Laskepesades olime kuni peagu õhtu, tõmbasime veel kord tagasi, sest oli näha jälle sakslased külge pealt. No mis meid seal siis kolm pussitasid, mehinemis põld sadat meeski. Ja siis olid vot need, kes läksid nüüd siit paremalt tiivalt, need olid teine pool teed, need jõudsid üle raudtee ja nagu pärast selgus, jõudsid, nemad said veel läbi, enne kui sakslased selja tagant tulid, sinna jõudnud. Aga meie läksime siit vasakult poolt, seal läksime nagu metsale, läksime sealt läbi. Seal metsa, vahel oli taluhooned. Ma ei mäleta, kas oli kolmekesi või neljakesi, keda meid saadeti, et minge vaadake, kuidas on täitsa vaikne poiss olevat alevit, ühtegi liikumist ja mitte midagi kippu ega kõppu. Vaatasime võrdlemisi vaikne, et ega siis midagi ei ole. Meie tagalas vaatasin kaugelt ei osanud nagu midagi aimatagi üldse. Nagu vot siis esimese maja nurga juurde jõudsime hüpati kohe meile kaela. Kohel löödi kohe Mahasena pikale. Et mis sealt pauku ja mitte midagi teha. Ja tuli välja, et saksa ratsaväeosa oli valima seal kaugel selja taga. Mitmes kubjas oli augusti 23. 23. august, 23. augusti õhtul. Tallinna viimased päevad. Ja siis viidi juba edasi kuskil seal Tammsaare oli tappa sinna lähedal, mingis suures raudlaohoones olime seal juba siis neid punaarmee jälle, see oli ju neid, meil oli siis seal ikka mitu sõda. Mitusada meest, olime öö läbi, seal Vihma levis, 100., millal esimesed ülekuulamised algasid? Oi, need hakkasid minul õnneks päris hilja. Sest sealt viidi meid Viljandisse lennuväljale sõjavangide laagris. See oli tohutu suur, seal oli tuhandeid, oli, see lennuväli oli suurte koertega, seal oli, need, tegid seal lõbu omale, seal oli lamedat praetaldrikut alumiiniumist, nende kandis suppi seal ise kunsti, midagi peale sa, mis läks selle supitaldrikuga siis hästi, koer peale, jookseks? Sünniga kui siis koera eest minema sõidud ja talle ka tühi oli kogu sinu söömani tehtud jälle siis oli muidugi nendel seal nalja ja lõbu oli. No igasuguseid asju, seal mõeldi välja. Aga kuna siin oli siis juba see järg oli niivõrd suur Niivõrd üle koormatud siis minu esimestele kuulumisele sakesid 41. detsembris. See oli juba siis see aeg, kui need esimesed suured mahalaskmise tulinad olid läbi, siis oli juba hakati mingisugust nagu näilist, kas või noh, et ikka seal mingisugune kolmik, ma ei tea, kes seal midagi isegi tegija ikka kuulati üle uuritigi sa oled üle, kuulad, oli väga mitmesuguseid, oli neid, kes seal mehed tulid, olid nii läbi pekstud kohe. Aga minule sattus, üks noorem mees oli. See peab ütlemiseni kätele väga poli ei andnud palju rahvast, õmblus oli kuusk meeletult, sest need olid need vanad patareikambrid, kus oli siis 15 kohta sees 15. Ari. Noh, aga meil arengut alla 35 mehikesel suurt sees ei olnud, nii et seal oli nii, et kui õhtul magasime, siis noh, naride peal siis need vanemad olijad olid naride peal, teine asi seal all põrandal, eks marid all purde peal ukse ees. Et siis oli nii, et ega siis astumisruumi öösel ei olnud. Ja no muidugi siis oli need jah, külm oli, kütmist seal peaaegu ei olnud. Talv tuli võrdlemisi varajasele, nii et oli mulle endale. Ükskord kuna melu olin alles tulin, oli seal akna alt just hakkasse, naride järjekord peale said põrandalt, Maribla käisime nari oli siis järjekorras aknaalune, nari kõige halvem, narri. Hommikul ärkasin, juuksed olid seina külge kinni jäätunud. Peab, ütleme, see oli ikka ka nagu suureks kooliks, sest seal olid eriti palju meremehi oli. Sest meremehed, kui ikka silmaringiga, palju maailma inimesi olid need, kes nõukogude võimu ka kohe teadlikult kaasa läksid. Ja need olid siis ka need, kes esimestena sattusid ka siis sakslaste repressioonide all, ükstapuha, kus koha peal nad tööd, kas võlts, mõni seal miilitsas kuskil teises sadamakaptenid ja igasugused tegelased. Nii et meil oli ka nii, et siis me hakkasime organiseerimisel kohe, noh, mis sa seal päev läbi teed? Sellist eneseharimist siis oli meil seal arste oli, kes rääkisid oma, kes olid Euroopas käinud ja meie noored ikka noh, ikka suur suu ammuli, kuulasime neid mehi. Viidi