Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime ikka. Algab puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossilt vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere kuulama saadet puust ja punaseks, raadio kahes oleme taas jõudnud populaarteadusliku saate juurde, mis igal reedel keskendub ühele laiemale valdkonnale ja uurimise ja jutustamise all. Nii-öelda on siis viimased uudised ja uuringud, mis sellest valdkonnast pärit on. Te saates üks oma ala spetsialist ning lisaks siis saatejuht raadio kahe poolelt, täna olen saatejuhiks mina, Madis Aesma, Arko Olesk, kellega tavapäraselt oleme üle nädala seda saadet siin teinud viibib praegusel hetkel jätkuvalt Saksamaal, kus ta siis üritab veel targemaks saada, kui see muidugi on üleüldse võimalik. Ja tänases saates keskendume laiemalt planeedil maa toimuvale. Tänane saade on maateadvus, temaatiline geograafiateemaline ja minuga koos on siin ERR-i Tartu stuudios Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn. Tere. Tervist. Jaan. Kuna geograafiast me veel sel hooajal üldse rääkinud ei ole, täna teisel oktoobril, siis esimest korda on, ma arvan, täitsa põhjendatud küsida, et kuidasmoodi need vahepealsed kuud nüüd möödunud on ja millega sa ise oma erialaselt tegelenud oled? No suvi on geograafile välitööaeg ja minul õnnestus seda Eestis küll mitte nii nii palju teha, tänavu aga küll, aga käisin Brasiilias maailma suurimas troopilises märgalas fantanalis välitööl laua ja ka Kõrgõzstanis, vahepeal kõrgmäestiku soodes. Teineteisest tegelikult täiesti radikaalselt erinevad kohad, eks ole. Jah, nii meil see, see projekt kulgeb, et ta ongi eesmärgiks katta maakera. Kas vihmamets kui selline noh, meile siin Eestis võib jääda mulje, et seal on see liigirikkus niisugune, seal võib peituda ka sellise kergelt kohtlase valge inimese jaoks eurooplase jaoks ka väga palju erinevaid ohte. Kas see vihmamets kuidagiviisi ohtlik sulle tundus? Vihmametsas, ma ei käinud, see oli suhteliselt selline, ütleme, Sonny ilmeline märgala, aga olid seal vähemalt esmapilgul oli küll, kubises kaimanitest, kes aga lähemal vaatlemisel osutusid suhteliselt loidudeks, tegelasteks ja no räägiti ka seal madudest ja, ja niimoodi, aga aga seda kõike jah, meil õnnestus, õnnestus vältida igasugust ohtusid. See on muidugi naljakas, et kui sa ütlesid, et sa käisid maailma suurimas märgalas Lõuna-Ameerikas, siis esimene asi, mis kohe pähe tuleb, on ikka see ikka vihmamets džungel. Aga tegelikult see oli siis kuidasmoodi üldse välja nägi, kas see ongi nagu selline selline Lõuna-Ameerika raba siis või? Ei rabast oli asi kaugel, võib-olla rohkem taimestiku poolest meenutas ta ikkagi madalsood. Aga noh, muidugi, mis on seal hoopis teistmoodi, et me käisime seal põuaperioodil ehk siis need nendest märgadest suur osa olid isegi kuivad. Aga jah, on väljanägemiselt oli ta ikkagi nägi välja sinna suht selliselt lage Rohtla meenutas võib-olla sellest jah, rohu mootohutad. Ja Kõrgõstan siis vastukaaluks mägine maa ja kuiv. Ilmselt jah, suhteliselt kuiv, äärmiselt Mandrilise kliimaga, aga, aga samas nagu kohalikud vägilased isegi ütlesid, et, et neil ühe päeva jooksul näeb tihtipeale ära neli aastaaega ja nägime ka meie seal igasugust, ilma kuni lõõskavas päikesest läbi lörtsi, vihma, lumesaju kuni miinus viie kraadise külmaga välja. Töösalongi siis meeletult külm ja päeval on tohutu palavus sealt niimoodi. Aga