Juba sellest on ammu aega ammu aega tüki teenida, kui me viimaks kiikusime ühel laual laulasime, ühed toome oile pääl Sarapu südame pähe alla kahe kaseladva pääl. Tooman heitnud oile jokkaskan kahutanud karva Sarapu lehed saristanud Vaher valgeed Aristanud. Johakab lumi lubama Johakab vilu vedama hakkab Halle hangutama kaste külma kargutama. Joosep, sügise ilmad, talve tuisused tulevad, lumepilved piirendavad, pime öö ja tuisanud tee matab meie rammad. Sube ilu lahkumine ja lehtede langemine teeb meele nukraks. Aga serviniteis salved täidavad põllumehe südamerõõmu ja rahuga. Nii on see ikka olnud. Mihklipäevaks sai tööd tehtud jalgas tubade talveelu, kus töö vaevadest väsinud talupoeg sai selga sirutada. Omal ajal olid pikad pimedad viinakuuõhtud talu taredes tasased ei tohtinud puid lõhkuda, pesu pesta. Lastelgi keelati ära teha. See oli vaikne hingedeaeg, mil usuti manalasse varisenud esivanemaid oma kodu külastavat. Neid tuli vaikselt ja viisakalt vastu võtta. Toidul jõudki seati valmis, et pikalt teelt tulles võtta oleks. Kui vaikne hingedeaeg läbi sai, algas sügistalviste pühaderodu. Otsa tegid lahti lõbusad mardisandid. Tegelikult on see sandiks käimine saanud ka tõenäoliselt alguse just sellest vanadest hingede vastuvõtmisest, et need võeti vastu, nendele anti midagi nende jaoks varuti midagi ja siis sai kombeks, et siis hakkasid vaesemad inimesed käima rikkamates taludes, et sealt midagi saada. Mardipäeval on olnud karjase palga saamise päev. Naised peavad olema teinud juba tubaseid töid mardipäevaks. Kui mardisandid tulid, siis kontrolliti üle, et kas tüdrukul on juba üks mihkli onu Cesatud. Kui sügisel on mardipäevaks üks viht linu kedratud, siis sisend vaata et saab kevadel kanga valmis. No siis algasid need suured loomatapmised. Öeldakse, et igal oinal oma mihklipäev mihklipäeval tapeti tavaliselt esimene oinas ja siis tavaliselt sellel sügisesel ajal siis tuli need lambad ja loomad ära tappa, kes talveks elama jäänud, sellepärast et toit ei jätkunud palju. Siis sea matusetähistamine, mida seostatakse Sõerdi päeva Andruse ajaga. See on muidugi sea tapmine, kusjuures siis pudel viina ära joodi. Nimetate seamatused, sagedasti oli seatapmine päeva või isegi nädal enne marti. Ja Veri siis säilitati, niiet Mardiks tehti vorstid esimesed vorstid, sagedasti tehti neid nii palju, neid pidi jätkuma jõuluni. Ja esimene vorst mardivorst või mardimakk. See pidi olema kõige jämedam, kõige suurem, kõige paksem, kõigevägevam kõige parem kindlasti ka sellepärast ta oli esimene pärast pikka suve, kui ei olnud vahepeal liha söödud mardimakse, siis mõnikord pandi mardi isale kaela. Anti mardile mardile osaks. Vanarahvakalendri tähtpäevad vajuvad järjest enam unustuse hõlma. Täna meenutab mardikombeid folklorist Pille tippar. Aga kõik rahvakombed on lahutamatud laulust. Eestis on mardilaulude viise väga palju, väga vaid üles kirjutatud. Mõnel pool lauldakse, niiet lauldakse terve tsükkel ühe sama viisiga või kasutatakse äärmisel juhul seal kahte viisi, ütleme üks on see palumise ja lahkumise viis ja teine on siis tantsuviis. Sagedasti on see nii, sest et teatavasti ju regivärsis rahvalaulude oma loodiat igal laulul ei ole ja siis siis kasutatakse sama meloodiat erinevate laulude laulmiseks. Kuusalu on niisugune ana Eestis, kus on õige palju erinevaid mardilaulude viise peaaegu igale laulule, igale marditsükli osale vastab oma eriviis. Tantsitakse ühe