sealt ära otsekohe jälle. Sest võib-olla kõigeni närve, söömisöised äraviimised, need, kellel oli siis juba see surmaotsus määratud. Kui hakati öösel ukse lahti lukute õigete nimi välja siis igaüks ei ootama, et kas neid tänavuse on sinu nimi või ei ole. Kaua eeluurimine kestis reedel, 13-l märtsil, siis kutsuti mingisugune sel tuba oli komisjoni ette Kristi nimi, jah. Vennas, teate, midagi. Seal on küll. Vanevembriga Dali neljandas hävituspataljonis tema sõitsingi elal haavat toodi siia kevadel haiglasse siidiseks 1005 ta kohe mahalaskmisel. Lasti maha. Et noh, seda ma siis kuulsin ka seal Ja siis oli, siis oli juba viidena juba töökambritesse kohesena köögijaoskonda. Suured kambris. Kes selle jah, tõesti kammerti hingeks. Aga samas on ka olla, sealt läks juba teesis paekülalaagris, mis oli näiteks niisugune pisikene metsatöölaagris, sest see oli see esimene tall. Teine Talle kasutati vangla põhiliselt metsatöödel. Kajasta kütet, igale poole maid, rinnewist, props ja kõike, mis tahtis. No ja siis need kõige hullemad kohad muidu seal, noh talu inimeste Spitoori metsadel kohustused on endal antis paremad lained, kõige hullemad, nüüd igas soojapärapõrgus või siis kus sõda üle käinud, need anti siis meiesugustele lääts pae külas, me olime seesama huvitav, see Märjamaa lahik ja seal oligi üks põhiline, see lahingutsoon oligi just sõbraegla metsades. Noored männimetsa. Ja kui palju seal vaeva nägime, sest Killerid puutüved olid kilde täis. Tõmbad jälle saag jälle hambad lähevad jälle akad eritama. Korvpallipäevas kahe mehe peale neli, neli ruumi. Kui normi täis ei tee, süüa ei saa panna siis kell juba korduvalt, siis meil oli kanis julm laagriülempõld oli, see oli tema riputas seal mehisel haudus ümber puude ja pööningule, panid rippuma raudus käsi ja ei ost igasugust numbrit, tehti need peksa said ja kõike, kui sa normide norme pidid, iga hinna eest pidid. Sest kui ei söönud jälle ka, siis noh seda hullemaks asi läks. Aga peavari siiski oli mingisugune ja peavad, oli see paeküla mõisahoone, see oli René kahvide suvemõis. Seal oli pööningul, oli veel grafi nimedega seal raamatuid. Päris kena raamatukogu, oli mehed seal ikka neid seal raamatu Kuusalik, Strudeeriminud, hulk, isegi mina sain sealt ühe, nii et ma pärast võtsin lelle kaasa saksa keelemaailmakirjanduse ajalugu. Et või vähemalt said, et lugemist ära joosta said kas või sedagi lugeda. Nii et selline meil oli seal kolmekordsed, narid olid sees, ruumid okastraatide muidugi ümber, seal olime muidugi töötingimused tol ajal kah ääretult rasked, sest see oli see 42. aasta kevad oli, märtsikuu oli tohutu külm. Öösel üks kuni 30 kraadi külma. Päeval päike sulatas ja vot meie see tööle minek oli üle jõe. Jõgi on seal, võis alt läheb, hommikul polnud midagi, presentsukad olid jalas, pastlad present sukkpealseks siiamaani vahele toppisimisel lehti ja puulehte, mis seal soojem oleks. Niimoodi oli, polnud viga, aga päevaks päike nii sulatama, et õhtuks oli seal paarkümmend sentimeetrit vett, tuli jää peal. Siis tuli sealt jälle siis nendega läbi nomisse. Proziltsukese vett ei pea ja seal minagi pimetasime varbad ära, siiamaani on hellad külma vastu. Et see oli küllalt küllalt rasked, olid seal ja muidugi suur osa mehi, nagu minagi, esimest korda sain sae kätte. Oli esimene nädal, oli hirmus raske. Hambad ristis ja veriveosed, saad selle puu maha ja. Aga pärast õppis ära, harjus ära ja pärast oli ikka inseneriruumi metsast ära tehtud. Seal langi tegite lagedaks. Mosologygemit Ronkini, et vahepeal veel tiinusel saeveskis, töötasime. Paar nädalat seal, lasime seal palling läbi ja siis kuskil juuli lõpupooleviisis viidi meid edasi lell, seal tehti suus, laagris oligi mingisugune metsatööliste palkmaja. Jälle okastraat ümber, narrid sisse oligi jälle, no see oli väiksem seda, et kaks tuba oli, mis metsas võis olla üks 70 mehe broini. Aga seal oli muidugi elule Marisel, seal ise soine ala märgala, sügisel oli küllalt raske ja sääski oli seal meeletult-meeletult sääski mäleta. Augustis tuli Scott vangla üle tuli sinna vaatama