Teaduse neljapäev on jälle käes, tere lapse. Tervist. Tere. Alustame saatega, mille teemaks on süsihappegaasi. Timo, sina teadsid, mis tähed need on. Täpselt nii olemas nüüd süsihappegaasist,  esimene katse on nüüd kõige lihtsam. Näitame, et süsihappegaas on meil siin olemas tahkel kujul  ja gaasiliselt seda näha ei ole meie atmosfääri tingimustes,  ehk siis praegu siin gaasilised on, aga me ei näe. Ta on meil tahkel kujul olemas ja mis temaga tahkel kujul juhtub,  on siis see, et ta muutub otse tahkest gaasiliseks. Ehk siis ta sublimeerub. Süsihappegaas ei sula sellepärast et ühtegi seda vesist osa  vahepeal ei ole, sublimeerub see tähendabki kohe tahkest gaasiliseks. Ma põletan seda kahe tuhandei 1925 kraadi juures  ja ta ei tilgu nii, kõik vaatavad. Kohe kõik kardavad. Ehk siis ta läheb hästi aeglaselt, niimoodi vaikselt pisemaks,  aga ta ei tilgu ja sellepärast ongi ta rahvapärane nimetus kuivjää. Ehk siit on hästi külm nagu jää. Kõiki, ja muidugi pärast ja et see on siis miinus 78 kraadi  ehk st tõesti väga, väga külm, aga kuna ta ei tilgu,  siis ta on kuiv, jää kuulge, aga teatrietendustes on  ka mõnikord toskas. Kas seda saab siis nagu seal kasutada? Tehakse kahte moodi tossu üks viisidest on tõesti teha seda süsihappegaasiga. Ja miks on süsihappegaasi ossa hästi hea on sellepärast et  Ta jääb hästi lava ligi, selles, et ta ei tõuse kõrgele tossumasinatega. Tihtipeale on see häda, et tost läheb mööda saali laiali aga  süsihappegaas on õhust raskem ja see vajub niimoodi mööda  seda tuba laiali. Aga süsihappegaasi ennast näha ei ole. Et praegu me näeme ka mingit niisugust veeauru,  see on siis tegelikult veeaur, mis siit välja tuleb. See ei ole nüüd sellepärast, et siin vesi sees oleks,  siin lihtsalt on veeosakesed ja siin on hästi külm,  eks ole. Aga see, mis te seal Süsihappegaasi tossumasinatega ikkagi auru näete,  on samamoodi jälle veeaur, seda lihtsalt tehakse süsihappegaasiga. Aga nüüd, esimese asjana me täidame selle akvaariumi  siis süsihappegaasiga, me paneme sinna ka põhja. Ja me laseme neid natukene siin aurustada. Ajame käega laiali ka. Kuna see süsihappegaas sublimeerub, ehk siis läheb tahkest gaasiliseks,  siis teeb ta teeb sellist häält, sellepärast et vahepeal see  süsihappegaas pressib mõnest kohast välja,  kust ta välja ei saa, näiteks klaas on ees  ja siis ta paneb klaasi niimoodi võnkuma. Metalli vastas teeb ka süsihappegaas üsna sarnast häält nagu  vinguks ja karjuks. See peaks tegelikult umbes kohe jalutama. Aga vasti selle akvaariumi jätame me hetkel siia  ja tõstame maha, tõsta. Tõstame. Akvaarium tõstan ta praegu siia. Ja selle aja jooksul, kui seda süsihappegaasi sealt sublimeerub,  ehk siis akvaarium täitub, sellega teeme süsihappegaasiga  mõned katsed veel. Näiteks kuidas ise teha süsihappegaasi? Kõige lihtsam variant on muidugi välja hingata,  eks ole. Aga kas me hindame välja puhast süsihappegaasi? Kindlasti see ei ole puhas. Kindlasti mitte, et me hingame sisse, eksole,  õhku, kus on 21 protsenti hapnikku ja meie keha kasutab  sellest väikse osa sellest hapnikust ära  ja see asendab süsihappegaasiga. Et umbes neli protsenti me hingame tegelikult süsihappegaasi välja,  aga mis need teised asjad ülejäänud, ülejäänud on  siis lämmastik, kõik õhukomponendid, me tegelikult hingame  ka 18 protsenti hapnikku välja uuesti. Aga kuidas me selle välja hingame tagasi? Kõik ei suuda keha korraga kasutada nii ruttu. Päris kiiresti. No keha sees meil õnneks midagi suplimeeri,  sest meie enda kehad on soojad ja seal ei ole tahket süsihappegaasi. Nüüd aga lähme sellele, kuidas ise süsihappegaasi teha. Selleks on meil siin kaks hästi kodust vahendit,  siin on meil söögiäädikas sooda ja sa