Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossilt vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Kuulad raadio kahte alanud on saade nimega puust ja punaseks, eks, ja nagu igas saates keskendume ka täna ühele laiemale teemale ja Tiimatistele uuringutele ja uudistele selles vallas. Kui oleme tänavusi rääkinud juba geenitehnoloogiast kosmoselendudest ja eelmisel nädalal arheoloogiast, siis tänase saate läbivaks teemaks on loodus ja natuke kitsamalt niivõrd-kuivõrd seda üldse kitsaks teemaks teha saab, sest et neid on siin planeedil ikkagi väga palju pisut kitsamaks teemaks on siis inimese mõju loodusele ja stuudios on sel teemal juttu ajamas raadio poolelt Madis Aesma ja Tartu Ülikooli poolelt siis zooloogia osakonna teadur Tuulset there, tuul. Tere. Millega sa ise viimasel ajal üleüldse siin tegelenud oled? Ma olen seda kõikidelt teadlastelt küsinud, kes on nüüd siin uue hooaja alguses saadetes külas käinud, sest et suvi tegelikult oli ikkagi ju kõik need kolm kuud. Ja Suwema kasutasin väga praktilistele rakendustel kirjutanud siin ühte suuremat grandiprojekti, milleks kevaditi, kui on meil välitööd aega ei ole. Et teadlaste elu ongi selline, et nad peavad ise endale palga nii-öelda kuskilt välja rääkima, et kes tahab midagi suurt suuremat uurimistööd teha, sa pead kirjutama projekti ja siis määratakse talle siis projektirahad ja, ja minul siis kirjutasin ühe suurema Euroopa Liidu rahataotluse. Mis on siis Mariis, Klodowskagi, riis, stipendium järeldoktorantuuris, välisriikides ja, ja mulle on plaaniks siis hakata uurima lindude urbaniseerumist. Kas see tähendab seda, et need linnud, kes meil siin juba linnas elavad, muutuvad veel rohkem linnalindudeks või tähendab see seda, et mujalt tulevad enne mitte linnas elanud linnud ja hakkavad linnas elama, kumb see siis nüüd on? See on isegi peaaegu, et kolmanda nurga alt ma tahaks, tahaksin selgeks teha seda, et mille poolest erinevad need linnud, kes juba linnas elavad, nendest, kes elavad maal, et mis muudab ühe linnu sobilikuks linnaelule. Samamoodi võib siis lõpuks teha ka paralleele ühe maailma kõige paremini urbaniseerunud liigi ehk inimesega. Et inimeste hulgas on ka need, kellele sobib linnaelu ja kellele ei sobi. Ja siis lindude puhul ma tahaksin ka siis näha, et millised on erinevused näiteks iseloomus, agressiivsuses või uudishimus või siis kui, kui suure perekonna nad otsustavad luua linnas elades või maal elades. Või näiteks millised on erinevused immuunsüsteemis, et sellist, sellist asja on praeguseks suhteliselt vähe uuritud, aga samas see on, see on väga põnev just selles selles raames, et see linnastumine on väga aktuaalne teema nii loomade kui kui ka sealhulgas ka inimese seisukoht. Ja linnalinnud, kui nüüd niimoodi amatööri vaatenurgast vaadata tunduvad ikka iseloomulikult olemuselt ju päris erinevad, kui sa võtad näiteks kolm kõige tüüpilisemad lindu, kes kohe meelde tulevad meil kasvõi siitsamast tänavalt, eks ole, varblane, tuvi ja kajakas, nad on ju kõik iseloomult täiesti erinevad. Ja see peab olema mingisugune kummaline, x factor, siis. Siiski kui nüüd võrrelda, eks ole liigisiseselt, et kas linnavarblased on kuidagi erinevad oma maal elavatest sugulastest julgenud äkki on julgemad, äkki on agressiivsemad, sellised iseloomu asju on, on juba natuke hakatud uurima, aga ma tahaks seda teemat just laiendada erinevate füsioloogiliste ja sigimisedukusega seotud tunnuste peale. Ja mitte siis lihtsalt sel teemal, et kas linde ülbemaks, mida ta võib natuke teha nii lindude kui inimeste puhul. Siis see on kindlasti üks üks teema, mida ma tahaksin uurida ja vaadata seda, et kas ta nüüd muudab, muudab selle linna tulnud linnu julgemaks või siis linnas jääb ellu ainult see julgen ülbem lind, et see on oluline vahe just just evolutsioonilist tulevikku silmas pidades. Ka meie tänase saate esimene pikem teema on lindudega seotud ja nagu saate alguses ütlesin, siis tänane selline laiem teema on inimese mõju loodusele ja esimeses teemas juba mõne minuti pärast räägime siin tuul Sepaga, siis sellest, kuidas inimene viis ühte nii raskesse elukeskkonda vintide jaoks veel ühe jubeda surmava liigi juurde ja kuidasmoodi siis need vindid selle uue ohuga hakkama said erakordselt leidlikud, seda võib juba ette ära öelda. Puust ja