Täna Ringvaates. Ott Leplandi kass jõudis pärast üheksa päevast eksirännakut  tagasi koju. Kuidas peremees ja lemmikloom end nüüd tunnevad? Kas teadsite, et Eestis elab mitmekordne noorte  maailmameister jeti sõidus? Ees oli kaheksa kraadi, tunda oli ka või. Vägagi oli. Kuidas sul siit kiivri alt naljaks sai, higiseks peaks või? Jah, Jüri Muttika vaatab uudse spordiala head  ja vead. Mitte ainult märg, vaid ka külm. Mehhikole läheneb ajaloo suurim orkaan, kus tuule kiiruseks  hinnatakse katastroofilised 90 meetrit sekundis. Kuidas vaid 24 tunniga tormist orkaan sünnib  ja millised tagajärjed see endaga kaasa toob? Tere õhtust, hea meel teid taas tervitada ringvaate saatest. 23. oktoober on reedene päev ja juba õhtussegi jõudnud. Me alustame oma jutuajamist sellest, mis toimub hoopis  Eestist kaugel, kaugel nimelt Mehhikos. Seal on inimesed ärevil, sest et läbi ajaloo kõige suurem orkaan,  kõige võimsam orkaan on läänerannikul sinna jõudmas  ja meil on põhjust küsida, mis nüüd on siis juhtunud  selle ilmaga sealkandis, et viienda kategooria orkaani on  oodata rannikule. Ega see viienda kategooria orkaan ei ole midagi haruldast. Neid tuleb ikka aeg-ajalt ja eriti siis,  kui on soe aastaaeg või no eriti suure tõenäose tõenäosusega siis,  kui soe aastaaeg hakkab lõppema ja meri on hästi üles köetud. Et neid tuleb Jaapani ja Sinna Aasia idaranniku poole tuleb neid ka suve lõpul,  aga Austraalia idarannikule saabuvad nad jaanuarist märtsini. Aga see, et ta sinna Mehhikosse saabub, see on selline,  mida nad sealkandis eriti pole nagu näinud,  jah. Jah, kui hakata vaatama nende tormide orkaanide,  täpsemalt orkaanide trajektoore, siis need enamasti tulevad  idast ja vastu idarannikut nii Aasias kui  ka Austraalias ja samutigi vastu Ameerika rannikut. No täna õhtul veel või päeval ei, ei paista seal suurt midagi,  on neile hoiatus antud, inimesed ootavad,  kogunevad, võib-olla põhub natukene kergem  või kiirem tuulekene. Aga veel on kõik üsna rahulik, kui kiiresti see orkaan  rannikule jõuab, kui kiiresti see kõik juhtub nendega? No räägitakse, et öösel kella kolme paiku meie kella järgi  on ta juba vastu maad oma alusega jõutud. No kui kiiresti tuleb selles mõttes, et puhub mahe tuulekene  ja siis järgmine hetk puhubki 90. Päris nii ei ole, tuul tõuseb ikka tasapisi,  tuul tõuseb. Kui see orkaan hakkab minema üle mingi piirkonna,  siis kõigepealt tuleb nõrgem tuul, siis tuleb tugevam tuul. Lõpuks, kui on see vall tuulevall tsükloni silma ümber,  siis on eriti tugevad tuuled ja siis äkki on tuulevaikus  hetkeks mõneks tunniks see on tsükloni silm,  orkaani silm. Aga siis tuleb uuesti, seal on ekraanil,  on näha see silm ilusasti keskel. Kus seal kõige parem olla on, kui see orkaan sus üle läheb  seal silma keskel või siis pigem nagu serva peale. Vihje serva peal, sest silma keskel on teada,  et kohe tuleb teine vall peale. Alguses puhub näiteks tuul edelast, siis on vaikus,  siis rahvas võib rahulikult randa minna ja  siis tuleb tuul uuesti kirdest. Tegelikult, ega, ega seal ei soovitata rahulikult randa minna,  pigem ikka soovitatakse piirkonnas inimestel nüüd ikka  rannikult võimalikult kaugele minna ja kõik,  mis vähegi lendab ja võib lendu minna ja need ka,  mida ei arvaks, et võiks lendu minna, peaks  ka ära koristama. Et see tuul, mida ennustatakse, on 325 kilomeetrit tunnis  või siis 90 meetrit sekundis. See on ikka päris raju lugu. No see on purustav, see on purustab ja paar aastat tagasi  Mai palling proovis, kuidas, kui me siin Eestis ootasime  suuremat