tasand. No meid rivistatud üles nad meid säästad, igapäevane sõit, mis me seal polnudki varasemaid haige verd võtta. Vanglaülem tulistasid, nahkkindad käes. Kolm lauset sai seal ütelda, jooksis minema. Sääseparved ümber ehitama ei kannatanud, seda oligi kogu tema seal meie valitsemine ja noomimine, sõimamine, kõik jäi, jäi ära, sest nahk ei pidanud sellisele sääserünnakule vastu. Kui tugev valve oli, kas põgenemise esines, esines ka. Aga mitte eriti palju. Põhiliselt, kes sel ajal nagu põgenesid, olid vene sõjavangid. Meil oli neid kah hulgas, nad olid sellised mehed, kes sõjavangilaagrisse saadeti palju vangi andis taludesse tööle nagu nemad selle millegagi, siis eksisid siin selle uue korra vastu siis saadet juba edasi. Sealt siis sattusid ka neid meie metsa tulaarsetesse. Mäletan sellest, mitu meestika läksid ära. Aga kui kaugele nad jõudsid, siis on teadmata, ei tea ja ei tea. Sest meil tahab tagasi tulnud. Aga siis jah, teisi siis keel nagu eriti seda põgenemist nii palju ei olnud, aga vaat siis. 43. aastal, kui me läksime, siis juba viidi metsi metsalaager kah, kevadel lõppes ära, siis viidi meid Lavassaarde sinna turbarappa. Mis oli juba suurlaagris, olid suured vanad töölisbarakid, mis olid, need olid tehtud nendel Oxfordi ümber. Seal oli siis juba nüüd hakka siis neid põgenemisi nagu ette tulema. Ja vot sealt siis sai ise ka avara joostud Sestava siis oli juba olukord juba nagu rõõmustavamat juba. Meil ikka tulid teated rindeolukordadest ikka kuidagimoodi kimbust läbilehti ja seal basinistid tõid. Sest üldse vangis oli olukord selline, et ega teinekord seal oli tähtsam kui seal päts leiba või selles ja kõhuduseli tähtsam mingisugune hea uudisele kuskilt. See andis sulle palju rohkem jõudu, kui lihtsalt seal mõni suudes süüa. Kuidas tema põgenemise plaanid tegite? Kuidas siis meil oli, seal olid mõned poisid, olid seal üks Järvamaa mees, üks rikkade nimeline, tema vend, kes teda seal nii salaja Thomas ja siis rääkisid seal Pilipportisanale. Relvi on kõik poisid, tulge kohe partisani. No ja siis meid oli seal seitse poissi. Täielikult pärijaks, mis tasapisi ette valmistama. Aga neid press oli seal palju ja igaüks töötas ise. Viis meest töötasid teise pressi pääl. Üks meist töötas seal eelviimase, mina töötasin, keegi viimase kõige kaugemal seal moodustada suhteliselt rabakarjääri tulles kõige tagumine. Ja kuna meil oli töökoha vahetusega üks nädal, tuli töötada hommikul kas kella neljast kella 12-ni või mis ta oli seal ja teine oli siis 12-st õhtul kella 10-ni. Ja mis nad olime, see oli juulikuu ses kuskil juuli lõpus. Tuli ja leppisime kokku, et õhtu kell üheksa üheaegselt siis et see on juba nagu väsinud vallurit ka, ja tähelepanu väiksem. Leppisime kokku, kus me sealsamas lähedal kokku saame või kui seal ei juhtu saama, tuleb laiali minna, et siis selle endisel lellelaagri, seal olid meil metsalangid nii hästi, tead, et votsiaalsele langi posti juures selle numbriga post, mis meil oli täpselt seal meeleski sinna alla jätta juba siis teated ja kõik, et kus, kus keegi edasi andma. See päev oli siis niimoodi, siis sai seal nii, tuleks nagu leiva kuivanud tükk seal saetasku poetatud ja et esimene päev teisel sassis midagi hamba alla panna. Ja äkki kella viie ajal suuhäire mustad jooksevad, kohe on meil ka seal lõpetatud töö, kõik tugevad valve Ümera kohe laagrisse tagasi. No tuli välja, et need mehed olid mitte kell üheksa vaid kell viis. Hakanud asja tegid veel nii suure aplombiga, et võtsid valvuril püssi ära, sidusid valvuri kinni siis astusid ilusti rivis metsa poole viiekesi ja kuna siis meid oli nendega koos nähtud siis pandi erivalve alla, siis annab ju olnud esialgu seal kuu aega ei olnud mitte midagi sealt kuskile. Aga siis tuli, televahepallurid vahetasid ja siis 23. augustil. Läksin, aga siis muidugi oli August 43 23. augustil ise nagu mõtlesin, vangilangemise aastapäev kaks, kaks aastat täpselt täis ja see oli pärast mul mudiaagahkument seal uuesti kinni saada, siis ma ütlesin ka, et näete, mul on kaks aastat täis, et on mul. Loodate, et asjad on täielik, õigus