punaseks. Kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks, täna on stuudios Tartu Ülikooli zooloogia osakonna teadur tuul, säpp ja raadio kahe poolelt Madis Aesma ja räägime inimese mõjust loodusele ja esimese teemaga läheme Meist siit Eestist päris kaugele papagoi saartele, mis asuvad Lõuna-Ameerika mandri külje all vaikses ookeanis ja seal elab siis päris mitmeid erinevat liiki vinte ja ühtedele neist lintidest tekitasid inimesed, siis ei saa öelda, et peavalu see on nagu liiga lahjalt öeldud tekitasid ikkagi surnud oma probleemi inimesed, kes tõid lennukitega saabudes sisse ühe vintide jaoks surmava kärbseliigi. Ja see on üks väga huvitav uurimas, millest ma kuulsin suvel osaledes Austraalias toimunud loomade käitumisuuringute konverentsil ja, ja see lugu oli siis sellest, kuidas vindid vastusena sellele inimese poolt sisse toodud parasiidile arendasid välja uue käitumisviisi, ehk nad hakkasid võtma puude otsast kuajavi puulehti ja ennast nendega hõõruma ja seguajami puulehe ekstrakt mõjub nagu põhimõtteliselt putukad, tõrjevahend, et ja teadlased tegid ka eraldi katseid sellega just võtsid selles ekstrakti sellest lehest ja panid neid erinevates kogustes siis kärbeste juurde ja nägid, et see tõepoolest on nende kärbeste jaoks tõeliselt tõrjuv. Ja, ja see on väga oluline lahendust, sellepärast et, et selle kärbsevastsed, kes elavad siis lindude pesades vintide pesades, võivad sageli tappa isegi kuni 100 protsenti poegadest ehk siis nende nende mõju sellele vindi populatsioonile on tohutu suur. Ja nüüd siis linnud ise leidsid noh, olles nii-öelda selg vastu pesa seina surutud, lahenduse otse loodusest mingisugusel täiesti hämmastaval moel. Ja arvataksegi, et just see mikspärast, need linnud on võimelised välja töötama sellist innovaatilist lahendust on see, et, et just see innovaatilisus on üks võtmesõnu mikspärast, need nii-öelda Darwini vindid või maa Säälikud, kes seal Galapagose saartel elavad seal hakkama on saanud, sest nad on linnud, kes on tulnud kuskilt mandrilt uudsesse elukeskkonda, avastavad seal hunniku uusi, selliseid revolutsioonilisi või hõivamata ökoloogilisi nišše ja hakanud toituma siis erinevatest toiduobjektidest, millele vastavalt on siis kujunenud nende nokakujud, et see on selline klassikaline Darwini evolutsiooniteooria tõestus, et Galapagose ringid ja just see, et nad on tulnud uude elukeskkonda on üks osa sellest, mida on võimalik uus elukeskkonnas toime tulema, on see, et nad on hästi innovaatilised ja nüüd see uus valikusurve, mis tekkis, siine, surmav kärbes on siis jälle nüüd selle innovaatilisuse neis nii-öelda ellu äratanud. Ja vindid on siis ühesõnaga täiesti edukalt ohu seljatanud, vähemalt seniks, kuni siis inimene midagi uut ja õudset sinna sinna juurde toob. Aga nagu ma aru saan, siis seal Galapagose saartel ka teised vindi liigid on tegelikult väga omapärased. Seal on siis selline liik nagu näiteks vampiir, vint, kes siis oma nokaga imeb teistest lindudest verd välja, mis on samuti ainult seal saartel tegutsev linnutüüp. Ja siis lisaks sellele veel muidki Ja kusjuures see lehtedega hõõrumise käitumisviis see ka ei ole mitte ainult ühel liigil, vaid, vaid seda leiti koguni neljal erineval liigil. Et tõepoolest kõik need liigid on äärmiselt leidlikud. See tähendab siis, et no see innovatiivsus ongi üks näide jällegi tegelikult ju Darwini enda evolutsiooniteooriast, eks ole, et kui sa oled ikkagi tõesti sellises täbaras olukorras, nagu need vindid erinevad vindiliigid seal saarte peal on, siis, siis hakkab ikkagi lõpuks pead tööle, et kui me oleksime kõik sellises tohutus mugavuses pidevalt elanud aegade algusest saadik, siis tõenäoliselt ei oleks ju meid, inimesi, eks ole. Jah, või on siis küsimus on nüüd selles, et kui palju nüüd on see siis see keskkonna põhjustatud leidlikumaks muutumine või on siis see, et seal jäid ellu ainult need kõige leidlikumad, et kui mujal võib-olla ei ole see surve nii tugev, et need nii-öelda lollid välja sureksid, et siis siis sellistes ekstreemsetes elukeskkondades lihtsalt lihtsalt ei jää ellu, kui pole seda leidlikkust ja, ja selle tulemusena siis muudkui iga järgnev põlvkond valitakse välja ainult nende kõige-kõige targemate seast. Ja nüüd selle konkreetse kahjurite lehtedega hõõrumise abil tõrjumise meetodi on siis Darwini vindid välja arendanud kusagil viimase 50 