Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossilt vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tervist kõigile raadio kahes on alanud saade nimega puust ja punaseks. Nagu ikka, räägime ühel populaarteaduslikul teemal selles saates järgneva tunni aja jooksul laiemalt ja võtame vaatluse alla viimased paremad uudised ja uuringud, mis antud valdkonnas siis viimasel ajal ilmunud on ja teemad, millest räägitud on teadlaste leerides ja tänaseks laiemaks teemaks on kosmos minu Madis Aesmaaga koos on siin ERR-i Tartu stuudios Tartu observatooriumi teadur Tõnis Eelmäe, tervist, tervist. Tõnis luba endal kõgepealt õnne soovida. See saade, mis nüüd siin täna eetrisse läheb, on siis esimene, mida me, et kogu see puust ja punaseks tiim, kõik teadlased ja siis meie Arkuga ka teeme, selge sõnumi laureaati täna. See on tore kuulda selle auhinna, siis andsid välja inimesed, kes ikkagi tegelevad päevast päeva eesti keelega, Eesti keele instituut, kõikvõimalikud sellised inimesed, kes teavad, kuidas õigesti kirjutada. Ja see selge sõnumi auhind tähendab siis seda tarbeteksti kategoorias. Et hoolimata sellest, et teemad on keerulised kogu aeg tundub, et see jutt, mida me neist räägime, on ikkagi arusaadav. Need mis saaks olla suurem kompliment kui see, et meile öeldakse, et me saame aru, millest te räägite siin saatest saatesse, nii et katsume siis latti jätkuvalt kõrgel hoida ja, ja mitte kusagile metsa ära eksida. Täna on siis teemaks nagu öeldud või nagu võib eeldada sellest, et Tõnis siin on viimased uudised kosmose vallas millega sa nüüd ise viimase kahe kuu jooksul tegelenud olete tööalaselt, kas see on midagi sellist, millest saab rääkida, ütleme siis selge sõnumi laureaadi vääriliselt paari lausega. Eks need uuringud on olnud ikkagi endiselt need samad, et, et ütleme enamasti üks mingi uuringute maast kas aastaid isegi aega, vahel on mõned kuud, kui läheb nagu väga hästi tihtipeale ikkagi tuleb tükk maad pikemalt vaeva näha ja vaatluste tegemine kõik muud niisugused asjad, mis nagu astronoomi töö juurde siis käivad, et nad on niisugused igapäevased asjad. Selged tänaste teemade seas, mis meil siin ette võetud on, püsime nii meie oma päikesesüsteemis kui ka siis rändame kaugemale tähtede vahele ja räägime siis erinevatest taevakehadest, planeetidest, tähtede komeetideni välja. Alustame siin juba mõne minuti pärast. Raadiojaama Raadio kaks saade on puust ja punaseks. UUS suunaseks. Kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks, tänaseks jututeemaks on kosmos ja mis selles kosmoses leida võib. Ja stuudios on Tartu Observatooriumi teadur Tõnis Eelmäe ning Madis Aesma esimese teemaga siirdume Päikesesüsteemi äärealadele, kus teed tiire ümber päikese üks selle aasta suurimaid astronoomia staare. Planet toid, Pluuto, planeedi staatus tal ei ole veel teatavasti tagasi antud ja ei ole ilmselt plaanis ka kuigi järjest kuningliku maid uudiseid tuleb sealt kaugelt kaugelt. Meieni nimelt siis nüüd viimaste pilte kõigepealt viimaste fotode pealt, mille Plutast mööda sõitnud sond New Horizon, sest meile on saatnud nende piltide pealt selgub, et Pluuto on põhimõtteliselt siis sinine taevas ehk siis kui teoreetiliselt me saaksime sellel planetoidi pinnal seista ja taevasse vaadata oleks see sinine ja üks teine asi, mis seda veel siis meie planeedi ehk maaga seob, on see Pluutolt, nüüd leiti siis ka veejääd, tõsise pole selline nagu siin maa peal, vaid hoopis punaka tooniga. Jah, et need need kaks asja on omavahel seotud mõnevõrra kui raisans lendas Plutast mööda, siis ta vaatas nii-öelda tagasi ja vaatas tagasi sellisel hetkel, kus päike oli Pluuto taga peidus ja siis oli näha atmosfääri Pluuto atmosfäärikuma, mida siis noh, päikenelda valgustas. Ja noh, seal kuskil juuli teises pooles juuli keskel juba olid tegelikult mingisugused pildid olemas selle kohta, et noh, et et vot selline see Pluuto nii-öelda tagasivaates on, et sul on atmosfääri, mis seal kõik on. Et leiti, et ta on nagu tihedam kui seni arvatud. Aga siis nüüd tasapisi hakkavad kohale jõudma juba need natukene parema kvaliteediga andmed, sest nende esimesed nii-öelda pildid olid sellised. Põhimõtteliselt võib vist öelda, et väga kõvasti kokku pakitud Et aga nüüd saadakse siis nii-öelda täislahutusega ja noh, täiskvaliteediga andmeid, mis võtab väga kaua aega ja üks nendest andmekomplekte, siis on tõesti atmosfääri analüüs. Ja kui siis seda värviliselt, vaata seda pilti, see on tõesti näha, et Pluuto ümber on helesinine