Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tervitus kõikidele raadiokuulajatele alanud on saade puust ja punaseks populaarteaduslik nagu ikka ja selle aasta oktoobri viimane siis, kuivõrd täna on meil 30. oktoober ja nii nagu saates puust ja punaseks tavaliselt asi käib oleme järgneva tunni jooksul ette võtmas siin ühte laiemat temaatikat, ühte laiemat valdkonda ja vaatame siis, mis vahepeal selles samas tegevus väljas selles samas alas on uudisteuuringute näol selgunud. Ja täna räägime me siin saates puust ja punaseks elusloodusest. Minu Madis Aesmaaga on siin raadio kahes koos Tartu Ülikooli loomaökoloog, Tuulsed. Tervist. Tourt. Tere. Ma pean ütlema, et viimase paari päeva jooksul üks selliseid momente, kus ma tõesti adusin, et nüüd on midagi looduses muutumas, oli see, kui ühel õhtul päris hilisel ajal ma kuulsin, kuidas haned lendasid, teisel pool pilvi ja tundub, et nad on ikkagi ära minemas või siis juba täitsa ära läinud. Jah, ega öeldaksegi, et kui, kui haned lähvad, et hallad maas, et praegune, et ilmad on täitsa külmaks läinud ja eks see on selline signaal lindudele, et et siin ei ole enam mõtet pikemalt peatuda, et põhiliselt need haned, keda me siin näeme, on ongi mitte need, kes meil siin pesitsesid, vaid need on need, kes meilt läbirändavad, et nad on, tulevad veel põhja poolt ja meie oleme lihtsalt selline mugav peatuspaik siin Läänemere kaldal. Kas kas mingisuguse sellise hinnangu saaksid sa kanda, ütleme, et kui me nüüd võtame üleminekut talverežiimile eluslooduses üldiselt, eks ole. Kus maal me praegu oleme, kui ütleme punkt number üks on selline täiesti selline suve reziim, punkt number 10 on selline täielik talve reziim, kas me oleme kusagil praegusel kuue, seitsme kandis vä või noh, mitte meie vaid siis ütleme, ülejäänud elusloodust Eestis. Ma arvan, et see võiks olla üsna adekvaatne hinnang, sellepärast et toiduvarude kogumisega peaks nüüd juba nagu enam-vähem lõpujärje järjekorras olema ja igasugused talvekarva selga vahetamisega sügisesed sulgemised peaksid olema tehtud, et nendeks jäetakse ikkagi aed, mis on, kus on toitu ja toituvad, leida loodusest on võimalik neid varusid koguda, et praegu ikkagi on juba aeg hakata ennast kokku pakkima. Kas see, et meil on olnud selline erakordselt soe ja kuiv oktoober hästi-hästi kuiv, viimase viiekümneaastaseks, kõige kuivemaid, kas see kuidagiviisi on seda tavapärast rütmi mõjutanud ka? No keda see võib mõjutada, on sellised linnud, kes peavad langetama mingi hetk otsuseid, kas rännata soojemale maale või, või jääda siia talvituma, et kui on selline soojem sügis, siis nad võivad seda otsustamishetke edasi lükata ja, ja võib-olla ka sellest üldse loobuda, et näiteks ka ka üks asi, mida võib-olla veel ei tasuks teha, on lindude lisatoitmine, sellega tasuks ikkagi oodata kuskil sinna novembri lõpu detsembrini, et kui on juba ikkagi selgelt näha, et kes on otsustanud siia jääda, et praegu praegu hakatud lisatoitmisega tegelema, kuigi ma tean, et juba kohati linnud käivad akna taga nagu maad uurimas, et on ikkagi vara, et et praegu võib saata sellega nagu sellise vale signaali näiteks veelindudele või siis ka või siis ka teistele väiksematele lindudele, et praegu peaks või võiks veel oodata sellega. Selge tänases saates tänases saates puust ja punaseks, räägime me