aasta jooksul, eks ole, Stad siis esimest korda neid parasiite nende vintide peal just nimelt avastati need ikkagi suhteliselt kiirelt on see käitumismall nendesse sisse programmeerunud. Jah, ja sellised väga kiired revolutsioonilised muutused on teadlaste jaoks nagu tõeline selline kullaauk, seda on väga põnev uurida, et sellised käitumuslikud, revolutsioonilised muutused võivad toimuda nii lühikese aja jooksul, aga üks parandus siin sinu väitele, et nad nüüd on sellest kärbsed päris jagu saanud, et päris nii hea see lugu kahjuks ei ole, et et kindlasti sellel meetodil on väga oluline mõju, et nende elu üldse võimalik oleks, sest 100 protsenti poegade suremine, et see tähendaks, et et see, need vindid sureksid välja väga kiiresti, et see on natuke mõju, aga inimene peab siiski ka aitama oma oma nagu pahandust likvideerida, sellepärast et et ilma inimese sekkumiseta nüüd sellesse, sellesse olukorda ikkagi see võib intidele väga kurvalt lõppeda, et ongi, praegu käib töö selles osas, et et ikkagi proovida ka inimese abiga seda kärbest sealt loodusest kõrvaldada. Selge see jah, kui me oleme ise pahanduse põhjustanud, siis on ainult loogiline, aitame seda lahendada ka. Aga kas, kas vint üldiselt meil Eestis elavad vindid, kas vint üldiselt ongi siis kuidagi noh, erakordselt nupukas lind selliste väiksemate laululindude seas. Ma neid Euroopa Clintonit küll mingiteks eri nutikateks lindudeks nimetatakse, et ma ise olen roheminte uurinud Eestis ja mulle on nad jätnud küll suhteliselt selliste tuimade ja juhmide lindude mulje, et näiteks kasvõi see, et mul õnnestub neid talviti võrkudega kinni püüda, et see juba näitab näiteks varblane, jää sinna võrku niisamagi kergesti või, või siis ka tihane, et aga vinti on küllalt lihtne püüda. Et just ongi see, et sõltuvalt sellest, et mis elukeskkonnas see lind on, et kas või seesama, mis me alguses rääkisime nendest linnalindudest, et kas nad on pidanud muutuma nutikamaks, kui, siis nende maal elavate liigikaaslased, sama sama olukord, et uued uued tingimused nõuavad uudsete kohastumustega teket, et kui need lindid on siin kogu aeg samades tingimustes elanud, siis ei ole neil olnud põhjust nii-öelda väga nutikaks kujuneda. Kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks, rääkisime siin just Tartu Ülikooli zooloogia osakonna teaduri tuul Sepaga, sellest, kuidas Galapagose vindid on siis tänu sellele, et nende elu on raskeks tehtud, inimeste poolt nutikamaks muutunud. Ja sellest siis samuti mõne sõnaga, kuidas meie, Eesti rohevintide elu on mõnevõrra lihtsam, kuna nemad on selle tõttu siis ka juhmimaks jäänud, kuid see loomulikult ei ole selle teema otsene kokkuvõte. Järgmisena räägime tänases loodussaates, mille peateemaks on siis inimese mõju loodusele juba sellest kuidasmoodi, mõningatel liikidel on ikkagi oluliselt halvemini läinud ja kuidas nad on siis üldse siit planeedilt ära kadunud, kuuled raadio, kahtlejad. Kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks, tänaseks teemaks on inimese mõju loodusele ja stuudios on Madis Aesma ning Tartu Ülikooli zooloogia osakonna teadur tuul Sepp, rääkisime siin natuke aega tagasi sellest kuidasmoodi kohanevad eluga Galapagose saartel nutikad vindid, et siis enda väljasuremisele parasiitide tõttu vastu astuda. Ja, ja teine teema on siis seotud väljasuremise ja sellega siis nüüd tegelikult on hakatud ikkagi erinevate liikide väljasuremise põhjusi ümber vaatama. Siiamaani palju räägitud sellest, et ikkagi erinevate elukeskkondade kadu on üheks suureks süüdlaseks, samuti siis see, et inimesi tuleb juurde. Aga nagu ma aru saan, siis invasiivsetest liikidest tuul on siiamaani ikkagi oluliselt vähem räägitud. Põhjusena. Ja et ongi see, mis on nüüd viimasel ajal võib-olla kõige rohkem kõlama jäänud, on see, et liikide väljasuremist põhjustab kliima või siis inimkonna kasv inimkonna tarbimisharjumused. Et selleks, et loodus jääks muutumatuna püsima ja, ja need looduslikele liikidele liiga ei teeks, peaksime kõik hästi keskkonnasõbralikult elama ja inimkonda peaks kohe drastiliselt vähendama ja nii edasi. Aga reaalselt on jäetud märkamata see, et mis tegelikult on põhjustanud viimase 500 aasta jooksul peamiselt liikide väljasuremist. On teada, et umbes paarsada liiki on viimase 500 aasta jooksul välja surnud ja valdav enamust neist liike