Püüdis kiiska püüdis säga ja havi ligi kuue tonni ligi lauale,  talle ei tulnud keegi sest ees. Täna hoian ma kokku suure summa raha, sest plaanin süüa kala,  mille püüdmiseks peaks muidu sõitma polaarjoone taha Gröönimaale,  Islandile, teravmägedele võib olla ehk Soome Rootsi  ka kõlbaks? Natukene on ärevuses, ma ei ole kuningaga kunagi näost näkku  kohtunud ja tegemist ei ole mitte mingisuguse isehakanud kuningaga,  vaid tiitel rukkikuningas anti sellele mehele täiesti  teenitud kaheksa aastat tagasi, sest tema kasvatab Eestis  kõige rohkem rukist ja teine kuningatiitel on tal  ka kalakuningas, sest Antu kasvanduses kasvab Tuura forelli  ja ühte erilist hõrgutist. Salveniinus, Alpinus, Mägisõrmes ehk palja  ja kuningas Hans. Juba paistab. Kombes, no ma arvan küll, ka päike paistab,  ilm hea, kala kasvab, üks kala huvitab mind väga,  aa, mis sind huvitab. Ma olen nüüd nädalate viisi käinud erinevates paikades,  näinud erinevaid kalu, aga see paalja nüüd on mul silme ees. Ma ei oska seda ette kujutada, milline see on? Oi, seda, et ette kujutada, on vaja näha,  aga muidugi ta on eksootiline kala ilusate värvidega,  aga samas ta on ainult lõheline Nonii, aga ta,  ma kuulen, kuulsin, et ta elab ainult jääkülmas vees. No jah, temal ei saa pakkuda tõesti mingisugust sooja vett,  meie veed on kuskil 12 kraadi ja nendes on temal väga head  elutingimused ja ta näeb siis nagu punane välja. Tal on kõhu alt punane ja selja pealt täpiline  ja need, sa pead seda nägema, see ei ole see,  mida ma seal praeguse seletan. Ja kui temal tuleb pulmatantsis, ta läheb särav punaseks,  vilgub. Seda peab tama. Lähme vaatame, kus need liigid sul on, sealpool,  sealpool õngesid vist vaja ei ole. Sellega ei ole sul midagi teha. Lähme, lähme. Ants räägi päris algusest saadik nüüd sellest kalasta tema  arenemisest siin ja mõttes ka kuidas see tekkis,  et see kala, see mõte tuli nii järsku, et kuulsin,  et on olemas selline kala nagu paalia ja kasvab külmades  vetes ja esimesed maimud saigi hankida Rootsist  ja tõime siis toodi meile muidugi nad siia mingi  konteineritega ja, ja hakkas ta vaikselt kasvama. Ja meie vesi oli Talle sobilik, nii et mingi nelja aastaga  saime pooleteise kilose kala nelja aastaga,  nelja aastaga saime sellise pooleteistkilose kala  ja mis oli täielikult suguküps ja muidugi väga õrkude maitst,  aga see, need veed siin tähendavad seda,  et nad ei lähegi kunagi 20 kraadise. Jah, kuna siin on allikad niivõrd ligidal,  siis meie suvine veetemperatuur on 12, no maksimum 14. Ei, ei, ei, see ei mõju, sest meie allikad on  nii ligidal ja äntuallikad on ikkagi, need on ikkagi  äntuallikad ja vesi on meil täiesti kristall,  puhas ja sobilik sellise kala kasvatus aga neli aastat  kasvata sellepärast, et ta on nii külmas vees? Ei noh, see mõjub ka, aga ütleme, tema temale ongi see väga sobilik. Kuigi ütleme, forelli me saame näiteks kahe poole-kolme aastaga,  aga tema kasvukiirus ongi just aeglasem,  ta on ikka palju looduslikum kala, kui palju siis? Ei, seda ei saa öelda, et nüüd palju rohkem sööks,  aga tal kasvukiirus on lihtsalt teine ja sööb  siis