nii lindudest, räägime varestest, räägime ka rändlindudest, räägime ka veelindudest ja lisaks sellele räägime ka muudest põnevatest elukatest, kes meil siin planeedil maa meiega koos elavad, räägime muuhulgas metssigadest ja saadet, alustame juba mõne minuti pärast teemaga, mis puudutab ühte üsna isevärki käitumisega kala. Puust ja punaseks. Kuulates raadio kahte saade on puust ja punaseks ja tänaseks teemaks on elusloodus ja meie esimeseks nii-öelda kangelaseks on üks kala, kes elab meist üsna kaugel, mistõttu pole vanarahvas ega ka hilisemate põlvkondade eestlased talle mingisugust eestikeelset nime pannud. Inglise keeles võib teda laialt nimetada Inglise keelest otse tõlkides võitude all. Ütleme niimoodi laialt nimetada mangroovikalaks, tema ladinakeelne nimetus on krüptoleivas marmoraatus ja mis teeb selle kala eripäraseks, on see, et tema käes on nüüd siis rekord, mis puudutab seda aega mida võib kala elusana veest väljas, maapinnal veeta tavapäraselt kala elu on ikkagi selline, et kui ta vesisest keskkonnast välja tuleb, siis see tähendab ikkagi tema lõppu ja seda, et ta ei välju sealt veest sugugi vabatahtlikult. Muidugi mõned erandid, eks ole, lendkala hüppab veest välja selleks, et siis ohtlike mõrtsukate eest korraks pageda, eks ole, siis on veel selline kala nagu muda, kõik, kes käib veest väljas ja neid on paar tükki veel, aga nüüd mangroovi kala tema siis Aru saan. See rekord, mille ta püstitas, on lausa 66 päeva. Jaa, sellel kalal see veest väljas käimine on siin huvitav kohastumus toime tulemiseks sellega, et need mangroovimetsad või, või sellised mangroovisood, kus, kus ta elab, on sellise väga varieeruva keskkonnaga, et vahepeal seal kui on mõõnad, need on põhimõtteliselt sellised ookeani kaldaalad, kus on siis mudane madal põhivahepeal, oleneb tõusust ja mõõnast on seal, et vahepeal ei ole, vahepeal on täielik muda, et ja, ja see on selline vahelduva soolsusega vahelduva happesusega, et et see loom peab olema kohastunud toime tulema selliste muutlike tingimustega ja see veest väljas käimine ongi siis tal kohastumus üleelamisi, üle elamaks raskeid keerulisi olusid, et siin konkreetselt selles uurimises, mis nüüd hiljuti avaldati, näidati, et ta hüppab veest välja selleks, et ennast jahutada. Sellepärast veetemperatuur nendesse mangroovialustes vee lombikestes võib tõusta seal Floridas päris kõrgeks, et kuni isegi ligi 40 kraadini. Et, et kui kala veest välja hüppab, siis aurumine toimub tema keha pinnalt kiiremini ja tal võib selle kaudu õnnestuda ennast veidi jahutada. See kõlab ju tegelikult päris kummaliselt, et üks loom peab ikkagi selleks, et ennast normaalselt tunda enda, sellest loomulikust keskkonnast ikkagi välja tulema. See oleks, see oleks just nagu midagi sellist, nagu ta oleks tegelikult ütleme, evolutsioonis poolel teel sinnapoole, et ta võikski nagu hakata ju veest väljas elama. Ja no põhimõtteliselt kunagi ju kahepaiksed niimodi tekkisidki oma kaladest, eestlastest, et hakati käima ka maismaal, et erinevatel kalaliikidel on erinevaid kohastumisi selleks, et maa peale tulla, et nüüd kahepaiksed kunagi arenesid nendest kaladest, kes tänapäeval nagu kopskalade-na tuntud, kes kes kasutavad hingamiseks kopsega, aga nüüd see, see mangroovi kala, tema hingab läbi oma niiske nahapinna mida ka nagu osaliselt