põhjus, miks sa neis kahes kohas käisid, on siis vist sama, millest me rääkisime siin ma arvan ka millalgi kevadel, et ühesõnaga uurite turvast erinevates maailma nii-öelda soovormidesse Jah, jah, just turvas ja sellest tekkivate kasvuhoonegaasid on meie meie uurimisobjektiks. Tänases saates räägime pikemalt metsast ja sellest kuidasmoodi, metsade osakaal meie planeedil on muutunud viimastel aegadel ning teiseks suuremaks teemaks, millest siis juttu tuleb, on meil tänases saates puust ja punaseks õhusaaste ning sellega seonduv. Stuudios on Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn ja Madis Aesma. Kuula traadi kahte saade on puust ja punaseks ja tänaseks suuremaks teemaks on maateadus ning stuudios Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn ja Madis Aesma. Nagu öeldud, siis juttudega läheme täna metsa saab näha, kas ka juttude nii-öelda vormistanud, liikus mõttes, aga aga teema mõttes küll päris kindlasti. Ja Science Daily on nüüd siis vahendanud ühte uuringut, mis tuleb Melbourne'i ülikoolist Austraaliast ja selle uuringu järgi on siis olukord meil maailmas praegusel hetkel selline, et viimase 25 aasta jooksul on siis maailma metsaala niimoodi võib vist öelda metsaga kaetud alamplaneedil maa kahanenud kolme protsendi võrra, mis on, kui me nüüd kaardi pealt selle ette võtame selline Lõuna-Aafrika vabariigi suurune maa-ala, nii et nii et ikkagi päris palju kolm protsenti metsa seal ikkagi suur arv. Kuigi samas on tehtud siis edusamme ses vallas, et metsa on hakatud järjest rohkem istutama. Ja see metsade kahanemine on omakorda peatunud teataval määral. Noh, jah, peatunud võib-olla pidurdanud pidurdamine õige sõnast see täpp pisut pead anda ei saa, eks ole. Jah see on, see on siis nüüd on, on, on käes jah, need täpsemad tulemused ja miks see, kus sa siis eeskätt toimub, noh, kõige suurem metsade nii-öelda neelaja on endiselt põllumajanduset neid arengumaades siis kasutatakse raadatakse põllumaaks. See tähendab siis otseselt ikkagi ju seda, et, et need piirkonnad, kus maailmas rahvaarv kasvab need on ka need piirkonnad, kus metsade osakaal pindalast väheneb, sellepärast et inimesi tuleb järjest juurde, neil on vaja järjest rohkem toitu toitume kusagil kasvatada. Üldiselt ja seetõttu siis võetakse metsad maha, ehk siis Aasia. Jah, üks suhteliselt drastiline näide on tõesti Indoneesia eriti aga ka ka Lõuna-Ameerika, ütleme oma soonia. Ja need on need kõige suuremad jah, et kui siin põhja pool niivõrd palju sellist otseselt metsaala kahanemist ei ole juba sellel põhjusel, et kui siin ka lageraie tehakse, siis see ikkagi väga valdavas osas jääb metsamaks edasi, ehk siis varem või hiljem. No ütleme, aastakümnetega ikkagi metsseal seal taastub. Aga seda jah, troopilises vihmametsas ei juhtu kahel põhjusel, üks on see seesama, mis ma mainisin, et põllumajandus, eks see jääb lihtsalt põlluks. Aga teine on ka see, et mida ka on, on päris palju, et isegi kui seda otseselt ka kasutatakse ainult puidu jaoks ja jäetakse lihtsalt niisama, siis seal mets ei taastu. Ise isegi juhtub, et sadade aastatega, sest et erinevalt ütleme siis Boraalsestatud põhjamaisest mullast, metsa mullast on troopilise vihmametsamuld äärmiselt. Vaene aa, et ühesõnaga, kui seal on ühelt poolt juba üles kasvanud ja siis selle mulla nii-öelda juurtega mineraalidest tühjaks tõmmanud siis järgmistele sinna mitte midagi, noh, asja ei ole. Jah, see on, seal ei