vähem ja kasvab aeglasemalt. Ei, ta sööb omajagu, tal on ikkagi koefitsient on vastav,  ütleme näiteks, koefitsient on 1,1 1,2 kilo sööta ühe kilo  juurdekasvu peale ja peale seda, kui olid juba kalad suguküpsed,  siis me võtsime ise marja viljastasime ja sellega tegeles mu  poeg ats, kes tegi ka selle kohta diplomitöö,  kas läks algul aia taha ka ikka? Ei vaata, see projekt läks tal väga hästi  ja selle kaitsmine tal ka õnnestus, nii et. Ja need paaliad ongi juba tehtud minu poja poolt,  mida me siin näeme ka. No aga nii hea kala, kas ta on ainult spetsialistide tarvis  siis hea kala, suurem hulk rahvast ei tea temast või? Kõige suurem õnnetus on see, et me ei suuda teda  nii palju kasvatada, kui rahvas nõuaks ja muidugi kui rahvas  tuleb siia, küsib, et mis asi see paalia on,  kõigepealt võetakse borelli, siis sokutad talle  selle paali ja võtab ära järgmine päev. Kuule, kas teil seda paaliat veel on või? Ta on nagu parema maitsega, teistsuguse maitsega. Taju õrnem, aga ta ongi nagu öeldud, magi õrnas,  et selline väga õrna lihaga ja kui temast teed sellise kiirsoola,  siis seda sa saad kohe maitsta. Luid on ka niimoodi, et luido minimaalselt  ja luud on ka väga-väga õrna. Ja noh, muidugi kui sa vaatad seda kala,  siis see kala on ikkagi no forelliga ei ana võrrelda värvirikas. Aga räägi Hanseda seda maad, kus sa tegeled,  vesi viljelusega, kui palju on? Vaata seda ei saa võrrelda seda, et meil on põllumaad,  et nii palju, aga siin on teatud tiigid,  oma süsteemid, basseinid, kas seal on nüüd korduvkas tus  veel või selline, nii et üldiselt me kasvatame kala viie  koha peal ja need on kõik hajutatud, ühe koha peal on noored kalad,  järgmise koha peal on sellised aastased ja niimoodi on need  asjad nagu paika. Setti ei ole ainult paari, vaid forellid. Ah, siin on, siin on paaliat, siin on tuura. Me oleme proovinud siiga, need kõike. Muidugi, forelli on meil ikkagi kõige rohkem,  mis on, nagu põhitoodang. Peale seda on, ütleme tuure ja tuura võtsime  ka tänavu aasta väikest tuura Poolast juurde,  paistab, et meie teatud kasvatused on tuurale sobilikud  ja siiakasvatus veel on sellises lapsekingades,  aga sellest ma tahaks nagu ka jagu saada,  aga paaliat on siis võrreldes nendega kasvatada,  kuidas järgima lihtsalt teistsugust paljal peavadki olema,  ütleme need meie antu tingimused ja seda me ei hajuta  teistesse kasvatustesse, nii et jääme, jääme just siia  ja kasvatame nii palju, kui siin on võimalik. Iseloomult on paalia võrreldes forelliga,  näiteks ta on targem või vilkum. Ei, ta on ikka vilkam ja ta on ikkagi teistmoodi käitumisega. Aga ikkagi väga hea kala. Ma juba kuulsin ühte sulpsu siin siin kõrval,  aga see oli hüljes ootes. See on hülge poiss, kellele vahest tuleb  ka nagu kala anda ja. Temale maitseb see kaali väga hästi. Ma räägin teile ühe loo. Meil oli hüljes, oli siin teises tiigis ja kõrval. Tiigis oli kohe paalia. Ja Valvur räägib mulle ikka iga hommiku,  et teate keegi käib paaliaid söömas, et lihtsalt  mingisugused pead ja tombud on järgi. Ma ütlesin, jamas, tuleb vaadata ikka, lumi on maas,  no vaadake jälge. No