on ära tehtud. Nii lihtsameelsed, mängisin. Siis ma muidugi tegin veel sellise nalja, et kuna teada oli alati meil enne oli seal koertega minnakse seal järgi ma ei läinud kuskile, vaid tulin hoopis tagasi sinna. Läksin ühte turbaaun oli siis õhtuni, nägin seal kõik täpselt, kuidas siis iganes sebimine käis ja otsida tuli välja pärast ma kuulsin üks teine mees laval ära põgenenud pärnu lähedal, poiss, tema kaaliaid kaks mässujal päeval, aga kumbki temaid. Temale lihtsalt kokkusattumus, need siis kõik nägi, kuidas seal viidile grupid ära ja otsite ja olin rahulikult kuni reisi pimensioni seal siis elemente teed, vaid läksin siis sedasama, kus mass 41. aastal otseülesooli passinud pimedas siis üle selle soo seal. Ja see oli jälle õnneks nii kuiv aeg, et ei kukkunud ühtegi laukasse ka kuskile ja tulin siis läbi ja siis masin siis nädal aega tulin, kuni jõudsin siia selleni välja. No muidugi, see oli ka küllalt raske seen. Ega koju ei julgenud tulla, ei siis ma ei tuldud kuskile. Ja siis ma olin niimoodi, et üks kõige raskem päev oli võib-olla see, et Järvakandi juures tulisele seal silla juures suur mets oli, niuke ma enam-vähem iga päev nii põhja poole kartuli peas, seda ikka olime uurinud päikese järgi, et ikka kogu aeg marsidsi sellelt algus on vasakul, siis pärast on otseselt paremat rehkendatud kõik enam-vähem ühes suunas. Ja marssinud terve see päev aega. Õhtul umbes kella kuue paiku tuli metsast välja täpselt selle sama koha õhkus hommikul metsa sisse läks. Aga siis tuli küll meeleheide, peaht, mitu päeva süüa saanud. Seal möödaminnes mõnest vilja rõgusel raputasime nisu, Trasid palitu peale, siis värisen näidajana, mis ikka midagi anna. Eskusse kaalikat varastamas ja oli päris hea. Suures. Ükspäev sõin ainult need põldmurakaid või selleks lepavõsa põldmurakaid täis. No siis ma ahesia neid nii palju sisse, Talläged. Siiamaani pole, hakkab, teda, ei taha neid enam näha. Aga siis ma jõudsin sinna, seal oli siis tõesti teada, kus oli, tuli välja siis preesia Allas ja need olid seal läheduses. Tänu siis abile saime seal ka kontakti, oli seal inimest, kes meile kaasa tundsid, et neil oli ikka mingi siht, kuhu minna, kindel siht ja oli sinna partisanidega ja sealtkaudu pidime saama pataljonides sansis poisid kätte, siis tuli välja, et partisena ei ole, ei ole sesse rikkanud, oli mees on olnud, et ta lihtsalt üksinda julgenud ära joosta. Pillitas poisid ka siis, kui sinna oma koduvalla piiridesse issi ütles, et poisid nüüd head aeg-ajalt nüüd igaüks läheb oma teed, et siin mingisugust patise minul ei ole. Et head aega rohkem ma teid ei tunne, et oled pärast vist soome põrutanud. Ja nad kõiklase Mägi, tema oli kuskil seal Viljandi poole suguluses ja. Hiljem kuulsime, et tema oli ka vist ikka seal kevadel kätte saadud. Hallase postsema sattus päris juhuslikult ta oli ühes talus aitas seal ka tööd teha, tuli talvel heinakoormaga metsas või kevadel märtsikuus oli, eks parajasti kohalikud omakaid, sellest tulid neid hoopis kõrvale hoida, noh, lihtsalt kontrolli osa võtavad, käisid tema tuli metsast välja, nägi, et need paar püssi Messon, seal hüppas sealt maakas asi jooksma, üks ainukene pauk tehti seal 200 meetri pealt veni. Sattus pihta surma alko, sellised koledad juustanic. Aga siis meie preisi poisike, jäime nagu kahekesi käima. Käisime siis tema sugulaste juures väga kauged, utage, pole üldse käinud siis minu sugulaste juures siin Järvamaal ja käisime paar päeva igal pool ja siis pani veel ringi ja siis oli suht toobri juba. Lõpp ikka püüdsime siis igasuguste vahenditega mingisugust kontakti kuskilt saadik uurima, et kas on kuskil. Kahjuks siinkandis oli neid Se partisanitegevust niivõrd tagasihoidlik, et lihtsalt ei õnnestunud saada kuidagimoodi ta käis isegi ükskord Tallinna Sadama veel, et sealt mingisugust pidepunkte saada, aga kes see tuleb, ütleme? Nojah, ja siis juhtus nii, et oktoobri seal keskel kuskil ikka jälle sattusime õnnetult. Keegi tundis jälle ära ja siis kuskohal tundis ära. Järvamaal siin. Tuli terve autotäis siin paides neid mehi kes võtsid siis