atmosfäär suhteliselt sarnane võib-olla sellele, mida me oleme harjunud seostama maa atmosfääriga. Minu küsimus, mis mul muidugi tekib selle sinise taeva osas, on see, et Pluuto on ju tegelikult päikesest niivõrd kaugele, et okei, seal hõljuvad küll planeedi kohal ringina Need osakesed, eks ole, mis siis filtreerivad valgust sel määral, et sinna tekib see sinine taevas nii-öelda, kas, kas sellest päikesevalgusest väheks ei jääks, päike on ju Pluuto pinnalt vaadates no vähem kui siis nööpnõelapea suurune. Pluuto kaugusel tõesti päikseketas on jah nii väike, et inimene seda parasjagu ei näe siis kettana päike on seal midagi natukene kolmveerandkaareminutit, täpsemalt öeldakse inimese silmalahutuseks hinnatakse umbes üks kaare minut aga sellest ei ole nagu noh, kohutavalt palju häda nagu valguse saamise mõttes sest noh jämedalt võtta siis ütleme luuton praegult päikesest 40 korda kaugemal kui maa päikesest. Ja, ja kui siis nii-öelda nii-öelda astronoomide ühikute peale siis valguse mõõtmisel noh, nii-öelda põigata siis valguse tugevus kahaneb siis pöördvõrdeliselt kauguse ruuduga seal, mida koolis õpitakse. Noh, ühesõnaga, et Pluuto peal on päike 40 ruudus, mis on siis 1600 korda nõrgem kui maa peal. Jah. Aga kui nüüd noh, mis 1600 korda tähendab noh nagu kohutavalt palju. Aga on suhteliselt lihtne võimalik välja arvutada, et see 1600 korda on umbes kaheksa tähesuurust. Noh, see on, need on need astronoomide ühikut aga mida siis tegelikult tähendab päikese nii-öelda heledus meie maa taevas on miinus 26 tähesuurust umbes. Ja täiskuul on miinus 13. Nii et kui me siis miinus 26-le paneme kaheksa juurde, siis me saame miinus 18, mis on, noh, ikkagi veel ütleme paarsada korda heledam kui me jälle heledasti tagasi läheme, täiskuu heledus. Nii et ma arvan, et lehte kannatab Pluuto peal lugeda küll südapäeval. Selge, kas see 1600, mida sa ütlesid, see ongi siis 40 ruudus, eks ole. Kas see on põhimõtteliselt samasugune võrdlus nagu, kui me võtaksime ühe 40 vatise pirni ja siis 40 40 vatist pirni, kas, kas oleks siis umbes samasugune see valguse erinevus? Ilmselt sellist natuke liiga selline tubane. Jah, seda niimoodi ei saa võrrelda. Selleks peab ikka olema 1600 valguse hulk nii-öelda, mida tekitatakse, peaks olemas jah, 1600 korda erinev. Enne seda 40 pirniga ei saa võrrelda ja loomulikult jaa. Okei, aga mis nüüd seda v jääd puudutab, siis selle puhul tõesti needsamad osakesed, mis siis taevasel siniseks teevad, muudavad veepunane. See on veidikene keerulisem selles mõttes, et need osakesed taeva teevad siniseks, mitte sellepärast, et nad ise oleks sinised, vaid nende osakesed, isa, arvatakse, ta on punased või pigem punakad või, või siis hallid, noh nii-öelda, kui nad väga pisikesed on, Pluuto atmosfäär on sinine on siis selle tõttu, et et pisikesed osakesed, mille suurus on tükk maad väiksem kui valguse lainepikkus need hajutavad väga efektiivselt seda valgust. Ja sedasi täidetakse, füüsikud nimetas Reili hajumiseks, et see on seesama, mis meil taeva siniseks teeb. Et meil on siis lämmastiku molekulid eeskätt, mis siis päikeselt tulevat valgust hajutavad. Ja seal Pluuto ümber on samamoodi lämmastikku, aga seal on ka sugust muud noh, kuidas siis ütleme, gaasidest tingitult udu ja ütleme seal udu või selline, et seal on lämmastiku, metaani, mingeid muid orgaanilisi asju, mis siis nii-öelda tekivad. Või tulevad Pluuto pinna seest näiteks. Ja need siis koosmõjul päikese, ultraviolett kiirgusega tekitavad uusi molekule. Et seal on niisugused huvitavad keemilised protsessid käivad. Ja siis need hästi pisikesed, nii-öelda keerulised molekulid hajutavad kõigepealt seda valgust on elda taeva siniseks. Noh, kuigi ma arvan, et see atmosfäär on nii hõre, et kui otseselt Pluuto pealt taevasse vaates on taevas ikka süsimust aga kui siis need osakesed, mis seal atmosfääris nii-öelda on nii-öelda, nad saavad omavahel kokku kokku tekitavad mingisuguseid noh, mitte enam molekule, vaid tõesti molekulide gruppe noh, tõesti nagu tolmuosakesi siis nad tasapisi sätivad sinna planeedi pinna peale lõpuks jõuadki pinnale välja. Ja no ma ei teagi, kuidas termin eesti keeles võiks olla. Et mis, noh, mis see aine või ollus siis on, mis sinna peale satub. Aga igatahes on jah teada, et et see on niisugune punakat tooni. Ja huvitav on jah, tõesti see, et nüüd kui see v jäämisel on leitud, et üks selline spektraalinstrument, mis olin raisanud pardal ja siis nii-öelda enne Plutan jõudmist tegi, tegi kõrge lahutusega