kahepaiksed teevad, et et midagi sarnast võis tõepoolest toimuda ka siis, kui, kui need esimesed maismaa loomad arenema hakkasid. Aga see konkreetne uurimus siis uuris seda, et kuivõrd plastiline see temperatuurile regulatsioon Kaladel on, et et siin oli siis erinevad katsegrupid, ühtesid kalasid, kasvatati jahedas vees, teisi kasvatati soojemas vees ja vaadati nüüd, et kas sellest, et mis tuuril nad kasvanud on, sõltub see, et millal siis neil nüüd nagu liiga palav seal vees hakkab, et millal nad välja hüppavad. Aga tuli välja, et sellest, et mis temperatuuri juures nad kasvavad, on, sellest ei sõltunud, et ainult sellest, et mis temperatuur neil hiljuti olnud on, et see on selline, siis leitigi veest välja puhkamise temperatuur on siis selline pöörduv kohastumused sõltub sellest, et millega nad plasti parajasti harjunud on, et nagu näiteks pöörduv kohastumus on meil päevitumine, et kui on päikesepaistelisem, siis me läheme pruuniks, aga siis pärast jälle pöördub tagasi, et see, aga noh, näiteks kui oleks nüüd see arengut tuursele mõjutanud, et mis temperatuuri juures nad kasvanud ja arenenud on, siis oleks see umbes sarnane kohastumus, nagu vesikirpude on see, et kui nad saavad signaali, et keskkonnas on kiskja, siis kasvab neile kiiver pähe ja see kiiver elu jooksul ära ei kao, et see pole nagu pöördumatu pöörduv kohastumus. Aga kui nüüd vesikirbud elavad sellises keskkonnas, kus vaenlasi ei ole, siis neile see kiiver pähe ei kasvagi. Jah, täpselt, et siis neil ei ole seda vaja, et põhimõtteliselt sellisel juhul nad eeldavad siis sellist keskkonna muutumatut. Aga kui see man kroom kala tõepoolest on arendanud endas võime, eks ole veest väljas käia seal tõesti väga kaubaga olla vennast seal, eks ole, jahutada ja lisaks sellele siis valmistusega uuesti vette tagasiminekuks ja lisaks sellele, tal on veel see pöörduv kehastumisvõime ka, eks ole, siis see tähendab ju seda, et tegemist on ikkagi nagu noh, sellise täiesti erakordse kohanemisvõimega elusolendiga. Ja, ja on veel selliseid omadusi, mis muudavad ta täiesti põhiliseks selgrootute hulgas teadaolevalt on ainus selgroog, kes võib kasvatada endale korraga emas ja isassuguorganid ja iseennast viljastada. Et see on ka ilmselt seotud siis sellega, et nüüd mangroovisootingimused on sellised, et sa ei pruugigi, sa ei pruugigi kohata seda teist kala, et kui need lombid niimoodi üksteisest eralduvad kuivamise teel. Täpselt, et nad pidid pididki olema küllaltki selliseid omaette hoidvad loomad. Et üksteise vastu pigem nagu agressiivsed, et oligi ühes kohas oli kirjutatud, et väga üllatav, et leit leiti puutüve sees kambakesi, seal istumas hunnik neid kalu, et need üldiselt nad nagu kokku kui kogunejaga, et seal siis nagu sellise varje varjumise eesmärgil olid nad ühe kännu sisse pugenud kalad. Et aga aga jah, et neil võib-olla siis lahksoolist viljastamist, et on olemas põhimõtteliselt ka isased, aga, aga võib ka tekkida siis täiesti selliseid populatsioone, kus on ainult iseenda viljastamine ja ja tekivad, tekivad järglased, on siis kõik kloonid? See kõlab tõepoolest nagu ta oleks mingisugune selline elusolend, kelle võiks näiteks saata. Noh, ma ei kujuta, et kusagile mingisugusele teisele planeedile esimese asukana, no okei, las tema läheb, proovib kuidasmoodi hakkama saada, on sellepärast, et