on välja surnud saartel ja Austraalias saartel või siis Austraalias ja mis on nende väljasuremise põhjuseks, on on see, et on sisse toodud võõrliigid kes siis kas on siis kohalikele liikidele konkurentideks näiteks kas või nagu ameerika naarits on siis Euroopa naaritsal Eestis konkurendiks või siis söövad nad härra kohalike lindude munad üks nagu rotid ja kassid paljudel saartel, näiteks Uus-Meremaal, see, kus on palju maas pesitsevaid linde, kes lihtsalt ei ole kohastunud selliste kisketega toime tulema või siis väga suur probleem on ka just putukad. Kärbetest rääkisime samuti sääsed, kes võivad kanda erinevaid viirushaigusi, näiteks linnu, malaaria, et mis on, mis on tohutu mõjuga olnud näiteks Havai saartel või Kariibi mere saartel. Kohalikele lindudele. Aga nende invasiivsete liikide kohalejõudmise taga on ikkagi ju inimene, nii et tegelikult võib nii öelda, et noh, inimene on nende liikide, kes siis saartelt ja Austraaliast on kadunud väljasuremise kaudne põhjus ta ikkagi. Kindlasti ja, ja tegelikult ongi just see selle loo ideed, et inimene on muidugi põhjus ja inimene peab selle põhjusega tegelema, aga me peame selle põhjus õigesti sõnastama, et me ei saa öelda, et et nüüd see, et me kõik hakkaksime elama mingisugustes ökokogukondades loodust kuidagi päästaks, oluline on see, et me lihtsalt ei tassiks neid võõrliike ühest kohast teise, sinna, kus loodus nendega ei ole harjunud toime tulema. Tegeleda tuleks selle probleemi tõelise põhjusega, et üks üks näide, mille kohta ma lugesin, on see, et et paarkümmend aastat tagasi hakkasid Kesk-Ameerikas konnad järjest välja surema ja tol ajal oli üks populaarne keskkonnaprobleemidega tegeldi, oli osooniaugud, millest, millest tänapäeval peaaegu üldse ei räägita. Nüüd selgus, et see probleem ei ole nii suur, kui arvati ja need osooniaugud kassasid ise kinni. Aga arvati, et just see osoonikihi hõrenemine on põhjustanud suurema UV-kiirguse ja nüüd konnad, kellel on selline õrn nahk, et on sellepärast hakanud välja surema. Aga nüüd hiljem selgus, et tegelik põhjus oli lihtsalt üks sisse toodud seenhaigus, mis konnasid seal tappis, et kui kui ei teata tegelikku põhjust ja kui ei tegeleta tegeliku põhjusega, siis ei ole võimalik seda liikide väljasuremist mitte kuidagi peatada. Et nagu kui ma käisin just Austraalias sel suvel, siis oli seal hästi hästi oluline oli see, et piiril kontrolliti kõik üle, et ega ei oleks mitte mingisuguseid võõrliike kaasas, kuni sinnamaani, et kingatallad vaadati üle, et ei oleks mulda, milles võiks olla mis iganes seeneeoseid, mis, mis on Austraaliale võõrliigiks, et, et see on see, millega tuleks tegelikult tegeleda, mitte mitte rääkida sellest, kuidas kliimamuutus loomade väljasuremist põhjustab. Ja sageli võib ikkagi olla siis ka see, et inimene lihtsalt ei tea, et ta võib pelgalt lihtsalt rännates ühest riigist teise, ühest maailmajaost teise, nii palju kahju teha. No täpselt, et näiteks me võime ju arvata, et, et sa ei võta, eks ole, mingit looma kaaselt siis järelikult see võõrliik ei transpordi jaganud. Sa käisid näiteks, sa käisid näiteks, eks ole, siin Eestis metsas, lähed Austraaliasse ja ongi jama majas. Kui sa näiteks ütleme samade kummikutaldade peal midagi, siis ütleme teoreetiliselt sisse viia. Täpselt, et näiteks viirused on, on selline asi, mida me ju ei tea, kas me kanname endaga kaasas või mitte. Aga ometi on need samamoodi käsitletavad võõrliikidena, millega loodus ühes kohas võib-olla kohanenud ja teises kohas võib see olla täiesti hävitava mõjuga. Ja meie puhul on siin ju tegelikult väga konkreetne, analoogiline näide olemas selle näol, et praegusel hetkel möllab ikkagi metsades selline haigus nagu Aafrika seakatk ja meie oleme ju ise tegelikult Aafrikast väga-väga kaugel kuidasmoodi see siis siiani olnud, kas samamoodi ikkagi otseselt ainult inimese abiga ilmselt küll, sest et ega siga ju üle Vahemere seal tulema ei hakka. Ja see on täpselt samamoodi inimesi sisse toodud nii-öelda võõrliik, et algselt on seakatk viirus pärit Sahara lõuna poolt Aafrikast, kus, kus kohas ta on, on põhimõtteliselt looduses kogu aeg olemas olnud ja nakatab seal kohalikke metssigu ja tüügassigu ja ja ta ei põhjusta seal üldse nendel kohalikel liikidel mingit suremust. Kohalikud Sead on selle viiruse suhtes tolerantsed, ta elab nendega koos, aga