamine, narkolepsia liigunisus, seal on palju asju, Irjand peres on nii, et kui on uneskõndija, unehalvatus, Remmunne, käitumishäire ja nii edasi, et seal on nagu palju erinevaid unehäired, mis võivad siis seda on tegelikult kahjustada seda struktuuriliselt, sest rikkuda rääkides siis igavesest unest või teisest toast või, või siis paradoksaalsest unest Remmest, mis on siis üks selle meie käitumuslik seisund. Ja teine seisund on siis inimesel nagu ärkvelolek. Ja kolmas on siis non Remm ehk siis mitte Remm seisund, seal on siis esimene, teine, kolmas baas ka seal on meile antud väga kindel senine rütme. Ja mõni koosneb siis tsüklitest ja üks tsükkel keskmiselt täiskasvanul kestab seal 90 minutit, poolteist tundi, lastel natuke vähem ja sinna tsüklisse peab siis jääma. Kõik need unefaasid. Une ja unenägude teema on väga põnev ja tegelikult ka väga mahukas, et alustame, ütleme sellises tavatasandist, mis toimub siis, kui inimene võtab õhtul päeva olemise maha, läheb teki alla ja heidab magama. Kene, räägi natukene, sellest saab põgusalt juba neid unefaase hakkasid lahti põimima, aga räägime natuke sellest, et mis on uni, et kui inimene läheb magama, mis siis une ajal kehas toimub, kuidas need unefaasid täpselt on, et sellest on hästi palju räägitud. Remm ja sügav ja kuidas ja palju magab ja töö ja kõike peaks suutma nagu jälgida. Et äkki võta see uni kui selline see meie nii-öelda taastaja kosutaja ette ka teda siis lahe. See on sinu teadlaste, jääks väga keeruline Google'isse taksid, sest mulle meeldib see esimene lause, et oli, on paradoksaalne nähtus ja sellel ei ole täitlastest leitud. Aga siiski siiski füsioloogiliselt on ta ikkagi täiesti teaduslikult läbi mõõdetud. Meie und reguleerib siis selline keha, ööpäevane ärksus, unerütme ja, ja peamiselt toimuvad seal sellised hormoonide eritumine. Ja, ja ma arvan, et kõik on kuulnud sellisest formoonist nagu melatoniin, mis siis nimetatakse teisisõnu une une hormooniks. Ja selle hormooni tase on hästi kõrge just üheksast neljani. Ja see aktiveerub tavaliselt siis läbi silmanärvi valgusest, olenevalt siis, kui valgus kustub siis meil sisse lülitub ja see jõuab siis otse meie silmanärvi sellisesse ristumiskohta nagu noh, näiteks nagu lihtsama keeli unetuum või siis supra keskmaatiline tuum. Seal ta siis teeb koostööd ta olemuse, hüpeta olemusega. Ja see siis kas lülitatakse sisse või välja, kes siis ajukoor pidurdatakse või siis see upis läheb erksamaks. Ja siis on seal selline kõikvõimas hormoon, kortisool nimetatakse stressihormoonid, see aktiveerub hommikupoole ja, ja sügavas unes deltaunes, millest me kohe varsti räägin, eritub kasvuhormoon ja nii, et jah, et väiksed lapsedki seavad sisse kõvasti unest ilma siis mõnikord kasutame seda võtet ja ütlema, et ei kahtle, lihtsalt ei maga piisavalt, et siis on seal kõik koos ja ainevahetuse ja kui me uni on vähenenud ja lektiini madal tase langeb kokku kortisooli õhtuse alanemata tasemega siis see tõstabki isu päeva lõpus, et paljud inimesed küsivad seda, et mis värk minuga toimub, et tohutu söögiisu õhtul või öösel siis noh, minul on 200, et vaatame tsiklid üle. Et sul toimub seal mingi vale süntees, et protsessid on valesti. Ja Need sünteesid, mis ajus ajuprotsessi neid mõjutavad väga palju, kui meie pinged ja meeleolu, nii et need on pidurdatud sel hetkel, kui meil on ikkagi näiteks raske depressioon või ärevus. Noh, see on kõigest väga väike näide. Kui sihaadilised häired ja siis need tsüklid hakkavad seal nagu omasoodu minema ja kõik need hormonaalsed protsessid muutuvad, mis meile eluks olulised. Ja kui rääkida siis sellisest unefüsioloogiast ja vähem siis biokeemiast, milles me väga tugev võib-olla ei olegi. Siis uni tavaliselt algab siis sellise hetkekukkumisega, et kui me mediteerime, siis väga tihti. Me langeme, võime langeda sinna esimesse unefaasi. Ja seal siis tuntakse ennast nagu kergelt ärkvena. Aga ikkagi noh, teaduslikult me oleme unes ja sealt siis hakkavad aktiveerima teetalained, ärkvelolekus, meil on alfalained mis siis avastati juba 20.-te lõpus läbi elektroentsefalograafi ja, ja sealt see uneteadvus nagu alguse sai. Ja siis me lähme järjest tasapisi teise faasi, kus on näiteks sellised väga huvitavad nähtused, nagu ka kompleksid, Nad. Mis need on? Sellised unelainete pursked? Neid on seostatud mäluga ja õppimisprotsessidega ja teises faasis meil silmad enam ei liigu, et kui esimeses me näeme, et silmamunad modi õrnalt liiguvad, siis teises seda ei juhtu enam ja lihastoonus oluliselt madalamaks. Ja see annab ka nagu sellise kerge juba visuaalse tunde, et asi läheb sinna, sigalasse on, kas siis aktiveerub delta lained ja paneme arvati selle 19-l sajandil mõned füsioloogid, et üks šoti siseloog arvas, et ah, et tuli umbes siine seisund või või kui me magame, et seal ei toimu midagi, et siis tegelikult kui vaadata seda deta, on, siis need lainete piigid on väga kõrged, amplituudi väga kõrged, aga sagedus on hästi aeglane ja sügav uni sellel ajal, kas südametegevus on regulaarne ja seal siis vabanevadki, need kuused, kasvuhormoonid, see on siis teine faas, seemneid, kolmas faas. Deltaunefaas aga, mis teise faasilained on teise faasilained, on selliseid detaja peda segu ütleme niimoodi siis et nad on natuke kõvasti madalamad. Aga need on juba aeglasemad võrreldes sisalduse lainetega, mis on sageduselt tihedamalt. Ja kolmas unefaas ehk sügav uni, seal on delta lained laine teha. Naljakas on see, et kui me oleme unepuuduses, siis see kasvuhormoon on ka peatatud. Nii et tõesti, et kui me seda sügavat und ei saa piisavalt, siis juhtub, et ei kasva ka siis nii kiiresti, kui vaja, leiame vanemaks. Ja seal toimub ka selline kudede taastamine ja, ja immuunsüsteemi tugevdamine energia taastub ja üldse hästi-hästi oluline unefaas. Lapsed magavad, seda rohkem. Sa oled, vananedes siis kahaneb, sest meil ei ole vaja enam seal niivõrd areneda, kasvada, ma eeldan, et selle põhjusega, et ja siis me jõuamegi siis sellesse kolmandasse seisusesse või seisundisse milleks on siis Remmuni räppidev moment või siis unenägude uni ja ja seal on siis aju väga aktiivne juba, et lihased on atoonilised ja mis tähendab, et nad on kellelt nagu halvatud, et mõnikord, kui me seal Remmunes oleme, võime olla ka kergelt nagu ärkvelolekus, aga me ei saa ennast liigutada ja et, et see on nagu väga Remmuunela omane ja ajuaktiivsus on väga huvitav. Et ta on väga lähedane ärkvelolekule, aga siiski siiski magama ja