Täna, viiendal oktoobril on rahvusvaheline õpetajate päev  idamaine tarkus. Iva ütleb, et õpetaja tuleb siis, kui õpilane on selleks valmis. Aga see ei käi eriti Meie tänapäevase koolimudeli kohta. Meie kool on paraku nagu vabrik, millest toodetakse  kirjaoskajaid ja üldharitud kodanikke olenemata sellest,  kas neil on õpihuvi või pole seda mitte. Eks õpihuvi ja uudishimu saab küll inimestes  ka läita, aga see tule tegemine on üks peenike värk,  suisa kunsttükk. Eriti, kui puud on märjad. Mida kõike siis tule läitmisel hakatuseks algude vahele ei panda. Muuhulgas ka lõike meie saatest. Nimelt kasutavad mitmedki õpe meie saadet  ka koolitundides ja osooni meeskonnal on üksnes hea meel. Kui meie tööst on ka niisugust kasu. Täna näiteks läheb käima terve sari lugusid elust Arktikas. Olete vaatamiseks valmis? Kes ei ole vahetagu kähku kanaleid Need eestlasest polaarseikleja Timo Palo kaadrid  üliekstreemsest põhjapooluse retkest ajendasid osooni  Arktikasse minema kohta, kus Timo kahekuune ekspeditsioon  lõppes ning kus töötavad ka eestlastest Arktika uurijad. Teramägede saarestik inglise keeles vabad endise nimega  Spitsbergen asub Eestist 2000 kilomeetri kaugusel. Pooluseni jääb siit veidi üle 1000 kilomeetri. See on põhjapoolseim koht maailmas, kuhu viib regulaarne lennuliin. Lennujaamas kohtame aga esimest jääkaru. Longeri linna jõudes otsime üles väärtusliku reliikvia. Tule vana mõis. No. Välja tuleb vist siit alt mahu. No vot, see ongi üks nendest kuulsatest süstadest  millega te sealt põhjapoolselt tulite, jah. See on üks neist, jah. Ja sellesama süstaga te vedasitegi siis selle toidukraami  kõik kaasa. Kõik kõik vajamine oli siin, nii varustus,  toidukraam, absoluutselt kõik eluks vaja minema kaheks kuuks. Ja lõpuks aerutasid siis sellega kuni teramägedeni välja  ja see viimane ots oli, oli siis kusagil. Neli-viissada kilomeetrit aerutamist mööda lahtist,  et siia kinnitasid siis need veorihmad rakmed siis,  kui me suuskadel olime. Ja siis, kui me süste istusime, hakkasime aerutama,  siis me panime ta lihtsalt siia siia teki peale kinni. Need asjad on siin lisaks sellised koormarihmad,  sest meil väga palju varustust oli algselt üldse väljas teki peal,  sest see kokk pitt oli täis, need, need kuivkambrid olid  täis ja see ei mahtunud lihtsalt ära, et seda oli kuskil seal. 160 70 kilo, stardi hetkel. Timo Kinnessi rekordite raamatusse läinud polaarretkest  ja tema teadustööst Arktikas räägime edaspidi. Kõigepealt tutvume linnaga. 2500 elanikuga longerbeen on maailma üks põhjapoolsemaid inimasulaid. Tegu on Norra halduskeskusega teravmägedel,  kus asuvad teravmägede omavalitsusasutused  ja kuberner. Vaatamata kohati ekstreemsetele, ilmastikuoludele  ja faktile, et poole meetri sügavusel algab igikelts,  näeb linn välja üsna tavapärane. Olemas on lasteaed, kool, poed, kirik, restoranid  ja hotellid. Teedevõrk on umbes 50 kilomeetrit. Kinnisvaraarendus käib longer benis hooga  ja uskuge mind, need korterid ei ole siin mitte odavad. Aga vaadake siia, see on üks tavaline korter,  maja, trepikoda ja kõikide selle maja elanike jalanõud on  täpselt siin. Miks see nii on? See on sellepärast, et Longerben oli kunagi ainult  kivisöekaevurite linn ja kõik need tolmused,  kivisöekaevurid pidid oma jalanõud, sin ära võtma  ja traditsioonist. On see komme