tuult vist seal 30 meetrini sekundis,  et kuidasmoodi, see võiks inimesele mõjuda  ja ta proovis ära, kuidas on 20 meetrit sekundis,  vaatame. Korraks katkendit. Mis saab siis, kui 20 meetrit sekundis puhub tuul  ja ma üritan ennast kaitsta siis tuule eest vihmavarjuga,  et vaatame sellest vihmavarjust, saab. No arvata võib, et kui see oli nüüd 20 meetrit sekundis,  siis 90 meetrit sekundis on siin neli ja pool korda rohkem,  et ikka päris halb. Siis ikka autod ja katused lendavad. Aga vähe sellest, et see tuul, seal tulevad ju kaasa  ka sademed, sellepärast et. Troopiline tsüklon tekib üldse ainult tänu sellele,  et vesi on soe. Ookeani pinnakiht vähemalt 50 meetri ulatuses peab olema  vähemalt 26 kraadi ja, ja, ja see soe. Soe õhk. Tõuseb üles üles tõustes ta jahtub, siis vesi kondenseerub  ja siis hakkab sadama. Ja see vesi, mis tuleb taevast alla Mehhikos,  varsti see on ka hirmuäratav. Mis tähendab siis, see tähendab. Kuskilt ma lugesin numbreid, et võib arvata 35 sentimeetrit  ühe ööga. Seda ei ole ka natukene, seda on ka ikka üsna palju,  aga siin me veel näeme seda rahulikku pilti see möödunud ööst,  kus veel midagi ei ole juhtunud. Kas inimesed võtavad tegelikult selliseid tormihoiatusi tõsiselt,  meie siin Mehhikost väga kaugel ka oleme natuke ärevil,  et kuidas neil seal läheb, aga ise kohapeal olles,  kas nad evakueerivad, tahavad nad ära minna  või nad pigem loodavad, et äkki läheb lihtsalt ikka õnneks. No kust mina oskan Mehhiko inimese hingeelusse sisse elada? Kuidas inimesed reageerivad? Aga Eestis võiks küll uskuda seda, mida ilmateenistus ütleb. Aga Eestis muidugi niisugust asja ei ole karta,  sellepärast et Läänemeri ei ole kunagi 27 kraadi soe. Ei saa meile kunagi ühtegi orkaani tulla,  ühtegi troopilist tsüklonit meile ei saa tulla. Selles mõttes võime päris rahulikult hingata. Kui suur tõenäosus on, et kui nüüd see orkaan mööda läheb,  Patrisia nimeline, et nüüd on järgmiseks,  ma ei tea pooleks sajandiks rahu majas ja ei ole rohkem hirmu. Ei tarvitse olla ei tarvitse sellepärast,  et neid käib ikka ainult väga suurtest, räägitakse,  Need, väiksemad vahed nad juba merel surevad,  lihtsalt soojus saab otsa. Ja no kindlalt surevad nad siis, kui, kui  selle pöörise alumine pind hakkab vastu karedat maismaad  käima ja seal on ka loota praegu, et mäed jäävad ette. Nii et niipea, kui ta ületab ranniku ja selle linna,  mis seal ette jääb ja siis ta siis pärast mägesid,  siis tuul ilmselt ei ole enam kõige hullem. Aga hull on see vesi, mis ta kaasa viib. Nii et teisepool mägesid oodatakse, üleujutusi. Ilm teeb, mis tahab, inimene võib kõiki asju välja mõelda,  aga kui orkaan tuleb siis, ega oled ikka jõuate küll seal ees. No loomulikult isegi meie tuule Kes juhtub mäletama 1967. aasta augustitormi,  mets kukkus, murdus, Ja midagi polnud teha ja tõenäosus sellega,  et ükskord oli ära, siis rohkem ei tule,  kahjuks vist ka ei, päde asjadega on nii. Aga aitäh. Sirje Keevallik, täna tulemast siia ringvaate saatesse. Meie aga vahetame siinkohal sootuks teemat  ja me räägime ott Leplandist, õigemini tema kass sipsikust. Kassipsik läks kaduma, oli üheksa päeva kadunud  ja Facebookis inimesed tuhandete kaupa elasid kaasa sellele,  kuidas ometi kiisut üles leida. Ja küll nad olid siis õnnelikud jälle tuhandete,  et mitte öelda kümnete tuhandete kaupa, kui see kiisu lõpuks  leitud sai. Me rääkisime täna jutu. Tegelikult sellega oli nüüd nii, et, et meil töö töömeeste  nii-öelda remondimeeste tööde käigus siis  siis selline välisuks, välisuks jäi