südametegevus kiireneb oluliselt ja see hingamine on väga ebaregulaarne. Et näiteks une hapne haigetel rasketel hingamishäirete patsientidel siis tavaliselt see una hapne on seal väga raskel kujul, sissehingamine on nagunii juba kergelt nagu ebastabiilne ja siis seal nad nagu ärkavad tihti üles ja Remmuni jääb neil nagu väga väheseks. Siis nendest Unefassidest moodustab siis signagramm ja kosutav uni võiks olla seitsmekuningaks tunni sees. Ja hüpno gram siis koosnebki siis nendest viiest kuuest unetsüklist, mis siis enne sai mainitud on seal 90 minutit pikad ja need kõik sisaldavad siis kõiki neid unefaase, mis meil on siis väga olulised. Kas siis näiteks selleks, et välja arvestada, et ma ennast korralikult välja puhkaks, peaks mõtlema, et ma paneksin kella hommikul siis täpselt nii, et ma saaks kõik need pooleteisttunnised tsüklid ilusti välja magada? Et sellega saab nagu mängida kergelt, et kui me oleme teinud, põlesime graafilisi uuringu ja me näeme, et sügav uni on seal hommikupoole see on selline lihtsalt, mõnele inimesele väga omane ja see on täpselt näiteks kell seitse ja tal on eluaeg olnud väga raske seal tärgata. Ja siis me nihutame, seda on natukene, ta saab nihutada nii ettepoole kui kui tahapoole, et see niimoodi täpselt ütles, tsükkel jääb siis sealt kas peale v enne ärkamist, et tõesti, sellega saab nagu unega saab nagu igatpidi mängida. Et siin on nagu küsitud, et noh Ma tahan nagu kahes faasis magada või kahes osas, et päeval ja, ja õhtul jahthüvitiste teha, kõik oleneb teie enesetundest pärast. Jaa. Jaa. Sest et vajalikud unhaasiti kätte seal saate, kui need mahuvad siis 25 tunni sisse tavaliselt nalja ja et see on seotud natuke sellise asjaga nagu tsirkadiaalne rütm kus need hormoonid siis vallanduvad või siis kahandavad, et pime ja valgusvalguses rütmis. Et meil kõigil on see olemas ja taimedel on olemas ja nii edasi. Tihti küsitakse sõna vajaduste kohta, et kui mul on väike laps, et kui oli, siis tema peab magama. Ja millal need uinakut lõpevad ja miks ikka nii ja miks naa siis noh Münchenisse, Station slipp on nagu väga kindlalt paika pannud, et jälle väga uuringute põhiselt, et kui palju siis on õige lastel magada. Ja kahe kuused seal peavad siis kindlasti 18 tunnini võivad magada. Ja seal esineb siis 50 protsenti Remmund siis nii, et nad on nagu väiksed kiisud. Kunagi tihti kassidega Prantsusmaal suuri katseid ja aastaid käsitesti magavad väga palju remon. Ja vähendamisel tihti ka hiirtega katseid 80.-te lõpus, kus siis vähendati neile oluliselt remondi ja toimus siis remone riba und, ehk siis tagasilöök. Et tavaliselt, kui me oleme unede prioatsioonis olnud ehk siis unepuuduses, siis keha taastub esimesena sügavune. Aga kui meil on siis hommikupoole Remmond oluliselt vähemaks, siis hakkab keha taastama oluliselt steremond ja hakkab tegema seda natuke selle sügavune arvelt. Ja siis läheb kõik sassi. Nii et kogu aeg peab olema rit väga paigas. Et ka kõik erinevad unehäired algavad sellest, et me sätime paika unerütmiuna jagava väga täpselt nagu minuti pealt, mõnikord läheb ikkagi õhtul kell üheksa magama, ei pea üldse magama minema, see on täiesti individuaalne, et kui sa tahad, me nägime võib-olla hiljem sellest, kuidas see täpselt käib, aga aga sa paned päikendale hommikuse aja ja selle põhjal hakata korrigeerima, nüüd arvab, et nii-öelda tagasi, palju sa siis nad jäävad välja, magedad. Teismeealistel. Kuna see praegu on hästi aktuaalne, et palju siis see teismeline peab magama ja miks nad ikka hommikul üles ei saa? Teisme eas see uni nihkub tegelikult kahe tunni võrra nagu oluliselt tahtsin. Just sellepärast, et need hormoonid hakkavad natuke teistmoodi tööle. Ja nüüd viimased uuringud Ameerikas täpselt samamoodi nagu tõestavad seda, et kui kooliaeg on nihutatud vähemalt 25 minutit juba edasi, siis need noored tundsid ennast oluliselt paremini nagu füüsiliselt ja vaimselt ja nad ei olnud nii stressis, et nad sõitsid tululiselt steremmund juurde. Ja vananedes tekib inimesel nagu oluliselt rohkem ärkamisi on selline pikema uinumise aeg sealt testis sügavunud nagu natuke väheneb, noh, on seal kindlaks tehtud ka, et neil nihkub hoopis vastupidiselt tagasi 90 minutit ehk tsükli võrra nagu tagasi. Kui neil nooremalt oli näiteks ja noh, temperatuuriga on ka see kõvasti seotud, need temperatuuri muutus on ka meile öösel oluliselt alaneb. Ja, ja selle temperatuuri kõvera laienemisega tekivad need ärkamised sinna sisse. Tegelikult aga see mõte, et vanemad inimesed maksavadki viis-kuus tundi neli-viis tundi. Tegelikult vanemad inimesed võivad väga vabalt seitse-kaheksa tundi magada, Nad ärkavadki rohkem, nüüd lähevad varem magama. Aga kui neil on olnud jälle uuema turi nooremas eas paremoni, kvaliteetse mõni ja need on saanud piisavalt seda und sisse uni, une sügavus nagu kestab paremini ja nad saavad ka pikemalt nagu und. Ja see on täiesti loogiline ka, et kui mul on füüsilised tervisehäired või psüühilised, siis muidugi me rikkumised on oluliselt ja me ei pruugigi vanemas eas. Kas see on uuritud ka seda, et kuidas on parem magada, kas nii-öelda lahtise aknaga või mitte, kas pigem soojas toas või pigem sellises jahedas toas tuleb kosutav selline uuendav uni. Ikka jaa, te unehügieen, unekeskkond on väga oluline ja temperatuuri poolest kindlasti peaks jääma ta sinna juba alla 20 17 18 kraadi. Et siis säilitada seda meie kehatemperatuuri pigem madalamana kui kõrgemana, et hakkame kohe higistama, kui meil on palav, et me kõik oleme sisuliselt tundnud visioloogiliselt, et see on väga oluline tegur ja et mõnikord aitab juba nende unehügieeni unekeskkonna muutustest väga palju. Ja inimene juba tunneb ennast paremini, et et kas see voodi on kõva või pehme nii edasi, et seal on hästi palju erinevaid asju, et millal sa sööd, millal sa alkoholi tarbid. Millal sa sporti teha, naps? Mis iial halb? Unetsüklid jälle meie hormoonid lähevad valesti ja kõik muutub ja järgmine päev mul on, mul on halb tuju ja mingi kõik metsa. Et et nii see kahjuks on, jah, aga mitu tundi enne magamaminekut soovitatakse mitte süüa, et mõned ütlevad neli, teised ütlevad, kuus. Kindlasti ei tohi minna söömata selles mõttes näljatundega voodisse. Et siis võib tekkida küll see oht, et sa tuled öösel üles, tahad ikkagi midagi nagu krõbistada. Et ikkagi viiest seitsmeni võiks olla selline normaalne kogus õhtusöök. Ja pärast seda ja seal 90 ajal, kui magamaminek on ühe 12 siis võiks selle siin väike snäkke. Räägime