pilte Pluutast siis leidis, et on mingisugused piirkonnad kus on palju, aga siis nii-öelda noh, nii-öelda nähtava valguse värvipiltide peal on hästi punased, nad on nagu erepunased kohe ja, ja need on siis need samad kohad, kus on kõige rohkem põhimõtteliselt näha ka sedasama ainet, mis siis nii-öelda vaikselt nii-öelda atmosfäärist sinna planeedi pinnale hõljub, eks. Et miks see niimoodi on, seda veel ei teata, aga noh, ma arvan, et eks seda lähimad kuud või aastat toovad selgitust, et mis seal siis täpselt toimub. Juhan ainult siseon siis juba Pluutost tükk maad eemale jõudnud ja praeguse viimase seisuga siis kõik need aparaadid, mis ta seal pardal on, nagu teatatakse, ikkagi töötavad, nii et masin ei ole veel rikki läinud oma pikal-pikal teekonnal ja ilmselgelt me siis Pluuto kohta tõepoolest kuuleme nende andmete põhjal veel palju-palju, sellepärast et suur hulk infot on ikkagi pardatel tulemas. Jah, et seda ma ootan veel aasta aega kuni on kõik kohale jõudnud. Nii palju praegusel hetkel Pluutast kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks ja tänaseks teemaks on kosmos stuudios Tõnis Eelmäe ja Madis Aesma. Kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks, tänaseks teemaks on kosmoses stuudios Tõnis Eelmäe Tartu observatooriumist ning Madis Aesma. Ja päris sageli oleme me siin saates. Kui kosmoseuudiseid kosmoseuuringud vaatluse all on rääkinud eksoplaneetidest ja eksoplaneetide otsingust ja eksoplaneedid on siis sellised planeedid meist kaugele jäävates tähesüsteemides tähtede ümber, mille puhul siis loodetakse, et nad võivad olla maa-sarnased eluks sobilikud. Ja neid uuritakse ja otsitakse siis sel viisil, et vaadeldakse suurt hulka tähti. Teleskoobiga nendest kosmoseteleskoopidest on Kepler siis tuntuim ja kui tähe eest läheb ta selline tume vilksatus siis uuritakse, kas see võis olla äkki siis selle tähe orbiidil liikuv planeet ja juhul kui see on planeet, siis järgmiseks on oluline küsimus see, et kas võib-olla sellest tähest sobival kaugusel, mis on siis paras selleks, et seal peal võiks mingisugune elu toimida või võiks planeet olles eluks kõlblik. Jah, niimoodi see on, et see kõige niisugune lihtsam meetod järel vaatlusi tihtipeale tehakse veel siis nii-öelda, et kinnitada, kas tegu on tõesti planeediga, siis vaadeldakse seda kandidaat, ema tähte, vaadeldakse siis maa peasta suurte teleskoopidega tehes tähe spektrit spektris siis vaatas, et kas need tähespektrijooned nihkuvad perioodiliselt. Kui, kui nad nihkuvad, siis see tähendab, et et tähe ümber on planeet ja siis tähte planeet liiguvad ümber ühise masskeskme. Noh, planeeti me enamasti ennast ei näegi, noh, muidugi ainult siis, kui ta selle tähe eest läbi läheb. Aga see, tema gravitatsioonijõud siis natukene tähte liigutab. Regulaarsus on siis oluline, eks ole, see, et me sedasama keha näeksime, mitu korda selle täheringe tegemas, muidu see võib olla ju komeet või misiganes. Ja osadel tähtedel nagu meie päikselgi on päikeseplekid ja no vot päikseplekid võivad tekitada sarnaseid noh, nii-öelda heleduse, väikseid kukkumisi, et noh, see, see nii-öelda kui hakata juuksekarva lõhkema, noh, et nagu päris kindlalt ütelda siis, siis noh nagu õige peenikene nagu vahet tegemine peale siis selle, et, et nende spektritest saab teada selle, et kas meil üldse on planeet ja, ja sealt siis tegelikult saab alles ka selle info. Et kui suure massiga see planeet võib olla siis tegelikult sellest spektraalvaatlustest saab infot ka selle kohta, kas tegu võiks olla kaasplaneediga või kivi planeediga, missugune on siis täpselt selle asjanduse planeedi läbimõõt noh, nii-öelda päris täpselt ja kaugus tähest ja milles planeedi atmosfäär, kui see olemas on, millesse koosneda võiks. Ja sellisel viisil on mõningatel eksoplaneetidel atmosfääriga määratud, et noh, leitakse sealt suhteliselt sarnaseid asju nagu meil meil maa peal, et CO kahte igasuguseid erinevaid teisi ühendeid hapniku ma ei tea, kas on leitud. Ja selles mõttes on see kindlasti selline oma uurimismeetod. Eksoplaneeti atmosfääride uurimine sellisel viisil on, on nagu üsna alguses veel ja kogu aeg mõeldakse järjest vingemaid meetodeid välja, et kuidas veel täpsemini saab, saaks teada midagi selle planeedi atmosfääri kohta. Ja astronoomide lootused on, et kui nüüd hakkavad tulema väga suured teleskoobid lähikümnendil et siis on nii-öelda sellised uuringud muutuvad suhteliselt tavaliseks, sest seal on võimalik eksoplaneetide, nende ematähtedelt, mis tihtipeale