lahti  ja ja, ja, ja kass lipsas välja. Et, et kuna ta on niisugune hästi selline pelglik üleüldse  igasuguste noh, isegi kui mul näiteks sõbrad tulevad külla,  siis ta alati läheb peitu kohe, et, et tegelikult ainukesed inimesed,  keda ta nii-öelda ligi laseb, on on siis mina  ja minu ema. Et seda enam, et nüüd noh, need töömehed tulid sinna kolistama,  see ilmselt ehmatas ta ära ja kuna see välisuks oli  ka lahti, siis ta lihtsalt lipsas sealt välja. Ja, ja, ja tegelikult noh, ega, ega algselt algselt ma nagu  ei arvanudki kohe, et kass on, kass on välja jooksnud  sellepärast et et, et ta on niisugune hästi arglik ja,  ja selliste väliste välise keskkonna suhtes hästi tundlik,  tundlik, et ega ta nagu naljalt juba toast välja lähete. Et ma olengi tegelikult ka suvel hoidsin siin küll terrassi  juust lahti, aga välise lahti, et mitu kordagi ei lipsanud  välja ja aken, aken, aknad olid samamoodi vahepeal lahti. Et sestap, kui ma nagu alguses avastasin,  et uks on lahti, siis ma kuidagi nagu mõtlesin,  et mis siin ikka, et tõmbasin ukse kinni. Et, et kuna mul see uus elamine on selline suur,  niisugune kolmekordne 200 ruutu, et siis tal on seal  niisuguseid kümneid kümneid võimalusi, kuhu nagu peitu minna,  et ma alguses ei teinud üldse nagu sellest suurt numbrit. Mis hetkel sa avastasid, et kassi ei ole,  kui ta veel pelglik ka on, siis ta võib tegelikult  riidekapis ju seal taga elada mitu päeva,  nii et sa ei tea. Jaa, absoluutselt oligi noh, tegelikult oligi,  et ega ma nagu samal õhtul veel veel nagu paanikasse ei sattunud,  ma õhtul mõtlesin küll, et huvitav, et noh,  et kass pole nagu, et kus see kass on, et pole tükk aega  nagu näole andnud, aga aga noh, ma mõtlesingi,  et kuna neid kohti nagu kus, kus seal suures elamises peita  on niivõrd palju siis jooda ilmselt on kuskil  siis seal peidus. Aga siis, kui ta ikkagi nagu hommikul ommikul ennast näole annab,  tavaliselt tuleb alati hommikul suure jooksuga nagu trepist alla,  et kui ma seal kohvi teen või siukest teen nagu mingit hommikusööki,  siis ta tuleb suure jooksuga trepist alla  ka nagu hommikust sööma. Aga. Aga siis teda, sest hommikul ka ei tulnud  ja lõunaks teda ka ei olnud, siis ma hakkasin nagu otsima käisin,  kõik igasugused need õõnsused läbi, otsisin kõik garaaži. Esimese korruse otsisin läbi teise korruse kõik toad,  kõik kõik diivani alused, garderoobinukad,  kõik, vaatasin läbi kõik riided, tõstsin ülesse,  kolmandal korrusel. Täpselt samamoodi ei olnudki, noh. Ja ja siis ja siis lõpuks laupäeva õhtul ma otsustasin,  et ei, et nüüd tuleb minna otsima õue, et,  et noh ilmselt mingit muud varianti ei ole,  et, et ta noh, lihtsalt teda ei ole mitte kuskil,  et ma vaatasin majas ei ole, noh, ma lugesin ka,  et kas võib pugeda noh nagu automootorisse,  eks ole, kui ta on nagu hirmunud ja ja, ja  siis ma ja siis ma hakkasingi nagu käima naabrite juurest läbi,  et, et no vabandust, et äkki te saate mulle oma auto kapoti  lahti teha, et, et äkki kass on auto kapoti all  või no mootoris, sest et noh jumal teab,  kui, kui järgmine päev naaber paneb auto käima  selle mootori käima, siis see kassi eluga on nagu kõik,  eks ole. Ja. Ei, nad olid kohe nii-öelda, küsis kõigepealt,  mis, noh, mis juhtus ja siis ma seletasin,  et mul kass on nagu kadunud juba ilmselt eilsest õhtust  ja ja, ja siis käisin siis nad tegid mulle kõik oma erinevad,  kõik need naabrid tegid mulle oma need kapotid järjest lahti,  vaatasin sinna kõik, uurisin kõik need autoõõnsused seal,  heitsin pikali maha, vaatasin