Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Külm ja kõle Wondi kes ta r-iga Vi päike, soojus siin ei paku, ta ju allun, siis laku. Külm ja kõle Hombi kes ta terve igavik virvatule või saad hange terve aasta, Lun Vaidla. Voolaks alla laulus kohe-kohe väga külm. Sul hakkas laulust külm, aga mis sa siis teeksid, kui sa päriselt seal paigas oleksid, millest see laul rääkis? Seal oleks huvitav, ma arvan, sa mõtled Ardikat? Jah, ma mõtlen just aktikad, täna alustame siis koos sinuga ja uue sõbraga ühte väikest reisi ja tahame, et lapsed ka veel seda reisi kaasa teeksid sõpra laulmas, nii tagusime. Ma arvan, et Jaan võiks ennast ise tutvustada, mina võin ennast tutvustada küll, mina ei ole lihtsalt jaan, nagu siilipoiss ütles, mina olen tammekännu Jaan ja võib-olla siis tekib küsimus, et millest selline kummaline nimi? Vaadake, mina olin ennem tammepuu. Aga siis saadetise tamm maha ja jäeti niisama vedelema sinna metsa alla. Ja mina ei tahtnud niisama vedeleda ja mina otsustasin, et mina olen eluaeg ühe koha peal kasvanud ja nüüd hakkan ringi käima ja vaatan õige ära, kuhu mina seni oma pilguga jõudnud. Ja kui ma siis vahel tulen jälle oma kaugetelt reisidelt tagasi, siis ma istun siin kännu peal ja ja tunnen ennast selle nagu kodus ja silma suudan ainult ennast välja puhata. Ma kohtun oma sõpradega. Metskits on sinust palju pajatanud ja küllap tead sa siis ka toredaid lugusid, sest ilmaelust Tean küll lugusid tean küll, lugusid on toredaid ja tean ka neid, mis ei ole eriti toredad, aga eks me neist kõigest kuuleme. Sinuga siis tore reisida küll. Sina tammekännu jaanuar oled harjunud reisima nii reisimehe kombel ühest paigast teise, aga meie resime natukene ebaharilikult. Mee reisime gloobuse abil eramatut abili Eradi juttude abil. Nojah, ja kui tee meie reisisaadet kuulata, siis te võite gloobuse kaenlasse võtta kaardi ette ja siis meiega koos sedasi reisida. Ja paber ja pliiats on ka vajalikud. Me anname teile ülesandega, siis te saate selle pliiatsiga paberi peal üles kirjutada. Mul on külmatunne üle läinud. Külmatunne on üle läinud, noh, see on kurb küll, no siis teeme veel tuisku. Meelde tuleks. Nüüd tuli meelde küljele see külmatunne. Me ütlesime lastele, et hakkame täna rääkima Arktikast, aga mis asi see arktika siis ikkagi on, kuhu ta jääb, vot kellel nüüd gloobus kaenlas on, see võib seal gloobuse niimoodi ettevõtete vaatab ülevalt alla, seal, kus nupp gloobuse peale on keeratud ja nupu all on põhjapoolus. Neid ei tohi segi ajada lõunapooluse põhjapoolus. Voolus on ikka üleval ja lõunapoolus all ja seda on kerge meelde jätta, et ei aeta segi kahte nimetust Arktika ja Antarktika. Jätke meelde, et üleval, kus on Arktika, seal on ainult vesi või siis külmunud vesi, jää aga siis seal all lõunapoolusel, kus on Antarktika, seal on siis maismaa tugi all? Jah, just nii see on. Ja meie oleme täna siis seal ümber põhjapooluse. Ja seal tõesti ei ole peale jää ja vee praktiliselt mitte midagi ja vett ei ole ka seal kogu aeg või ainult siis, kui on suvi ja natuke jääd ära sulatada, mis, mis ma ei saa hästi aru, tähendab, kas seal ongi siis ainult see jää ja lumi ja see ongi see maa või Arktikas. Täpselt nii ta ongi, just see jää ja lumi, see ongi see Arctic ja natuke vett ka ümber ja ega õiget maismaad seal ei olegi, kui laps kaarti vaata tisse, Arktikas võib nimetada seda ala, mis jääb just kõigi nende Euraasia Ameerikast sinna põhjapooluse poole ja Gröönimaa kõvem maatükk sinna vahel Kanadas aari ka natukene, need on need kohad, mis sinna hulka veel kuuluvad, aga nendest me täna ei räägi võitjana, kuid