nii päris äkki majast või metsast või majas maas, tulid otsekohe sinna ja me ei taibanud ka võib-olla ise ütelda klaasi võimalik on, et takkajärgi mõtlen, et võib-olla oleksid nagu taibanud seda seda kahtlast liikumist, ehk oleks ikka minema võib-olla matkajuht või üldse elada kuidagi ettevaatlikumalt ja varjatumaks on see muidugi emotsioon, kui sa oled juba seal kolm kuud olnud, eks ole, noh, läheb oletumaks nagu, nagu see julgus ununeb liiga suureks. Ja lõppes siis asi jah ja no siis muidugi algus paides seal peksmised. Kuulame seda siis pärast Tallinnas siin kaks nädalat pimedat kartsa ja leiva peal kirpude lutikat süüa, jälle patareis ja ja no siis muidugi enam mingisugust kuskil välistöödele juttu. Saadetis trükikotta tööle võeti seal siis saigi siin selliste meestega kokku. Kommitsia laigu ja ja eriti nii lähedaseks sain Arkadi Laigoga. Tema sattus just meie kambrisse. Paar kuud olid narid kõrvuti kõrvuti, magasime. Kuna, sest tema tuli ka trükikotta. Tema jätkas seal oma selle põlevkivi lõigete Maria ja seda lõpetamist seal seal oli üks väike Morca pimega Morkasta seal töötas, noh, ma tihtilugu vesinike tema juures, ta näitas seal sisse map trükitlegi seal, nii et minul on kah oma käega, olen ka mõned osa tiraažist lasknud masinast läbi seda ja siis Laigu kinkis mullegi veel oma allkirjaga lehed. Aga ma ei saanud neid välja saata nii ruttu, kohe ja õieti läbiotsimisel ära ja jäin nendest ilma. Siin tuli siis niga olla, kuni 44. aasta suvel hakkas esialgu selline uus mahalaskmiste laine. See hakkas juba siin kuskil. Juunis. Mais-juunis juba peale jälle Rinne oli juba lähedal ja siis hakati, kes seal vähegi nii suud nii pruukis, kellele seal kaebus peale tuli? Hakkas minema iga nädal teha. Raigo läks. Ja need siin läks õige palju. Aga siis nähtavasti tuli kuskilt poolt käsk, et tuleme Saksamaale viia. Siis siin augusti lõpul viidigi meid ühel heal päeval sadamasse seal suure laeva peale vartaland. Danskis laaditi maha seal paar 1000 inimest ka. No seal, kuhu need nagu Saksamaalt maha tulime, siis oli kohe hoopis särikese juba Essestlasedes seal ainult jalad jalad ja kaikad mängistega, seal, kus laeva peal laudis üks peksmine. See oli ka nii, et meie siin ikka niisugust nii sellises mastaabis ei olnud veel näinud ega kogenud. Seal minu prillid, mis olid null koma põgenes, olid ka juba natukene kannatada saanud, samad. Üks sang oli peaaegu ära. Sisvat prantslase Surbonil Ülikooli professor, sattusime ühe praami peale. Ma sain siis oma aprilli seal peale sain ka sellistele, nad seal kukkusid kui nats laet. Sain vist mõned sähmakas kurvasse, seda sättisin iketi seisund ja tema siis tulevad, et temal oli õige mitu paari ka enam-vähem sobisid sama, umbes seal kolme poole ringis. Sain siis demagist prillid. See oli suurlaager, mis nüüd hiljem teame 39. aastal, kui siis sakslased Poolamaale kallaletungis, siis nad selle seal rajasid nende Poola patriootide kinni hoidmise hävitamiseks. See oli küllalt suurlaager. Meie numbrid olid seal 82000, algus oli muidugi paar nädalat karantiin, mis siis alast, läksime siis laagrisse, siis läksime saunast läbi, kus siis kõik asjad võeti ära, ainult prillid, kõik ihukarvad aeti maha, siis duši alla seal mingisuguse külma veega, saun oli, teisest otsast, et välja siis sealt Antivas mingist angi riided kaltsu täis salm evangeelsed saanud, sai seal teiste Euroopa rahvaste nendelt ära võetud millel oli siis punased triibud pükstel peal siia selja peale suured punased ringid joonistatud ja õlivärviga, nii et mis kellegile sattus see number ka ja siis anti number ja sellest siis ka seal Saksamaa koonduslaagrites Alab nimega inimest ei olnud. Oli ainult number linnas number ja siin püksisin külje peal ka nupp. Ja siis oli värviline Kolk ja kolmnurga sees olid tähtkolmnurgad, olid omad, tähendab punanädalas siis poliitilist poliitvangi e tähtis este venelaste arv, bakter, peened kohari näha, lihtsalt teised siis seal olid need rohelised, need olid need Rusharbriorid, et elukutselised kurjategijad, kriminaalkurjategijad, need siis helesinised, need