ole toitaineid seal kogu elu toimubki tüves võras, aga see tähendab siis tegelikult ju seda ka, et ütleme, kui seal vihmametsa maha võtta, te tahate sinna põldu teha? Noh, see ei ole eriti rentaabel tegevus. Jah, see tihtipeale näebki üsna alepõllunduse moodi välja. Võetaksegi maha põletatakse, noh suurem osa puidust ju ei ole ka vihmametsas väärispuit, seal on võib-olla hektari peale võib-olla isegi mõni protsent väärispuitu, et suurem osa sellest lihtsalt seal kohapeal põletatakse. Siis see korraks väetab seda mulda, aga see kiiresti noh, kasutatakse selle kultuurtaimede poolt ära, jaga, kantakse välja vihma või pinnaveega ja paari aasta pärast on see kasutuskõlbmatu. Ja sinna ei saa siis ka järgmine vihmametsas mingisuguseid hulgas, seda, nagu sa ütlesid, et võibki 100 aastane vahe sisse tulla. Jah, jah, et noh, lõpuks nojah, ütleme, et selle kohta ei saagi olla väga häid uuringuid, et kui ruttu siis taastub vihmamets, aga küll on, aga näiteid küll ja küll jah, samastamasooniast või noh, eriti terve hiiglaslik riik, Madagaskar, mille kohta öeldakse, et sealsed sealsed kunagi lopsakad vihmametsast, et nendest on järgi jäänud selline selline suhteliselt madal võsa. Jah, võsa ei ole väga selline ökoloogiline termin seal rohkem selline hinnang, aga samas ütleme mingisugune ebamäärane Puistu ebamäärane väljend, aga kui nüüd nende metsade vähenemise konkreetsetest arvudest rääkida, siis praegusel hetkel aastal 2015 on meil siis maapinnast sellest sellest osast maast, mis siis ei ole vesi planeedi maa maapinnaosast on siis 31 protsenti ehk tegelikult kolmandik umbes metsa all, mis on isegi tegelikult päris palju. Ütleme jah, et see on siis nagu selle hea hea uudis tõesti, seda on, on hoolimata kõigest endiselt veel palju. Jah, oleks võinud ju arvata, et kui räägitakse nii palju siin noh, igasugustest kliimaprobleemidest, siis tegelikult on kõik need raied ja ütleme siis saastus pannud palju suurema põntsu aga 31 protsenti arvestades seda, kuidas rahvaarv on kasvanud üha kiirenevas tempos, on ikkagi veel selline täiesti viisakas. Kas number nojah, ütleme, mis selle selle taga on mõelda kindlasti sellest suurem osa on ligipääsu taga, et need ligipääsmatutest kohtades, et karta on, et kui see see arengumaades rahvaarvu kasv samas tempos jätkub ja võib-olla ka tekivad ainelised võimalused ehitada teid sinna, mis siiani olid kättesaamatut, siis siis kõik võib-olla lihtsalt sellise noh, tehnika taga nii-öelda. Jah, ja kui siin veel numbritest rääkida, siis nagu mainisime aastast 1990 on siis maailm kaotanud kolm protsenti metsa, aga samas see metsade kadumine on siis pidurdunud. Paljuski tänu sellele siis Ta on järjest enam hakatud metsa tagasi istutama ja istutatud metsa osakaal on siis tõusnud 66 protsendi võrra, nii et tegelikult selle negatiivse uudise juures selle 25 aasta peale vaadatava uudise juures või 25 aasta mõõtmes olev uudise juures on ka selline positiivne pool, et inimesed ikkagi on aru saanud, toimub ja hakanud siis ka ise metsa taas. Jah, aga siin tuleb jälle täpsustada, et aru saanud on inimesed peamiselt ikkagi arenenud maades ja, ja seda siis mitte aru saamist ja metsade hävitamist on rohkem just arengumaades. Kuulad saadet puust ja punaseks täna räägimegi, geograafiast, maateadusest, laiemates teemadeks on maailmametsad siia nendega toimuv ning õhusaastemetsa teemadel. Jätkame siin Jaan Pärnaga Tartu Ülikooli