jälge ei ole. Ja teate, mis ta avastas, üljes imes läbi kahe sentimeetrise  resti kahekilose paalia endale niimoodi sisse,  et ainult pea jäi järgi. Ta on sihuke kompressor, on sees kord. Aga ta oli nii maitsev, et hommikul avastatakse seitse,  kaheksa kahekilost paaliat enam ei ole, lihtsalt võtame meie  seitse-kaheksa paarikilost paariat välja. Me võtame natuke väiksemad, nad on kuskil kilokandis,  aga me võtame nad välja. Me võtame siin juba ettevalmistused käivad,  suured mehed juba tõmbavad noota. Et niimoodi rahulikult peab siis tulema nad ühte. Jah, nad on küllaltki vilkad, nii et ega kõik noota ei jää,  osa tõmbavad juba sealt mööda ja. Kes koti läheb, selle toome kaldale. Varem paaliat näinud ja nüüd on terve nooda täis. See on iga korraliku kalamehe unistus. Ja nemad on siis nüüd sellised, et nemad on valmis  ja võivad rahulikult minna inimese toidulauale  ja nemad on nagu nüüd panni peale mõeldud,  me võtame ikka ilusamad, suuremad need, millest meile rohkem kasu. Nüüd selline vaatepilt. See, mis on siin veel tumedamalt, tundub nagu punane,  see, see on isa kindlalt juba praegu võib öelda. Sellest saame siis teha suppi, sellest saame teha. Saame panna leiva sisse leiva sisse, suppi me saame ahju  panna ja. Asume teele. Olen nüüd jõudnud sellise püha toimingu juurde,  kus rukki kuningas koos abikaasa ja abilisega siin valmistab leiba. Nii, Kadri, on see nõnda, mis siin praegu pooleli on? Praegu ongi leivataigna segamine just algas. Siin oli olemas juba 12 tundi hapnenud eeltainas. Nüüd panin siia juurde natuke soola, natuke suhkrut  ja ohtrasti sangaste-rukist valmistatud mahedat rukkijahu. Läks sul alguses teisiti ka kui praegu praegu teed sa väga  head leiba, aga kaua õppima pidi? No kes see nii väga seda õpetamist ikka siin teinud on,  aga et eks katseeksituse meetodil ja omade kogemustega,  et no ma arvan, et paar kolm aastat läks kindlasti,  enne, kui leib hakkas nii hästi välja tulema,  nagu mulle päriselt meeldib, aga mis nendega  siis sai nende pätsidega, mis nii hästi ei tulnud? Need maitsesid eriti head, sest need olid ju esimesed. Kas ma näpuotsaga teda praegu maitsta või? Ei meeldi, keegi ei näe. Teistmoodi küll kui kringlitainas. Vormid tuleb seest teha ilusti kokku, ka määrisin. Ainult puhas. Aga siin taustaks on tublid inimesed praegu kalaga tegelenud,  et tuleb kala leib. Kuna tänavu aasta on ikkagi rukki aasta Eestis,  siis häbematus oleks mitte teha rukkileivaga mingisugune  või kalaleib. Ja kuna me siin Täna just paaliaga tegeleme, siis me teeme paaliast leiva  ja praegu ongi, et mina võtan sellel paali al ära naha  ja kallis naisterahvas, kallis naine teeb sellest tükid  ja pärast Kadri kaalub ilusti sinna leivas. Aga selle kala sa maitsestasid enne kuidagi,  no tähendab siia kalale muidugi sai ilusti soola pipart  kindlasti mett, et see maitse veel mõnusam  ja mahedam oleks ja nüüd on ta parajalt seisnud  ja ta kõlbab ka niisama süüa, aga meie paneme leiva sisse,  viisid ju oma leiba sinna Itaaliasse ka ju suurele expol,  jah, Kadri küpsetas siin leiba ja kuna meil oli seal ahi  kaasas põllumajandusmuuseumiga, siis