ei põhjusta mingit haigust. Aga kui inimesed tõid sinna esimest korda mõnisada aastat tagasi kodusead sisse, siis see viirus leidis uue peremehe. Aga see kodusiga tema ei ole miljonite või sadade tuhandete aastate jooksul selle viirusega kohastunud, tema jaoks oli, oli ta lihtsalt tohutult surmava mõjuga ja, ja sealt see haigus siis hakkas sealt vaikselt edasi tulema, et näiteks Portugali või Euroopasse jõudis ta kõigepealt kuuekümnendatel aastatel ja vähehaaval hakkas siis siit ida poole tulema. Ja just just portugali jõudiski alguses, ühesõnaga siis ta tuli ka laevaga põhimõtteliselt vä? Ja, ja kindlasti tuli ta laevaga ja ta siis sellest sai alguse seal Aafrikas, siis kodusiga sinna sisse toodi, mis kah väidetavalt Aafrikas sai alguse sellest, et seal mingisugune haigus tappis kõik lehmad ära ja mõeldi siis, et aga toome sisse sead, hakkame sigu kasvatama, et sihukesed inimeste otsused võivad väga-väga pikaajalisi ja ootamatuid tagajärgi kaasa tuua. Ja nüüd, kuna meie enda metsade jällegi ei ole noh, samamoodi selle haigusega kohastunud nagu näiteks aafrika metssead on, siis on see ringiga jällegi jõudnud läbi portugali kodusigade ja teab kelle siis jällegi kohalike metssigade, nii kus seal jõudnud uuesti jällegi kodusigade oli, nii et see on selline päris õudne karusselle ausalt öelda. Jah, et viirus, viirus elab seal, kus tal parajasti võimalik elada on, aga noh, see parasiitide peremeeste suhe on selline, et kui see on evolutsiooniliselt olnud aega paika loksuda, siis see parasiit tegelikult ei taha peremeest ära tappa, sellepärast et kui ta sureb ise ka, et tal ei ole võimalik edasi levida, et temal oleks just oluline see, tere, Mess elaks rõõmsalt edasi ja saaks seda parasiidi levitada, et et tegelikult see, mis võib-olla nüüd põhiliseks Euroopas kasutatavaks lahenduseks on seakatkuga võitlemisel, et kõik sead lihtsalt maha tappa see kogu ports. Et see ei ole võib-olla nagu pikaajaline lahendus. Aga teema kokkuvõtteks siis tõesti kõige olulisem on ikkagi see, et me inimestena mõtleksime selle peale rohkem, keda endaga kaasa võtame, kust kohast ja mida me nende kaasa võetutega liikidega siis kõige pisematest bakteritest, kuni päris suurte kodu loomadeni seal ikkagi tegema hakkame seal, kuhu me läheme. Maran. Puust ja punaseks. Kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks, stuudios on Tartu Ülikooli zooloogia osakonna teadur tuul ja Madis Aesma ning me räägime täna siis inimese suhtest loodusega, täpsemalt sellest, kuidas inimene mõjutab loodust ja oleme siin rääkinud juba invasiivsete liikide kaasa toomisest ja oleme rääkinud sellest ka kuidasmoodi, siis loodus mõnel puhul on suutnud inimese tooduga hakkama saada ja kuidas mõnel puhul ei ole järgmine teema, nüüd puudutab ühte suurt suurt kiskjat, kes elab meist kaugel põhjas, täpsemalt siis jääkaru ja seda kuidasmoodi jääkaru saab hakkama olukorras, kus siis merejääd jääb järjest vähemaks, aga no ma ei tea, kas mäletad seda merejääd järjest vähemaks jääb, saab ikkagi otseselt inimese süüks. See on jah, selline teema jälle, mille üle võib, võib päris pikalt vaielda, et kas see kliimamuutus on inimese põhjustatud või mitte, et põhimõtteliselt kliima varieeruvust on ju võimalik geoloogiliste andmete põhjal uurida ja on näha, et, et see kliima on varieerinud ka meie minevikus päris suurtes ulatustes, aga see, et inimene keskkonda ikkagi ikkagi võib mingil määral mõjutada, see on kahtlemata kahtlemata tõsi ja mina ütleks selle koha peal, et parem karta kui kahetseda, et kui meil on võimalik valida keskkonnasõbralikumad tehnoloogiat, siis me peaksime need ka valima ja, ja võib-olla tõesti proovima kontrolli all hoida seda süsiniku õhkupaiskamist. Aga see küsimus, et kas see kliimamuutus nüüd neid jääkarusid just mõjutab, on, on muidugi jälle omaette teema et, et see on jälle selline hästi hästi hea tuua selliseks inimeste tähelepanuäratavaks. Näiteks, et näiteks ka minu Facebooki seinale jõudis pilt nälginud jääkarust teravmägedel ja selle siis teatega, et kas keegi veel julgeb kliimamuutusi eitada. Et et selline paanika tekitamine võib-olla ei ole päris asjakohane, et esiteks Teravmägede jääkarupopulatsioon on näidatud, et see on tegelikult küllaltki stabiilne ja ilmselt leidub igas populatsioonis hetkel paremas ja halvemas seisus isendeid, et kui sa