võivad olla üsna nõrgad tähed ja taevas et neilt oleks võimalik piisavalt palju valgust koguda, et siis suure lahutusega spektreid teha. Üks kõige tuntumaid eksoplaneet Kepler 451 p, eks ole, millest on päris palju räägitud. Tema tiirleb ka ümber üsna sellise nõrga tähe, tegelikult. Jah, et noh, küllalt paljud tähed on, on tõesti siuksed väikse massiga, kust on eksoplaneete leitud ja eks seal on oma nagu põhjus ka valikuefektis. Et needsamad tähe liikumise kiiruse muutused on seda suuremad, mida suurem planeedi mass, mida lähemal, tan oma tähele ja mida väiksem on selle tähe mass. Et sealt on nagu see ka, et sedasama meetodit, kuidas siis eksoplaneetide atmosfääre uuritakse, kasutati maa jaoks, et kas maal on atmosfäär, kas on võimalik tuvastada eksamaad. Aga siis selliselt, et oli välja arvutatud, et eelmise aasta alguses Jupiteri pealt vaadates läheb maa üle päikeseketta. Kas tervenisti varjutab täitsa ära vä? No ta ei varjata päris ära ikkagi räige jahmaanlaga, pisikene, eks võrreldes päikesega Jupiteri juurest vaadates on ta on ta täpselt samamoodi väga pisikene, nii et no see võrdlus võib-olla on tõesti selline, nagu me näeme, mingid siukseid, väiksemaid eksoplaneete ümber oma siis ematähtedeks ja kuidas seda uuriti, siis oli siis niimoodi, et kasutati põhimõtteliselt Jupiteri kuusid ka nimedest ja EuroPati piltlikult öeldes peeglitena. Et maapealsete suurte teleskoopidega, ühega Tšiilist ja teisega Kanaari saartelt, mille küljes siis on need eksoplaneedi jahtimise instrumendid väga kõrge lahutlusega Spegraafid, Harps, nendega siis vaadeldi Jupiteri kuusid, vaadeldi natukene enne seda aega, kui. Kui maakuu pealt vaadatuna Jupiteri pealt vaadatuna päikest mööda, siis natukene hiljem. Ja, ja siis kogu selle protsessi ajal ka nii-öelda see efekt, mida siis nii-öelda nähakse. Tegelikult on siis selline, et kui mõõdetakse siis tähevalgusest nende tähe spektrijoonte, no ütleme asukohti noh, kohutavalt suure täpsusega. Siis kui planeet läheb tähest läbi siis need tähespektrijooned nihkuvad spetsiifilisele viisil. Et alguses nii-öelda oma normaalsest asendist natukene sinisemale ja pärast punase malepoole või natukene sõltub ka sellest, et et mis pidi täht pöörleb ja kumba pidi siis planeet sealt läbi läheb. Aga põhimõtteliselt jah, et selliseid muutusi saab vaadelda, need muutused on suurusjärgus noh, paarkümmend meetrit sekundis. Maa puhul tehti need arvutused ja et maa puhul oleks see siis see joonte nihkele vastav nii-öelda siis kiiruseks Doppleri kiirus, mida, millest palju räägitakse astronoomias, palju kasutatakse seda, et sellele vastab siis tegelikult nihe lainepikkustes, mille saab lihtsalt äratada ümberkiiruseks. Ja maa jaoks arutati, et see on 20 sentimeetrit sekundis. Nii on siis kiirusemuutuseks noh nii-öelda kõrvalmärkusena, et miks see oluline on, et see on oluline, sellepärast et tänapäevaste, kõige paremate spektrograafidega on võimalik määrata Ta mingi taevakeha liikumist meie suhtes suurema täpsusega kui 20 sentimeetrit sekundis. Et kui te nüüd kujutate ette täht liigub meie ees sellise kiirusega, nagu me oma eeskätt lehvitame, eks. Maa kui eksoplaneedi jälgimine nägigi siis välja niimoodi, et need kaks teleskoopi vaatasid nüüd neid kahte Jupiteri kuud, eks ole, ja siis, kui maa läks päikesest mööda seal seal nende kuude suhtes siis see, millised need kuud välja neid või milline oli noh Nende kuude heledus. Selliseid muutus tänu sellele, et maa oleks päikesest mööda vähem valgust, pääses maa tagant sinna kuude peale ja sealt ei peegeldunud enam nii palju valgust. Astuja. Ei ole päris nii, ei ole päris, päris nii lihtne ei ole, see efekt ongi niimoodi, et no nii-öelda, kui me vaatame sealt kuu pealt läheb päikesest mööda, siis natukene seda valgust jääb vähemaks. Aga selle valguse spekter hästi natukene muutub. Nüüd me läheme sellest kuust eemale, me läheme maa peale tagasi, eks või võiksime olla ükstapuha kus mingis muus kohas siis me jah, võib-olla peaaegu et oleksime tänapäeval võimelised detekteerimat, jah, selle kuu heledus ka hästi kohutavalt natuke muutus. Vot selle saavad Kepleri kosmoseteleskoobiga võib-olla saaks seda mõõta sellepärast et maa läks väiksest mööda seal kuu pealtvaatajale ja kuu on vähem valgustatud. Aga oluline on see spekter, spekter peegeldub sealt kuu pealt, see kuu sinna spektrisse suurt midagi juurde ei lisa, on ikka nagu enam-vähem päikese spekter, aga seal on selle päikese eest läbimineva maa poolt tekitatud moonutused sees. Nende