geograafiga. Paari minuti pärast. Kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks, tänane teema on maateadus ja pisut kitsamalt siis maailmametsad ning et saate teises pooles jõuame ka õhusaastejuttude juurde. Minu Madis Aesmaaga koos on siin ERR-i Tartu stuudios Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn. Ja metsateemadest veel rääkides, nüüd on valminud siis selline asi, mille kohta Jaan sina ütlesid, maailma esimene lausaline metsade kaart ja selline omadussõna selline termin nagu lausaline minu jaoks on täiesti võõras geograafia. Mitte jah, mida ma selle all silmas pean, et ja kõigepealt täpsustas, et see on siis maailma esimene, et selline metsade tiheduse kaart ehk siis mitu puud hektari kohta on. Ja siiamaani selliseid kaarti on tehtud, et jah, ma peamiselt ütleme riikide ja haldusüksuste kaupa ja nüüd on siis esimene kaart, mida võib öelda, et, et noh, see on kvalitatiivne hüpe, mis teeb seda ruutkilomeetrit, et kaupa, ehk siis silmale praktiliselt kui maailmakaardi peal silmale, eristamatute üksuste kaupa ja tulemus on kahjuks raadiosse ei paista tõeliselt ilus. Selle tulemuse leiab tegelikult üles, kui minna näiteks veebi aadressile neurom siis sealt alt, kui otsida sellelt kodulehelt selliste artiklite kontrulliansoftriis, siis leiab selle pildi täitsa üles ja seal on siis visualiseeritud, see kuidasmoodi, need puud meie planeedil paiknevad. Aga miks see üldse oluline või tähtis on, et selline üle planeedi kaardnud olemas oleks, kui sa ütlesid, et riigiti on selliseid kaarte juba tehtud Lausalisi metsatiheduse kaart, et me saaksime neid lihtsalt kuidagi kokku liita ja ära jagada, olekski kõik. Jah no esimene ilmne vastus on siin juba sellest selles maailmapuude arvu hinnangus endas, et kui siiani arvati, et maailmas on 400 miljardit puud siis selle nende andmete põhjal võib öelda, et maailmas on 3,04 triljonit puud ehk siis üle kaheksa rohkem, ma söön siis peaaegu 80 jah, üle seitsme korra rohkem ehk siis juba juba see näit tähendab kuivõrd paljud täpsemad, need need andmed lihtsalt on. Aga teine asi on see, et igasugune üksus tegelikult isegi olgu ta riik või kas mingisugune loodusmaastik, mis on piiritletud ikkagi piiritletud inimese poolt, et ega looduses on piire iseenesest vähe siis tal selle sees tegelikult on alati palju mitmekesisust. Ehk siis näiteks, kui me unime metsi, siis võtame mingisuguse üksuse, siis seal sees on, on väga palju kohti, kus ei ole mets. Ehk siis mida lõpuks, kui mida me siis selle põhjal, kui me anname talle mingisuguse metsade või puude tiheduse praktiliselt tegelikult sellest midagi teada, me ei tea, kas, kas need kõik puud on kusagil paari ruutkilomeetri peal või ühtlaselt laiali. Selles peitub kase paljuski see eelmine eelnenud viga Mis nüüd puudutab konkreetselt numbreid inimese kohta, on nüüd see arv, eks ole, see 3,04 triljonit annab ju võimaluse selle inimeste arvuga planeedil maa ära jagada ja siis teha teatavaks, kui palju sinul või minul on ekspuid. No iga inimese kohta tähendab see siis seda, et planeedil maa on 422 puud, see muidugi ei tähenda. Me võiksime igaüks enda omaks pidada neljasadat kahtekümmend, kahte puud, aga põhimõtteliselt on neid puid keskmiselt planeedil nii palju inimese kohta, mis Eestit puudutavad, siis ma vaatasin aasta alguse seisuga sellisel või sellises portaalis nagu Eestimaavara kirjutati, nii et meil siin Eestis on iga eestimaalase kohta