nende autode alt niimoodi. Ja, ja ei olnud. Siis panin selle kuulutuse, et, et kass on ikkagi kadunud. Panin Facebooki kuulutuse. Selle. Massidesse see ei olnud vist ei ole vist lehekülg olnud,  kuhu see välja jõudnud? See oli täiesti hämmastav, et inimeste hoolivus oli nagu  niivõrd suur, et, et noh, ma ütlen, mul on siiamaani läheb  nagu nagu süda ära selle peale, et, et inimesed hakkasid  kohe kirjutama, et mida teha, eks ole, et erinevad inimesed,  kellel on ka nagu endal kass olemas Mis nad soovitasid sulle soovitatigi kõigepealt minna,  öeldi, et nüüd mine otsi ööakul, et tavaliselt ööakul on niimoodi,  et noh, neid erinevaid noh, ütleme üks tänavamüra on vähem  ja inimesed liiguvad vähem, et, et siis kassid on nagu noh,  nagu julgemad, eks ole, et niisuguseid segavaid faktoreid on  nagu vähem ja, ja soovitatigi, siis ma tegingi niimoodi,  et võtsin, võtsin siis ühte ka kätte, võtsin konservi konservi,  tegin ennem siis seal mikrolene ajus natuke soojaks  sest et noh, siis tuleb nii-öelda see nagu aroom rohkem esile. Ja, ja teise kätte võtsin siis taskulambi  ja hakkasin niimoodi siis hakkasin mööda maja ringi,  tähendab maja esist ringi käima ja hüüdma püüdsingi. No sipu sipu, sipu sipu, kus sa oled, kus sa oled niimoodi  lihtsalt konstantselt mingi tund aega järjest. Ja siis lõpuks ta korraks andis mulle ennast näole,  ta tuli nagu tuli sinna aia otsa korraks vaatama,  aga aga siis ikkagi lõppude lõpuks, noh,  ta oli ikkagi noh, veel nagu nii pelglik  ja hirmu täis, et ta mingi hetk lipsas, sealt lipsas sealt  aia aia alt välja, et et, et noh, kuna ta ongi selline  varjupaigast võetud nagu toakass. Et ta ei olnud varem mitte kunagi nagu õue sattunud,  et et, et tema, see pesakond leiti ka siis,  kui nad olid veel alles väga väiksed. Et, et ta nii-öelda noh, sündis siis ühe,  ühe vana mahajäetud maja keldrisse, pesakond oli seal ja,  ja, ja ütleme noh, põhjus, miks tal see üks kõrv selline on,  on ikkagi need kasvatajad või need looma loomahooldajad  ka seal seal pesaleidja kassitoas arvasid,  et ilmselt on siis käinud nagu rottidega võitlus,  et need rotid on ilmselt kui päris väike oli,  siis on lihtsalt selle kõrva tal ära närinud  ja ja kui ta tegelikult varjupaika sattus,  siis tal ju tehti mitu operatsiooni, et noh,  tegelikult lisaks sellele, et tal ühte kõrva ei ole,  tal on ka ütleme, see silm on natuke niimoodi vilukil  ja siis see, see suu on ka natuke vilukil,  et et ta oli ikkagi nagu päris räsitud ja tänu sellele on  tal hästi suur nagu trauma olnud lapsepõlves  ja tänu sellele ta selliseid noh ütleme ta on hästi pelglik. No mis sellest sipsikust siis sai, sest et tegelikult me  seda lõppu me teame, sa said oma sipsiku kätte,  no mis, mis valemiga mismoodi kaua aega võttis? Tegelikult oligi, ma käisin kaks korda päevas,  käisime emaga otsimas teda vahepeal ka nagu eraldi otsimas  siis hommikuakul õhtu akul käisime otsimas ja,  ja, ja käisime kõik nagu nii-öelda noh, hästi paljud  inimesed kirjutasid, ma ise ka lugesin, et,  et selline toakass, kes pole varem välja pääsenud,  et nad tavaliselt kaugele ei lähe. Et nad hoiavad ikkagi oma kodu ligidale ja tegelikult  sipsikka täpselt nii tegi, et ta kaugele lõpuks ei läinudki. Ja, ja ühel hetkel kirjutasid mulle siis vabatahtlikud ja,  ja nad tõid siis mulle ühe sellise toidupuuri. See on siis niisugune selline suur puur,  kus sa siis paned sisse toidu, eks ole, ja  siis kui nii-öelda kas sinna sisse läheb nagu sööma  siis see nagu puuri puuri uks läheb kinni  ja noh, et siis sa saad kassi