ta mõtles ümber pooluse. Aga siis ta võib olla kohutavalt igav, kui seal ei ole mitte midagi muud, ainult lumi, jääd, külmatunne on küll huvitav, muidugi. Päris tühise koht ei ole, keegi seal elab ja, ja tegelikult ega neid nii vähe ei olegi, seal elavad, tekib küsimus, et miks näiteks meil, kus meie siin elame, meil on ikka vahel soojaga, miks sealkandis kogu aeg on külm. Kas seal siis oma suvekevadet sügist ja oma talv ei olegi? Seal on küll kõik, aga nad on natuke teistmoodi, kui nüüd siin kõigepealt seal, kus on talv, siis on seal ka öö. Ja kui suvi on ka päev, nii et selles mõttes on seal natuke teistmoodi seal polaaröö ja polaarpäev, suvel ja talvel. Ja sügisel on siis see päev öö ühepikkused ja seda päikest sinna põhjapoolusele tema ümbrusse satub nii vähe nii suvel kui talvel kui sügisel, kui kevadel. Et ta ei jõua seda paksu jääkoorikut ära sulatada, kohe mitte kuidagimoodi jõu, ainult mõnes kohas läheb meri natuke lahti ja praod jää sisse. Ja sellepärast seal inimesi näiteks elada ei saa. No mida sa ikka teeksid seal, kujuta ette, kui sa elad keset lund ja jääd, maja pole kuhugi üles panna, sellepärast et see vähene päike ühel heal hommikul sulatada jää katki, just sinu maja ja su voodi on näiteks ühelt poolt jää lahvandust ja siis pool kilomeetrit eemal kuuse ja teine pool on triivinud, on sul näiteks habemeajamisaparaat või midagi muud tarvilikku ja sa ei saa seda enam iialgi kätte. Niimoodi on natuke raske vist elada. Ja siis võib ju külma vette ka veel kukkuda. Nojah, ja sellepärast seal saavadki need elada, kellele see vette kukkumine, mitte midagi tähendab, kes, vastupidi, tunned ennast nagu kala vees, tähendab, kalad saavad seal hästi elada. Aga selleks, et kalad saaksid süüa, selleks peab seal kõigepealt olema taimi, sest iga elu algab ikka sealt, kus on taimed, jää peal, taimi kasvatada ja need taimed saavad kasvada ainult meres. Ja need taimed on siis vetikad ja nad on imetillukesed, enamasti ühe rakulised ja seal sisse fütoplankton ei saanud üherakulised loomad, kes söövad seda fütoplanktonit ja siis on natuke suuremad kalad, kes söövad seda planktonit ja siis on veel natuke suuremad kalad, kes söövad väiksemaid kalu ja siis on juba hülged, kes söövad suuremaid kalu ja siis on juba jääkaru ja nii näed, tasapisi hakkab see elu sinna tekkima. Aga mina, rännumees pean meelde tuletama, et ikkagi inimesed on seal käinud ja inimesed on seda näinud, muidu me teaksin praegu midagi omavahel rääkida, inimene on uudishimulik ja kui tema ükskord sain nii targaks, et ta sai aru, et temal on võimalik minna sinna põhjapoolusele sest tema võttis kätte ja läks ja siinkohal võtke nüüd oma pliiatsid ja paberid ja tuleb tänase saate üks küsimus. Uurige välja, kes ja millal vallutas esimest korda inimestest põhjapooluse, kes oli see kange mees. Nii et jäi teile meelde, kes ja millal esimestena käisid poolusel? Nojah, ja praegu käiakse seal igasuguste sõiduriistadega küll suuskadega, jäälõhkujate ja kopteritega ja ei tea millega veel. Aga kui nad seal Nikski käivad, siis äkki nad on sinna mõne majaga ehitanud, niimoodi päris see asi nüüd ei ole mingisuguseid maju seal muidugi on, need on sellised kokkupandavate kerged, mida saab kokku võtta ja lahti ja nii kuidas parajasti vaja on, et kolida ühelt jääpangalt teisele, kui tarvidus tekib. Tihtipeale elatakse lausa telkides või siis, kui jäälõhkujatega käiakse, elatakse seal jäälõhkuja peal. Nüüd on räägitud juba tarka juttu küllalt. Ja nüüd ma jutustaksinud L1 muinasjuttu, mis on just sealtkandist pärit ja räägib ekstise kuulata, kellesse