köögi sooda,  et nagu köögis täiesti leitavad asjad. Nüüd, kui need kaks asja kokku panna, siis tekibki süsihappegaasi. Ja me laseme sul seda teha. Ole võta kõvat äädikas, pala seda sinna põhja,  ütleme no nii palju. Väga heast. Äädikas on selline vastiku lõhnaga, et kui kodus proovida  ise süsihappegaasi teha, siis kindlasti tasub ema isa appi võtta. Ja mitte nagu otse seda äädikat sisse hingata,  et see on niisugune. Ta ärritab igasuguseid limaskesta nina sees. Pane lusikatäis võid kohe kaks ka panna. Ja kui te kasutate söögiaidikat selle tegemiseks,  siis peab olema üsna kontsentreeritud, see meil on näiteks  30 protsendini, need on ka lahjemaid olemas. Nüüd see mullid, mis siin tekivad, see ongi tegelikult  süsihappegaasi mullid. Võib natuke veel panna. Ja need mullid lähevad siis katki, eks ole,  mis tähendab seda, et süsihappegaasi vabaneb alguses,  need mullid jäävad sinna nagu vee sisse kinni. Aga siis noh, äädika sisse kinni. Siis need mullid lähevad katki ja süsihappegaasi tuleb välja  siit nüüd seda süsihappegaasi on siin sees umbes  nii palju võib-olla natuke vähem. Ja kuidas me tõestame, et seal süsihappegaas on  siis selleks me kustutame küünla, ehk siis Mihkel,  sa võid ettevaatlikult valada selle purgi sisu,  mitte seda vedelat sisu, vaid nii-öelda nagu kalluta seda  siia küünla peale. Ja kust ja Asju kustutab seda, me oleme varem ka juba näidanud. Üks neljapäev tekime süsihappegaasi, ehk  siis see ongi nii raske, et ta vajub sinna leegi peale  hapniku enam sinna juurde ei pääse ja ongi lee,  kust ja ta on veel raskem kui hapnik. Tänu sellele siis ongi ta hästi hea kasutada erinevate  tulekahjude kustutamiseks, näiteks. Sa ei jõua seda äädikat ja soodad võtta kusagil,  kui sul tulekahju, no tavaliselt ja õnneks on teisi  vahendeid ka, ei pea söögisooda ja äädikaga tegema. Nüüd aga meil on siin see akvaarium, tõstaks  selle tagasi sublimaterut. Ja nüüd, kas te näete seda gaasi süsihappegaasi siin kasti sees? Ei õige ge, seda ei olegi näha. Aga me rääkisime, et see on raskem kui õhk,  seega sa ei tohiks siit sellest akvaariumist välja lennata,  vaid peaks jääma sisse. Sama saame testida. Seda me testime mullidega, kui me puhume,  mullid, mis on mullid sees õhk, õhk, täpselt nii. Ja kui süsihappekas on raskem kui õhk, siis  mis nende mullidega siin akvaariumis juhtuda võiks? Kukuvad alla, jah, keskel jäävad hõljuma,  proovime puu, sina mulje, siia koorime sisse. Nii kohe, näed, siis saab kohe selgeks. Sügavamale nad ei saa sügavamale minna, sest seda  süsihappegaasi on tekkinud siia akvaariumisse teatud  mingisuguse hulga. Ja kuna need mullid on täidetud õhuga, siis süsihappegaas kannab,  tead, ongi peal. Ja ta nagu seisab Ülejäänud muljed, mis akvaariumist mööda lähevad,  need alla. Üks. See hoiab väga kaunilt siin ilusti ennast üleval. Nägime siis ära, süsihappegaas on raskem kui õhk,  eksole. Ei nüüd selle akvaariumiga me jätkame, ehk  siis kaks järgmist katset ühtlasi ka viimast katset tulevad  ilusti siin akvaariumi sees ja kui keegi veel kahtleb,  et ei, ei usu päris hästi, et mingisugune tase siin on seda süsihappegaasi,  et kuigi mullid hõljusid, siis me saame näidata seda kõike  sama asja pilvega. Ehk siis teeme ise ühe pilve ja see pilv jääb samamoodi siia  akvaariumi kohale hõljuma. Pilm, pilv ja pilve teeme me siis nagu ma ütlesin,  ennem tossumasinad kasutavad vett ja süsihappegaasi,  eks ole. Mis siis praegu toimub, see süsihappe,  gaas muutub siis auruks, ehk siis sublimeerub,  aga kuna me panime sinna vett sisse, siis ta võtab väiksed  veeosakesed endaga kaasa ja tuleb siit purgist välja udu,  et muidu seda siis näha ei ole, see süsihappegaasi jätab  selle kõik meelde. Nii, ja kui sa