tuppa tuua,  eks ole, et nikune hästi, ta on niisugune hästi humaanne  ja ohutu vahend nagu kassi jaoks. Üks päev võttis ühendust. Mul naabrimees, kes siis ütles, et tema nägi minu kassi  soojaku all. Et, et kass on seal juba nagu olnud juba päris mitu tundi,  et, et, et siis ta nägi ka seda kuulutust  ja siis võttis selle numbri ja helistas nagu. Ja siis mul ema läkski vaatama ja, ja, ja,  ja tuligi välja, et ongi sipsik seal ja siis ta ühel hetkel  jooksis ka sealt soojaku alt jooksis sinna toidupuuri nagu  sööma ja see puuriuks läks kinni ja siis me lõpuks saime  ka koju tuua, et. No sinul oli rõõm, suur sipsik on käes, aga sipsik oli väga nördinud. Tema vabadusele pandi piir vastu. Vastupidi, see oli, see oli täiesti uskumatu,  mis toimus sipsikuga siis, kui ta jõudis koju,  et kui ta seal noh, kui me ta nagu sinna nii-öelda uksest  sisse tõime ja sealt puurist välja lasime. Mina mõtlesin ka alguses, et, et noh, ilmselt on nüüd,  kui ta koju tuleb, siis ilmselt on mingi mitu päeva kuskil  peidus ja ei tule välja. Aga nii kui ta sealt puurist välja sai, siis ma nägin juba  tema sellest kehahoiakust, kuidas tal muidu selline maadligi  hoidev niisugune saba oli tal niimoodi maadligi  ja nii kui ta sealt noh, nii kui me ta sealt sealt puurist  välja lasime sinna tuppa, siis ta nagu kehahoiak muutus,  et ta niimoodi noh, kohe nagu no see, see oli selline pingelangus,  mis oli kassil, et see oli täiesti uskumatu. Ma ma ei, ma ei ole, ma ei ole mitte kunagi elus isegi  mingit sellist videot näinud, kus, kus kass on nagu  nii rõõmus selle üle, et ta sai ka lõpuks koju,  et, et küll ta käis ja siis ta nurrus ja nühkis mulle. Algul ma mõtlesin, et ta tahab süüa, eks ole,  panin talle kõik kanamaksad, kõik igasugused konservid,  krõbinad, kõike, mis veel. Ja, ja tuli välja, et ei tahtnud süüa, et ta tahtis,  tahtis lähedust. Ja siis ta istus, mul istus mul terve õhtu süles,  küll ta siis oli küll need käpad käisid niimoodi. Nagu nad käivad niimoodi, et ta oli noh,  see oli nagu näost näha, tal oli noh, nagunii selline  rahulik nägu ja tal oli noh siis ta magas muidugi kaks päeva. No nii paljud inimesed ju muretsesid ja kirjutasid,  et kas kass on leitud ja, ja kuidas kassiga ikka on  ja ja, ja siis mul noh, ma tundsin nagu lihtsalt mul on nagu  kohustus teavitada inimesi, et, et kass on nagu ikkagi  lõpuks koju jõudnud. No meil on otti ja sipsiku üle hea meel,  aga meie järgmise loo peategelane on 14 aastane koolis  kiituskirjale õppiv koolipoiss, aga tal on ometi juba  kolmekordne maailmameister. Jüri Muttika sai lähemalt tuttavaks. Tähtis hetk Eesti vabariigi ajaloos minu kõrval on noor maailmameister,  valdkonnaks on jetisõit. Eesti spordivõimudel ajab algav lugu ilmselt harja punaseks,  aga julgen väita, et meie uued rahvuslikud spordikangelased  ei tule ammu enam traditsioonilistelt olümpiaaladelt nagu  murdmaasuusatamine või kergejõustik vaid hoopis  erikummalistest niššidest. Sildaru Höövelson Tänak ei vaja tutvustamist,  mida ei saa ka öelda Marten Männi kohta,  tema vajab tutvustamist ja seda me siinkohal koos tema isa  Marko Männiga teemegi. Mis rollis sa siis oled, isa, treener, mehaanik,  sponsor või siis manenger, kes vastutab sponsorite eest  ja nii edasi? No kõigepealt ikka isa. Ja ja kindlasti kindlasti mehaanik ja mänedžer. Nüüd nii, nii need asjad nagu käivad, et. Üksi neid asju teha ei suuda, et oma päris oma rahakoti peal  neid asju ära ei tee. Männide pere eelarves seisab perepoja  maailmameistrihooajareal number 40000. Mõõtühikuks on