nüüd võtad pildid sellest konkreetselt nälginud isendist, ütled, näed, kui halvasti asjad on need, siis siis see võib-olla ei ole nagu päris teaduslikult objektiivne. Ja teiseks on ka uurimusi, mis näitavad, et näiteks võrreldes eelmise sajandi keskpaigaga on jääkarude olukord praegu päris hea, et näiteks küttimine on vähenenud ja, ja hoitakse see kontrolli all, et jääkarude küttimiseks kindlasti on selleks luba vaja. Teravmägedel, ma tean, on vist niimoodi, et kui sa seal ringi liigud asulast välja lähed, siis siis ilma tulirelvata ei tohi lahkuda, sellepärast et jääkaru võiksin rünnata ja siis ei ole midagi muud teha, et noh, nii palju neid enesekaitseks päris kindlasti lastest, et on üks ohtlikumaid kiskjaid. Aga mis neid jaaguar puudutab, siis vähemaks neid on ikkagi jäänud, nagu ma aru saan, ja nad on hakanud sellest ajast siis kui populatsioon kahaneb vähemalt ühes kohas, siis kummaliselt käituma ja otsima muid asju, mida süüa. Ja et kahtlemata on selge see, et jääkate on polaaraladel vähenemas ja see jää nii-öelda maksimum ulatus muudkui muudkui väheneb, aga Pepe meeles pidama seda, et jääkaru ei toitu mitte siis selle pideva paekihi peal, vaid tal on just oluline see jääservaala, kus ta saab selle hülgega näost näkku kokku saada. Kindlasti, kui kohatise jää taganeb, siis tekib seal siis teisel pool jälle seda jää serva juurde, et see ala, mis varem oli siis nagu selline pidev kattev jää, siis on nüüd muutunud servaalaks mille tulemus on see, et kohati ilmselt jäägorde populatsioonid tõepoolest vähenevad, et kui võetakse nüüd ette üks konkreetne populatsioon seal, kus jääkate on vähenemas, siis kahtlemata on jääkarud seal kehvas seisus. Aga, aga võib-olla, kui vaadata nüüd kogu jääkorda populatsiooni, siis mujal neid neil ilmselt läheb päris hästi. Näiteks üks hiljutine uurimus oli, kus näidati, et neil on olemas tõendid 120000 aasta tagusest jääkaru fossiilist, et nad olid juba olemas 120000 aastat tagasi ja selle ajavahe sisse jääb kolm-neli sellist väga sooja jäävaheaega, kus isegi oli selliseid aegasid vahepeal, kus näiteks suviti Arktikasse jagada täielikult kadus, et ainult ainult talviti oli jääd ja jääkarud on selle üle elanud, et et on suhteliselt vähetõenäoline, et nüüd just see kliimamuutus võiks olla olla see põhjus, mis tänapäeval jääkarudel nii-öelda vaiba alt tõmbab, et kui siis midagi muud jääkarude olukorrale tuleb kindlasti tähelepanu pöörata ka jälle, nagu ka selle eelmise teema juures oluline on leida siis see koht, kus me tegelikult saame jääkarude heaks midagi ära teha, et ma lugesin ka, näiteks president Obama külastas hiljuti Alaska linnasid, et juhtida tähelepanu, kui, kui oluline on tegeleda kliimamuutusega, aga, aga peaks võib-olla hoopis küsima, et kas see on ikkagi see asi, millesse peaksime oma energia ja ressursid suunama või on see hoopis midagi muud, millega me saaksime otseselt rohkem kasu tuua. Kui siin veel paralleeli tõmmata selle esimese teemaga rääkisime nendest vahvatest Galapagose vintidest, siis jääkarud, mis iganes selle kõige põhjuseks on, mis seal Arktikas toimuv on ka hakkamas siiski kohanema, on nüüd leidnud endale muid variante siis kuidasmoodi toituda sellises olukorras, kus neid hülgeid ei ole võimalik kätte saada, nad on hakanud siis näiteks mõnel puhul mune sööma, eks ole, linnumune. Ja ühes konkreetses olukorras on siis ka näide sellest, kuidas delfiin ujus liiga kaugele põhja ja siis jääkaru tõmbas ta veest välja ja sõi ära, nii et näide sellest, et ikkagi, kui kuidagi ikka ei saa midagi, ikka saab, see tuleb ka nüüd jääkarude maailmast. Ja et maismaal nad peavad lihtsalt leidma endale mingid toiduallikad ja üks asi, mis nad võivad võtta toiduallikaks ongi siis inimeste prügikastid, mida on siis näiteks ka Alaskal on hakatud välja, paneme siis jääkaru kindlaid prügikaste, et et just vähendada seda inimese jääkaru kokkupõrkevõimalusi ja noh, ega see inimese toit tegelikult karule hea ei ole ka. Et samamoodi võib öelda, et ega ta inimesele ka hea ei ole see, mida me kõike, seemet ühes kohas Ameerikas ma nägingi sellist silti, kus oli öeldud, et ärge andke metsikutele loomadele inimese toitluse, põhjustab neil rasvumist kiirenemist südamel, kui et jätke see toit inimestel ealisele. Selle loo mõte Kuulad saadet puust ja punaseks, stuudios on tuul Sepp, Tartu