olid need, kes sõjavastased patsifist, kes keeldus sinna minemast ja siis olid seal, need olid seksuaalroimarid ja. Musti ka veel oli, ma ei mäletagi enam, need olid ühes laagris kõik, kõik ja koosik. Siis muidugi olid need tohutud barakid seal ja segamini kobaras rääkides eri värvikolmnurgad ja seal oli nii müülid poliitiliselt eraldi, ei olnud minagi eraldi, aga noh, ega seal neid tõrustav president nii palju ei olnud, need olid põhilist, neid kasutati seal, oli siis noh, selles Saksamaa vahilawess nagu mingisugune sisemine omavalitsus, et seal oma laagrivanemad ja siis bloki vanemad ja igasugust tegelast massis enamust ja seal KAPO'd ja need olid siis põhiliselt nendest rohelistest Brufer põhjerkis, sotsiaalsed, julmad. Esialgu seal esimest päeva sul tööle ei olnudki, aga siis hakati neid TÖÖ komandosid seal moodustama. Kõigepealt oli seal siis ametimehi vaja seal Puusepp ja müürseppi ja igast niukesi Luksepp jagama. Siis jäi seal üks Saika järgis. Ta ei osanud meesugust. Need siis pandi ühel päeval koguti kokku ja okastraadiga aknad kinni ja läks sõiduks. Sõitsime läbi terve Saksamaa siis lõunas Stuttgardi lähedal, mis olid seal üks uus laager, püüame siis hakkasime asustama, viis suurt tohutu sellist tallimoodi hiigelsuures riistameesteks sisse kolmekordsed, narid. Ja selle laagri nimi oli pisike nats väileri töölaager, harulaager Nathaniel isoli Elsas Lotringile territooriumil Prantsusmaal. Aga see s juba sellel hakkas seal ta nagu ära evakueerima. Lits Santorumi Prantsusmaal, siis jäid ainult need harulaarsetel käisingi seal kümmekond kilomeetrit eemal, nüüd aut nõrgenenud, selline võrkulisest suurtel koonduslaagritest Saksamaal üldse, selline Need on ainult paarkümmend selliseid suurinid, Stam laagri, nagu neid nimetati. Igalühel tuli siis oma sellist välis töölal päikest, väiksed laagrid, neid isegi arvatakse, võib-olla siin paari 1000 õhtul olid asjadele 2000 kahendtuhandemeheline, mis pidi hakkama siis ehitama õlivabrikut. Sealsamas orus oli siis söršifer selline tume nagu tahvli kivim otseste must mustjas mille siis oli protsentri imepisikene seal paar protsenti ainult, aga kuna häda oli niivõrd suuris akat, isegi sellest see vabrik tõesti saadi ka 45. aasta kevadest märtsis kuskil saadi valmis. Isegi esimene proovi oli, tehti paar tsisternidega õli ja nagu neitsist täis sain ja Ameerika lennukid tegid siis selle vabriku sõelapõhjaks. Et aga kohe-kohe, sest see lõpp oli juba niimoodi, et siis oli ju õhus oli ameeriklaste liitlaste üleviimisel absoluutne. Et kevadel juba 45 oomika nagu valges läks siis 12 lennukit, patrullist igalühel oma rajoon kogu aeg patrullist, iga asi, mis tee peal liikus. Kõik võeti tule alla. Absoluutselt midagi teha, teine olisi näha. Seal kogu aeg üsna silmarõõmustav pilt, olla see nii silmarõõmustav, aga palju rõõmustav oli see, et vot meil oli niimoodi üle oru oli üks kõrgeim mäetipp seal 870 üksmeelselt kõrge. Hoo Sollern selle tipus oli siis Houensoleerite geist loss möödunud sajandil rajatud. See oli nagu muinasjutus, et alati vastu taevast oli. Aga see oli siis selline kõrgem punkt, mis oli, ja Ameerika Inglise pommitajad, mis tulid Saksa pommi ja see oli siis see, kus nad Harglist, kes läksid Ulmi peale, kes võiks selle peale, kes sinna. Ja siis neid läks seal üks päev, me siis olime selili maas. Lugesime ära ühest taeva äärest teise oli see vöötleksule taeva 1700 nelja mootorist lennukit läks üle vailt, nad 36-ga panime, läksid need katki ja siis muidugi peale selle need väiksed hävitamisi suletuseks ümberringi 1700 lugesime uskuda, siis nad pommitasid seal Ulmi sisulised taevas olis kumaskike, siis ma Braggi meil väris. Ja kuradi öösest tulid madalamalt tagasi, lendasid madalamalt üle sisele Retbackik, päris klaasid klirisesid. Et see oli nagu siis see loss nagu selliseks Suha tähiseks ja vot sealsamas lossi all orus oli see vabrik. See siis tehti kohe joonel oli siis täpselt teada, ega siis meie olime õnnetused, meie köök sai ka veel siis pihta, eks väike Poola poiss oli veel sõrmesin veriseks oli seal katla taga, kuul