siis kestnud siiamaani? Teravmägede muuseumist saab aimu, millistel põhjustel  inimesed üldse nii kaugele põhja elama on tulnud. Kujutage ette, milline töö oli vanasti vaalapüük. Kõigepealt tuli see suur vaal merest kinni püüda,  siis tiriti see me paadiga rannikule kaldale,  teda ei jõutudki tuua. Siin võeti temalt nahk maha ja koguti suurte tükkidega kokku vaalarasv,  mis siis toodi rasvasulatus ahjudesse ja siit saadi kätte  väärtuslik vaalaõli. Seda meining ist most importnetive. And her a see, et conditions ther, reali naro. Sind vaadake, siin on tõeliselt kitsad tingimused. Kuni 1996. aastani just sellistes oludes need teravmägede  kaevurid olidki igapäevaselt ja kaevandasid seda kivisütt. Traditsioonilise kivisöe kaevanduse asemel on siin  tähtsamaks majandus haruks muutumas hoopis turism,  aga kaevurid on siin ikka au sees ja nii on linna  peatänavale pandud uhkelt kaevurikuju. Ronime Timoga vanasse kaevandusse, mis on üks vanimaid alles  olevaid ehitisi, kuna teise maailmasõja ajal põletasid  sakslased linna maatasa. Selliseid kaevandusi oli varem ümbruses rohkem. Vaatan siin on olnud siis kaevanduse tööliste selline. Puhkenurk see on päris ammu juba maha jäetud,  aga siia võiks kasvõi homme keegi tulla tagasi natuke üles  untsida ja saaks jälle hakata tööle siin. Mart. Kas teadupärast siin puit ei mädane? Siin ta kestab ja, ja, ja võib kesta ikkagi väga-väga pikka aega. Aga selline valu ikkagi siia ülesse või vajadus kivisõja  järgi on nii suur, et siia ülesse püst toodi mäe juurde  selline puit tuua kui teramägedel üldse puitu ei ole? See on hämmastav tegelikult, et. Mida inimesed toona, kui noh, tehnilised võimalused,  arvestades tänapäevasega, olid hoopis teised  ja ometi ometi ehitati ja, ja see puit toodi kõik kusagilt  mandril veeti siia ülesse. Löödi need tugivaiad siia siia mäe mäe külje sisse ja,  ja, ja niimoodi ta siia ehitati. Kivisüsi on kahtlemata kõige tähtsam maavara siin aga mitte ainus. Jah, tegelikult on viimastel aastatel olnud kuulda,  et norralased teevad uuringuid ka kulla otsimiseks  ja kulla, kulla kaevandamiseks isegi on leitud üht-teist  mitte küll veel sellises koguses, et tasuks tasuks nii-öelda  kirka maasse lüüa ja tegelikult Arktika on üks selliseid  viimaseid paiku meie planeedil, mis on veel põhjalikult läbi uurimata,  kui pidada silmas maavarasid. No kui see vanasti oli siin selline söekaevurite linn,  siis millega inimesed praegu siin tegelevad? Tegelikult söe kaevandamisega tegelevad isegi tänapäevani  veel mitte küll enam sellises mahus nagu,  nagu muistsetel aegadel siin. Aga siin all me näeme, seesama hoone on teravmägede ülikool,  kus siis teadlased väga erinevatel valdkondades tegelevad  siis spetsiaalselt pulaaraladel nende teadusharudega,  zooloogia, keanograafia, geoloogia, teravmäed on geoloogid  ja meka. Ja, ja ka klimatoloogia loomulikult. Ja turism on siis see praegugi, aprillikuu on üks tipphooaegasid,  siin me kuuleme, saani müra on üsna pidev. Ja, ja, ja, ja see on neile kaks kuud, on neil väga,  väga kiire aeg ja töine aeg. Ja siis suvel, kui on siin rohkelt kruiisilaevasid Kust praegu üldse Longerveni linn oma jõu elektri saab? No ikka kivisöest, kust mujalt, et siin on üks aktiivne  kaevandus kaevandus number seitse. Nüüd siit linnast välja. Üks kümmekond kilomeetrit. Ja ja meie