kusagil umbes 3000 puud. Nii et maailma keskmisest oleme me ikkagi väga-väga palju paremas seisus. Jah, siin ka selles artiklis on ära toodud mõned riigid et kus on siis rohkem ja kus vähem puid keskmiselt ruutkilomeetri kohta ja nendest kõige tipus paistab olevat Soome. Ehk siis, kui sa selle kaardi pealt vaadata, siis ka Eesti on seal suhteliselt rohelises tsoonis ehk siis selles suhtes ikkagi väga tiheda metsa susega. Iseenesest see, et Eesti on noh, vähemalt Euroopa üks metsasemaid riike, see muidugi ei ole väga suur uudis. Aga, aga jah, et nüüd ka siis ütleme nii-öelda puude tasandil see, seda võid kinnitada. Ma mäletan, Jaan, ma kunagi küsisin, kas Sist ühe maaülikooli teadlase käest sellise küsimuse, et kas Eestis on mõni selline koht linnast väljas kui sa ei ole mere peal, et ütleme, sa viibid linna piirist väljas, kas Eestis on mõni selline koht, kus nii-öelda maal viibides saad sa vaadata enda ümber ringi ja näha silmapiiril mitte metsa, või on see vältimatu? No, ma arvan, et Kirde-Eestis karjäärides kindlasti. Jaa, noh, ütleme kurat lausetes ühtegi puud ei näe kuigi ka seal kusagil serva peal mingi piir nagu on midagi midagi paistab jah. Noh, ütleme jah, kusagil silmapiiril vist ikkagi igal pool mingitki puud puuderivid, paistavad. Isegi kui sa oled isegi kui sealt kusagile laiu peal ja tegelikult Väinameres, siis on suur, tõenäoliselt väga hea ilmaga, sa näed kusagil kas siis Hiiumaad Saaremaad või siis seda Matsalu kandi rannikut ja seal on ikkagi selline tumedam triip seal vist päris, päris omapärane, aga noh, Soomes ma kujutan ette, on siis üldse võimatu metsa mitte ära eksida, kui linnast välja saada. Jah, seal oli isegi isegi Helsingi linnas noh kui päris natuke kesklinnast välja minna, ütleme seal elurajoonides seal need on suhteliselt ilusa männimetsa sees. Aga millised need kohad on, kuhu siis maailmas Puidega metsa kuigi palju ei jagu, kui me siin nüüd metsarikastes kohtadest rääkisime, eks ole, Põhjamaad Soome, Eesti, Rootsi, samuti Sloveenia näiteks on päris metsana. Mis kohad on need, kus, kus metsa väga ei ole. Ütleme kõige tüüpilisem, päris lagedaid kohti kutsutakse kõrbet, eks siis et need on siis troopilised parasvöötme. Kuulge, polaarkõrbed, jääkõrbed mujal juba, mis on, mets, on muidugi küsimus ja siin ütleme, see artikkel konkreetselt tegeleb. Kui, kui täpne olla, siis puude tihedusega ja, aga sellel kaardil ikkagi ka ütleme, tundra alad ja, ja Rohtlad on, on peal, ehk siis seal küll võib-olla väga hõredalt, võib-olla iga isegi mõnekümne kilomeetri tagant, aga mõni puu aga ikka leidub, et ehk siis päris nulliks nende puude tihedust. Noh, selliseid alasid on, on ikkagi väljaspool kõrbeid vähe. Kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks ja oleme tänases saates päris palju rääkinud puudest ja metsast. Järgmise teemaga aga läheme siin edasi, aga puudest hoopis kõrgemale läheme edasi õhku ja täpsemalt siis selle juurde, mis toimub meie õhuolukorraga siin planeedil maa, räägime õhusaastast. Puust ja punaseks. Kuulad raadio, kahte saade on puust ja punaseks, tänaseks teemaks on maateadus ja mitte ainult. Me oleme siin päris palju ökoloogiast rääkinud ja rääkisime siis esimeses saatepooles metsadest ning puudest puude tihedusest planeedil maa sellest, kui palju puid ühe planeet maa elaniku kohta olemas on. Neid on siis meil Eestis siin näiteks 3000 puud per inimene ja maailma keskmisest on see