viisiga, andeid palutakse teise viisiga, tänatakse aga juba hoopiski hoopiski uue viisiga. Selles mõttes on Kuusalu üks kõige huvitavamaid piirkondi. Kalendrilaulude loomisel on tormis kasutanud nii Tartu Kirjandusmuuseumi kui ka meie keele ja Kirjanduse Instituudi rahvaluulekogusid. Nende mardilaulude algmeloodiad pärinevad Kuusalust. Kuulamegi täna Veljo Tormise mardilaule Teaduste Akadeemia mees kurilt ja nende esivanemaid Kuusalu rahva laulikutelt. Martideks käisid küla noored mehed, poisid, mitte lapsed, see laste Martideks käimine, see on hilisem traditsioon alles käesoleval sajandil punaste kätte üle läinud. Sagedasti oli nii, et isegi noored mehed leppisid kokku juurde, nad siis kogunesid ja kus nad siis riidesse panid ja kust see mardisõit lahti läks. Ühte lugu käidi hobustega isegi ja siis pahupidi kasukatesse hästi ära värvitud ja, ja maalitud hästi koledaks tehtud, öeldi ikka, et mardid on mustad ja kadrid valged. Mardid olid niisugused. Kasutad kärpusse peas. Ja kui nad siis tallu läksid, siis püsisid ukse taga, kas on luba tuppa tulla? Palusid sisselaskmist. Mõnikord käis hüüetega ja küsimustega, aga on ka terve rida laule, mis paluvad sissepääsumajja. Tartu oib tuba tulla Pereid, tekene pereda, didaadigane, pere tarneid, puusaluuni, tuuba. Pererahvas muidugi piaadiselt mardid tulevad, marte oodati kangesti ja sagedasti oli siis komme niisugune, et oodati, et las see laul on pikem, et siis ei tehtud üldse välja, ei süüdatud tuld ka, kõik oli pime, jäävik oli vagana. Ja siis tuli Martidel oma niisugune nagu käsk või loiksumine võtta Mu nõukaotsast kui muu nõukaotsas võtta halgu ahju otselt, kui pole algu ahju otsel võtta, tundub varre küljest, kui pole pindu varre küljes, võtad ohtu toa naeta. Kui pole tahta toa laenla võtta kah Lugatukselta, võta roogu reast aasta siis too soosta samme näida, kui pole soosse samme näidata, siis tuleb kala järvest kaikaid. Kui pole kala järves kaikaid, siis süüta sõrmed põlema, tuli, peab toas olema. See oli niisugune nõue. Ja enamasti siis reageeriti sellele, süüdati tuli toas põlema ja lasti mardid sisse. Nad läksid siis suure perega, sagedasti on kombeks olnud nii, et on mardiisa mardiema ja teised on siis mardilapsed. Kui tüdrukud ka Martide hulgas käisid, see oli enamasti nagu meeste püha, siis tüdrukud olid kindlasti meesteriietes, aga mardiemaks on siis jälle olnud naiseks riietatud mees kellel on siis kedervars käes olnud ja, ja ketrama asunud. Muidugi, kõige suurem ülesanne mardiisal tema on nagu kogu selle seltskonnajuht, tema tema õigus on ütelda need sõnad, mis Martidel öelda on ja need on õnnistussõnad viljasaagi õnnistamiseks, mida nad siis tuppa astudes ütlevad. Ja siis on vilja külvamine mardiisal on kaelkott, kus ta vilja võtab mitmele poole, külvab siis viljaõnne jaoks ja sinnasamasse kael kotti pannakse igaanded, mida mardid üsna kohe nuruma hakkavad. Ennemalt oli sellel margiks käimisel niisugune uskumuslik funktsioon juures. Nimelt arvati, et kui mardid käivad, et siis kindlasti nad toovad head, kõige tähtsam õnnistus käis ikka viljasaagi peale. Viljana kuulasid nurka ja, ja et oleks head saagidega vaheks, aidad räästani vilja täis, et kõik läheks õnnelikult. Ka loomade õnne sooviti mardipäeval. Algselt on mart olnud just just loomade kaitsepühak Püha Martin. Ja. On? On? Tantsulaul kuulub tingimata mardilaulude hulka. Kui pererahvas oli, oli noorem ja lõbusam ja kindlasti