selja taga siin samas me näeme seda korstnat,  mis siin ossab siis. See on see energiajaam. Siit tuleb nii soojust kui siis elekter neil,  kui sellega peaks midagi juhtuma. Siis saab, see on olukord üsna kriitiline,  neil on küll, neil on küll teatud selline evakuatsiooniaeg  talvisel perioodil noh, selle ma kuuldavasti on kusagil see  24 tundi ja selle aja jooksul siis tuleks hakata,  tuleks hakata inimesi siit evakueerima ja. Muidugi eelis. Esimeses järjekorras lähevad lapsed ja naisterahvad  ja seejärel on siis kord meeste käes. Pikka aega inimesed teramägedel ei ela, keskmine kohalolek  on viie aasta ringis. Eripära on siin küllaga. Näiteks teramägede kalmistule maeti viimati 70 aastat tagasi,  sest igikeltsas kehad lihtsalt ei lagune. Ja kui inimene siin ära sureb, siis viiakse ta põrm hoopis  mandrile või ei tohigi teravmägede üldse surra. Tegelikult ongi nii, et siin ei, ei tohiks surra  ja siin ei tohiks ka mitte sünnitada. Et need, kes siis sellisesse naisterahvas e puhul siis,  kes sünnitamiseni jõuavad, siis need viiakse enne mandrile  enamasti tromsesse ja, ja, ja, ja tegelikult  siis vastupidi ka ega väga vanadel inimestel ei ole  ka paraku siin enam kohti, et seda tervisliku seisundil  hoitakse silma peal ja, ja, ja, ja samamoodi lähevad nad  enne oma maise teekonna lõppu mandrile. No paarsada meetrit oleme linnast välja jõudnud  ja juba on sul relv käes, miks see peab nii olema? Ja kahtlemata vintpüss on siin kohustuslik varustuselement,  kui sa väljud linnapiiridest ja, ja seda muidugi jääkaruohud. Ei ole just eriti harjumuspärane pilt, et kas tõesti käivad  siis kõik relvadega niimoodi ümber linna ja. Üldjuhul see nii on, see on ikkagi iseenda ohutus. Ega, ega nüüd seadust ei ole, mis sind kohustab seda tegema,  aga see on rangelt soovitus. No kui tõenäoline see on, et tõesti siia linna lähedale  ka karud tulevad, karusid on siin teravmägedel ju palju. Ja neid on rohkem kui longerpüüenis inimesi. Aeg-ajalt näeb näljaseid karusid ka linnas jalutamas. Nii mõnigi kohtumine on inimestele lõppenud traagiliselt. Seega hoiame silmad lahti ja relvastatud dimo enda läheduses. Longerpeenis elab ka eestlasi, kohalikus turismibüroos  töötav Maiamäe on siin elanud juba kolm aastat  ja naudib eriti Arktika talve. Milline see aeg siin suvel on? Suvel on samamoodi 24 tundi valge. Temperatuur on kuskil kuus-seitse kraadi,  plusskraadid. See on teie jaoks juba soe line suhteliselt soe võrreldes talvega,  aga muidugi, Eesti suvega võrreldes on see küll. Seitsmeaastase teravmägede staažika geoloogia professor Riko  Noormets arvates ongi see üks veidi kiisuga koht. Ma võin näidata siin ühte sellistest ilusatest traditsioonidest,  on selline asi nagu nagu alkoholikaart. Päriselt on selline asi olemas, päriselt on selline asi  olemas ja, ja ja see niimoodi meenutab paljus nihukest  nikist nõukogude aega, kui kõik oli talongide peal. Lähed poodi, kui sa tahad mingit alkoholi osta,  see kaart tuleb kuskilt läbi lasta ja saad au. See jah, müüja tädi müüa onu, siis lööb siia sedasi naksti  augu sisse. Kui ostad pudeli viina ja siis aastas on siin kuude peale  ära jagatud ja siis võid kokku lugeda, mitu viina on ette  nähtud aastas inimesele. Lirale ja tema noorele perele on aastase kohaloleku ajal  erilist naudingut pakkunud siinne polaaröö. See oli