Ülikooli zooloogia osakonna teadur ning Madis Aesma ja tänane neljas teema siin. Inimese ja looduse suhet puudutavas saates jõuab tagasi taas lindude maailma eetris mõni minut. Puust ja punaseks. Raadio kahes on käimas saade puust ja punaseks, stuudios on Tartu Ülikooli zooloogia osakonna teadur tuul Sepp ja Madis Aesma ja täna oleme rääkinud siin inimesi just loodusele ja nüüd viimane teema nendest, mida oleme siin läbi võtnud, on vast selline, mille puhul on äkki isegi kõige lihtsam kohe ise midagi ära teha, sellepärast et see räägib plastiku, prügist ja ookeanides satub praegusel hetkel siis nii palju plastikut, mis on kõik loomulikult inimese kätetöö. Et 90 protsenti merelindudest sööb endale seda plastikut sisse siis mingisugusel kujul ja arvatakse, et aastaks 2050 on siis olukord selline, kus kõik merelinnud, kes planeedil maa elavad, söövad sisse plastikut ja noh, tegelikult see ikkagi lihtne, kuidas me seda olukorda parandada saame hulgast, et lihtsalt katsume vähem plastikut plastmassi tarbida, katsume seda paremini taaskasutada, see peaks olukorra ikkagi silmnähtavalt paremaks tegema. Ja ja minu meelest see oligi nii-öelda positiivne pool selles kurvas uudises oli see, et teadlased leidsid selge korrelatsiooni või seoses selle vahel, kui palju inimesed plastikud toodavad ja kui palju linnud seda sisse söövad. Ehk siis tegelikult on täiesti meie võimuses kontrollida seda, et kui palju linnud seda plastikut sisse söövad sellega, et me lihtsalt proovime takistada selle plastiku jõudmist merre või, või nende lindude elupaikadesse, et praegu ongi näha, et kõige suuremat plastiku kontsentratsioonid on, on lähistroopilistel aladel kalda lähedal, tiheda inimasustusega piirkondades. Ja, ja seal ilmselt on ka see majanduslik olukord selline, et inimestel ei ole võib-olla aega, jõudu ja võimalusi mõelda nii palju keskkonnaohutuse peale, et nemad peavad keskenduma sellele, et ise ellu jääda. Aga kahtlemata majandus areneb kar sellistes riikides ja inimesed saavad jõukamaks ja neil tekib võimalus hakata mõtlema ka keskkonna peale ja, ja võib-olla proovima eelistada selliseid keskkonnasõbralikumaid, pakendeid ja, ja võib-olla ka taaskasutusega tegelema, et selle mõju võiks olla lindudele väga-väga positiivne. Aga see päris naljakas või traagiline, tragikoomiline isegi ju tegelikult, et et looduslähedus ja lihtsus maksab ikkagi rohkem kui selline, noh nii-öelda põhimõtteliselt riidest kott maksab ikkagi palju rohkem kui kilekotid. Ja ka näiteks võimalik on ka selliseid kilekott, eks ole mitu korda mitu korda poodi kaasa võtta, selle asemel et ta kohe ära visata, et ma enda peal ka näen, et kodus olles mõtled, et ta ei viitsi seda kilekotti otsima hakata, aga poes iga kord kahetsed, kui pead selle selle kilekoti sealt ostma. Tegelikult võib-olla ongi üks asi, mis inimestele võib-olla selle asja lihtsamaks teeks, oleks see, kui kilekotid maksaksid poest. Tippige rohkeni ütleme tõesti viie euro kanti või midagi taolist. Jah, et kui see tõestimise, kas riidekott oleks palju odavam või siis või siis inimene oleks lihtsalt motiveeritud selle selle kilekoti kodust kaasa võtma, sest selle uurimuse järgi on ka igasuguseid kilekotid ja pudelikorgid ja tehiskangakiud, need peamised asjad, mis seal, mis seal nüüd meres ringi ujuvad ja, ja lindude kõhtu jõuavad ja need teravad plastiku servad võivad lõhkuda neile organeid ja kui see magu on neil plastikut täis, siis neil nii-öelda päris toitu kõhtu enam ei mahu ja neil tekivad energeetilised puudujäägid ja, ja nii edasi, et see, see mõju päris suur olla, et ongi näidatud, et kõige suurem mõju ei ole mitte seal, kus seda plastikut on kõige rohkem vaid seal, kus linde on kõige rohkem, ehk siis lähistroopilistel aladel on kõige rohkem plastikut. Aga, aga kõige suurem mõju on India-Vaikse ookeani Atlandi ookeani lõunaservadest, kus üldiselt nii, et elukeskkond on hästi puhas ja mõnus lindudele. Aga kuna see plastik on nüüd ka sinna jõudnud ja neid linde on seal nii palju, siis siis just see seal tekib see kriitiline, kriitiline kokkupõrke koht, kus see plastik võib lindude elu kõige rohkem mõjutada. Ja plastikut erinevates vormides on ikkagi päris meeletult ka räägitud ikkagi sellest, et vaikses ookeanis oli konkreetselt vist kas Texase osariigi suurune selline hõljuv plastiku sodist kogunenud