mõnedest unehäiretest ka, et ma kujutan ette, sulle kliendid ivad muudkui kurdavad neid lõputuid hädasid, et unehäireid ja niipalju, et unetus, painajad, igasugused insomnia raskemad vormid, unehalvatus, mida teha, kui inimene norskab. Kui inimene norskab, siis ta võiks tulla, ole keskuses. Korralikult läbi uurida ja sellel osalemisega kaasnevad ka une-lämbumistõbi eesti keeli. Ehk siis edenevad uneapnoe vormid, seal võivad olla obstruktiinuna hapnenud tsentraalne ja need on juba sellised, kus inimese hingamise paus võib-olla 30 sekundit kuni minut. Ja niimoodi mitu tundi järjest ja ta ei jõua sellest esimesest, teisest une faasist kunagi sinna sügavasse unne. Ja, ja siis nad tulevadki Läsituna väsinuna ja ütleme, testid ära ja saame teada täpselt, millega tegu on ja siis sealt hakkab siis ravi pihta korrigeerimisega, sisside unerütmi. Ja olenevalt siis Tugevusest siis, kes on vaja tsipa masinat, mis siis positiivse õhurõhumasin mis surub teatud survega sulle õhku sisse, hoiab kõik kanalid lahti või on vaja opereerida. Kas nii heas on midagi ees kurgus? Aga opereerimine? Enne opereerimist. Tulebki siis täiendavad uuringud teha, et kas see on mõttekas või mitte, sest ega tihti me võime opereerida või võidakse opereerida ja see inimene viie-kuue aasta pärast tagasi ta on ülekaaluline, et on ikka samadest probleemidest, et noh, meie mõte on ikkagi see, et me muudame elukvaliteeti või ellusuhtumist, õpetame inimest tegelikult uuesti elama, sest et kui sa oled eluaeg teleka ees olnud, joonud õlut või see ei ole sporti teinud, sa oled ülekaaluline, miks ma seda rõhutan, on see, et Unapne raske tunne, hapne haiged on üldjuhul ülekaalulised. Ja kogu see mass, mis nende kaela piirkonnas kehas on, see vajub kõik kenasti alla ja nagu ma ka enne mainisin, siis lihastoonuse oluliselt langeb. Ja kui sul on ikkagi 100 kilo pealt, siis kinni kõik need kanalid, Sõrub, kui sul ei ole siis juhuslikult ma ei tea, kurgumandlid või, või karbikut, sure, tundlik sellist. Ja, ja mina tegelengi natuke sellise elukvaliteedi muutustega ja nagu kõik meie arstid, et võtame samm-sammult, ei pea kõike korraga korda tegema. Ma tavaliselt kinnistavaliselt väga tihti inimene tuleb, et võtke mürgiksid, eemaldage. Et me tegelikult ei eemalda, et ma ei taha sind viie aasta pärast siin tagasi näha, et ma ei taha sind näha tõsiste probleemidega südamehaigustega, mida kõrge vererõhutõbi või suhkruhaigus Sto kaasneb tavaliselt sõna hapne haigetel. Et seda me näha ei taha, nii et siis kõik kõik päevane tegevus pannakse väga täpselt kirja. Mõõdetakse sellist inimesi, filosoofilist mõtlemist, sest mul on selline tunne, et see läheb juba nii kaugele, et on vaja teha seda ja lastel täpselt samamoodi jah, et, et meil on väga palju lapsi, kes oskavad janune, hapna haiged, et mitte siis ainult täiskasvanute ülekaalulised mehed-naised ka. Et laste puhul, kes on ka pisut ülekaalulised, on oma unehügieeniga väga halvasti ringi käinud ja lõputult aipedides olnud, et et sealt kilod kasvavad ja füüsiline koormus on avanenud, et siis tihti me paneme need lapsed ka jooksma. Ja seal selles mõttes mina ei pane neid jooksma, aga me teeme koostööd erinevate oma ala asjatundjatega, kes siis seda teevad ja on selline hästi aktiivne koost. Et me saaks nagu inimeseks ühest kohast nagu kõik olulise vajaliku teda ei suunata igale poole, et ah, vaata, mis edasi saab, et et kylland neid inimesi tagasi tulnud erinevate arstide juurest, kellel probleemid. Alles jäävad, kuidas enne magaminekut ekraani vahtimine mõjub, et kes paneb teleka kinni, vaata Paypäädistel meilid ära ja siis tekiiel. Viskad telefonist veel korra pilgu, Instagram, mille peale, et siis alles suled, silmad, lähed magama. Et mida see inimese unega teeb? Seesama valguse erksus, siis hakkab meile seda õiget unehormooni melatoniini süstima ja kui see valgus on rohkem kui 50 Lukse ütleme, päevane ere valgus on seal alates 10000 luksi, kus see siis täpselt oled. Et kui see on eredam, siis tavaliselt needsamad Aipäädid on eredamad ise sinakas, valgus hakkab mõjutama ja see melatoniin sinna ei kerki, see on siis puhtalt füsioloogiliselt biokeemiliselt. Ja teine asi on see, et kõik need mängud, mida nad mängivad, ju need täpselt samamoodi ergutavad meie aju. Ja see maharahunemine, võtame vähemalt tund-kaks aega. Nii et õiges unehügieeni-is. Juba kaks tundi, poolteist tundi, võtame need masinad neil käed ära lihtsalt ja sealhulgas vanematelt samamoodi. Et mõnikord peab tegema seda väga samm sammu haaval, kui on tekkinud lapsel juba raskem sõltuvus või vanematel täpselt samamoodi. Et me alustame näiteks 20 minutit enne magamaminekut, me ei ole seal seletades välja kõik need valguse mehhanismide hormoonide mehhanismid, kuidas see mõjub sulle ja miks see nii on ja naa. Et siis tegelikult inimene saab väga hästi aru, et see pole halb ja, ja kõige paremini saabki sellest aru. Sest järgmine päev on väga halb olla. Ma ei suuda efektiivselt töötada. Ja mis veel sellised põhihäired on, millega sinu poole tullakse, et ma kujutan ette, et unetuse just sellised unehäired, et magad, ei maga, mingid sellised Peamise tuletusega ja sealt koorub välja väga tihti on siis kaasuv häire näiteks mingisugune muu unehäire või siis hoopis muu tervisehäire, et kui meil tekib, see oli ikkagi väga suur kahtlus, et kas on neuroloogiline või midagi sellist, et siis muidugi lähevad neuroloogide juurest läbi ja nii edasi. Aga unetuse selline, noh peamine sümptom on ikkagi see, et sul on raske uinuda ja see unepüsivus ei ole stabiilne. Une kvaliteet on halb ja päev on häiritud. Toimuvad sellised käitumuslikud muutused kehas. Naljakas on see, et krooniline unetu näiteks tegelikult maavalitsuse nagu väsinud ei ole anud, pigem väga ergas, ärev. Klassifikatsiooni Ricky peab siis olema vähemalt üks kuuletu ja nädalas kolm korda selle probleemiga küüsis olema. Aga noh, mina soovitan, et ikkagi, kui sa oled juba kaks nädalat vaevlen nüüd selle peal või sellega siis võiks ikkagi korraks nagu nuste juures läbi käia, et mitte oodata, et kas mul on nüüd kuu või kolm, on nüüd see probleem, seal tekivad ikka jälle selliseid kohanemishäired ja tunnetusi, on väga eriliigilisi, et psühhofüsioloogiline unetus, paradoksaalne, Topaatiline psüühikahäiretest tingitud unetus, nii et väga palju on niimoodi, et ma teen intervjuu, vaatluse küsimustikud ja kõik testid ära ja siis selgub seal, et inimene on väga raskes depressioonis. Aga, ja mis