nii mõnus olla, et me jäime ka jõuluks  ja aastavahetuseks jäime siia. Pool linna oli tühjaks läinud. Turist ei ole väga vaikne, väga vaikne, väga rahulik,  üldiselt on väga stabiilsed ilmatingimused,  kuigi tuul võibolla ka väga kõva ja külma,  võib-olla ikkagi ka miinus 35 miinus 40 koos tuulekülmaga  võib ära tulla, sest polaaröösel nagu ma ei tea,  et, Pole täpselt uurinud, aga. Kuidagi nagu see, nagu sinu enda, nagu see rütm läheb  ka nagu aega siis teedki poistega koos, teed ühe lõunaune  ja siis siis töötad edasi. Eestlased on Arktika väravas korralikult kanda kinnitanud  ja siin tehtav teadustöö on oluline kogu maailma  kliimamuutuste uurimiseks. Põnev teadus, ekstreemsed olud ja omapärane loodus rullub  lahti osooni Arktika sarja järgmistes osades. Meil siin Eestis pole vaja jääkarusid eriti karta,  kuid siiski liigub tänavu metsas püssidega mehi hoopis  sagedamini kui muidu. Põhjuseks teadagi Aafrika seakatk ja see,  et jahimeestele on seatud ülesandeks meie metssigade  arvukust tunduvalt kärpida. Selline jaht pole enam miski lust ja lõbu,  seltskondlik ajaviide, vaid töö, milles tuleb ette  ka märgatavaid raskusi. Sander Loite uurib täna seakatku asju just jahinduse nurga  alt ja samuti selle ökoloogilisi aspekte. Tiit ei ole kõige ilusam. Ütleme kevadest sügiseni minu jaoks on see väga tavapärane Et ka selliste täiesti ütleme siis oma lagunemisprotsessis,  korjuste puhul tuleb võtta ikkagi proov jah,  ikka ikka kõigilt. Leitud mets ja korjustelt tuleb proov võtta isegi siis,  kui ainult on luu luustik. Virgo Roose valmistub võtma sel aastal juba 69. metsa surnukeha. Viiruse. See oli pisut rohkem kui aasta tagasi esimese septembri  õhtul 2014, kui mulle teatati, et ummuli vallas Aitsra külas  ühel metsateel on värskelt porilompi surnud kevadine põrsas  ja leidja. Oma kõne lõpus arvas, et just see on katku surnud,  et kindlasti läks ta sellest porilombist jahutust otsima. Alates Eesti esimesest ametlikust Aafrika seakatku juhtumist  valitseb uudne olukord ka Eesti jahimeeste elus. Sel jahihooajal tuleb terves Eestis veebruari lõpuks küttida  läbi aegade suurim arv ligemale 30000 metssiga  ja nii seajahis kui jahisaagi. Edasisel käitlemisel kehtivad taudi tõttu erinõuded. Lähtuvalt reeglitest on Hargla piirkonna jahimeestel  Valgamaal kujunenud tabatud metssigadega toimetamiseks  kindel tööprotsess. Auto pealt tuleb ta siia ruumi sisse, üldjuhul me oleme  metsas proovinud ta juba nii-öelda panna vanni,  et, et, et seda verd ei jookse, autot pidi nagu laiali,  et, et, et saab koos selle vanni a siia ruumi sisse. Ja siis üldjuhul see protsess tegelikult toimib,  nii et kui looma üles tõmbad, siis tavaliselt sellest  kuuliaugust või. Üldjuhul tuleb verd ja see on võimalik kõige esmaselt täita  see ampull vajalik proovi jaoks vajalik. Et külm külmkapis peab ta siis seisma sinnamaani,  kuni me Toimetame selle pere. Siis Valka vettametisse ja enne kui vastust ei ole,  et on negatiivne, niikaua seda rümpa puutuda ei tohi. Kui te küsite, kuhu liigub edasi mets, sealt võetud vereproov,  siis see tuleb Tartusse veterinaar ja toidulaboratooriumisse  siia territooriumile ja siia majja ei pääse mitte ükski  kõrvaline isik. Samas on siin sees tunda pinge, et inimestel on tööd,  palju inimesi on isegi tööle juurde võetud,  et selle suure proovide