päris palju üle, sellepärast et maailma keskmine ühe inimese kohta on siis 422 puud. Aga nüüd tõepoolest siis õhusaasteteemade juurde ja päris kindlasti viimase paari nädala üks suuremaid saasta teemasid tuleb meile Saksamaalt täpsest ja korralikust või vähemalt sellise reputatsiooni omandanud riigist, kus siis tehti aastast 2009 sellist päris peent tünga nimelt siis suurkorporatsioon Volkswagen installeerida just nimelt aastast 2009 siis peaaegu 500000-le puhtal diislil nende sõnul sõitvale autole sellist tarkvara sisse, mis siis sellisel ajal, kui toimus siis autode saasta testimine töötas ühesõnaga ühtmoodi lülitas siis kontrolli sisse ja pärast seda, kui autod läksid niisama tänavale sõitma või siis teedele, siis lülitatakse kontroll välja ja auto sõitis siis oluliselt rohkem atmosfääris aastates. Põhjus, miks Volkswagen sellise asja tegi, oli siis väga lihtne, ühesõnaga nad ei suutnud kõike head kokku panna, sellepärast et ehkki diiselkütus on rohkem energiat sisaldav ja sellega on odavam sõita ühest liitrist diislist, tuleb energiat nii-öelda kui väga lihtsalt rohkem, siis samas tuleb sealt ka rohkem selliseid jääkaineid ja see tähendab siis seda kuidagi viisil seda lõivu vaja maksta. Volkswagen siis pettis inimesi, aga nende pettus avastati tänu sellele, et ühed ameeriklased hakkasid asja uurima ja lõpuks tegid testisõite ka sõitsid siis Ameerika Ühendriikide läänerannikul ringi ning avastasid, et tegelikult tuleb ikkagi neid igasuguseid saasteaineid sealt Volkswagenil sellest märksa rohkem välja. Kui siis ametlikud testid näitasid, käidi korporatsioonile senikaua pinda, kuni siis nad lõpuks tunnistasid üles, et jah, me oleme kasutanud sellist tarkvara, mis siis testides paneb autode ühtmoodi tööle ja pärast teel siis hoopis teistmoodi võtab nii-öelda, et nii-öelda need saastepidureid maha. Kusjuures nad ei ole esimesed Volkswagenil, esimene, kes on sellise asjaga tegelenud 90.-te lõpus midagi sarnast tegi siis ka volvo. Aga Jaan sinuga võib-olla, kui nüüd siin geograafia aspektist asjale läheneda, oleks kõige olulisem küsimus see, et mida täpselt siis need ained teevad, mis nüüd kurja juureks on, mida meie õhus meie keskkonnas teevad? Jah siin on jutt lämmastikoksiidi idest ja neid on erinevaid. Aga ütleme, see põhiline valem kõigil sisaldab siis kahte tähte N ehk lämmastik ja o ehk hapnik ja, ja siis et kuna neid võib olla lämmastikmonooksiid, mida olemas ongi Enno võib olla N2 ehk lämmastikoksiidi võib-olla NO2 ehk siis lämmastikdioksiid ja sellepärast aga nad ikkagi käituvad niimoodi laias laastus neid uuritakse õhusaaste osas vähemasti suhteliselt nagu ühes pajas ja neid kutsutaksegi Enno-iks ehk noksideks. Ja nende noksidega on siis selline probleem, et peamiselt on nad suhteliselt happelised ehk õhus veeosakestega reageerides nad moodustavad soolhape NO3 ja see siis alla sadades põhjus põhjustab happevihmasid, aga ka õhku jäädes põhjustab sellist sudu vahel isegi isegi sellist kollast, noh, suurlinnades probleemiks olevat sellist happelist. Udu. Hilja, või Hiinas tähistati võidu seitsmekümnendat aastapäeva, siis seal ju pandi autodele piirang peale, et kas oli umbes vist niimoodi, et et pooltel päevadel enne suurt paraadi pooled autod ei sõitnud, keelati ära, siis pooltel päevadel ei sõittidele teised autodeks, teine pool kogu sellest autode massist ja siis kusagile galeriisse pandiga pildid üles sellest, missugune nägi