suurusjärk peaks olema siis umbes 20 sentimeetrit sekundis, aga nüüd avastati, et see on tegelikult veel tunduvalt suurem see efekt, et isegi umbes 200 korda suurem, kui alguses arvati. Ja milles efektist sõltub nii-öelda see on see oluline koht on see, et ta sõltub loomulikult sellest tähest endast ja tähest läbimineva taevakeha atmosfäärile, suurusest, suurusest, aga see ei ole veel, aga see ei ole veel kõik, nii et lisaks sellele suurusele niimoodi, et kui nüüd teha spekter, siis on võimalik vaadata, et noh, milline see suurus on erinevatel lainepikkustel. Ja noh, nagu välja tuleb, et me rääkisime sellest samast Pluuto puhul sellest, mis ta Pluuto taeva siniseks maa taeva siniseks sama Reili hajumine sinises valguses noh, atmosfäär laseb natukene kehvemini valgust läbi, sest ta hajutab ära selle atmosfääri läbi valguse igas suunas. Punases valguses tuleb suhteliselt hästi läbi seal kuskil vahepeal noh nii-öelda meile nähtavas, aga siiski punasemaks valguse osas on jälle näiteks osooni neeldumine on noh, arvestatav, mida on võimalik mõõta. Nii et tegelikult siis on võimalik määrata atmosfääri läbipaistvust erinevatel lainepikkustel ja sellest siis öelda, et millest see atmosfäär võiks nii-öelda koosneda pannes kokku nihukesed mõistlikud eeldused, mida me teame, et millised on meie päikesesüsteemi planeetide atmosfäärid, millest nad üldse võiksid, võib-olla koosneb, eks. Nii et see põhimõtteliselt siis, et me vaatlesime siitsamast maa pealt Jupiteri kuu peegeldusest iseennast, see siis põhimõtteliselt annab meile hea võimaluse tulevikus veel täpsemini kindlaks teha, millised on nende päris kaugutada süsteemide eksoplaneetide suurused koostised, massid ja atmosfääri komponendid. Põhimõtteliselt jah, et noh, see on nagu selline täpsustav eksperiment, siis võib nii öelda vä. Jah, ja mõnes mõttes see on ka nii-öelda et enamasti seal eksoplaneetide juures me ei saa nagu asjad ei ole nii niivõrd meie kontrolli alla valgust tuleb vähe ja, ja, ja need Samosedki tänapäevased tüüpilised instrumendid ei ole piisavalt võimsad selle jaoks, et seda teha, et noh, see on nii-öelda selle meetodi väljaarendus võib olla võib, võib niimoodi öelda ja no ütleme neid maa nii-öelda üleminekut päikesest teiste taevakehade juures noh kohutavalt sageli meie päikesesüsteemis ka ei esine. Marsi kuude juures toimub siin, ütleme 10 aasta pärast ja siis seda oleks võimalik samamoodi vaadelda. Aga noh, on põhimõtteliselt võimalik kasutada sarnaselt ära kas q varretusi, kus siis on niimoodi, et, et kui vaataja, kes oleks kuul, siis vaataks seda, kuidas maa läheb päikese ette ja sealt ära tuleb. Et, et põhimõtteliselt see annab sarnaste infot, et selliseid noh, mõnes mõttes kaudseid, mõnes mõttes suhteliselt otseseid analoogemates suhteliselt otseseid meetodeid kasutatakse jah, nii-öelda, et rafineerida tuleviku noh, näiteks 40 kolmekümnemeetriste teleskoopide instrumentide nagu siis siukse Aiden nõudeid neile instrumente, millist täpsust oleks vaja ja, ja kuidas need asjad peaksid töötama. Järgmises teemas siin tänases kosmosesaates puust ja punaseks räägime me samuti ühest ümber väikese käivast objektist mille juurde inimesed jõudsid siis peaaegu aasta tagasi pisut vähem kui aasta tagasi. Ja see objekt, millest me varemgi saates oleme juttu teinud, on siis komeetmega Surjumov kerasse mänko ehk siis B 67. Selle komeedi kohta on nüüd üht-teist põnevat lisaks selgunud. Kuulavad raadio kahte tänaseks teemaks saates puust ja punaseks on kosmos ja järgmise teemana siis on vaatluse all uudised, mis puudutavad terrasse mänko komeeti. Eelmise aasta novembris laskus siis kosmoseaparaat nimega File sinna selle komeedi pinnale ja nüüd on siis selle komeedi kohta laekunud päris omapärast infot, tal on niisugune orbiit sellel komeedid ümber päikese, et viis ja pool aastat on ta siis kogu aeg ühe küljega pimeduses tantsis sellise lopergusem karbiidiga ja, ja päike ja põhimõtteliselt selle orbiidi ühte nurka. Ja kui ta siis tuleb ja nüüd lõpuks sellesse väikesesse distantsi, mis jääb teisele poole päikest siis on viie ja poole aasta tagant ka see lühike periood, kui see muidugi pimeduses olev pool sellest komeedist saab valgust. Ja tänu sellele, et nüüd just augustis ta jõudiski salle tavaliselt pimeduses oleva poolega nii-öelda päikese poole, ehk siis see pool sai ka siis natukene valgustatud, ongi siis selgunud mõned päris omapärased üksikasjad ja üks neist on siis see, et teadlased arvavad nüüd, et see pool, mis sinna