ta suudab, suudavad praktiliselt igasuguses olukorras hakkama saada või siis see umbes kõlab natukene ka nagu see anekdoot sellest, et pärast tuumasõda on ainukesena järel ikkagi prussakad, elusolenditest, mangroovi, kala võiks olla midagi sarnast. Ja no ühelt poolt ja tundub, et ta nagu tõesti tal on nii erilised kohastumuse, teda nii peaks nagu kõigega hakkama saama, aga samas jälle kirjutatakse, et ta ikkagi on kaitsealune liik ja, ja nende mangroovi soode kadumine, kuna ta nüüd täpselt siis selliste eriliste mangroovisootingimustega kohastunud nende mangroovi soode kadumine või võib sellele liigile ka ohtlikuks saada, et samas ta ikkagi vajab kaitset, et selline päris prussakas ta kahjuks ei ole kogu oma eripärast hoolimata. Jahja hermafrodiit ist mangroovikala, kes siis jah, nagu öeldud, käib veest väljas ennast jahutamas ja keda siis on nagu öeldud, kohatud ka lausa 66 päeva järjest kalda peal lõdisemas. Need mangroovisood, millest siis siin juttu oli, need asuvad, et Kesk-Ameerikas jäävad sinna Florida ja Brasiilia vahele. Järgmise teemaga läheme siin saates puust ja punaseks, kus täna teemaks elusloodus. Edasi juba mõne minuti pärast ja märksa suuremate maismaal liikuvate ja meil siin Eestiski tuttavate loomade metssigade juurde. Raadio kahes on käimas saade puust ja punaseks, tänaseks teemaks on elusloodus ja nagu öeldud, siis nüüd see järgmine teema siin puudutab ühte meile kõigile väga tuttavat looma, kes tegelikult isegi sellistel nukratel põhjustel on sel aastal meile olnud isegi rohkem võib vist nii öelda lähedane kui tavaliselt nimelt siis metssiga selle kohta üldiselt on ju käibel igasugused sellised vanasõnad ja ütlused ning nii kodusigade kui ka metssigade kohta, et siga on ikkagi räpane loom. On teatavaid usutunnistusi, mis ei luba sel põhjusel ka sealiha süüa. Aga nüüd tundub, et ikkagi niimoodi see päriselt ei ole. Sigade teisest küljest välja pakutav puhtus on leidnud taas kinnitust, nimelt siis Šveitsis Baseli loomaaias juhtus seesugune omapärane lugu, et avastati, et seal elavad metssead käivad ja pesevad oma toitu enne söömist konkreetselt siis ikkagi vees võtavad aga kärsa vahele neile pakutava toiduaine ja siis lähevad sellega veeallika juurde, loputad sealt siis läbi. Ja siin ongi nii, et see käitumine oli niivõrd ebatavaline looma looma jaoks, et see kohe pälvis tähelepanu ja siis teadlane, kes seda märkas, kohe siis Läks pidas nõu teiste teadlastega ja siis seati üles sellised katsetingimused, kus siis seda käitumist sai täpsemalt kirjeldada, et on siiski looduses nähtud, et mõned linnud või siis pesukarud või, või siis mõned pärdikud ja inimahvid võivad oma toituvad Ta kasta, aga, aga noh, ei ole kunagi nagu päris kindel, et kas ta teeb seda nüüd selleks, et et seda toitu pesta või ta lihtsalt tahab, et see oleks selline niiskem ja mugavam süüa või siis pesukarude puhul öeldakse, et nad lihtsalt sellepärast lähevad selle toiduga vette, et nad tahavad sealt veest järgmisi toiduobjekte kinni püüda, aga, aga nüüd Ma pesukorra kohta segan korraks vahele, ma lugesin seda, et üks selline hüpotees, miks pesukaru käib vees toitu loputamas, on see, et tal pidid olema käe sees, no tal on suhteliselt sarnased esikäpad, nagu inimeste loba käed on. Et ta pidi sellepärast oma need nii-öelda käed siis vette