välja, kas kestis pekingi taevas, eks ole, nädalase vahega ja tõepoolest, kui see muidu oli selline määrdunud kollane ehk siis tõesti neid lämmastikuühendeid täis lämmastikoksiidide ilmselt täis okse siis siis nädal hiljem oli see see taevas ikka tõepoolest sinine ja paljud linnaelanikud olidki näinud sinist taevast mõnusas esimest korda. Jah, jah, mina olen ka kuulnud seda terve põlvkond Pekinglasi nägi mingil päeval esimest korda sinist taevast. Aga jah, see on ütleme linna õhus on see nii, aga noh, meil siin kevadel või isegi varem oli ka ka juttu, et tegelikult see happestumine on, on vaata, et noh, ütleme nad loodusele suurem probleem ookeanide puhul. Et see ookeanide happestumine, mis, mis sellest igasuguseid koorikloomi eriti eriti väga-väga karmidesse tingimustesse seab. Ja noh, neid probleeme on, on veel, nimelt on ta ka need suur osa nendest sellest uusaastast on selliste tahkete osakeste ja mikroskoopilised tilkade na, mis moodustavad ütleme atmosfääris selliseid ime Preini tolmupilvi või midagi taolist või nad moodustavad kondensatsiooni tuumakesi ehk siis kompensatsioon on põhimõtteliselt veetilkade tekke õhus, mis on siis pilvede ja sademete tekke otseseks eelduseks. Ja põhimõtteliselt mida rohkem on neid kondensatsiooni tuumakesi ehk neid mikroskoopilisi habemeid ja tillukesi, seda sombusem on, on ilm, seda, seda rohkem on on pilvi, seda rohkem on sademeid. Sa mainisid siin happevihma ka, et see on üks selliseid asju, mis on nende nokkiside põhjustatud, eks ole. Aga mulle ausalt tundub, et termin happevihm vahepeal hakkas juba nagu igapäevasest jutust ära kaduma, et see oli midagi sellist, millest räägite rohkem, võib-olla ütleme 80.-te lõpus, 90.-te alguses näidati meil siin Eestiski televisioonis ju kollaseks tõmbunud kuuski kas siis nüüd tänu sellisele autotööstuse suurele pettusele tänu nendele atmosfääri liikunud noksidele on siis happevihm jällegi reaalsus või kusagil kogu aeg ikkagi reaalsus? Selle kohta võib öelda küll jah, et selline suur probleem arenenud riikides Euroopas ja, ja Põhja-Ameerikas olite tõesti viimati kaheksakümnendatel, kui sellele tõesti pandi tugev piir ja suur probleem on ta endiselt arengumaades täpselt Hiina, India ka võib-olla tulevikus Aafrika, kui seal lihtsalt tööstus nii palju areneda. Aga ütleme see et meil üldse on selline skandaal, see ju iseenesest näitabki, kuivõrd teadlik on see tavainimene sellest probleemist. Et, et kuivõrd oluline teema see on, et, et niipea kui midagi sellist üritatakse teha, siis on ka kohe suure kella küljes ja tänu sellele võib võib öelda. Meil meil on vähem probleeme sellega ja arengumaades ütleme paralleeliks võib ju tuua, et et ka korruptsioonist ja altkäemaksust räägitakse Eestis ja Euroopas palju rohkem kui näiteks Venemaal, Venemaal ju ametlikult ei ole mingit altkäemaksu. Täpselt, ja, ja tegelikult, kui autode juurde veel tagasi tulla, siis tõesti no arvata võib ju, et näiteks viiekümnendatel, kuuekümnendatel autodele üldse selliseid kontroll ei tehtudki, eks ole, nagu tehastele ilmselt mitte, kui teha suugas raha, tuli sisse, inimesed töötasid, oli kõik hästi ja selle peale, et kas kusagil võib-olla midagi maha sajab, mis puud lehtedeta jätab, siis see ei olnud nagu niivõrd oluline. Kuula traadi kahte saade puust ja punaseks ja tänases viimases teemas mõne minuti pärast siirdume juba Saksamaalt, millest me rääkisime tänu Volkswageni skandaalile