eurod. Kõik, mis võimalik, püütakse oma jõududega ära korraldada. Selle tuuribussi on näiteks pereisa oma töökate kätega ümber ehitanud. Päris mugav. Ma ütleks nii, et suvi läbi niimoodi võistlusest võistlusele  loksuda poleks paha, aga see vist eeldab maailma taset. Iga mees vist nii ei saaks. Siia mahub magama siis meister koos oma tiitlitega. Põhiliselt ikkagi see buss on suuresti selle jaoks,  et jah, tõesti kuskil kiiresti väike unepaus teha seal  üleval või siis kui pika otsa peal kuskil sõita,  siis, siis Marten magab tavaliselt siin all,  et seal üleval on natuke ohtlik magada. Mitu aastat see ratastel elu nüüd juba käinud on sinu jaoks  kolm niimoodi tõsisemalt paar suve ega meil väga. Niisugune paar nädalat paar nädalavahetust suve jooksul  oleme nagu võistlustest, nagu täitsa vabad,  terve suve teed seda tööle sa üldse jõuad  või sul on nii, et sponsoritest piisab. Nii see kahjuks ei ole. Tööd tuleb ikka kogu aeg teha. Et ega meil nädalavahetused on nagu reedel lõpetame tööpäeva  ja ja siis hakkame kütma, eks siin põhivõistlused on  Baltikumi ja siin ümber ja. Poiss sai kiitus kirjaga koolist, nagu ma aru saan,  iga aasta on saanud. Siiamaani küll, jah. Kas sa oled pidanud käima rääkima, et nad seda kirjutasid,  et taipavad ise seda teha? Ei, see on, see on küll niisugune asi, et natukene jah,  arusaamatu ka minu jaoks, et. Et kuidas need asjad käivad, aga, aga see õppimise asi on  nagu korras, et sinna ei sinna, mina ei pea sekkuma. Hetkel on Martin 14 aastane ja muljetavaldav on tema puhul see,  et ta on maailmameistriks tulnud iga kord,  kui on jetivõistlusele osalema sõitnud. Vees oli kaheksa kraadi, mis tunda oli ka või? Vägagi oli, kuidas sul siis kiivri alt naljaks sai,  higiseks läks või? Nii et see osa on higine ja see osa Ja see on ka Okei, läks täitsa nahkmereks ja okei, sa sõitsid nüüd vähem  kui seitse minutit, võistlustel sõidetakse kaks korda rohkem,  neli korda kiiremini ja rada on pikem või. Rada on pikem, rada on pojahed, on pikemad jah. Ja nüüd põhitunne, mis on, on külm või, ja ütle,  miks sa teed seda sporti? Sest Ameerikas on soe, üldiselt. Sa oled eelmises vanuseklassis kahekordne maailmameister. Kuidas see tundub, hakkab ajudele ka, sihuke asi. Pigem ei hakka, et suhteliselt hea tunne ikkagi  maailmameistriks tulla, alati, aga alati. Ei noh, selles mõttes iga kord, kui ma võidan,  siis mul on ikkagi hea tunne, et. Tänavu läksid sa vanemasse vanuseklassi,  kes oli hirm ka, et äkki nüüd enam ei hakka võitma iga kord. Ega jah, ma ausalt öeldes täiesti võitma ei läinud sinna see aasta,  aga. Aga sai selgeks, et, et on võimalik ka võita  ja mingeid nii tugevaid konkurente ei ole,  kes kus kindlasti kiiremad oleks, et lõpuks õnnestus võita  ja ja ise olen rahul selle tulemusega. Mäletad oma esimest hetke, kui sa eti peale istusid  ja vaatasid, vau, tulebki välja. Ma tean, et see oli siinsamas, sellesama karjääri peal,  2010 aasta suvel. Siis mulle endale tegelikult ei tundunud,  et välja tuleb, sest ma ei osanud võrrelda kellegagi,  aga siis 2011 suvi oli mul esimene võistlushooaeg  ja siis tulin kohe Eesti meistriks ja balti meistriks,  siis sai nagu selgeks, et tuleb välja ka enam-vähem. Martinil veab, et jetisõit ei ole talvine ala,  nõnda saab ta Saku gümnaasiumis kiituskirjadele õppida  ega pea spordikarjääri pärast koolist puuduma. Ta on tugev nii matemaatikas kui keeltes,  jetisõidust rääkimata. Kõige tähtsam ilmselt, mis on eti sõidus,  on jalavahet. See on vaja alguses käppa saada ja sinnapoole,  kuhu keerad, see jalg