kastma toiduga, et siis tal hakkavad mingisugused närvid seal peopesade sees erksamalt tööle ja kuna ta nägemine on üsna kehvakene, siis ta tunneb just nagu toitu peos, hoides tänu nendele ärksamatele närvidele paremini, mis ikkagi on, mida ta siis. No vot, et see on jälle selline näide, et, et kus ei ole tegemist nüüd toidupesemisega selleks, et toit räpane ei oleks. Aga siin saigi siis põhimõtteliselt üles seada selline katse, kus kohas Anti pakuti sigadele siis räpast toitu ja puhast toitu ja kui ta nüüd konkreetselt sööb selle puhta toidu kohe ära, aga selle räpase võtab siis kärsa vahele ja viib sinna ojasse loputamiseks, et siis, siis on kindlasti tegemist toidupesemisega selle eesmärgiga, et see liiv sealt pealt maha uhta. Aga, aga siin on veel huvitav see, et, et nad ei pesnud kõiki toiduobjekte, mis neile anti, et nad pesid õunad, käid pooleks lõigatud õunad, mis olid liivaseks läinud, et nad läksid ja pesid ära. Aga näiteks maisi ja suhkrupeeti nad ei pesnud, et sõit kohe ära. Et siin pakuti välja, et nad pesevad ainult toiduobjekte, mis neil nagunii väga ei maitse, et kui, kui see õun nagunii nagu selline noh, niisugune poolpika hambaga söömise toit on, et kui ta veel liivane ka on, et siis siis nagu ei lähe üldse, aga nad pesid neid õunu siis, kui, kui neil oli kõht oli suhteliselt täis ja, ja see õun oli Aga ma ütlesin, ikka, võiks nagu süüa, eks ole, see pesemine on siis justnagu selline vastane, näiteks sellele, kui mõni inimene otsustab, et issand, ma ei tahagi, võib olla väga seda asja süüa, aga kui ma sellele ketšupiga täiesti üle lasen, siis ma võin ta ära süüa küll. No võib-olla jah, et siin Äraspidine äraspidine nagu maitsestamine, vaated. Ja et põhimõtteliselt neid, neid õunu nad sõid ka ilma pesemata, siis kui neid oli hommik otsa näljas hoitud, et siis nad esimesed õunad panid niisama pintslisse ja siis järgmiste õuntega, siis käisid pesemas ka. Aga, aga mis on siin, huvitav on see, et selline fenomen nagu millestki millegi hea tarbimise või, või siis rahulolu edasi kokkamine on tegelikult väga keeruline oskus, mis nõuab kõrget intelligentsi, et, et seda on, seda nagu loomariigis on ikkagi väga-väga harva väljaspool siis inimliiki täheldatud ja ka näiteks väikelapsed ei saa sellega hakkama, et annad väiksele lapsele kommi ja ütled, et hoiase pärastiseks, et see ei tööta. Et täiskasvanute puhul jah, et vähesed täiskasvanudki selleks päriselt võimelised ette ja näiteks šimpansid ei saa sellega hakkama. Et nüüd oli, siis näidati sead põhimõtteliselt lühiajaliselt saavad hakkama kui just kõht ei ole väga tühi või kui toiduobjekt ei ole väga maitsev, et selle suhkrupeedi nad ikkagi sõid kohe ära, et olgu ta räpane või puhas, et lihtsalt see ka, et et konkurents teiste loomadega oli seal puuris siiski olemas, et seal oli kolm siga ja kui sa nüüd väga seal seda suhkrupeeti seal edasi-tagasi tõstma loputama hakkad, et sa võid sellest ilma ka jääda. Aga see tähendab ikkagi seda, et nendel konkreetsetel sigadel on siis nagu mingites tingimustes selline teatav distsipliin lausa olemas. Jah, ja enesedistsipliin just, et nad suudavad, suudavad otsustada, et arvatigi, et ilmselt see liiv kuidagi hõõrub nende hambaid või eksliiv hambal tundub, tundub arusaadavalt eba ebameeldiv, et aga, aga et küsimus on nüüd selles, et kas