saar umbes meetrice või kaks vist merepinnast allpool, selline selle meeletu suur suur kängar lihtsalt ja kui nüüd tootmist vaadata, mis on selles uudises, mis lindude ja plastiku suhtest räägib, välja toodud, siis põhimõtteliselt on ikkagi niimoodi, et iga 11 aastaga plastiku tootmine kahekordistub ja see tähendab siis seda, et järgmise 11 aastaga. Me toodame juurde nii palju plastikut kui on seni toodetud plastiku leiutamise algusest saadik, aga tuul kas ja mil määral see plastiku ja lindude elu probleem meil siin Eestis, no ütleme, Läänemere näitel üldse olemas on, sa, sa rääkisid siin seda, et ikkagi noh, sellised subtroopilised maad on need, kus on probleemid suured vaikse ookeani lõunaosa, aga Läänemeri. Nüüd ega Läänemere suhtes ega siin midagi head selles mõttes ei ole, et on üks reostunumaid meresid üldse maailmas. Aga jah, aga, aga siin on just tegemist pigem sellise põllumajandusreostusega kui siis selle plastikureostusega, sellepärast et, et meil ikkagi seda, et nüüd konkreetselt prügi visatakse, visatakse merre, mure on ikkagi ikkagi vähe, et meie põhiline reostus jõuab, jõuab jõgedega just sellist põllumajandusaladelt merre, et, et ma arvan, et plastiku probleem ei ole, ei ole nüüd meie lindudele nüüd nii suureks ohuks kui, kui, siis võib-olla just seal just seal lähistroopilistel või siis ka päris lõunapooluse lähedal elavate lindude jaoks. Et meie lindudel on, on rohkem muud mured. Aga see tähendab siis seda, see põllumajanduslik saastumine, et noh, näiteks on kusagil viljapõld, talunik viskab sinna peale väetist ja sisseväetis kuidagiviisi vihmaveega, satub jõkke ja siis satub sealt kemikaalide näol merre siis linnule kas see väetis põhimõtteliselt on, siis mida tähendab see põllumajanduslik reostus või midagi muud? No ma ütleks, võib-olla väetis on ühelt poolt see, mis põhjustab selle selle merest, sellises noh, mõjutab kalu võib-olla kõige rohkem, kes on jälle merelindudele toiduks, selline liigtoitelised tekitab selliseid surnud tsoone, kus hapnik on vetikate ja bakterite poolt ära tarbitud ja kalad ei saa seal enam elada. Aga lisaks väetistele on ilmselt ka probleemiks igasugused mürgid, pestitsiidid, taimemürgid, et mis kuhjuvad just, mida kõrgemale toiduahelas lähed, et seda, seda rohkem need igasugused mürgid nendes organismides kuhjuvad ja nüüd need meremerelinnud näiteks kotkad või kajakad või, või kes on siis need nii-öelda tippkiskjad seal? Mereökosüsteemis on siis need, kelle organismides need mürgid lõpuks kõige rohkem kogunevad, sellepärast et nemad, nemad söövad ära kõik need kalad, kes on söönud ära kõik need, kõik need väiksemat, igasugused mere väikesed, kes siis kes siis niimoodi ja nende organismidest siis muudkui muudkui need mürgiained kontsentreeruvad järjest suuremates kogustes. Kas meie merelinnud siin Läänemere ääres, kas neist keegi on päris päris tõsiselt ka ohustatud momendil? Selle kohta mul praegu täpseid andmeid ei ole, aga, aga kindlasti on see võimalike teadustöödest järgi vaadata, et selliseid väljasuremisohus lindusid. Minu teada on, meil siin Läänemerel ei ole, aga on selge see, et osadel lindudel läheb meil paremini kui teistel ja nendel, kellel liiga hästi läheb, need hakkavad meid jälle segama, nagu, nagu näiteks kormoranide ja, ja neid, kellel halvasti läheb, neid me siis proovime rohkem rohkem kaitsta ja, ja kontrollida nende elu. Ikkagi selline looduse valitseja teema on meile praeguseks hetkeks 21. sajandi alguseks päris sügavale sisse kodeeritud. No mõnevõrra on selles mõttes Meie kohustus, sest meie oleme selle maakera niimoodi segi keeranud, et pannud looduslikku keskkonda, aineid, mis seal muidu ei olnud viinud liigid kõiki nendesse erinevatesse keskkondadesse, kus, kus kohalikud liigid ei ole nendega kohastunud, et kui sa oled selle nii-öelda supi kokku keetnud, et siis pead sa ise selle ära ka sööma, et, et see meile selle kohustuse tegelikult paneb. See võtab päris hästi kogu tänase saate kokku kaasa siin raadio kahes saates puust ja punaseks. Rääkisime siis inimese mõjust loodusele. Stuudios olid Tartu Ülikooli zooloogia osakonna teadur, tuul Sepp ja Madis Aesma. Suur aitäh sulle, tuule, et aega leidsid raadio kahte tulla ja sellest kuidasmoodi siis inimene loodust mõjutab. Ja millised kummalised arengut sellega võivad mõnikord kaasas käia. Rääkida.