on ees. See on nagu üks asi, mida kõik võistlejad teevad  ja üldiselt on nii, et mida varem gaasi annad,  nagu kurvi minnes seda kiiremini välja saad,  et pead riskima ja proovima trennis ja lõpuks võistlustel  tuleb ka paremini välja. See on tehnikasport, aga eks siin saab haiget  ka või tihti on need kiirused nii suured,  et inimesed kaldal ei saa aru, aga see on kogu aeg valus. Ei kogu aeg, kindlasti ei ole alus, et kui peaks nüüd  juhtuma mingi kindlam juhus murrad mõne luu või,  või kukud kuidagi lehest rebestad mingit lihast,  et siis võib valus olla, aga. Üldiselt kõige kõige üldisemad vigastused on,  mis on lihtsalt mingi põlvede äralöömine  ja sinikad või et midagi muud ei ole. Nagu aru saate, kõlbab jetti proovida igaühel,  kes ei karda külma vett ega lärmakat tehnikat. Mitte ainult märg, vaid ka külm. Kiivri sees on ikka miinus kaheksa. Härra treener, saad sa mind juhendada? Kiiver käib niimoodi krõpsuga või kuidas? Peas ka, mis siis saab, kui vette kukun? Saab märjaks. Jah, ilmselt küll. Kui palju selle käigus vette kukub, kui alustaja siia peale satub? See sõltub puhtalt sinust, kuidas sellega sõitmine käib? Midagi keerulist pole siin nagu jalgratas on  ja hoog peab sees olema, siis, siis ei kuku ümber. Ja kui hoog ära kaob, mis siis saab, siis kukud ümber,  kui poole pead vette minema. Nii, võtme paneme käe peale. Nii võti käib siia siia vahele. Kui sa nüüd kukub, siis see võti tuleb siit ära. Sa pead teadma, teadma seda, et sa paned  selle siia tagasi. Mõistlik on see, et sa paned ühe põlve peale no ei,  see kuidas endal mugavam on. Sellest alustame, nii? Vist ei pane, nüüd paned käima, käed änksu peas. Ärge kodus järgi tehke, see ei tundu üldse  nii lihtne. Kas see pöörab siit ja siit see siit täitus,  pöörab nii. Aga ma tahan teist jalga ka peale, siis saab sa praegu  proovid sa teist jalga peale panna, nagu sa proovi. Proovin. Päris sügavale vee alla läheb. Ja ega ta hästi püsti ei seisa. Tõesti nagu jalgrattasõit, et kui proovid kaks jalga korraga  pedaalidele panna, siis kisub nagu kuhugi ära. Spetsiaalsele treeningjärvele on ringvaate tarvis maha  märgitud umbes 100 meetri pikkune rada, millel punastest  poidest tuleb mööduda paremalt ja valgetest vasakult. Maailmameister läbib distantsi korduvalt loetud sekunditega. Ringvaate katsejänesel kulub aga kogu aur jeti püsti hoidmiseks. No ütleme, et otse on võimalik sõita pööramiseks,  vajab vist kõrgharidust, vähemalt minul seda ei ole. Ja sa pead gaasi rohkem panema, aga selles mõttes on sul  nagu kõva eelis, et sa oled nii kerge, et sa seisad püsti  põhimõtteliselt tühikäigul, et see on täpselt piiripealne kaal,  niuke vahel on need kasu ka, kui ole just suuremat sorti meesterahvas. Ühesõnaga, nagu te aru saate, mis kõik, mis pealtnäha lihtne,  on tegelikult märg ja külm ja suhteliselt kellegi teise ala rooli. Et jetisõit ei erine jalgrattasõidust, peab tegelikult paika tõsi,  selle vahega, et jalgrattaga saab oluliselt aeglasemalt  sõites tasakaalu kätte. Õige jätielamus algab aga alles sealtmaalt,  kus kiirus kõhust õõnsaks võtab. Maailmameistrist eristab algajat eelkõige see,  et algaja ei saagi rajasõidumanöövritega hakkama. Olgu sõidurada nii lihtne kui tahes. Nii ütleme lõbus on küll. Lõbus võistluste maa väga hästi hakkama. Potentsiaal Ma loodan jah. Seekord vist traumapunkti ei sattunud. Ja vesi ei ole nii pehme, nagu nad räägivad. Üsna jäik on pidurdada, siis lendad siia ette  ja kui gaasi annad, siis käed teevad nii. Ajett teeb nii ja kogu järv hakkab lainetama. Ja kalad