igaüks mõtles selle ise välja või, või õpitise üksteiselt, et see üksteiselt õppimine on ka selline teadvuses selline nagu eriline asi, et kui sa kuskil loomariigis avastatakse, et selline sotsiaalne õppimine, et see oleks ka väga huvitav, aga seda siin selles uurimises ei suudetud veel nagu välja selgitada, et kumb, kumb see siis oli, aga nad igatahes ütlesid, et eelmises loomaaias, kus need sead toodi, et seal nad seda ei olnud teinud, et nüüd siis tekkisid sellised olud. Meil oli selline oja seal puuris ja siis selline liivane pind, et kuhu see, kuhu see õun pandi. No siis on see ju tegelikult veel seda tähelepanuväärsem, eks ole, et see ei olegi nagu mingisugune asi, mis oleks metssigade oli juba ammu käpas olnud, võsises sõras, eks ole. Mida me pole lihtsalt tähelepanu, vaid nad ongi selle spetsiaalselt nüüd siis viimaste aastate jooksul seal. Baas oli loomaaias lihtsalt välja mõelnud. Just et nad on nagu leiutanud uue käitumisviisi, kuigi seal oli ka kirjas, et see ei ole iseenesest nii suur edasiminek nende tavapärasest käitumisest, kuna nad ikka nagu põhilised seda nad ikka teavad, et nad kärsaga seda toitu ringi lükkavad, et nüüd nad pidid selle toidu lihtsalt panema vette ja seda seal seal ringi lükkama, et see liigutus oli põhimõtteliselt nende arsenalis juba olemas. Aga, aga põhimõtteliselt mida siin sellest teemast saab edasi arendada, on siis see, et, et sead ongi ikkagi päris intelligentsed loomad, et seda me oleme ka vast näinud kuskilt telesaadetest sigu on võimalik treenida ja neid on võimalik pidada koduloomadena. Et ja nende aju on tegelikult füsioloogiliselt ja anatoomiliselt sarnane inimese ajuga, et, et nad on, neil on selline suur ja hästi arenenud aju ja, ja seetõttu on, on ka välja pakutud, et sigasid sigu võiks senisest enam kasutada ka inimese mudelina inimese aju ja inimese ajuga seotud haiguste ja inimese õppimise uurimisel ja modelleerimisel. Me oleme ühesõnaga sarnasemad, kui me oleme siiamaani arvanud sead lisaks sellele on veel ikkagi targemad ja puhtamad kui meie inimesed ebaõiglaselt oleme siiamaani arvanud. Ja, ja, ja tegelikult on huvitav ka veel see, et see, kui me saame aru, kuivõrd intelligentsed ja puhtust hoidvad need sead võivad olla, see tegelikult ju mõjutab seda, et kuidas me arvame, et me võiksime neid pidada, et see on ka looma heaolu küsimus, et kui me teame, et nad on intelligentsed, saavad kõigest aru ja neile meeldib puhtus, kas me, kas me siis oleme nõus sellega, et neid hoitakse väga räpastus ja, ja rasketes keerulistes tingimustes, et et siit tuleb selline loomade heaolu ja loomapidamise küsimus, et loomade eetikas ongi selline mõiste nagu looma moraalne staatus, et kui ja see tähendab seda, et kui kui kõrgelt inimesed seda looma hindavad, et noh, näiteks rotte ja hiiri hinnatakse väga madalalt ja seetõttu on, on lubatud nendega teha kõiksugu loomkatseid. Et näiteks šimpans itega ei ole lubatud teha, sest nende moraalne staatus on kõrgem ja neid hinnatakse kõrgemalt. Et, et kui nüüd sigade moraalne staatus tõuseb, et siis see ühelt poolt on nagu selle paratamatu tagajärg, et kui me neid uurime ja saame teada, kui intelligentselt nad on ja aga teiselt poolt jälle ilmselt seal askeldab jälle neid katseloomade tena kasutamisel, kui me saame teada, et, et kui, kui hästi need seda maailma