küpsetasime seal  kohapeal ja muidugi kiituseks võib öelda,  et Kadri leib oli seal väga hea ja tähendab meile jäidki  ainult puhtalt tühjad näpud. No aga räägitakse, et välismaa inimesed,  nemad ei oska lugu pidada, sellest ei ole mõtet teha  ja jaa, ega, aga see oligi selleks, et nemad nüüd harjuksid  selle leivaga ja kui meid ikkagi päevas seal üle 1000  või paar 1000 külastajaid meist mööda käis  ja igaüks leivatüki võttis ja ma nägin ise,  kuidas mõni tuli teise tiiruga tagasi, võttis ikka veel  teise tüki leiba. Mitte õlut oli ka väljas, aga ikka õlu oli  ka väljas ja viin oli väljas, aga, aga leiba see,  see oli kohe selline eksootiline nägemus,  kuidas tuldi. Ja, ja mõni laps veel küsis ema käest, et. Aga nüüd kala segamine taignasse ja kõik siia sisse  ja seda tainast on nüüd seal sees neli kilo maksa neli kilo  ja ta on nõndavõrd kenasti vintsk, et kannatab segada,  ei lähe pudiks, aga. Keegi, ja kui nüüd on korralik leivaahi,  millel on paekivist korsten, mille tipp ulatub pilvedesse  ja tegelikult mahuks sinna üks mitu suurt meest sisse. Kaua sa seda kütad on, et ta korralikult soe on? See ahi sai hommikul kella kaheksa ja kütte pandud  ja siis ta rahulikult küdes 12-ni poole 12-ni,  ütleme olid sellised leekidena ja pärast tekkisid sööd,  need lasime siis veel tõmmata ja poole ühe paiku võtsime,  siis sööd välja ja lasime tal uuesti seisma  ja nüüd ta seisabki meie ootuses. Nüüd on saanud Kadriga kogu selle taigna valmis,  käsi puhtaks, paneme vormid täis ja, ja pätsid ahju  ka kerkima kõigepealt ja las nad lähevad,  hakkavad kerkima ja mina lähen vaatan, kuidas teised  küpsetajad ja, ja keetjad omadega hakkama saavad. Kui mees süüa teeb, siis on ikkagi alati muna üks eks neid  asju on ju emil. Seal kuidagi ainsuses ja munad, munad, neli,  neli korralikku muna just ja eraldasin kollase. Eemale mul jäi siia valge, valge on teadupoolest siduv,  eks ole, ja et seekord me nimetame selle kala. Et Ta on rukki mädarõika kasukas. Kasukas on selline. Asi ümber, mis hoiab teda, peeti, paned ka,  ma olen näinud, et kasukale pannakse, peeti? Jah. Et kuidas ülda kokanduses on see, et lihal on kaks faasi,  üks on siis paisumine ja teine on kahanemine. Ja siis see pidi olema hea, kui sa võtad  selle paisumise tipus ta maha siis ta on nagu külluslik,  sees on piisavalt niiskust, et ta ei ole nagu läinud seda  kuivamise faasi. Selle jaoks on seesama nüüd kasukas, mis vaata kala  iseenesest ju küpseb üsna kiiresti. Kui on 40 sees, siis need mõned minutid teha  ja ja nüüd see kasukas püüab seda, seda tema enda niiskust  sinna sisse alles jätta. Siin on ta rukkistuvad. Kuna on rukki aasta, siis ma täna otsustasin,  nii et muidu ma teen seda, täiskasukas on mädarõikas. Siis täna ma panen selle rukki alla, ehk  siis kui läheb kõrbema, kui teil juhtub see,  et noh, peaks nagu asi üle kätte minema,  ehk siis te ei ole piisavalt nii-öelda hoolsad  siis viga saab ainult see rukis, mis siin all on,  see kala ise jääb alles. Ja kasukas, kui see lõpuks nagu laule läheb,  siis selle võtad ümbert ära ja sul sees mõnus liha. Nüüd on savist on tehtud