naeravad. Kes viimasena naerab, naerab, paremini öeldakse. Kuigi tänavune maailmameistritiitel on juba käes,  ei ole Martini võistlushooaeg veel sugugi läbi. Selle aastanumbri sisse jääb veel maailmakarikavõistlus tais,  ka seal tuleb tal võita. Et männide pere pingutused väärilise tulemuse saaks. Kolm meistritiitlit on taskus. Kaua sa niimoodi viitsid? Raske küsimus, et ma ei, eks see sõltub kõik,  kuidas kuidas läheb ja mis edasi saab, et. Ma ei kindlasti üks unistusi oleks veel proski open võita,  et see on kõige kõige kiirem nagu seisev klass. Selle seal tahaks võita, selle tahaks nagu Ameerikas võita. Proovi ja nüüd siis täiskasvanute klassi. Oled sa üldse täiskasvanute vastu proovinud sõita,  on see üldse võimalik? Eestis ma olen nüüd kolm aastat järjest,  pole juuniorit sõitnud ja Baltikumis, et ma Eestis jah,  on kõvasti kogemus täiskasvanute vastu ja see aasta Sõitsin nüüd Ameerikas ka kõige kiiremat nagu stok klassi  ehk siis standardite kõige kiirem meeste standard klassi  sõitsin ja olin teine seal, et. Pojast saab maailmameister ka meesteklassis,  mis sa ennustad? Selle nimel me töötame. Ringvaate välisuudistes näeme täna ka muuhulgas seda,  millise Hiina presidendi südamesoovi täitis Briti  peaminister David Cameron. Mehhiko pealinnas kogunesid sajad klounid kolmapäeval  tõsiseid asju arutama. Ainuüksi Mehhikos on end klounina registreerinud üle 10000 inimese. Iga-aastane rahvusvaheline klounide kokkutulek ühendab Põhja  ja Lõuna-Ameerika kloune, et arendada nii edasi naljatööstust. Kokkutuleku ajal toimuvad töötoad ja seminarid,  kus klounid õpivad uusi trikke ning tutvuvad uusimate  kostüümi ja parukatrendidega. Nii nagu läheneb aasta lõpp, tuleb lähemale  ka uue aasta algus ja sellega ka filmimaailma tähtsündmus. Oscarite jagamine. Sel nädalal kuulutati välja veebruari lõpus toimuva gala Õhtujuht,  kelleks on koomik Chris Ro. Korraldajad loodavad sellega luua natuke teravamat õhkkonda,  sest kui ROK 10 aastat tagasi esimest korda galat juhtis,  käisid paljud tema naljad poliitikute ja rassiküsimuste pihta. Oscarite gala juhtimine on filmimaailmas küll väga austatud  ja ihaldatud tööots, kuid ka üks raskemaid,  sest sisaldab palju monolooge, nõuab rohkelt vaimukusi  ning suurt vastupidavust. Los Angelesi loomaaias tegi neljapäeval külastajate ees oma  debüüdi 13 päeva vana massai kaelkirjak. Loomaaia uusim elanik, kellel pole veel nimegi,  on 1,8 meetrit pikk ning kaalub 59 kilo. Massai kaelkirjakud on oma alaliigi ühed suuremad  ning see kaelkirjakupoiss on täisealiseks saades umbes viie  meetri kõrgune. Rotid on vallutamas New Yorki. Linna infotelefonile on sel aastal laekunud juba üle 24000 kõne,  mis kaebavad rottide üle tänavatel. Ülipopulaarseks on muutunud ka eelmisel aastal loodud  spetsiaalne äpp, mille kaudu saab roti probleemist  ja selle asukohast teada anda. Levinud arvamuse kohaselt elab New Yorgis üks rott iga  inimese kohta. Aga eelmisel aastal hindas Columbia ülikool New Yorgi  rottide populatsiooni kahe miljoni peale. Täna lõpeb Hiina presidendi pingi neljapäevane riigivisiit  Suurbritanniasse ning kuhu mujale teda pärast väsitavat  visiiti viia, kui mitte ehtsasse briti pubisse. Kohaliku meedia sõnutsi oli Hiina delegatsioon juba  esimesest päevast saadik kohaliku pubi külastamise igatsenud. Soovi täitis Briti minister David Cameron,  kes viis presidendi Elsboro küla pubisse õlut  ja Fishent Jips nautima. Ringvaate meeskond soovib siinkohal teile aga kaunist  nädalalõppu ja me kohtume jälle esmaspäeval ikka kell seitse.