hulgaga toime tulla. Ja nädalavahetus, ehk siis laupäev ja pühapäev on saanud  siin majas ka tööpäevadeks. Tänaseks on teada, et Hargla jahimeeste kütitud metssiga  polnud nakatunud sigade Aafrika katku ning see lihakeha  sobib tarvitamiseks. Paraku pole enamus jahiseltsidel külmutusseadmeid,  mis aitaks liha riknemist vältida ajal, kui oodatakse  kütitud sigade vereproovide tulemusi. Üks koht, kus, kus tegelikult saaks appi tulla,  on labori laborisse viidavate Analüüside tulemuste kiirem vastuste saamine. Lisaks tuleb jahimeestel mõelda ka sellele,  mida teha edasi metssigadega, kelle puhul on laborivastus  Aafrika seakatku suhtes positiivne. Kas sellise augu puhul on ka ette nähtud,  et palju see sügavus peab olema, mida jahimehed  siis siin teada peavad, kui tuleb matta? No sügavus oleneb sea suurusest või sigade hulga suurusest,  aga põhiline on see, et vähemalt pool meetrit pinnast oleks  laiba või laipadel peal. Et teised loomad ei tuleks neid kaevandada. Seoses sigade matmisega on Eestis kerkinud esile tõsine probleem. Mis juhtub siis, kui maa alla matta 6000 siga. Selline mure on Torma vallas, sest sisuliselt nende  tagahoovi maeti maha 200 tonni kodusigu. Kuna see meie seljatagune maatik on keskkonnaministeeriumi  siis valdusalas ja nemad ka maaomanikud,  siis andsid selle loa ja, ja tauditõrjekomisjon tegi  siis selle otsuse. Kui tänaseks on matmispaik tarastatud ja pinnasega kaetud,  siis 15. augustil jõudis uudistesse teade,  et osa maetud sigu on maapinnale kerkinud. Vallas levinud jutte kontrollimas käinud Torma vallavolikogu  esimees Ülvi Nool kinnitas, et täna hommikul oli maapinnal  umbes paari koorma jagu ehk 15 kuni 30 tonni sigu. Nool tegi korralageduse kinnituseks ka mõned fotod. Veterinaar ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel tunnistas täna,  et sigade pinnaletõusmine võis olla seotud liigse kiirustamisega. Ma ikkagi eeldan, et need meie ametkonnad,  kes siin toimetavad, et nad võtaksid kindlasti ühendust  teadlaste ja, ja praktikutega. Meie küsimus ongi pigem see, et et milline on see tõenäosus,  et see vesi siit ütleme, need nõrgveed sellest  maatmispaigast jõuavad siis pinna ja pinnase vette. Ja, ja kuidas oleks võimalik seda ära hoida. Surnukehade lagunemisega kaasneb bakteriaalne,  reostus, lämmastikuühendid ja hulk teisi toksilisi ühendeid. Lisaks eraldub atmosfääri kasvuhooneefekti põhjustav gaas,  metaan. Ma loodan, et väga kaugele, vähemasti kilomeetrites reostus  ei levi, aga sadakonna sajakonna meetriga Võib küll seda. Levikut arvestada pinnasesse nüüd siia midagi matta. Siis, eks ta hakkab siin lagunema ja paratamatult tekivad  igasugused laguained ja. Kui nüüd vihma sajab siis selle veega ka need laguained  hakkavad siit nii vertikaalsuunas kui horisontaalsuunas  liikuma horisontaalsuunas muidugi vähem. Professor Valdo Kuusemetsa sõnul tuleks igal juhul eelistada  loomsete jäätmete põletamist matmisele. Kui matmine on siiski ainuvõimalik lahendus,  tuleks seda teha nii, et loomakorjused oleks isoleeritud  ning laguaineid ei saastaks põhjavette. Keskkonda. Veel enne kui me saame siit kohast lahkuda,  kus just praegu seakatku kahtlusega metssiga sai maetud  tuleb meil veel teha teistkordne desinfitseerimine,  sellepärast et muidu me oleme ise potentsiaalsed kahe jala peal. Kandja Meie silme