ikkagi ikkagi tajuvad, et teadlaste jaoks on see nagu natuke selline kahe teraga mõõk, et mida rohkem siga uuritakse ja tema intelligentsi kohta teada saad, seda enam tõuseb see seamoraalne staate, seda keerulisem on teda kasutada loomkatses, aga põhimõtteliselt ma arvan, et see on ikkagi samm õiges suunas, et loomad, kes tajuvad seda maailma ja kes võib-olla halbade tingimuste tõttu kannatavad peaksid, peaksid siis ikkagi saama koheldud vastavalt oma oma selle maailma tajumise tasemele. No tuul tegelikult siin ei saa või ei peaks võib-olla rääkima mitte ainult loomkatsetest sigade peal, vaid juba elementaarsematest asjadest ka ehk siis sigade ära söömisest ses mõttes, et kui nad meile järjest lähemale tulevad ikkagi noh, intelligentsi ja üldse olemuse mõttes, siis muutub ju ka nende söömine järjest küsitavamaks ikkagi. Võib-olla söömine söömiseks, et lihtsalt see sea, kuidas see, kuidas neid seakasvatuses peetakse, et võib-olla see on nagu siin olulisem küsimus, et et kui nüüd ikkagi stressivabalt siga on kasvanud, et siis seal on kiire lõpp ja jätad siis toidulauale, jõuab, et see nagu isiklikult minu jaoks ei ole suur probleem, võib-olla võib-olla muidugi oleneb, oleneb, et kui kui hästi isiklikult inimene läheb ennast, teades, et ta sööb suhteliselt intelligentset olendit. Täna saates puust ja punaseks, räägime elusloodusest ja stuudios on Tartu Ülikooli loomaökoloog, tuul Sepp ning Madis Aesma. Ja järgmine teema või järgmise teema peategelased võib vist öelda küll kuidagi niimoodi on ühed sellised. No praeguse aja ehk siis hilissügise sümbolit mingisuguses mõttes. Te kuulate raadiot? Kuula saadet puust ja punaseks täna räägime elusloodusest ja põnevamatest, uudistest ning uuringutest, mis selles laias laias valdkonnas meieni viimasel ajal on jõudnud ja teemasid on lahti mõtestamas Tartu Ülikooli loomaökoloog, tuul Sepp ning Madis Aesma sigadest ning ühest põnevast kalast oleme juba rääkinud. Kui ma siin eelmise teema lõppedes ütlesin, et nüüd läheb jutt ühtedele sellistele tegelastele, keda võib pidada sügise sümboliteks, siis noh, see on, see on puhtalt selline minu subjektiivne arvamus, aga varesed, mustad varesed kraaksumas järjest tühjemaks jäävates puulatvades. See on kuidagi väga selline, noh, Oktooberlik, novemberliku pilt, ausalt öelda. Ja millest me siin uudises räägime, on veel enam sügise ja sellise loodus looduse lõpuga seotud teema ehk siis? Jah et varestas, kes uurivad surma just nimelt ja inglise keeles on see oli see uudis ikkagi veel verisem, sellepärast et inglise keeles päästerühma nimetatakse sõnaga Mölder ehk siis nagu tõlkes mõrv. Aga, aga noh, eesti keele mõrv, varaseid, mõrv, vareseid, just, mõrv, vareseid, uurist, surma. Ja see uudis seisneb siis, ühesõnaga selles või see uuring seisneb siis selles, et varestel on komme, kui nüüd keegi nende seast on mingisugusel moel hukka saanud, siis ülejäänud see nii-öelda mõrva täis vareseid kogunevad sinna selle kadunukese ümber ja siis üritavad lahti mõtestada seda, et mis nüüd siis ikkagi toimub ja nagu selgub, nende selle käitumise pea eesmärgiks selle kogunemise pea eesmärgiks on siis läbi vaatluse kindlaks teha, et kas oht, mis siis selle varese tappis, kes surnud on, on ikka veel kusagil parasjagu silmapiiril või lähedased või ei ole? Ja sest, et üldiselt