räägib. Kui merekaldale minna ja vee ääres vaikselt istuma jääda, siis hakkab sul varsti kindlasti silmad lainetel, õõtsub mingi kollast karva ujuk. Aga ega see ole ujuk ühti, see on hoopis hülgepea. Hüljest peetakse nagu te ise olete võib-olla märganud väga uudishimulikuks loomaks. Talvel tema muud ei tee, kui vahib veest välja. Isegi jää sisse jätab tema augud, et sealt alatasa ümbrust silmas pidada. Ei saa, teine kohe kuidagi rahu, ikka peab ta jää välja üle vaatama, kuigi seal tavaliselt pole peale tuule mitte hingelistki, kes silma võiks hakata. Ma usun, et nüüd te tahate juba teada, mispärast hüljes siis ikkagi nõnda uudishimulik on? Kohe-kohe ainult ma pean teil otsemaid ütlema, et ega üles ei olegi uudishimulik. Juhtus lihtsalt nõnda, et jäärebased vedasid teda ninapidi. See juhtus igiammu siis, kui hüljestel olid niisama suured kihvad kui meri hobudel praegu. No mitte just täpselt nii suured, aga kihvad ometi ja hülged olid selle üle väga uhked, sest et ülejäänud loomadel ei olnud selliste kihvadega eriti uhkustada. Nende oma kihvade pärast pidas ta ennast isegi merihobu suureks sugulaseks. Aga jäärebased seevastu olid tol ajal hoopis ilma hammasteta. Üks kord ütlesid nad hülgele nõnda. Ole hea, anna meile oma kihvad, meie anname sulle vastutasuks valgesaba. Sa vaata vaid, kui kena valge saba meil on. Sihukest saba kandes saab sinust kindlasti kõikide mereloomade valitseja, sest isegi meri hobul pole sellist saba. Kui kalad su saba näevad ei teegi nad enam muud, kui ujuvad parves sinu kannul. Ja mis sul siis viga elada? Kõhu, täiskogu aeg kõrval? Hüljes jäi mõttesse. Kihvadega pole tal tõesti midagi peale hakata, teised väikesed merihobukihvade kõrval lausa mannetud. Aga saba? Sellist saba pole ühelgi mere elukal ja nii nõustuski hüljes, jää rebaste pakkumisega. Jää, rebased võtsid hülgekihvad ning lubasid tallesaba tuua. Hülgekihvatest tegid jää rebased endale hambad Te vaid vaadake, millised ilusad valged hambad neil on. Aga hüljes vahib sellest ajast peale muudkui veest välja, kardab, et näe, kui jäärebased peaksid sabaga tulema. Nii et pole ta sugugi uudishimulik, tema ootab oma saba, mis ometi kord oleks ükskord üks üle meresaba? Mina poleks selle peale küll tulnud, et ta saba ootab, aga see oleks muidugi päris naljakas, valge sabaga. Hiljem. Ma jäin praegu mõttesse, et kui see ikka valget saba omaks nagu rebase siis jääks vist mõne aja pärast täiesti nälga, sellepärast raske vettinud sabaga kalu taga ajada, mis takistab, igal pool on ilmselt väga võimatu, ta paluks rebaselt oma saba tagasi võtaks. Aga mul tuli üks teine mõte seda juttu kuulates. Kodutu meri, hobust ja kui need lapsed hakkavad otsima raamatust, et kes see merihobu on natuke võõras loom siis võivad sattuda kala peale, mis on umbes kolm sentimeetrit pikk võib mõnel juhul ka 10 sentimeetrit pikk ja mis uhkelt kihvad tema siis saavad olla, mida siis hülged kadestama peaksid. Aga asi on lihtsalt selles, et rahvakeeles kutsutakse meri hobuks Velga morska. See on nagu suur võimus loom, kolm meetrit või isegi üle kolmemees, isased pikad, ümmargused, nii nagu hülgedki. Hästi habetunud nägu on nelja-pikad-pikad, kihvad, kihvad, on need vajalikud selleks, et kui nad toitugejad otsima põhjast siis koogivad nad nende kihvadega lahti. Merekarbid söövad sealt seest siis molluskid ja selleks, et poolteist tonni keret korralikult merekarpidest täis saaks. Selleks toituvad nad ühtejärge tihtipeale 48 tundi. Söövad ära peaaegu 100 kilo toitu, selle aja jooksul ma olen, siis on kõht kõvasti täis, küll siis ronitakse kaldale ja lesitakse seal