pimedasse jääb, on tegelikult ühe hoopis teise komeedi osa, ehk siis komeet sur jumala keresse mänkond tekkinud. Kui kaks taevakeha on siis kosmoses. Kui saanud seal on jah nii-öelda kaks sellist põhimõttelist nagu seda, et üks on tõesti jah, et komeedi enamasti pimeduses olev osa, et kasutades põhimõtteliselt komeedi pimeda külje temperatuuri mõõtmisi leiti mikrolähete lainepikkustel, et siis põhimõtteliselt leiti, et seal seal komeedi ümber siis on natukene, ütleme seda no veeauru ja süsihappegaasi ja arvatakse, et siis sellel ajal, kui kui see nii-öelda tavaliselt pimeduses olev külg jälle pimedusse läheb siis nii-öelda piltlikult öeldes noh, nii-öelda vesi ja, ja muud gaasid salvestuvad sinna komeedi pinnale, noh, seal on külmem ilmselt omajagu kui, kui, siis päikese poolt valgustatud komeedia osal ja tekitavad sinna sellise kooriku need andmed, kõik ei ole veel läbi uuritud, et, et mida see komeedikooriks endast täpselt kujutab. Ja, ja kas seal on mingisugust nii-öelda noh, ütleme siis sesoonselt muutust, et komeedi aastaga noh, nii-öelda suurusjärgus või et kuidas või mis seal täpselt nagu toimub. Noh, nüüd seesama, muidu pimedas olnud ala on olnud umbes selle aasta maikuust saati on päikse käes olnud ja umbes järgmise aasta alguseni siis on, on ta veel päikse käes ja siis ta jääb jälle pimedusse viieks ja pooleks aastaks. Just, et, aga kuna seesama Rosetta seal ümber tiirutab ja ja tema instrumendid töötavad kenasti, siis siis on võimalik uurida, et mis seal siis edasi toimub. Aga jah, et nüüd, kui sa mainisid seda, et komeet, Choobeumov, kerassi, mänko, et on nii-öelda kahest nii-öelda tükist, siis kes on näinud pilte sellest komeedist, no võib-olla tuleb tuttav ette, et see seda nimetades niisugune nagu vannipardi nagu kujugantse komeet, et nagu kaks sellist suhteliselt suur kamakad kaela vahel, mille vahel on jah, selline peenem nagu kaelaosa. Ja, ja noh, see kuju nii-öelda tekitas loomulikult kohe palju nii-öelda küsimusi, et noh, et noh, kuidas selline asjandus nagu on nagu tekkinud ja noh, nii-öelda kaks nagu olulist siukest teooriat on nagu olnud, et et üks on see, et seal kaela pealt lihtsalt on ainet rohkem ära aurustunud ja noh, see on nagu muutunud peenemaks ja need kahel pool, mis on praegu, on niisugused suuremad kamakad, noh, need on siis halvemini aurustunud, et need on päikesevalguse käes. Et need on siis need alles jäänud. Ja, ja teine siis alternatiiv on see, et et see komeet ongi tekkinud nii-öelda kahest komeedist, kaks komeeti on kokku põrganud kokku jäänudki. Kas selliseid komeet, ütleme meil siit enda väikese süsteemi kandistel, siis palju teada, mis oleksid oleksid kindlalt nagu kahe komeedi kokkupõrkel tekkinud komeedid? No neid komeet ei ole kõigepealt väga palju, mis, mida me üldse lähedalt näinud, ma ei tea, kas see on kolmas, äkki võib-olla või noh, on olemas jah, mõndade komeetide pindadest ka pilte, aga noh, nad on ikka väga palju kehvemad võrreldes, siis võrreldi siis selle Churjuma kerasimenko komeediga ja Oljuks itaallaste punt, kes siis tegi sellise sellise nii-öelda analüüsi, et nad vaatasid, analüüsisid komeedist tehtud pilte. Ja sealt oli, on hästi näha nende piltide pealt, et see komeet koosneks justkui nagu kihtidest nad võrrele sellelt umbes nagu sibul või noh, nagu ma ei tea, peakapsas ekspea, eks ju, et seal on niuksed, suhteliselt õhukesed kihid üksteise otsas. No need on mõne koha pealt, on nad siis noh, on aurustunud või nad ei, nad ei ole nagu, nagu ühtlased. Katki on näha, et seal on nagu erinevatest kihtidest nagu platsid on seal komeedi peal ja nad siis põhimõtteliselt tegid sellise kolmemõõtmelise mudeli, et panid Comedy peal siis nende platside nagu tasapinnalt paika. Et kuidas nad seal komeedi pinnal on. Ja, ja miks see siis oluline oli, oli sisse. Et arvatakse, et kui komeet tekib kunagi päikesesüsteemi algusajal, kui ta tekkis siis see aine, millest komeet siis nii-öelda kokku saab nii-öelda settib umbes sarnaselt nagu meil Eestis paekivi on settinud kunagi või, või mingisugune nagu tolm, koristamata toas maha seti, eks et, et umbes samamoodi siis see aine sealt planeeditekkeketast setis komeetideks kokku. Ja, ja sellega on seletatavad ka need nii-öelda need kihid siis. Ja noh, kui asi settib, siis ta üldiselt noh, nii-öelda gravitatsiooni tõttu ilmselt siis settib ja ta ikka nagu katsub teha sellise sümmeetrilise asja selle masskeskme suhtes. Just nimelt üldiselt teadlasi ja vot selle komeedi puhul siis noh, võiks nagu