hoopis kõrgematele laiuskraadidele, Arktikasse. Puust ja punaseks. Raadio kahes saates puust ja punaseks on tänaseks teemaks maateadus geograafia ja kitsamalt siis ökoloogia ja me rääkisime siin mõni hetk tagasi Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärnaga sellest, et kuidasmoodi täpselt töötab nüüd see saaste, mille siis paiskasid atmosfääri Volkswageni poolt pettusega ehitatud autod. Aga nüüd läheme oma juttudega Arktikas ja mis on kummaline, on siis välja käidud selline seisukoht, et puhas õhk, puhas õhk võib siis tähendada arktilises piirkondades seda, et jää sulab mitte siis aeglasemalt nagu ma eeldaks puhta keskkonna puhul, vaid hoopis kiiremini. Jah, see, see on siis sellesama eelmise jutu jätk ja teine pool. Et siis mis ma rääkisin, et mida rohkem on õhus saasta, seda rohkem pilves on ilm ja seda rohkem on on sademeid. Siis kui seda mõelda Arktika ja jää peale, siis siis on isegi suhteliselt loogiline. Et mida rohkem pilves ilm, seda madalam on vähemalt suvel temperatuur, seda vähem päikesepaistet ja ka mida rohkem on on sadu, seda, seda rohkem tekib jää. Me rääkisime eelmises saates tuul Sepaga siinsamas raadiogaasi jääkarudest ja sellest kuidasmoodi nende jaoks jääb, jäädi järjest vähemaks, ühesõnaga siis neil oleks just nagu teoreetiliselt hea see, kui õhk Arktika kohal oleks pisut rohkem saastunud, et siis oleks rohkem jääd, mille pealt nad saaksid seal pesitsevaid poegi vaid hülgeid kinni püüda. See on nagu paradoks. Jah, see see niimoodi puhtalt Arktika jää sulamise suhtes kipub olema ja ja isegi võib-olla üllatav, et et see nagu teadusuudisel või, või ta alles nüüd esimesed mudelid näitavad midagi sellist, et tõepoolest intuitiivselt võiks ju mõeldud tõesti, mida looduslikumad ja loomulikumad on protsessid, seda seda vähem on igasuguseid katastroof. Aga igasugustel protsessidel on ka erinevad tagasisidet. Ja siin paistab, et et on tegemist negatiivse tagasisidega ehk siis, kui kusagil midagi võetakse ära, siis jääb seda ka kusagil vähemaks ja mis nagu tasandab neid. Neid halbu protsesse. Aga noh, muidugi iseasi on, et mis me selle teadmisega ja peale hakkama, et kas see on nüüd hea või halb või millises maailmas me siis elada tahab? Ilmselgelt me ei lähe ja ei aita mingisugust tohutut kivis höövel töötavat elektrijaama ja kusagile ma ei tea Gröönimaa põhjaotsa selleks, et seal oleks jubedam ilm ja rohkem. Jah, sest et ega hoolimata sellest, et, et need need, see õhusaastet põhja poolkeral on, on tugevasti vähenenud, siis päris nullis nad ka ei ole ja ja eks seal seda saastet iseenesest on, aga aga ütleme aru saada sellest keerukast kliimasüsteemist, et kuidas erinevad muutused seda kliimat mõjutavad, siis see on lihtsalt üks väga ere näide sellest, et kuivõrd jah, keerukad ja jaa, jaa ja ütleme, võib-olla ka kohati isegi isegi ebaloomulikuna tunduvad. Need seosed võivad olla. Ja asjad on ikkagi mitmetahulisemalt, kui me võib-olla siin esmapilgul arvame igas valdkonnas, eks ole, täpselt samamoodi ka siis kliimas ökoloogias ja kuulasid saadet puust ja punaseks. Täna rääkisime metsadest puudest, Volkswageni noksidest ja sellest, mis siis toimub. Paradoksaalset arktika ruumi stuudios olid Madis Aesma raadio kahe poolelt ning Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn. Jaan suur aitäh sulle ja kohtume sinuga siin peatselt taas, kui juba uued teemad uued uuringud ette võtame, aitäh, kõike head.