mõnus küpsetuspott. Alla on pandud siis sentimeetrine kiht. Värsket rukist. Ma jah kusagilt viljahaiglast võtma ja siis edasi,  järgmine samm on, nüüd on mädarõigas mädarõigas munavalge,  seesama valge on siin ära segatud. Ja tead sa omalt poolt, kuna jällegi seda rukist on. Me oleme niisuguses kohas, kus seda ütleme kodus inimesed,  tavalised, kust ma need terad võtan. Aga mul on täna see hea võim, viska siia sisse kohe paar  peotäit rukikuninga juures on seda iga nurga peal siin  sellist ka. Ei ütleks nagu, et et nurki siin nii palju on iga nurga peal,  aga, aga piisavalt, nii see reklaam veel olemas,  nüüd ma pead, olen eelnevalt eemaldunud. Sabad ka. Ja nüüd rukki peale lihtsalt küliti mädala käes,  kõhtu. Näed sa, kuna ei teadnud jälle täpselt, kus see suurus  siis ma arvan, et me kahega piirdumegi, et  selle võib-olla pärast grillime ära ei see raisku lähe. Nii ja nüüd. Ma panen rukkist natuke peale ka veel, võib,  võib, ja ta muidugi läheb vist nagu vaikselt võtab tossu  juurde üles pikamisi, aga sellest ei maksa  siis nagu sültsid välja teha. Just nimelt. Et et see oluline asi ja momendil see, et me ei lase. Me ei lase seda nüüd niiskust välja. Mina olen nagu seda põhimõte, et ma ei pane kunagi need,  need maitseained, mida me tahame hiljem tunda kala juures ma  võimalikult püüan jätta ta alles see, mis ta on. Seda enam, et ma, ma ise olen ka seda uskunud,  et sool on selline asi, mida võib alati iga inimene hiljem panna. Et ma ei pane seda sisse, et keegi ei saaks öelda,  kas soola on vähe või palju. Ma ütlesin, et ütlen kohe, et seda ei ole üldse üldse. Ja siis, kui ta nüüd juba hakkate sööma,  siis vastavalt sinu enda arusaamale, et kui palju sa oled  harjunud või sa oled teadlik selles, et mulle meeldib  nii palju või et inimene saab kohe selle kala maitse kätte just,  ja siis hakkab oma need soolasid sinna lisama,  nii palju, kui tal vaja on. Läheb ahju ja läheb ahju. Aga vaata, nüüd siin see kuninglik leivaahi ongi. Kus siis hilisemalt tehakse ka need leivad ja,  aga nüüd ma usaldan siin nii palju, et, et sa võid  selle roa sinna sisse panna. Need kalad Sa usaldad sellepärast, et seal on kuum. Tegelikult see nii ohtlik ei olegi. Ma arvan, et temperatuur on sutikene alla 300. Ma paneks niipidi. Siis me saame vahepeal piiluda, sest kuumust on piisavalt. Kala ei vaja niisugust tohutut, tohutut,  nii-öelda aega. See on ka hea, kui sul on niisugune suur ahi,  kui sa paned midagi, mis hakkaks pritsima,  rasv tavaliselt pritsib, et kogu see kate,  mis seal peal on. Et see hoiab ka selle ära, et selles leivaahjus ei ole seda,  et see rasv on pritsinud vastu seina. See ei ole hea märk. Sa hoiad sellega ka ahju, et siin on nagu mitu tasandit,  aga laseme tal natuke olla, jah, kui till kostub mõtteline,  siis lähme vaatame, ma teen selle ise. Tere, Tauno. Nii tulin, tulin ühe korraliku leivaahju juures,  siin on kohe päris mõnus hea olla. Punane näha on, mis sa keedad küpsetada. Kuule, me teeme täna sellise Peipsimaa valge inimese supi. Jah, valge, selles mõttes, et teeme valge,  et paneme talle koort sisse, päris kohe korralikku