nüüd valada siia akvaariumi kohale,  siis tõepoolest ta jällegi ei lähe akvaariumis sisse,  sügavale, oleks kaasa täpselt ja niimoodi ongi  siis see näha, ilus, ilus pilve kate selleks nagu linna  kohal lihtsalt pilved. Ehk siis, kui ta siit mööda valgub, siis ta muidugi vajub  siia allapoole, aga kuna süsihappegaasi on seal sees  ja tihe, see ilu aga. Vot niimoodi saab, siis on kindlasti näha,  kuidas see süsihappegaasi tase on siis mingisugusel kaugusel siin. Ja ta jääb siia nagu õrnalt veel peale selle  siis ära ta jääb õrnalt veel peale see pilvekesi  ja jah. Nii, ja nüüd ma usun, et me oleme kõiki veennud selles,  et see kast on täidetud süsihappegaasiga,  nõus, et seal enam hapnikku ei ole. Ehk siis, kui ma panen sinna sisse põleva tiku,  mis juhtub see, kus ära proovime. Nii laseme selle tiku paremini põlema ja. Ja siia niimoodi hõljuma, eks ole, sinna peale. Nüüd aga enamik asju tõesti süsihappegaasi sees ei põle,  sest süsihappegaasi on hapniku kõik siit välja tõrjunud  ja hapnikut on vaja meil põlemiseks, eks ole. Nüüd aga selleks, et teha niisugune äge teaduskatse,  kus me saame süsihappegaasi sees midagi põlema panna. On meil kas niisugune aine, kus on juba hapnik sees  ühesõnaga hapnikuga rikastu aine saab siin sees põlema panna. Nii. Ja selleks on meil niisugune salakavalaine nagu amoonium,  digramat, seda ainet te tegelikult olete  ka näinud, kas te mäletate, me tegime kunagi vulkaani katset? See on täpselt seesama aine ja enne panime ta lihtsalt laua  peal põlema, nüüd aga teeme sedasama katset,  aga teeme seda keskkonnas, kus ei ole üldse hapnikku. Ehk siis ehk siis akvaariumis. See on väga kaunis tõesti selline oranž. Nagu meie kitlid aga ka porgand on päris hea võrd. Nii ja oih, natuke pillasin maha, aga mis ma sellega teen,  natuke uhmerdan seda ka. Ehk siis uhmri ja umbrinuiaga saab. Ja maitseaineid saab teha peenemaks puruks,  et samamoodi me üritame seda siin teha peenemaks puruks,  siis ta põleb natuke paremini. Mis sa, kui suure vulkaani teeme? Otsustada teeme hästi suure. Hästi. Muidugi pole mõtet, väikeste väike ei ole mõtet. Jama jama, see leim nii, enne kui me selle vulkaani põlema panema,  näitan uuesti ära, et näete tikk ikka veel kuskil. Ühesõnaga siin sees ei ole hapnikku, on ainult süsihappegaasi. On nüüd? Nii kas sa oled valmis ta sinna sisse tõstma? Pane kinnas kätte, see on väga hea. Plahvatas. Ei plahvata? Jah. Ta on niisugune hästi armas ja tasane vulkaan tema  kellelegi halba ei tee. Siis ta on uus ka väga. Uus öeldakse, kui mõni asi on nagu tore. See on Nii loodame, et see katse tuleb väga uus tuus,  katse. Kas tuleb kaugemale? Ei tule. Ei, sa võid seal täitsa olla. Ja miks need niisugust häält tegid, on just sellesama  metalli pärast enne hetke siis kustu võra. Väga lahe ja kohe täitsa. Tuleva, mis tuleb, siis paneme tossupilve  ja ma mõtlen, paneme tossupilve ka, et siis vaatame,  mis siis saab. Aga ma näitan praegu seda, et jällegi süsihappegaas on siin  endiselt sees. Kust ära. Tossupilve ei saanud teha, selleks läheb kaua aega ei ole  tegelikult ohtlik. Aga me ei jõudnud teha, siin on kiiremaid reaktsioone vaja  ja meie reaktsioonid nii kiired ei olnud,  see muutus roheliseks vulkaanile, roheline mägi  ja see roheline pulber, kas te mäletate,  me tegime siukest tähesadu ja see on seesama pulber,  täpselt saa kroom kolm oksid. Sest ammonium dikromaadist saab põledes siis see,  mida kroom Targaks saab etunne, et peab ikka täitsa vingelt teadma seda  keemia asja ju natuke pea. Mitte natukene, vaid nagu päris tuusalt peab teadma,  päris ilusat. Nüüd õnneks te teate mõlemat ka, nii et saate  ka neid katseid kunagi meile tegemata. Lapsed. Tuleb jätta täna kõvasti. Aga?