kognitiivkäitumisteraapia sunnetute puhul on hästi tore see, et kui me alustame selle raviga, siis psühhiaatriliste või noh, meeleoluhäirete, see aitab kaasa väga palju meloni häiriti ravile, et need depressiooni sümptomid hakkavad kahanema oluliselt ja kui me oleme saanud selle tsükli väga hästi täpseks ja korda ja siis me hakkame tegelema seal juba selle siis kaasuva häirega või põhiainega, milleks on siis kas depressioon, ärevus või paanikahäired. Ja kroonilise unetuse puhul on see, et ta paraneb üldjuhul väga harva ise. Et mida mina näen, on see, et väga paljud on selle all kas kümme-viis aastat juba olnud ja nad on erinevaid Rohte juba võtnud, kasutanud kannatuslille või melatoniini magneesiumi palderjani siis sealt kenasti üle läinud perearsti poolt kirjutatud kas antidepressant ravile või rahustitele. Aga farmakoteraapia selline probleem on see, et seal on väga tugevad tagasilöögid ja võõrutusnähud, millega nad ei suuda iseseisvalt toime tulla. Ja, ja mõnikord puudub ka selle toime efektiivsus või. Ja aja jooksul see efekt oluliselt taandub. Ja tekib siis sõltuvus, et neid sõltuvusi on ka erinevaid, on siis dependentsest korduvalt manustan juurde. Ja, ja teine on juba siis Diction, et ma põhimõtteliselt kuritarvitan seda rohtu ja vahet pole, mis juhtub, ma, mina võtan seda, et nagunii olen unetu elu lõpuni või, aga ma ei suuda enam sellest loobuda, et midagigi, ta peab ikka ju aitama. Ja siinkohal. Psühhiaater unearst aitab nagu rohtudega selles mõttes võttes kaasa, kui see on väga korralikku järelevalve all ja seal kõrval tehakse korralikku psühhoteraapiat, ehk siis käitumusliku kognitiivset ravi. Ja mina teengi aktiivselt koostööd doktiviianiga ja patsiendid saavad siis mõlemalt poolt korraga nagu efektiivset ravi ravimeid peamiselt vaatab arstile, kas tal on seda vaja või mitte ja, ja seal kõrval, siis mina tegelen rohkem psühhoteraapiaga, siis kasutades erinevaid võtteid, et ma olen leidnud, et et lisaks Nendele kognitiivkäitumuslikke mustritele, mida me muudame, siis seal on erinevad 15 minutit reegel näiteks, et kui ma öösel ärkan üles ja ma ei suuda enam uinuda, siis tihti nad jäävad sinna voodisse veel kaheks tunniks, siis esimene reegel on see, et sa sinna voodisse kindlasti ei tohi. Et tuled üles ja, ja kondad ringe, natukene kanded, teod natuke vett ja kui tunned, et uni tuleb, siis lähed uuesti tagasi. Metakognitiivsed ikka ja jälle on need mõtted peas ja mõtete jaoks ma kasutan hästi efektiivselt Maifilinessi, tegelikult teadvelolekut. Ja seda võiksid inimesed juba aga päeval aktiivselt kasutada, et su keha oleks kogu aeg ikkagi nagu rahulik. Tunnetusega kaasneb tihti ärevus ja selline, mõnikord see siis süveneb paanikaks ja nii edasi. Et me alustame, jah, nagu ma enne ka ütlesin juba nagu kogu siis selle päeva tegevuse muutmisega. Ja lisaks ma kasutan, jah, meditatsioon on väga hea, absoluutselt. Jooga, mida võiks teha juba ennast nagu kergelt maha rahustada õhtul kaks, kolm tundi enne et muidugi mitte aktiivset mingisugust trenni teha ja siis loota, et oh, et nüüd ma olen väsinud ja lähen magama, tegelikult trenni tagajärjel ärksus suureneb ja pärast seda sööd ikka tund-poolteist ootama, et su keha maha rahuneks. Et see on selline ka viga, mida inimesed tihti teevad. Ja nii et teadveloleku tehnikaid õpetan ja puteeku hingamist, mis minu jaoks on nüüd viimane, kaks kuud olnud selline. Ma käisin Patrick McQueeni õppes ja õpin seda edasi. Ja see on hästi lihtne tehnika, et hoia hinge kinni. Kui asi läheb ärevaks. Et miks nad muidu ütlevad paanikahäire patsientide puhul, et hinga koti. Raskematel vull tõmmatakse kott pähe, aga käin ise selleks, et aga mina õpetan neid siis juba limiteeritult hingama, rahulikumalt hingama. Et siis süsihappegaas piisavas koguses meie kopsudes oleks, mis tegelikult on väga oluline, mitte see, et ma kohe loobun sellest. Sellega, sa hoiad oluliselt siis vere hapnikutaset nagu normaalpiiril, et. Jah, et need on nagu põhilised tehnikedeni tehnikaid tuleb veel juurde. Nii et me unetuse puhul rahustame oluliselt inimese maha, aga siin teiste unehäirete puhul unes käimine, mis on alati ja iidamast-aadamast olnud väga, ja inimestele väga huvitav. Unes käimine tavaliselt on sügavune häire ja lastel on see selline suhteliselt tavaline, et kuna nad on sügavas unes palju rohkem ja kondavad ringi, kui nad ei tee iseendale viga teistele, siis see normaalne, et et see on selline natuke ka väljaelamise kunst nende jaoks ja kui see muutub juba, kui me oleme keskealised või üle 20 aastased ja me ikka koondame, ringisid hea küll, konde ringi, aga kui asi läheb tõsiseks, siis hakatakse seda käitumist muutma. Täpselt samamoodi une päevikutega, selle rütmiga mõnikord võetakse ka harvivus, võetakse ka ravimid käiku, kui on vaja. Aga kenasti saab seda asja muuta, et ei ole midagi nii keerulist, kui seal ei ole kasu, et häired. Et tavaliselt need asjad on väga palju kombineeritud. Tahtsin küsida, et ma ka igapäevaselt tihtipeale koolitan inimesi siis kriisisituatsioonides käituma. Üks osa puudutab just nimelt seda, et kui inimesed satuvad paanikasse, et kuidas nad saavad siis ennast nagu kontrolli all hoida selleks et ei, tuleks meeletud adrenaliini tulvil endale ja siis nad läksid, ütleme siis sellesse šokiseisundisse. Kas apaatne šokolaadis pärast seda õnneks aktiniuzuked. Et ma tean, et Tiibet lastel oli nagu väga ammu juba kirja pandud tuhanded-tuhanded aastad tagasi, et selleks, et säilitada kontroll oma siis teadvuse ja siis mõistuse samal ka siis ütleme oma meelte üle, et sa pead just nimetad hoidma hinge kinni, vaid sa pead tegelikult just nimelt säilitama kontrolli hingamise üle sel momendil, kui sa tajud, et sa tegelikult sügavad sisemised ehmatad. Ja see ongi niimoodi, et sa pead kohe taastama selles, muidu on niimoodi, et keha satub paanikasse, et hingamist ei toimu, hapnikku tule peale ja laseb nagu toodavad seda adrenaliinilaksu sulle siis sellesse, et kui pärast kas sa värised või siis lihtsalt kas siis nurgas või siis aktiivsed, jooksed ringi, et kas. Aga kui ta ei ole? No osaliselt see võib täiesti vastata tõele. Aga paanika puhul toimub või miks Monika üldse tekib, on see, et inimesed hyper ventileerima vaata üle, et nad hingavad hästi üla ja lõõtsutavad lõõts ütlevad ja ja seda on vaja kuidagi pidurdada ja selle limiteeritud hingamistehnikaga pidurdataksegi. Et Ma tean küll jah, et meditatsioonis tehakse sigade hingamist, ega see on pigem nagu