kohvi,  koort, aga põhi on ikka nagu täitsa mõnus,  tavaline siuke kalasupp, et puljong, vaata,  mul on siin siugune nagu ilus paalja, on ju. Fileerin ta ühe fileeri, sin ära, fileerin kohe  selle ka, et pead ja sabad ja need lähevad puljongisse. Puljongisse pannakse veel juurde sibulat,  kindlasti Peipsi sibulat, natukene pipart,  natukene loorberit, natukene vürtsi koorega koos koorega ikka. Aga, aga sina saad varsti hakkida, sest supi sisse läheb ilma,  aga puljongisse läheb koos koorega ja mis on väga tähtis  puljong peab keema vähemalt poolteist tundi. No tunni ajaga saab niisuguse kehvapoolse puljongi hea  puljongi saab ikka niisuguse tunni, tunni  või pooleteisega keetmisega. Nii, ja siis siis me paneme sinna sibulat. Porgandit paneme täna kollast, muhe mahe on meile kasvatanud  kollase porgandi, see värvib seda valget suu natukene vähem  kui oranž porgand. Siis paneme natukene purrut natukene kartulit,  paneme selle kõik sinna puljongisse keema pärast. Paneme koore peale ongi kõik, kui natuke jahtub,  paneme mõned jõhvikad peale natuke tilli  ja ongi ime, hea valge koorene supp valmis,  Nonii ma nüüd natukene hakin siin sellised sellised  suhteliselt väiksed väiksed jah. Mul on selline suht heitlik hakkimisviis,  mul läheb natukene aega minu arust minu arust on sul  absoluutselt õige hakimis viis, selline kõik tükid on eri suurused,  see on supi sees jube tähtis. Et et ei oleks supp, selline ühtlane ja igav. Ja vaata selle kala, mis ma supi sisse panen,  fileed. Ma viskan korraks nad grillile ja grilli nad hästi  madalal temperatuuril on natukene sellist suitsulaastuga  suitsumaitset juurde ja siis lõikan selle liha alles supi  sisse pärast, et siis jääb supile sisuline,  natukene mõnus, selline suitsumaitselise suitsumaitselise  liha maitse juurde ka ja see on selline supp,  mida Peipsi ääre rahvas teeb mingite tähtpäevade puhul. No kogu aeg selles mõttes. Ja, ja, ja meie teeme Peipsi ääres ikka seda head suppi kogu aeg. Et tähtpäevade puhul siis me sööme makarone  või midagi sellist kala suppi, väga ilus,  toreda kolmnurkse, tegin nii. Valmis, nüüd ma lähen siin kogu aeg, keegi küpsetab ja,  ja keedab igal pool, ma lähen korra, vaatan ära,  sina valva suppi ja kui kõik on valmis, siis hüüan,  paneme lauale, okei, aga ma panen nüüd puljongisse keema,  siis need asjad ja, ja keedan selle puljongi valmis,  onju. Rillin ära lõikan ära. Ja siis hakkame paja juures sinuga koos tegema. Sa saad vaadata, mis teised teevad. Okei. Tahtsid näidata mulle tavalist külmkappi,  kuule jah, kuule vaata, külmkapp töötab,  aga kui ukse lahti teed, siis nad siit alt tuleb  millegipärast suitsu. Päike spiraal ja muudkui tossa ja kõige paremad näed,  paned siia peale ilusti kas forelli või paali  ja ja on siin ilusti külmkapi temperatuuris kuskil seitsme  kraadi juures. Kaks, kolm päeva pluss seitse pluss seitse,  jah, noh, ja ongi sul külm, suits valmis? Ega ma seda nüüd tööstuslikult ei tee, aga selline oma  lõbuks ja sõpradele ja sõbrad räägivad, et päris maitsev pidi. Kolm päeva ma panen sooja sooja sisse ei läheks? Jah ahju. Väga kuumaks ei