arvata, et kui nüüd need samusidki kihid seal komeedi sees on kõik ümber ühise massikeskme justkui nagu joondatud kihtide, kuidas siis normaalid nagu matemaatikas öeldakse, eks, või noh, nii-öelda kihige risti olev sirge, et need võiks olla kõik nagu masskeskme suunas ja siis noh ühe masskeskme suunas, kui komeet on nii-öelda ühe tükina tekkinud ja need itaallased leidsid, vot ei ole niimoodi kummalgi tükil on täiesti oma maske seal siis selle põhjal arvataksegi, et see komeet 67 B on päikesesüsteemi algusaegadel saanud nii-öelda kaks komeedi tuumaon omavahel kokku saanud põrkunud suhteliselt väikestel kiirustel, eks nad enam-vähem ühesugustel orbiitidel ka liikusid seal kuskil kaugel-kaugel Päikesesüsteemi äärealadel ja, ja siis hiljem juba nii-öelda kokku jäänutena on nad liikunud päikesesüsteemi siseosadesse, mis iganes põhjusel. Aga see, et nad niimoodi kokku, et peaks siis tähendama seda, et need massid on enam-vähem võrdsed ju nad päris osalema, et nad ei pea. Ta ei pea tähendama seda jah, et, et gravitatsioonijõud on seal mingisugune olemas, suhteliselt nõrk küll, aga siiski on olemas ja noh, võimalik, et noh, ma, ma ei tea, päris täpselt seda, aga võimalik, et kui sa umbes ühe lumepalli teisega lihtsalt kokku mätsid, et siis ta ka kokku ikka jääb, eks. Noh, ütleme, et see komeet nüüd on meil nii-öelda püsinud koos. Ja nagu ma enne mainisin, et see kaks teooriat on öelda, et kuidas see komeet selliseks võiks nagu muutuda. Et siis tegelikult noh, nüüd justkui võiks tunduda, et see ebaühtlase aurustumise teooria nagu, et noh, see enam paika ei pea. Kuigi nad tegelikult siis nüüd, kui see komeet on suhteliselt väikese lähedal, eks ta on ikkagi noh, piltlikult öeldes, päikesesüsteemi siseosades tiirutab ümber päikese. Siis nüüd on seesama ebaühtlane aurustumine muutunud jälle oluliseks. Seda on ka näha seal komeedi pinnalt, et komeet on noh, suhteliselt niisuguse ebakorrapärase kujuga ja noh, justkui on mõnest kohast nagu, tuleb ainet kiiremini või noh, nii-öelda seal gaasia tuleb kiiremini välja, see komeet aurustub kiiremini ja, ja ilmselt siis sellel tegelikult on ka jah, et ta nagu päris nagu ühtlane oma koostise poolest ei ole see komeet mitte, et mingisugused komeedi osad on koosnevad natukene teistsugusest materjalist kui mõni teine komeedi osa ja praegu päikese lähedal on nende erinev aurustumine, siis nagu väga oluline Aga igatahes tundub jah, et see nimi, mis sellele komeedilises pandud sai nüüd tagantjärele tundub veel tabavam, kui, siis alguses, sest et tõepoolest kaks sellist olulist osa sellest komeedist. Ta kutsub. Kogu põhimõtteliselt jah, mind kusjuures hakkas selle juures huvitama, et et, et noh, nii-öelda tulevikuvaates, et, et kui ta seal kuskil noh, kas siis jupiterist saab no jälle mõjutatud mõnevõrra või kui ta ümber päikse rohkem käib, et kas siis võib-olla, et need kaks nii-öelda tüki jälle nii-öelda laiali lagunevad need meil siis ongi nagu kangilises komeet. Teeks Churjuma via kerasse mängima, siis juba kuulad saadet puust ja punaseks ja täna räägime me siin kosmose teemadel. Stuudios on Tartu observatooriumi teadur Tõnis Eelmäe ja Madis Aesma. Ja meie tänases viimases teemas paari hetke pärast räägime siis helidest maavälistest, helidest. Puust ja punaseks. Saates puust ja punaseks, räägime nüüd tähtede ja planeetide häältest või siis häältest, mida teoreetiliselt võiks teiste planeetide pinnale oli kuulda. Kui meil oleks võimalik seal viibida ja kui me saaksime oma kõrvad nii-öelda vabasse atmosfääri lasta, juhul kui seal atmosfäär on ja räägime siis sellest ka, et kuidasmoodi on siis tähtede vilkumine helikeelde tõlgitud. Tegelikult Tõnis on ju niimoodi, et kosmos seal mingisugust häält ei ole, see vaakum, eks ole. Kosmoses ei kuule keegi, kui sa karjad. Jah, täpselt samas on ka niimoodi, et kui me näiteks vaatame siin staar voorse või milliste iganes ulmefilmi, kus käib mingisugune määrde kosmoselahing, siis need ei ole sugugi tumma, sellised sõjad seal ikkagi paugutamine, samasugune laserite jooksuvad, eks ole. Nii et tegelikult, kui, sest on see asi suhteliselt kaugele, aga kuna meil on ikkagi kuulmismeel olemas, siis on vaja filmitegijatel seda ära kasutada. Aga nüüd on siis tehtud üks selline katse või siis selline tõlge, et on võetud siis see tähtede vilkumine, kuna kõik tähed ikkagi vilguvad, mis kosmoses on, siis on nüüd võetud see vilkumis amplituudi tõlgitud see siis nii-öelda helikeelde ehk tehtud siis helifailid, sellest kuidasmoodi, see