õige mitu päeva, seni kui kõht tühjaks läheb ja siis hakkab kõik see otsast peale. Ühes saates rääkisid just nendest pärlikarpidest. Ega nende arktika karpide sees ei kasva, pärleid minu teada ei kasva, aga need karp on seal tõesti palju, sest on arvestatud, et need morsad, kes praegu maailmas elavad ja neid ei ole mitte vähe paarsada 1000 peaks olema. Nemad söövad iga päev ära 1500 tonni neid karpe. Nii et neid karpides on tõesti palju olema ja nad peavad kiiresti sigima, et nad otse lõpuks ja morskatel ehk meri hobudel siis kogu aeg toitu oleks. Mina rääkisin oma muinasjutus teile äsja sellistest loomadest nagu jäärebased, need, kes hüljest ninapidi vedasid, aga jää rebastel, neil on ka teine nimetus, nemad on polaarrebased. Nojah, nemad on meie rebaste sugulased natuke kaugelt ka, aga natuke lähedalt ka. Sugulased kindlasti, ja need on huvitavad selle poolest need jää räpased, et talvel on täitsa lumivalged. Nii nagu kõik seal põhjamaal elavad loomad kipuvad olema. Kasvatavad talveks selga uhke hästi koheva kasuka, sest seal on kole külm, miinus 50 60 kraadi, sealse temperatuur olla külma käes, niru kasukaga olla üldse ei saagi ja nad toituvad siis kõikvõimalikest lindudest ja ühesõnaga, seal on tegelikult selline asi, et igale loomale kõlbab söögiks see, mida ta parajasti kätte saab. Isegi väga palju kõikvõimalikke korjuseid seal õhus ei ole üldse baktereid ja miski asi läheb roiskuma ja sellepärast süüakse ära kõik korjused, mida mujal lisasüüa, sest see mõjub tervisele väga puhast. Ja need jäärebased on kummalised selle poolest, et nemad aeg-ajalt lähevad hulka väga kaugele avamerele, ujuvad päris hästi ja lähevad siis avamerele. Ujuma läheb mööda, jääpankasid ikka kaugemale, kaugemale ma ei tea, mida nad sealt otsivad, sest ega seal süüa nüüd erilist lootust midagi leida ei ole, aga seal jääväljade peal on nähtud neid hulka ja seal nad siis oma rebas asju ajavad ja tulevad siis suveks enamasti tundrasse tagasi, kus on siis nende pesapaigad ja kus nad oma pojad üles kasvatavad. Mina olen palju nüüd rännanud peale seda tüvest ära hakkamist ja olen kõike vaadanud ja kõik on silma ees, aga küll on tore ikka, kui nende asjade kohta natuke rohkem tead, kui lihtsalt seda, et sa tead, millised nad välja näevad, see teeb meele rõõmsaks. Ja sellest rõõmsast tujust. Ma kohe laulaksin teile ühe laulu ühest valgest loomast, keda te kõik kindlasti vast kõige paremini sealtkandist teate. Tere, olen nii aru, et vaid püüa on ka lu. Olen ka ruum teis vaid püüa. Kaalu. Ka hülgeid merelinn oma on kurja kiis ja. Ka hülgeid me lin oma on kurja Ki ja. Küll. Ma ka ma olen arr sooja tuppa poole. Harry on küll maha, aga ma olen harjunud soojadu poole var. Jun. Ruude ma ole suurim mööda jääd ja lund vaidlusi. Ruude Ma olen suurim, ta jääd ja lund vaidlu kuusi. Ustanda väli. Värv on valge, Niina. Vustan limu narr värv on valge ninavalgel lumel min ein tai Achi. Val kellumäel min Väina ta jahime jääva. Mina talveund ei maga, ela reaalõ ja naba, mina talveund ei maga? La reaalgus ja. Jää lumi ja tuisk seal Arktikas nagu nakkav. Ma mõtlen seda valget värvi rebane on valge karu on valgelt. Milleks see niimoodi on, kas nad peidavad ennast kuidagi kellelegi eest või? Jääkaru tema valge sellepärast, et tema karvad on õhku täis, õhku täis karv on sellepärast head. Karul lisaks sooja hoidmisele on see kasukas hea meel, sellepärast et ta peab väga palju vees käima. Noh nagu ma rääkisin seal iialgi ei tea, millal on vesi ja millal loba Gordon sul maha ja siis on ta jälle vesi ja kui sa tahad ikka kuhugi välja jõuda, siis pead