mina olen kuulnud, mis mina olen näinud? On see, et pigem tõsta ärksust ja olla selge meelega. Aga sellel hetkel, kui sul on paanikahoog, siis sa mõtled ainult sellele, et issand jumal, et siin on liiga palju inimesi ja see on väga palju seotud selle mõtlemisega, aga nüüd on vaja tähelepanu mõtlemisest eemale tõmmata ja hinge kinni hoidmisega. See on üks väike asi, et sa sellel ajal üldjuhul ei mõtle. Ja siis teine osa on see, et sa saad hoida ära seda hüperventilatsiooni teket nagu. Aga üldiselt on vist niimoodi, eks ju, et kui sa juba paanikasse satud, siis on juba kong läinud, tegelikult siis seal. Siis seda tagasi, et täpselt, et mina õpetan kiv peamiselt seda, et see sinna paanika osa jõuaks. Aga, ja noh, seal on nagu väga kindel tehnika, see, et sa ei hoia hinge kinni mitte 60 sekundit 30 sekundit, vaid sa hoiad hinge kinni 25 sekundit, mitte rohkem ja tihtipeale siis võiksidki nina kinni hoida, et, et sealt mingit õhku kuskilt välja ei tule. Et kindlasti mitte üle, et siis tekib juba mood olevat paanikas olnud. Kui ma noorem olin, siis ma olin grafoobike ehk ma kartsin koeri ja Aavik kirofoobia, koera kartus ja kui ma nägin kaugelt koera, siis tõesti, mul tekkis selline tohutu hoog, aga see ei olnud selline füüsiline, mulle ei toimunud nagu pigem oli see vaimne jah, et juba ma näen Omaigaad issanda tulema, pean jälle pika ringiga kuskilt mujalt minema. Siis ma ainult tehnikatest midagi ja siis ma kasutasin lihtsalt, et ma pean rahulikult hingama. Tegelikult sa pead ikka hingamine, ongi rahulik hingamine, aga me võiks hingata noh, kogu aeg rahulikult. Aga inimesed ei ventileerib, et nii nagu mina praegu siin kogu aeg kinni ja siis siis siit võib hakata juba paanika tekkima ja sest et kehas ei ole piisavalt säilinud hapniku ja nii edasi, et seal mõõtis ökoloogilised tegurid, et viiks kogu aeg hingate rahulikult. Maarja, sina tegeled Luzcitriiminguga, mida maakeelde on tõlgitud, kui, siis kas teadlik unenägemine vahest ka selline kirgas une nägemine, et mida see tähendab, millega täpselt tegu on, kes selle termini kasutusele tõi? Kirjelda aga nii teoreetiliselt kui ka oma kogemusest tulenevat, mis on lusid, dreaming? Lihtsalt öeldes, teadlik unenägemine on, on see, kui. Ma nüüd unes saan aru sellest, et, et ma magan ja nüüd mul ongi võimalik hakata seal kas siis seda olukorda muutma, küsima midagi unenäotegelastelt. Või siis kogeda seda, mida ma seal unes näen sügavamalt lihtsalt sellepärast, et ma panen seda rohkem tähele. Lusid dreaming inglise keeles otsetõlkes on kiirgas uni. Ja selles mõttes see on, on see tõesti asjakohane. Et teadlikus unenäos tihti tundub, et need värvid, mida me seal näeme, on kuidagi kirksamad kui, kui päriselus kõiki detaili. Neid on palju siukseid, võib-olla detailsemad, sellepärast et meil on kogu meie tähelepanu, on koondatud siis sellele loole või siis sellele tekstuurile või sellele, mis me seal näeme. Iseenesest see termin sa küsisid, et kes sellel lusid, triminge, kes selle niimoodi nimetas, et, et see oli minu teada oli üks, üks hollandlane, oli kunagi Tanime niiden. Ja see oli kusagil 1900.-te alguses. Aga unenägudega on tegelenud ju suurema osa kultuuridest üle kogu maailma erinevatel viisidel. Meil õnneks Tiibeti unejooga on, mis on võib-olla selline tuntum, siis on unenäos šamaanid. Kuni sinnamaani, et aborigeenid räägivad triim taimist, muinasunest mis on palju olulisem kui reaalne maailm, kus, kus pannakse kokku kõik see, mida me siin kogeme. Läänemaailmale aga tõi sellise teadliku une võib-olla esimesena kõige niimoodi erksamalt esile üks Prantsusmaa uurija, Sainte, nii märk, sente, nii-öelda nimi, see oli kusagil 1800 kuuekümnendatel tema siis ta oli ise ka selline väga aktiivne unenägija pidas unenäopäevikut ja, ja siis ta uuris seda, et mis, mis ta seal näeb ja ja miks pärast see kõik niimoodi on. Aga selliseid teaduslikke eksperimente hakati tegema alles kusagil seitsmekümnendatel teadliku unenägemisega, et enne seda päris niimoodi teadis teaduslikult seda ei tahetud tunnistada, et selline asi on olemas, sest et kuidas sa seda mõõdad, eks väga keeruline tõestada, eks, et et inimene, kes näeb teadlikku und, ta võib öelda küll, et jah, et ma sain aru, et ma näen und, aga nagu kuidas seda väljastpoolt mõõta. Ja üks asi, mis, millest ka gene, rääkis, et mis, mis juhtub siis, kui inimene magama, aju võtab unenäos toimuvat justkui seda, mis, mis, mis toimuks ärkvel olles, et tajule iseenesest ei ole suurt vahet, kas kas ma näen nüüd kogenud seda asja unes või kogenud seda asja ärkvel olles ja sellepärast paneb põhimõtteliselt paneb meie aju hormoonsüsteem, paneb keha magama, ehk tekib une ja kehaparalüüs, et me ei saa liigutada oma keha sellepärast et muidu me võib-olla lähekski rändama kusagile või teeks endale haigeteks Ühed vähesed osad meie kehas, mis aga töötavad, on silmad ja siis hingamissüsteemi. Ja need esimesed katsed tehti niimoodi, et, et põhimõtteliselt oliks teadlane, ta niimodi kiithern, tal oli üks selline väga kogenud teadlik unenägija subjektiks või uurimisobjektiks nimega Ale müsli. Ja siis, kui Volsley läks teadlikku unne põhimõtteliselt hümn hakkas uurima tema silmade liikumist ja nad leppisid kokku selle, et siis kui kui see vorst leian, siis seal teadlikus unenäos ta saab aru, et ta magab, et siis ta võiks proovida näiteks oma silmi liigutada mingisugust teatud viisi pidi, mis ei ole normaalne, et horisontaalselt liigutada neid võimalikult selliste sujuvate intervallidega. Et horisontaalne liikumine täiesti normaalne, see paralüüs tekib Remuna. See on võimalik nagu Remmunes. Jah, kui sul on nagu tunnes Me igaks juhuks täpsustan selle, sest et muude faasides seda kindlasti ei ole. Ja see silmade liikumine ei ole kindlasti teadlik tegevus selles mõttes. Aga noh, see on selles mõttes, et see on puhtfüsioloogiline, näed. Et need, siis ma ütlesin tavaliselt silmad liiguvad natukene kaagiliselt ja, ja siis et tema leppis kokku või nad leppisid omavahel kokku, et siis ta hakkab korrapäraselt, hakkab neid silmi liigutama endale. Et kui tavaliselt see Räpits Aimumend ajal on, nagu see silmade liikumine on ebakorrapärane, eks, et siis tema üritab sellega mingisuguseid teatud rütmi edasi anda, mingit teatud korra näiteks liigutab. Nii horisontaalselt ja võimalikult ujulas kolm korda alla, et võimalikult sujuvalt oli seal, ma tahan näha seda, kus kolm kord alla, kord helloni katsed üles ja ma ei tea, kas see küll päris selliseid