riivas asi nimelt selles, et see meie olime siin pol mäek veere pääl, siin oli, all oli, sisenes Orkusse vabrikule, siin olid omad last, eks nemad siis pikeerisid, kuidagi ta õigel ajal vist tuli, ei pannud kuulipildujad kinne, kui sissid keeras ülem elase nurga ja lasime siis seal müüa käima sõelapõhjaks, siis kööginurga ja üldiselt nad laagrit vangilaagreid ei suudelnud, ei puutunud, ei muutunud, nii et need olid kaardil olemas, siis sealt see on sakslaste näiteks saksa leed, siis sattus meile ka sinna, sest noh, eksiga pool meie organiseerisime ikke pritsima. Kõige tähtsam informatsioon, seal oli need juba seal oli meil 28 rahvust. Väliskomando mehed, kes käisid siin-seal, loodi kohe jälle, seal oli sakslaste hulgas neid inimesi, sidemed, neid meil peaaegu iga päev üle päeva ikka mehiselt tuli salaja sisse, mida siis andsime, seal käis ringi need informatsioonile meil ikka enam-vähem enam-vähem olemas, siis saksa leiad selle, kirjutasite, kuidas puharvaldiselt olevat inglased pommitanud ja teemal sai surma. See oli täiesti jälle bluff, Nad pommitasid hoopis neid lennukitehaseid, aga mitte vangilaagrit ja lihtsalt mõrvat. Nii et meil oli ka, aga nii palju võib ütelda, et nii nagu meie evakeerisime sealt siis märkan päev või kaks hiljem tehti maatasa. Oli teada, et vangid on ära jäänud, tehti maatasa. Et ega seal oli see luure, oli neil küllalt. Kuidas tulid, vabanemine? No see oli jälle keeruline asi, sest ega see laager meil seal oli tohutu ränkade kaotustega saanud, elamistingimused olid tohutu rasked, söök oli seal oli siis täis, kuna seal sauna ei olnud pesemisvõimalus peaaegu üldse issi, nii et mõned mehed, täid lihtsalt sõid ära. Et see võib-olla tundub uskumatuna, aga me oleme näinud, kes meil veel seal elusama võime tõendada. Surnuriie, mis liigub, sest andev riidevärv üldse ei näe täidekiht peale. See muidugi söök ja see oli niimoodi, et meil oli 2000 meest laagris päevas suri kuni 50 meestrasel detsembri kohta. Siis oli seal need ühishauad, kus neid viidi, seal oli lennuväljale suur ühishaud. Ja seal on siis praegult, on nüüd suurepärane monument, prantslased panid sinna selles 1147 inimest. Ja see on ka siis kõige suurem koht, kus kõige rohkem eestlased üldse maetud ligi 300 eestlast seal oma hauale. Aga siis meid ja noh, siis oli juba kevadel läks asi niiet rinnahakkas lähenema järjest, kuulsime kõiga kõmin ja esimest kõminat kuulsime juba jaanuaris. Siis äkki kadus ära, sisulise Ardellide peale astu peal pandi seisma, enne kui siis jälle aprillis, vot siis aprilli seal kuskil algus, siis tuli käsk evakueerida. Kas valvurite käitumises midagi muutus prinde lähenemisel? Tugevasti muutuv. Sest seoses sellega, et lennuväge enam õieti ei olnud siis suurem osa SS lasi eesti mehi viidi kuskile ära, ma ei tea, kus kohta täpselt. Ja toimus vahetus, tuli üks lennuväeohvitser, saime laagri ülemaks ja enamus vallultska lennuväemehed lennuväe moodustas. Ja need muidugi enam ei olnud, sellised mõrtsukad nagu need varasemalt väljaõppinud SS-mehed. Ja see võib-olla oli ka meie õnn, sest nagu hiljem on teada saanud õige mitmed sellised väikesed laagrid, evakueerimise lasti viimase meelima, kuskil metsavahel tõmmata tuli peale tehtivik essestlaste poolt. Aga kuna meil oli siis nüüd põhiliselt lennuväemehed siis nüüd hakkasid meid siis evakueerima, nüüd Mauthausenasse pidime minema ja vot siis hakati meid viima ja vot needsamad mehed vist nähtavasti teadsid, et nii nagu nad meid kuskil üle annavad, nii lähevad kohe siis rindele jalameestena jah, kasulikum meiega seal ringi tiirutada, siis nad need suured laadituudi nagu gruppideks seal paarsada meest ja Sa hakkad kõrvalteid mööda ja niimoodi me siis kõndisime, seal möödestab paanikas olevat Saksamaad, kus siis kuna seal oli kuulda, et prantsuse neegrid aafrika need asumadest pidid seal peale tungima. Ja liiati kui teatud prantslane, sest ameeriklased nii palju kartnud ameeriklased ei olnud ju tundnud saksa okupatsiooni, ega lõpuks oli nii, et siis 28. aprillil see oli siis kuskil umbes 40 kilomeetrit karmis partenchemist