päris pikalt ujuma, nii nagu jääkaru seda teeb, ta ujub 40 kilomeetrit näiteks maha, enne kui kuivale maale jälle ja õhkudes kasukas aitab sellel raskel karul. Mõni karu kaalub kuni 800 kilo, aitab sel raskel karul siis vee peal püsida, nii et sellepärast on kase valge kasukas ja ja siis on ta hea selle poolest, et kui sa hiilid, kujuta nüüd ette, et sa oled karu ja hiilid jääaugu poole taas hüljest kättesaadav mustjas hüljes näeb sind juba kolme kilomeetri kauguselt, et sa saad tulemus oled katsuse hüljes siis kätte saad, sureksid kohe nälg. Sellepärast Karulad valgena hea juurde hiilida ja mõned jahimehed räägivad, et kui tal ikka väga suur häda käes on ja väga kaua passimist ta katab oma musta ninaotsaga kinni ja on niimoodi üleni valge seal ja augu juures. Nii tark on ta igal juhul väga huvitav järk Georg, sinu mõtte. Noh, et kui mina oleksin karud, see on ka väga huvitav, mõtlesin jääsiil. Valge, see oleks küll põnev, katan nina otsa kinni. Nojah, nende, ma ei tea, miks sa seda kinni peaksid katma, keda sa seal siis hiilida tahad, võib olla näiteks, tahan hiilida piiluma jääkarupesa. Jah. Ja see on huvitav, Georg, kas oskad öelda, et milline on jääkarupesa, kas tal üldse on kodujonn või? Jah, onni, tal ei ole, meie karudeks ole magavad talveund, et seda rasket talve üle elada, neil pole süüa midagi. Jääkarud eriti isased ei maga üldse talveund, nemad hulguvad aasta ringi ringist, seal pole teed õieti talgud kusagil magada, aga kui päris aus olla, väga vähe on neid pesapaiku ja siis tulevad nendesse headesse pesapaikadesse emakarud Ülle, terve Arktika kokku ja seal mõnedes paikades on mitmeid kümneid karusid päris lähestikku leidnud jää vahel õõnsusi, mis talvel lumega kattub ja sinna alla jääb, siis jääkarupesa lumemütsi võlume katuse alla ja seal siis on need emakarud selleks, et sünnitada pojad, sest nagu sa tead, karupojad sünnivad hirmus abitutena suurel mitmesaja kilo laskusel, karul on pojad ainult poole kilo, raskused üleni paljad ja õpivad käima alles kevadeks. Enne nad käia ei oskagi ja noh, selliste karupoegade ilmale toomine kusagil mujal koopas ei ole lihtsalt võimalik. Ja sellepärast emakarud on sunnitud nii-öelda talveunne minema, kuigi see päris õige talveuni seal nüüd ei ole, aga pool uinakonda küll. Mina olen kuulnud, et jääkaru loetakse kõige suuremaks kiskijaks üldse, kes elab meie maamunal, tähendab kasvult kõige suurem? Jah, see on õige küll. Sest ei saanud aru, mõtlesin, et võib-olla kuni 800 kilo raske ja üle kolme meetri kolm pool meetrit pikk ja lõvi ja tiiger, keda me kõiki suurteks peame, on tegelikult temast tükk maad väiksem. Ahjaa, ja ma tahan veel ühte asja selle jääkaru kohta öeldud. Võrreldes näiteks tavalise karuga on temal hästi lühikesed kõrvad ja võrreldes tavalise Karukondemale hästi pehme astumine, sellepärast et temal on karvad ka talla all. Milleks temal neid karvu sinna talla alla vaja? See on sellepärast, et kui sa kogu aeg jää peal, käid jääkülm ja siis võiksid käpad ära külmuda ja sellepärast on neid karu vaja, nad aitavad sooja hoida. Aga teine asi on see, et kui isade jää peal käinud, proovige te seal näiteks käia niimoodi normaalselt joosta, alatasa tikute libisema ja need karvad on hea sellepärast, et need ei lase jääkarul libiseda, kood ninali kukkuda. Huvitav. Ja mul tuli meelde üks väga tähtis küsimus. Kui kiiresti jääkaru juuksed? See on väga tähtis küsimus. Nojah siis vanas oleks kiire vastuse sellele väga tähtsale küsimusele, jääkaru jookseb umbes 40 kilomeetrit tunnis. Nojah, noh siis ma ei lähegi taga võidu jooksma. Aga kui paks ei käes ja