rütmi sageli ka ei tee tema nii-öelda teadusliku töö kirjeldust. Me ei ole kuulnud temast tõesti. Ja, ja siis õnnestuski, neil kirjutas siis söön selle põhjal täiesti uuringu ja sai kraadi, aga noh, loomulikult seda eriti soojalt vastu ei võetud. Samal ajal Ameerikas täiesti iseseisvalt tegi enam-vähem sarnaseid katseid, selline teadlane nagu Steveen laps ütles, et tema on natukene tundma selline teadliku unenägemise ka tegelev. Tema tegi oma uurimused enam-vähem sarnastel põhimõtetel silmade liigutamine ja talvistesse kindlasti kätt liigutada, kuigi ma nüüd täpselt ei tea, kuidas, kuidas see on võimalik. Et need olid, need olid sellised esimesed läänemaailmakatsed. Ja peale seda on tehtud katseid igasugust erinevat, teisipidi, et nüüd me saame ju ka mõõta näiteks ajulaineid, me saame näha, et mis, mis toimub südamega, mis toimub ajuga samal ajal. Ja üks selline viimase aja huvitavamaid uuringuid on 2009. aastal Frankfurdis korraldatud ajulainete põhjal katse, kus uuriti teadliku unenägusid nägevate inimeste puhul. Et mis siis nagu toimub seal peas. Ja, ja siis tuli välja, et nende ajud funktsioneerisid palju selgemalt ja koherentsemalt kui tavalise une või isegi ärkveloleku ajal. Kuidas lõõtsitriiminge ehk teadlik unenägemine toimub, et väga huvitav, mõtlen, et oh põnev, lähen magama, tahaks ka öösel nii-öelda unenäos ärgata sellele teadmisele, et oh, ma näen und, eksju, ja siis seal edasi toimetada, et milliseid tehnikaid või praktikaid selleks kasutatakse, kuidas unes teadele tulla? Üks olulisemaid asju kindlasti on võime või treenida ennast endal seda võimet meelde tuletada, mida meelse seal une jooksul nägime, eks üsna palju inimesi hommikul unustab ära, mida nad unes nägid. Tegelikult no vist ikkagi enam enamus inimesi näeb Undeks. Kuna unenägu siin me võime näha ükskõik missugune faasides sügavus on need üldjuhul me ei mäleta neid. Aga kui me isegi neid ei mäleta, siis möödujad eksisteerida. Ja selle jaoks seesama unenäopäevik on, see on üks parimaid meetodeid hommikul kui ärgata, harjutada kõigepealt ennast meelde, tuletama unenägusid. Võib-olla alguses on see lihtsalt mingisugune tunne või on mingisugune fragment unenäost, aga nüüd, kui keskenduda sellele ja hakata niimoodi niiti mööda, pidi tagasi minema, et aga kust, millesse tunne tuli või olgu, et ma nüüd jõudsin, ma olin näiteks, ma tea, sõitsin autoga ka, kus ma sinna autosse sain ja kuuma seal autoga läksin. Et niimoodi on võimalik hakata seda unenägu kokku panema. Uuesti aitavad ka sellised pisikesed asjad, et näiteks võtta seesama poos, sest et mingil määral mälu on ka lihastes ja, ja kui me võtame sellesama unena poosi, millest märkasime, et, et siis see võib. Nüüd kui me tuletame meelde seda unenägu, et siis see võib aidata. Ja üks kõige olulisemaid asju kindlasti on, on see kavatsus ja tahtmine ja motivatsioon, et tänama. Ma plaanin kõik unenägusid mäletada ja samamoodi ka tahtmine unes üles ärgata, et täna ma saan unes aru sellest Et ma magan. Et kui ma nüüd mõtlen, mida ma nägin, et siis ma saan aru, et siin kõik selline eeltöö sellele, et ma saaks hakata neid unenägusi muutma sest lusikailming on ikkagi väga palju sellega, et ma siis hakkan nägema seda, mida ma tahan. On see nii. Isegi unes teadvel, et ma olen unes, sest muidu sul uni jookseb ju nagu film, vaatad, istud nii-öelda kinos, aga siis hüppad sinna filmi sisse ja sa saad ise teadvel olles, et sa oled unes seal toimetada lähemalt jälgida seda, et mis toimub. Ja see on, see on üks võimalus, et, et teadlikus unenäos võib hakata neid stsenaariumeid muutma. Ja see on selles mõttes ka asi, mida võib kasutada näiteks puhtalt teraapilist tallereesmärkidel. Kriming väga palju kasutataksegi õudusunenägude teraapias, et see on ka, et seal on kindlad ajakavad, millal inimene võib magama nii päeval ka. Et siis tere mund rohkem reguleerida õigetesse aegadesse. Ma olen vähemalt kuulnud, ma olen kõrvalt näinud, kuidas seda tehakse aga ikka päris korralik süsteem enam muidugi õudusena teraapias seda nii palju ei kasutata, et sest, et lesitseeninglikkub ära väga palju une struktuuri ja kui seda liiga palju teed, siis sa hakkad liiga palju trennis olema, võib juhtuda. Ja, ja kui see struktuur on rikutud, siis tekivadki seal väga paljud sellised meeleolu muutused. Mõni on väga palju seotud sellise emotsionaalse või emotsioonide revolutsiooniga. Mina olen näinud mõningaid inimesi, kes on seda aastaid teinud ja nad on psühhiaatrilist haiget. Aga see on, mina tean väga palju inimesi, kes on täiesti tavalised, ei jõua ja ei pahanda, ma ei pahanda, aga seda peab väga teadlikult ja mõistlikult tegema, mitte siis minema. See kehtib kõikide asjade kohta, kõike tuleb teadlikult teha, tuleb mõistlikult teha, tuleb doseerida õieti kõike, mida te siin saates kuulate, siis tehke palun teadlikult. Kui seda oskaks Vaide Leonardi oma kogemus, aga mina näiteks iga päev lihtsalt ei suuda giid, et, et see, see ei tulegi iga päev välja. Aga tõsi ta on, et see on seotud Remm unefaas igaks ja ja kuna meil on unetsüklit kusagil pooleteist tunni pikkused mis tavaliselt juhtub hommikupoole, on nii, et need Remmuus une faasid hakkavad pikenema. Õhtupoole alguses, kui me lähme magama vaja kehal seda pigem, et keha taastab ennast toimet seal pigem kogu energia läheb selle peale ja siis hommikul hakkab see unenäoaeg ja Ren faas hakkab minema pikemaks iga tsükli võrra. Ja seetõttu ongi hommikul lihtsam minna unenägudesse rändama ja tõesti, kasutatakse ka selliseid meetodeid, kus kusagil keset ööd näiteks äratuskellaga äratad ennast ülesse. Ja see on siis peale seda, kui on kusagil neli-viis tundi on olnud siukest korralikku und, kus keha on välja puhanud ja siis pärast seda näiteks mingisuguste intervallide järel hakata ennast üles äratama, et lihtsalt paremini mäletada, mis seal unes juhtus ja, ja samas on võimalik, kas siis iga kord, kui ma neid uuesti lähen, magama seada endale see soov ja kavatsus, et et nüüd ma mäletan, et ma näen tegelikult und, see kavatsus? See ongi see põhiline võti. Ta on kunagi Castaneda, kirjutas oma unenägemise kunstiõpetustes sellest, et kui sa lähed unne, siis enne uinumist teed endale taotluse või selle kavatsuse, et ma tahan unes näha oma käsi, et noh, siis kui sa näed neid käsi, siis sul tekib see link, eksju sa teadvustad, aa, ma olen unes, ehk siis tuled unes teadvele. Et noh, ma proovisin, aga mul ausalt öeldes väga hästi see ei õnnestunud. Ma ei olnud ilmselt