tantsiti kaasa. Aga kui pererahvas oli tagasihoidlikum, siis tantsisid mardid üksinda ja ja oli ka väga lõbus. Pakki päidi maatiline andnud maa müügi-Tallinna kodagumi err linnamüüride müüksalt linnamüüril müümsetava vaardil kummat, puusilla, nina, Liidukser säärile nii vagad varvaste nelis vagad varvaste enerisse, Marttiga, tuule. Märdi isa käis vitsaga ja soovis ikka kogu aeg, et tooreks terveks tooreks terveks see oli siis niisugune lausumine või sõnumine või niisugune maagiline soov. Siis siis teine asi olid need mardipalved, mida mitmel pool on peetud. Need on niisugused lõbusad lookesed, seal võeti vahele, nende kohta ei ole teada, et neid lauldud oleks. Näiteks kui Mart astub uksest sisse, pereisa küsib, et et mis teil ka asja oli, mida te tahate ja mardiisa siis vastad, mida ta soovib. Lokk maa müdinaid, Kültu lambapabulaid, süld vorsti, küünarkäki kaks silma valgust kaks arstina hapukapsaid üks tegu, hapu preegaks tegu kaku, pree seasinki ja lambapinki. Või tuli siis lihtsalt naljaga, et mardil on need pikad talved, pikad talved, suured tähed A kui aiateemas p, kui puu alg-i, kui inimene hoogu hobusepea, kui heinakuhi. Mardilaule, mis on hästi palju, räägitakse, mida Mart küsib, Mart küsib ikka sealiha küsib vorsti, küsib tangu herneid, jahu, kapsaid, kaalikaid, igasuguseid toiduaineid on teateid selle kohta, eriti Lääne-Eestist. Et pärast, kui mardid on käinud, siis anded kokku kogunud siis nad peavad peo mõnikord isegi nimetatakse mardipulmaks. Kuhu siis need noored mehed ja meeste riietesse riietatud tüdrukud kokku kogunevad ja kus nad siis need ained kõik, mis neile antakse, ära keedavad ja ja valmis teevad isegi linnaseid anti, mõnikord siis peeti seda mardipulmamardipidu nädal pärast õiget mardipäeva, siis kui oli linnastest jõutud juba õlut pruulida. Anded käes, valmistusid mardid lahkuma. Aga enne tuli edasi anda tänusõnad. Hangi annetki andi annetki käänther kätes ja needki musta hukku murrati. Olgu, pererahvas nii lahke, kuitahes mardiõnne, ootavad ka teised pered. Sellepärast laske mardid teele minna, mardi t on teademata mardimaa mõõtemata. Uks on tulla, teine minna kolmas takka kinni panna. Mässuon pere, aitaarianiivi, aitaariani, üvi, kukkur Voogiaga rahada, Irves kirju Tarja kukla Nugaasi orika, ründa. Leeritõugu lehmad faasiga matkaks juute, Edal pan pereema pereemale mezzo van perepojale mezzo pan perepojale hobudobuaali Räkuvarsa pudu alli näkku, Arsa toa pealt Saagodoussa selge pinud häälda piir talaka. Kõik rahvakalendri tähtpäevad on alati olnud seotud ilmaennustusega. Vaatame siis, kas rahvatarkus tänapäevalgi paika peab. Ülemaa näiteks usutakse, et kui mardipäeval külmetab, siis on jõuluks sulavõi. Kui mardipäeva õhtul lund sajab, siis tuleb järgmine suvi vihmane. Kui mardipäeval lumi katusel oli, siis jüripäeval on hanged aia ääres. Aga näiteks Lüganusel on siin niimoodi ta arvatud, et Jaagupi päeval pannakse esimene külm kivi jõkke. Mihklipäeval pannakse teine ja mardipäevalgi, siis kolmas, siis hakkab vesi külmetama, vesi hakkab jäätuma. Siis on veel üsna kindlalt ja üsna traditsiooniliselt. Mardi- ja kadripäeva võrdlus Mart Ripsibriidega Sis. Kadri kapsib kasutada. Sõnade soe mardipäev tähendab külma kadripäeva ja vastupidi. Kui Märt kapsib kasukaga, siis Kadri Repsi prillidega see vastab ka päris tõele, sellepärast et sellest sellest Kadri sulast me ikka palju mööda ei saa, iga aastaga ikka käib korra ära.