siis on, kui seal sellised tonni raskused, karud pealdad saavad? Oi, see on väga paks, see on nii paks ja see sula iialgi ära ja ta ainult kasvab võib-olla isegi tükkhaaval juurde. Põhjapooluse võib-olla ikka võib-olla isegi sadu meetreid jää paksus meie mõistes paks jää, mis on juba 50 sentimeetrit, on seal õhukene jääkirme ainult ja ja ei kannata üldse tõsise jää mõõtmeid väljagi. Ükskord mina mõtlesin, et mis oleks, kui sulataks kõik jää nii lõuna- kui põhjapooluselt ära. Siis targad mehed ütlesid mulle, et ärasust teed, kui sina selle jää ära sulatanud, mis on nii põhja kui lõunapoolusel siis kogu meie kallis, väike maamuna kõigi oma. Jah, nii, see on küll nii, et seal on hirmus kogus vett eriti muidugi seal lõunamandril, milleni kunagi ka välja jõuame. Mõistlikum on vist, et lase jäika olla seal edasi. Aga ma tahtsin, ühtlasi võib küsida, et millest on tulnud see nimi põhjanaba? Miks näiteks mitte põhjendina? Seda mina sinule küll ei oska öelda, aga ma arvan, et me võime lasta lastel välja mõelda, mis pärast seda põhjapoolust on hakatud kutsuma põhja nabaks. Las lapsed kirjutavad meile, annavad oma seletuse, miks nende arvates see asi kannab põhjanaba nime. Läks hästi järele mõtlema, et kas selle Arctic aga on pilt täiesti selge. Oi mis nüüd kõik ei ole loomulikult teada ja ma arvan, et me ei saagi kunagi kõike teada täpselt, miks see kõik nii on, nagu seal on. Aga noh, midagi ma arvan, me saime ikka selgemaks, jälle. Kui te nüüd kodus võtate veel targad ja tähtsad raamatud, siis laotati selle kaardi lauale. Õige joon gloobussi suurite gloobustele hästi hoolega ja mõtlete üle kõik selle jutu, mida täna kuulsite, mis seal külmas paigas on? Ja oma järgmises saates me räägime edasi veel ühest külmast paigast sealsamas lähedal nimeks on pandud sellele paigale, millest Georg tahab rääkida. Gröönimaa ja mina võtan kõik, ka oma jõupingutused, kokkujad järgmiseks saateks jõuda Gröönimaal. Äkki sa võiksid veel laulda seda, seda külma laulda, et natuke soojem hakkaks või ma ei tea, kas ma laulan külma laulu, aga ma tegin, ma ei tea, kas meelepahast või millest ma tegin. Laulud sünnivad imelikest asjadest, tegin ühe laulu. Ühest väikesest ebaõnnestumisest, nagu juttu oli, järgmine saade toimub Gröönimaa teemadel. Ja mina võtsin hiljuti ette, et mina lähen sinna Gröönimaale kohale, uurin täpselt järgi, räägin, kuidas asi on. Jah, ja see laul siis nüüd ongi sellest esimesest ebaõnnestumisest minu raskel retkel. Kui rännuMe hel ilm ja külm ja sombune on ilmselt keegi oodata, ei pea ta aknast sisse pista ja ma tahan veidi puhata. Ärge kartke, olen ja selles kandis ma ei tea, kus poole jääb, siit. Nii ma Samiine mööda kraavid ja kui sealt pöörded seal ongi sulle Gröönimaa maha ja meie käest. Ei, ma jah, olgu neetud, sest ei armasta ligimest ma juba ammu pole söönud vist oma neli päeva. Kui rännuMe, Helmäe sind silm ja külm ja sombune ilm, siis keegi arvata ei tea, et miks ja kus küll suuri. Eks me siis varsti kuuleme, kas teine katse õnnestus, mina jään põnevusega ootama reportaaži koha pealt ja nii head sõbrad, ootame siis vastust tammekännu Jaani küsimusele. Kes ja millal jõudis esimesena inimestest põhjanabale, kes oli see tubli mees või siis esimeseks tublid mehed ja teine natuke naljakas küsimus on see, et miks inimesed teie arvates on hakanud nimetama seda põhjapoolust põhja nabaks kuid ei leia kusagilt vastust, siis mõelge ise välja ja saatke ikka aadressil endisel aadressil Tallinn 200 100 Lomonossovi 21 lasteraadius siilile mulle ja teistele ka. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