ka piisavalt järjepidev. Et just selle kätte nägemise praktika kaudu siis ennast kogu aeg nagu tuua sellesse teadlikkuse unenägemise, et kas on veel mingeid selliseid võtmeid või nippe või midagi sellist praktilist, mille abil nagu paremini sellesse teadlikusse unenägemist, sellesse kirka sunne, siis ärgata, ärgata sellele teadlikkusele. See kätenägemine on seotud sellise asjaga nagu reality check inglise keeles. Et me üritame märgata midagi, mis on võib-olla natukene kohatu või ei ole päris õige, et me saaksime aru, et, et see on unenägu, et, et see on mingi mingisuguseid indikaatorit, seal on vaja, et ma saaksin aru, et vot nüüd nüüd ma näen und ja kätevaatamise trikk näiteks üks võimalus sellest on, on seotud sellega, et inimene harjutab endale lihtsalt sisse päeva jooksul mitu korda vaadates oma käsi, selle tegevuse kaun. Ja unes. Sealjuures, kusjuures on oluline veel see, et kui käsi vaadata, et siis hetkeks pööratage käed teistpidi ja uuesti tagasi ja aju räägitakse, et ei suuda seda nii kiiresti sedasama pilti uuesti kokku panna, nii et et isegi, kui mul õnnestub une jaoks on oma käsi näha, et siis, kui ma vaatan, kui selle kõrvale vaatan uuesti käte peale või pööran käed ümber tagasi, et siis nad on teistsugused. Ja enda näidete puhul võin öelda, et üldiselt üldsuse käte vaatamine unes, et, et see eriti ei õnnestu ikka midagi, on seal viga, et kas ma näen kätest läbi või mul ei olegi käsi või midagi, midagi on nagu valesti. Ja see on, selles mõttes on muidugi väga kaval, et siis ma saan aru, et ahaa, vot midagi valesti töö juures on nagu üks asi, mida kasutatakse, on ka veel. No näiteks valguse lambi lüliti proovida katsetada lülitid, kas, kui ma nüüd kustutan, tule ära, kes siis tõesti tuli, kustub ära ja ma näen seda tuba, tuba pimedas või unes juhtub tihti niimoodi, et siis kas lüliti ei tööta või siis või siis maailm lihtsalt muutub, sellepärast et jällegi see on niivõrd keeruline protsess, et samad tuba, kus kohas ma olen kustutada, seal tuli ära. Et siis sama tuba luua täiesti teises valguses, täpselt samamoodi nagu, nagu see oli hetk tagasi. Ja elektroonilised seadmed, kes teavad, ei taha eriti töötada unenägudes, et igasugused fotokad ja telefonid on lihtsalt niivõrd keerulised ja neil on nii keerulised ekraanid, et et samamoodi kui telefon ei tööta, siis võib endalt küsida, et kas see on unenägu, mis ma näen või sai aku tühjaks ise aku tühjaks ja et noh, põhimõtteliselt kui, kui te näete kusagil tänaval kedagi, kes kogu aeg vahib oma käsi kontrollib telefoni ja siis mängib lülititega, et siis tõenäoliselt ärritab Teadlikku unenägemist. Nii et nüüd, kui me mäletame oma unenägusid ja meil on see tahtmine, Me tahame unes üles ärgata ja juba harjutama endale sisse mingisugused niisugused tegevused, et et pidevalt kontrollida, küsida endalt, et kas ma olen tunneb, mis on ka see selle koha pealt võib-olla päris kasulik, et see arendab mõnes mõttes sedasama mainud full Nessi. Et ma üritan olla võimalikult ärkvel võimalikult teadlik ka siis ka siis ärkvel olles, et siis, kui me maga ja need kaks on omavahel seotud. Ehk et Tiibeti unejoogas, miks mikspärast ja üldse mindi, pärast katsetati selle teadvuse teadvusele olekuga, unenägudes oli, selle suurem eesmärk oli see, et ka nüüd, kui ma ärkan üles, siis ma läksin samamoodi, oleksin ärkvel, teadlikku unenägemist, kiusid, treeningut on kasutatud üsna palju ka teraapilist veel eesmärkidel. Et üks asi, mida ja saab teha, läbi selle, on on võimalik näiteks vastuda vastu oma hirmudele. Kui ma tean, et see on unenägu ja no ütleme, et mingisugune jaamini noaga mees näiteks ajab meid taga, et siis ma jään lihtsalt seisma ja küsin talt, mida sa näiteks sümboliseerib minu jaoks, vaatan oma sellele hirmule vastu või ma kardan näiteks avalikku esinemist ja siis ma hakkangi unes treenima. Ma lähengi, lähen seal näiteks lavale suure publikumees või hõi raadiosse ja siis käin seal neid erinevaid olukordasid, et situatsioone läbi ja läbi selle on võimalik treenida endale ka mingisuguseid omadusi kindlasti lisaks sellele, et psühholoogiliselt ennast tervendada. Ja asi läheb veel huvitavamaks, et lisaks psühholoogiale, et meil on võimalik ka täiesti oma oma keha füüsilist keha treenida, et on tehtud katseid, kus kus see oli vist kusagil kolme või nelja kuu jooksul lasti teadlikus unenäos inimestele treenida oma näiteks lihaseid, eks tõsta raskusi. Ja, ja päriselt nad seda ei teinud ja mis oli huvitav, oli see, et kusagil 13,5 protsenti, et neil tõesti tõesti tõusiski füüsiliste lihaste jõud ja, ja kuidas ja miks või kuidas see toimib, kuidas on võimalik? Üks asi, mida me unes teeme ka Me taastame närvisüsteemi tervendama oma närvisüsteemi ja, ja läbi unenägude on võimalik tekitada sidemeid ja uusi seoseid. Neuroneuroloogilisi, see seoseid, et siis õppida mingisugust uut asja, nii et tõesti unes on võimalik ka võib-olla pluusi keeli õppida, nagu kunagi olid jutud, et paned raamatu padja alla ja niimoodi ise keelte õppimine käibki. Jah, see unenäotrenn kõlab küll suurepärase uudisena kõikidel laiskvorstid muidugi midagi teha. Ja siis üks selliseid esimesi asju, mis mind inspireeris ja mis minu jaoks oli oluline oli, oli uute ideede saamine unenägude kaudu, et just sellele loovusele ligipääsemine ja ma kasutasin seda ka täiesti näiteks teistes küsimustes, et oli mingisugune olukord, tahtsin seda lahendada siis küsisin õhtul magama minnes vastust. Alateadvus on tõesti suur ja tark ja lai, et mingi tõesti seal olukordadele lahendusi ja vastuseid tuli. Nii et on võimalik läbi teadliku unenägemise luua selline sildi ühenduslüli enda ja, ja alateadvuse või ka millegi taiemaga lisaks. Noh, loomulikult ei saa unustada ka seda, et oluline võib-olla lihtsalt lõbutseda unes, et teha selliseid asju, mida näiteks võib-olla oled terve elu soovinud teha, aga mingil põhjusel ei saa, mis jällegi valla väga teraapiline. Et inimene, kes on näiteks ratastoolis ja ta ei saa käia, et siis seal teadlikus unenäos ta saab joosta, saab ratsutada hobustega, mis iganes ja ta kogu aeg seda justkui täielikult päris olukorrani, et te saate kontrollida seda tegevust niimoodi nagu ta nagu ta täielikult koge kogekski seda päriselus. Ja siis, no loomulikult sellistes põliskultuurides ja, ja ka unejoogapraktikates kasutatakse teadlikku unenägemist vaimsete praktikate tegemiseks teadlikus unenägemises see maailm, mida me seal kogem, et see on omamoodi hüperreaalne. Kõik, mis me