all maetud metssea hukutas Aafrika seakatk,  seda kinnitab laborist saabunud analüüsi dokument,  millel kirjas positiivne. Paraku ei kao mets ja kodusigade ridu laastav taut  ka positiivse stsenaariumi järgi meie maadel veel niipea. Loodame siiski, et ühiselt ja läbimõeldud tegutsedes  õnnestub haiguse levikule piir panna ja vältida suuremaid  keskkonna ja ühiskonnakahjusid. Metssiga on ühtpidi meie alade põline asukas teistpidi aga liik,  kes on siin korduvalt välja surnud. Näiteks 100 aasta eest metssigu Eestis ei olnudki. Nad tulid siia lõuna poolt 1900 kolmekümnendatel. Kui varasematel puhkudel on reeglina olnud väljasuremise  põhjuseks kliima jahenemine, siis nüüd võib saada selleks  tappev viirus. Sigade kadudes muutub metsas ka praegune tasakaal. Näiteks hundid peavad võtma hoopis opis,  suuremal määral oma menüüsse metskitsesid. Ent kui mõne karmi talve tagajärjel kitsesid napiks,  jääb nagu mõne aasta eest muide juhtus võib see saada  saatuslikuks ka meie huntidele, sest hundid juba metsas  mustikaid ei söö. Erinevalt näiteks pruunkarudest Huvi Euroopa suurimate maismaakiskjate pruunkarude vastu  viis mind suvel Soome. Kuigi ka Eestis elas 2014. aasta seisuga ligemale 600  pruunkaru ning on ka karuvarjed, siis Soome läksime  valdavalt seetõttu, et seal olid ööd valgemad. See aga andis võimaluse jälgida ning filmida veidi kauem kui Eestis. Esimese pruunkaru tulekuni kulus tunde. Pruunkarud asustavad metsaalasid. Eestis leidub karusid vaid mandril. Nad on valdavalt pruunika, karvastikuga kogukad,  imetajad mis. 50 kuni 250 kilogrammi kuid Soomes õnnestus mul näha ligi  400 kilogrammi kaaluvat pruutust. Karule on iseloomulik ümarkoon ja tüse keha. Pruunkaru loetakse küll kiskjaks, kuid lihatoit kuulub tema  menüüsse vaid ajutiselt peamiselt sügisel enne talveuinakut,  kui on vaja kiiresti energiat koguda. Suvemaiuseks on sipelgad. Põhiliselt toituvad pruunkarud taimedest,  sügisel eelkõige marjadest. Karu kõnnib täistallal ja vaatamata oma suurele kerele  liiguvad nad peaaegu hääletult. Vaid vesisel pinnal kostub tema tatsamine. Karu kuulmine ja haistmine. Hea, kuid nägemine pigem tagasihoidlik. See on mõistetav, vaadates tema pisikesi silmi. Põhjamaades on kaks asurkonda, pruunkarusid. Eestis elavate pruunkarude pojad jäävad ema juurde vaid  üheks talveks, kuid põhjas ja idas kaheks  või isegi kolmeks talveks. Seega saavad meie pruunkaru varem iseseisvaks. Isa ja ema karu kohtuvad suvel. Siis pannakse alus järgmisele põlvkonnale. Vahel võivad emased paarituda ka mitme isasega. Emakaru läheb tiinena talveuinakule, pojad sünnivad talvel. Poegade kasvatamine jääb emaga hoolde. Tal tuleb neid ka isaste eest kaitsta. Nähes poegade konkurente, on üsna sagedased isakarurünnakud. Emakaru poegadega ma seekord ei näinud. Küll aga nägin hulganisti isa karusid ning ühte võitluses  tagasi tulnud, lõhki tõmmatud näoga karu. Isakarude võitlus, varje lähedal võib saatuslikuks saada. Karu varjas istujale. Vahepeal oli mul aega tutvuda ka sadade tüütute kuklastega,  kes mul passimise ajal ärkvel aitasid püsida. Loodetavasti ei jäänud ka teie osooni vaadates magama  ja seda ilma koklaste abita. Kui keegi siiski uinus, siis ärge teda äratage,  vaid las ta puhkab ennast välja. Aega selleks ju on, sest osoon on eetris taas alles nädala pärast. O kolm. Osoon.