lähe, õige. Kuidas sa avasta ise mõtlesid välja ja ei kuule seda infot  on ikka nagu kuskilt tulnud ka, ega ma võib-olla  nii tark ei ole, aga, aga kui ma proovisin,  siis täitsa hästi õigustab ja no mul on siin teine kahur veel. Teine on selline kolm nelja laskmisega, et näe,  paned neli klotsi peale ja üksteise järgi põlevad ära,  need saab 12 tundi rahulikult. Ja kolme ööpäevaga on korralikult ilus, korralik külm suits  või vinnutatud. Otseses mõttes külm suits otseses mõttes külm suits,  mitte ei ole midagi kuuma saanud. Selge, lähme vaatame imeasju veel. Me vaatame. Võtame leivad välja, vaatame, oi kui ilusad. Kuule, nii hästi, meil pole veel kunagi välja tulnud. Peakski nagu hakkama koos seda leiba. Tegema. No siin on näha, et midagi on ikka sees ära peidetud. Siit seest märjad rätikud. Lauda. No nii, Hans, läheme, rahvas juba nii, kõik on kenasti kohal,  juba naeravad. Juba, naeravad. Süüa no vaatame, kas on nii. Naine on siin, külalised on siin, siin on kõik need inimesed,  kes täna siis kõvasti vaeva nägid, et see laud kaetud saad. No mida me siin näeme, siin me näeme, vinnuta,  on see paali ja siis on tehtud ka korralikult leiba,  kuhu on sisse pugenud paalia, siin on grillitud paali a,  siin on vinnutatud kuivatatud, soolatud ja  siis on seal veel nelja tunni jooksul Tauno poolt  valmistatud valge inimese, Peipsiääre supp. Ja nelja minutiga vist valmistatud natuke rohkem. No 10. 14 minutiga tehtud rukki paki vahele kasukas peidetud paal  ja kala ga samamoodi mädarõikega ma ja mädarõikas  nii kogu seltskonna le muidugi ansule endale peaksime jälle  tegema ühe toreda laulu, mis seal laulus võiks olla,  seal peaks olema Ma alguses, isegi kui sa nüüd sähvatus kohe,  nii et ütlesid, et võiks olla. Kõige lihtsam oleks näiteks, et rooki kunn on täitsa mees,  tal on kala igas vees ja, ja sobiks, aga tegelikult võiks  olla ka midagi suust. See on ikka põllumees, võiks olla. Tra traktor või kollane jurakas traktor. Võiks traktor leivaga. Kala on hüljes, hüljes oli. Poiss oli nimi, kuna laud on Küll no proovime, võtame konstrueerimin sealt nii. Kõik. Tööd teeb ära kõik tööd, teeb ära traktor,  700 ka 700 ka ja saatusetahe ja saatusetahe  ja mõttesse vahel jääb mõtesse vahel ja pilgu lööb maha  ja pilgu lööb maha vee loomaas. Veeomas. Ai, ai, mis ta seal küll tee. Hai ai seal küll te hai, hai, mis seal küll tehai. Hai, mis ta seal küll teeb, tainas kerkib põllul,  ei tee niimoodi ahjus, tainas kerkib ahjus  ja valvab meie kadri, tainas kerkib ahjus,  valva meie, Kadri Hans on põllul ja hüljes veapadras. Hans on põllul ja hüljes veapadras hai, hai kust sinna sa hai,  hai, hai kuta. Hai hai, kust ta sinna saa ei sai, ei ole tähtis vaid meie  peres leib. Aga nüüd head sõbrad, head isu, mis on kindlasti hea,  alustame supi tõstmisega, kuna ta teab, mis ma omalt poolt  teen ühe ettepaneku, et siin lauas võiks nagu alustada  sellega jätku kala. Leiba on ju niikuinii. Jätku kala, head sõbrad. See see on eriti õnnelik, kes saab supi sees  ka väikse marja. Täiuslikkuseni viidud kalamees. Kell nina asemel on havi ees paate ja võrke tal oleva ja. Mootorid.