teeme, seal võib olla, kuna meil ei ole piire omamoodi piiritu ja ja, ja võimendatud. Ja siis üks selliseid ülevamaid kogemusi, mida näiteks unejoogas otsitakse, on kasutada seda oma vaimsete praktikate siis harjutamiseks, et näiteks mediteerida unes räägitakse, unejoogid räägivad, et mõni minut või mõni sekund isegi mediteerimist unes on palju võimsam, kui, kui võib-olla kuu aega koopas istuda. Ja, ja ma olen seda ise katsetanud ja, ja tõesti väga väga huvitav kogemus oli, minu jaoks oli see selline väga, sihuke tervendav situatsioon, et. Üks õhtu avastasin ma ennast jälle unenäos, ma olin sellessamas toas, kus ma magama jäin pimedas ja siis ma katsetasin, käisin seal, tegin erinevaid asju, mis ma olin nagu plaaninud õhtul, aga miski kuidagi ei tekitanud lõpuni seda rahuldust või, või seda rõõmu või, või lõbu. Ja mul tekkis mingisugune kogu aeg kuidagi all oli mingi niisugune natukene niisugune mingisugune masendav, et justkui, et midagi, ma ei saanud aru, ise ka täpselt, mis, mis seal puudu on, aga, aga ma hakkasin täiesti küsima, et mikspärast mütsi seda teen, et et kellel on olnud see kogemus, et ta on unes üles ärganud näiteks enda toas, mine. Seda kutsutakse tavaliselt hobi kaudu pari ekstreens, tõsi t mingi puhul. Et kellel on seda olnud tihti ärgatakse unes sellessamas toas, kus on magama mindud, see tuba on pime, võib-olla sellele ühtegi inimest ja, ja ja tõesti-tõesti oli, oli partalise nii kõle. Et ma hakkasin küsima endalt mikspärast, ma üldse seda teen ja mingi moment mul tuli meelde see, et ah vot oma ei ole proovinud Unesel mediteerida, võiks, võiks seda teha ja mulle tõesti piisas ühest sisse ja väljahingamisest ja südamele keskendumist, kui kogu tuba Läks särama oma lendasin kusagile lae alla õhku. Ma sain täielikult aru mikspärast pärast, ma olen siin kogu see elurõõm tuli tagasi, aga see oli nii võimas, et noh, järgmises järgmisena ma lihtsalt arvasin sealt toast välja, kallistasin kõiki üle näotegelasi, kes mulle vastu tulid, et noh, loomulikult, kui ma nüüd üles ärkasin, sealt, siis seesama tunne oli mul veel sees. Et, et saab selliseid asju teha. Ja tiibetlased kasutavad unejoogat ka surmaks ettevalmistumisel. See tundub niisugune tõsine teema läänemaailmale olevat, aga aga kuidas nemad seda näevad, on, on see, et surm on lihtsalt füüsilise keha füüsilise keha surm aga teadvusele, aga edasi ja, ja suremise hetkel võid yldse teadvuseks, kui inimene sureb, et ta võib paanikasse sattuda, sellepärast et ta ei saa aru, mis toimub, ta kardab näiteks, et nüüd saab kõik otsa viina. Mis, mis nagu toimub Vilseks. Ja omamoodi see un minek noh omamoodi me iga öö sureme sellepärast, et unustame tihti ära, kes, kes päeval olime ja me lähemegi täiesti teise maailma. Aga samas vaatleja jällegi see, kes, kes seal taga on tema käest küsib küsimusi ja kes, kes vaatab seda filmi, et kui me, kui me tunneme tõesti sügavalt ja usaldame seda, et ta kogu aeg, et ta jääb sinna alles, et, et siis siis ehk aitab see, et ega meie kõige kõige sellisel olulisel olulisemal sündmusel. Et kui me kunagi siis ära sureme, et, et siis me ei satu paanikasse. Oleme ette valmistatud. Aga tehnikatest ennem ma väga palju ei jõudnud rääkida, aga üks selline asi, mida kasutatakse, on ka teadlikult unne minek. Et kui ma olen selle kavatsuse teinud, Tunes soovin aru saada, et see on unenägu, soovin seal üles ärgata. Tavaliselt enne seda, kui ma jõuan lõpuks sinna see unefaasini või ränbacini enne seda võib-olla keha peab mitut tsüklit magama ja noh, lisaks on on ilma siis unenägu baasideks kehal, kus, kus mul ei olegi võimalik nii-öelda siis seigelda ringi. Et kuidas siis sinnamaani vastu pidada. Ja üks üks võimalus on, on ka minna teadlikult tunne niimoodi, et lasta enda kehal magama jääda, aga samas jäta teadvus sinna kusagile kohale. Et tavaliselt kui, kui hakkame jääma, et siis mingisugune moment tekivad, kas mingisugused mõtted või tekivad pildid, tekkivad helid, mis hakkavad meid kuidagi niimoodi nagu kaasa tõmbama ja kui me nendega kaasa lähme, siis me siis vajub ka teadvus on. Aga ühe võimalusena on, on võimalik jääda sinna selleks vaatlejaks ja mitte mitte lasta ennast kõigel sellel põneval kaasa tõmmata ja üritada hoida endal seda teadlikkust õhtu jooksul. Ja siis on võimalik selle abil niimoodi läbi nende erinevate unefaaside jõuda, kui keha puhkab, kui ta nii kaua asuda toodud, on võimalik jõuda ka täiesti sele. Remmuneni ja seal juba eks magan, mäletab, et seal ma juba mäletan, et see on kõik praeguni, keha läks magama, hoopis seda on väga keeruline on teha, sest et see võtab päris pikka aega, et lõpuks jõuda sinna viimased tsüklid ja lihtsalt võib vahepeal igav hakata. Ja noh, teiseks võib tekkida momendil, kus, kus võib-olla näiteks tekib paanika sellest, et keha on paralüüsis ja, ja ja sealt tulevad ka need igasugused keha, ma arvan, noh, suurem osa nendest keha Faralüüsi ja, ja igasuguste kummaliste olendite juttudest, kes toas seal jälgivad seda magajad. Aga mida see minul on aidanud on, on see, et, et kui ma olen õhtul keskendunud sellele selle vaatleja hoidmisele, siis kui ma lõpuks jõuan sinna unne, et, et siis see siiski aitab mul paremini ka meelde tuletada, et et tegemist on unega ja lihtsamalt üles ärgata seal. Ma vaatan kella ja saan aru, et meil tuleb tänaseks unejuttudele joone alla tõmmata ning jätkata sama teemaga järgmisel pühapäeval et me saaks ka Leonhard unenägemise kogemustest aimdust. Aga niikaua natukene vähem kui nädala kese saada teie head kuulajad siis oma unenägudele ja muidugi ka unehügieeniline natukene rohkem tähelepanu pöörata, et nädala pärast veelgi kaugemale unenäomaailma avarustesse põrutada. Suur tänu teile, Kene Vernik, Maarja korstnike, Leonhard Järvis, tänaste une ja unenägemise juttude eest ning muidugi tänud teile, head raadio, kahe kuulajad. Loodan, et teil oli huvitav. Võite vahepealse nädala jooksul kuulata üle seekordset unenägemise saadet või siis valida endale mida iganes huvitavat kuulamiseks viimase viie aasta audio kosmoselendude seast. Kõik saated leiate raadio kahe kodulehel asuvast arhiivist sealsamas asuka foorum, mis ootab teie mõtteid ja ideid. Ning muidugi on teile alati avatud kosmonautide klubi uksed, Facebookis võtmed kõikide nende uste avamiseks asuvad aadressil hallo, kosmos, punkt e. Kohtumiseni taas nädala pärast samal ajal samal sagedusel kell kaks raadio kaks. Seniks aga erilisi unenägusid ja imelist superkuuvarjutuse nautimist.