seal Šveitsi piiri lähedal juba algaja alpides seal mägedes ilusad kohad, anne. Seal pandi meid järjekordselt jälle, meid oli seal üks veidi üle 100 mehe pandi sinna küüni kinni. Ööseks muidugi valvurid kõik ümber jälle ja nii nagu siga öös oli olnud. Hakkasime juba nagu magama jään, äkki tehakse väravad lahti ja talu põnevast hirmsa sõimuga Haraus välja, mina lubasin olla oma küünis. Ruttu, kaduge minema. Järgsel tänavaga siis muidugi suure rõõmuga panime nihukesi, jooksugetage kahte korda ei lase ütelda. Nats muidugi, taipasime ka seda, et hellitasime siis kõvasti meister, et mitte kokkuhoid, et väikeste gruppidega hajuda laiali. Ja siis oligi niimoodi, et meie sattusime siin kolme Tallinna mehega. Wilson Albert, tema paar aastat tagasi oli väga tore mees, oli roomerain, prajate võtab ilmades ja mina sattusime nii kolmekesi ühte, nii seal pimedas ühtekokku. Ja siis juhtus veel nii, et see viimane hommik oli võib-olla siis närvidele üldse kõigeni. Pinevam veel, sest nagu pärast selgus, et oleks vaba mehena juba veel surma saanud. Asi nimelt selles, et kui hakkas hommikul valgenema siis 100. peenikest uduvihma. Ja seal, kus me olime niukses kõrge mäe otsas kuppelmäed all, kaugel näemed, tee mingis masinad liiguvad, uduvihm, kaugus diakelle, masinad. Kas sakslaste või liitlaste, mitte midagi, ütle. Siis vaatasin, mis me teeme, seal oli Mäos üks küünori, läksime sinna, tühi küün oli. Uks oli, selle uks oli just siin alla tee poole. Nurgas olid rõugu redeli moodi virn. Hõre küün oli laudadest. Vaatasime ikka aru ei saa ja jälle mõni sel kolonn auto sõitis pita Rusageldama. Siis otsesem. Hea küll, et vaata niisket üks mees läheb alla, hiilib sinna, teeb luure ära. Kui on liitlased, siis kohe annab märku meile, meil tuleb ka järgi. Kui sakslased siis hiilib tagasi või meie, siis oleme ettevaatlikud, katsumis. Teist teed leida. Lähebki läheks pool tundi mööda, mitte kippu ega kõppu. Äkki kuuleme hoopis sealt küüni tagant inimeste hääli? Hüppame sinna Seina juurde läbi selle pilude, vaatame. Paarikümnemeheline grupp Essestlase automaadid linna peal tulevad seal mets 200 meetrit seal teise määrab otse meie küüni poole. Soo siis võttis, ehmatas ikka nii ära. Hüppasime poisina rõugu rederite varju küünis sees ja nemad jäid sinna teine poole, kuna see küüni suu oli, see uks oli SVT poole, nemad panid pesitses sinna, automaadid sinna seina najale ja hakkasid seal nõu pidama, üks mees tuli. Hüppasutusime ukse peale, vaatas üle ukse sisse, aga sisse ei astu, oleks ta kaks sammu edasi astunud, siis oleks meid näinud. Läks tagasi, Sa ütlesid tühi. Ja siis nad hakkasid arutama ja üks paarkümmend minutit arutasid, mida teha, kas teisel pool seina, meie teine pool kuuleb lõik selgelt selgelt. Hõre laudissein. Kas nüüd olla siin küünis kuni õhtupimedani ja siis murda läbi kuskile edasi, ma ei tea, kust nad tahtsid minna, ei mäletanud seda. Või minna praegu kohe, kui on Ameerika kolonnide vahe üle tee ja metsa, mis ma arvan, et tal ameeriklast et niimoodi olnud vaid paarkümmend minutit, siis õnneks ikka võitsid need, kes ütleb kohe, et mida rohkem aega lähedaste raskemas ped läheb, Lähme Pets, püssid ja panitsete, sest ülevalt alla sealt kuskilt sealt läbi võsa Velsena tee poole siis selge, läksime alla, et selgelt Allan Ameerikast ise mõtlema, et kus kohtunud see halvas kadus, et kas tema, kes tõesti midagi juhtisid, ei jõudnudki teeninud, muidu oleks kohe märk on. Aga seal tee ääres siis vaatame, väikene majakene, üksik üks ameerika tank seisab seal ees. Aga läheme siis sealt maja uksest sisse koputama, sisse, seal käib suur pidu juba seal, ma ei tea, mitu pudelit juba ära joodud, albas kässar juba paras poiss. Nendel hea pidu, et noh, mis aeg on midagi meiega midagi juhtunud. Milleks ta peab, tulevad seal head Ameerika sõduritega välk kammikuks, patsutamine ja, ja vot niimoodi siis seal saimegi vabaks. Et viimane päev oli võib-olla nüüd eriti veel nii, tõesti, olid juba tegelikult juba vaba mees oleks nende essestlaste kätte sattunud, siis ei oleks, Kalab ei räägiks mitte siin laua taga.