vilkumine siis visuaalselt välja näeb, jällegi spektromeet ja eks ole. Mitte tingimata, seal on võib-olla isegi rohkem äkki heleduse mõõtmised, et on tõesti jah, terve ports siis täht või tähesüsteeme kus ühel või teisel põhjusel see tähe heledus ei ole samasugune, et no ma ei tea, kõige lihtsam pulseeriva tähedeks, mis on ühe sagedusega ja noh, ongi üks noot põhimõtteliselt aga siis on veel terve ports nagu näiteks kaksiktähed, kus ühe tähe pealt aine aine langeb teisele või must auk, mille ümber on siis mingisugune gaasiketas siis seda gaasi endasse õgib seal tasapisi, et ja noh, seal tavaliselt on siis käivad ka mingid heleduse muutused. Ja noh, kui siis leida mingisugused nii-öelda niisugune huvitav teisendus nii-öelda valem piltlikult öeldes siis nende heleduse muutust ajas kaladest siis inimkõrvale kuuldavate helide juurde, no vot siis on kuulda mingisugust mingisugust sorti. Sellist häält nagu märigoiseks tegelikult jah, aga see on siis põhimõtteliselt ja tähtede buliseerimise ja selle läbi tekkiva heledus muutuse tõlge nii-öelda helikeelde. Ma arvan niimoodi, võib seda öelda, et. Ja igasuguseid asju saab niimoodi panna, et helikeelde ümber, et et helikeelde või ümber näiteks panna ka seda, kuidas tähtede valgusmaa atmosfääris muutub, see vilgub samamoodi, seal on ka omad kindlad sagedused nii-öelda mis on osad või, või isegi küllalt paljud on niuksed noh nii-öelda madalamad inimkõrvale kuuldavad sagedused seal võib-olla mõnisada hertsi, kuni jääks mõneks mõnest 10-st mõnesaja hertsin. Ja noh, eesti helilooja Urmas Sisask on tähtede liikumised siis taevavõlvil pannud samamoodi mitte lihtsalt päris juhuslikult vaid, vaid ka noh, nii-öelda natukene arvutusi tehes helikeelde pannud meid. Ja noh, võib-olla küllalt paljud on kuulnud tema lugusid Üks, aga mida tegelikult ju veel tehtud ei ole eriti ja millest isegi pole väga palju räägitud, on ju see teema, et millisena me kuuleme helisid siis, kui me ise näiteks teisel planeedil olemas olema, nüüd ütleme tähtede juures oma päikesesüsteemi faktori, et me kuuleme helisid nii, nagu me neid kuuleme, tänu sellele, missugune on, eks ole, maa atmosfäär, kui tihe see on. Aga kui me läheme näiteks mujale, Marsi atmosfäär oluliselt hõredam, see tähendab seda, et seal me kuuleme helisid kõrgematena ja kui me räägime, siis, siis meie hääl muutub selliseks mõnusaks piuksumiseks, jah, tol ajal midagi sellist. Ja samas kui me läheme näiteks, eks ole, veenusele seal on väga tihe ja on ka rõhk väga kõrge, siis seal oleme me jällegi oluliselt madalamad häälega. Just ainukene salvestus, mida tegelikult tehtud on teisel taevakehal, ehk siis ehk siis Marsil helisalvestus on pärit siis aastast 2008, kui see fiiniksi maandur Marsile laskus. Aga selle asjaga on niisugune lugu, et NASA otsustas selle ikkagi välja lülitada, selle mikrofoni siis sellepärast sa siis hakkas ülejäänud seadmestiku segama. Aga no me võime siin korraks hetkeks kuulata kuidasmoodi, see siis kõlab, kui sond laskub planeedile Marss läbi Marsi hõreda atmosfääri. See ei ole ka midagi eriti ilusat. Kõlab nagu väga vana Kraftwerki album mingisugune. Sellise heli saatel siis marssotakse põhimõtteliselt jah. Nii et iseenesest teemana Kuldhelid teistel planeetidel ma ei tea, neist tuleks ilmselt kuidagiviisi juhinduda, kui me siin teeme järgmisi ulmefilme, kus näiteks inimene Marsil ringi käib. Siis hääle osas, kuigi noh, tegelikult siin on ju point on ka selles, et ütleme, kui me nüüd oleme Marsil, ütleme mina, sina, Marsil, meil on skafandrit seljas ja räägime vahel siis me kuulame 11 ikkagi ju läbi mikrofonide ja klappide skafandri sees on meil ikkagi sama rõhk, mis on maa peal, ei ole vastu võetud. Nii et sellisel juhul kuuleme teineteist ikkagi normaalne. Seal aga jaani on, et see nii-öelda kiivri äravõtmine otse suhtlemine tõenäoliselt ei ole kõige tervislikum ettevõtmine ei Marsil, kus on nii-öelda atmosfääri rõhk, on umbes üks protsent maa ja, või siis veenusel, kus atmosfääri rõhk on umbes 100 korda suurem maa omast. Või siis titaanil, kus on lihtsalt väga külm. Ühesõnaga, ühesõnaga kui me võtaksime kiivrid ära, siis ma võiksin korraks sind kuulda, midagi ütlema, et Marsil selle Donal teha, aga, aga see oleks ka kõik, siis me oleksime mõlemad surnud. Tõenäoliselt. Kuulasid saadet puust ja punaseks, täna olid stuudios Tõnis Eelmäe, Tartu observatooriumi teadur ning Madis Aesma ja me jututeemaks oli kosmos, kohtume siin juba järgmisel nädalal. Suur aitäh sulle, Tõnis, aitäh.