loomariigis on nii, et surnud liigikaaslasest käiakse suhteliselt niimoodi õlgu kehitama ja öelda, et see on nagu suhteliselt siin pigem niisugune inimese teema, surnud, surnud liigikaaslane, midagi väga hirmsat ja pelutavat ja õudsat. Tundub, et et loomariigis ikka suhteliselt on ükskõik, et vaadatakse, et kas süüa kõlbab, kui ei kõlba, siis las ta olla. Aga eks Just Harakatel ja pask nääritel ja varestel, ehk siis selliste vareslaste hulka kuuluvatel kõige intelligentsemad teks peetavatel lindudel siis lisaks impansitel, elevantidel ja delfiinidega on on nähtud, et et kogunetakse surnute ümber ja mõnikord isegi isegi nagu mingil määral nagu hoolitseb, tullakse nende surnute eest proovitakse neid korda sättida, näiteks ma ei tea, silitakse nende karva või sulgi, et et nagu see surnu tähendab, tähendab nende jaoks midagi evolutsiooniline põhjendus siin arvataksegi, et võiks olla see, et et selle surnud looma uurimisega on võimalik, et välja selgitada, et mikspärast loom suri ja on võimalik siis seda edaspidi seda põhjust vältida või seda olukorda vältida, kuhu see, kuhu see loom siis sattus. Et siin oligi tegemist ühe katsega, mis viidi läbi jälle Ameerikas, kus siis seati üles erinevaid olukordi, vareseid kõigepealt toitma, harjutati neid ühes kohas söömas käimas ja siis kui nad olid juba harjunud selle kohaga ja seal toitumisega sisse olid erinevad katsegrupid ühtede ühtede lindude juures lihtsalt üheks maskiga inimene, et mask oli tal ees selle jaoks, et see näoilme oleks muutumatu, sest muidu ei saanud olla kindel, et nüüd see inimese näoilme neid linde mõjutama. Siis teise katsegrupi juures seisis inimene maskiga, kellel oli käes varesetopis ehk siis surnud varesvoorus ja, ja kolmas katsegrupp oli siis selline, kus oli maskiga inimene, surnud vares ja lisaks veel siis kullitopis lähedal puu otsas. Et siis asi oleks veel hirmsam ja siis olid ka kontrollgrupid, no ainult maskiga kontrollgrupp ja siis oli ainult söögiga kontrollgrupp. Ja siis oli jah, mask ja kull ka. Et ja uuritigi siis seda, et kui nüüd Ühel päeval näidatakse seda varese laipa, et kas edaspidi loomadel lindudel seostub lihtsalt see maskiga inimene linnu surmaga. Ja tõepoolest nii oligi, et kui nüüd see maskiga inimene oli seda varesetopist käes hoidnud, siis edaspidi ei tulnud linnud sinna sööma tervelt kuus nädalat pärast seda nad ikkagi veel vältisid seda kohta. Ja, ja nad ka käisid seda inimest ründamas, kellel see, kellel see varesetopis oli käes olnud ja kui see kullitopis veel ka seal lähedal oli olnud, et siis oli see reaktsioon eriti vihane ja eriti kauakestev, et siis oli siis oli nagu nende jaoks pandi, pandi nagu üks üks kokku, et on kiskja on surnud lind ja siis on veel mingisugune maskiga jõletis ka, et, et see, et see asi näeb ikka väga halb välja, et, et see jäi neil nagu kõige-kõige paremini meelde, et et põhimõtteliselt piisas ainult ühest korrast, et lind selle ohtliku situatsiooni endale meelde jätaks ja selle unustamiseks läks ikkagi väga kaua väga kaua aega. Ühesõnaga, varasid on võimelised ikkagi siis selliseid pikaajalisi mõtteseoseid mõtteseosed ei saa päris öelda, aga pikaajalisi seoseid, eks ole, looma asju, asju meelde jätma asju grupiviisiliselt meelde jätma terve, terve oma parvega, eks ole. Ja siis seda tõesti noh, lausa poolteist kuud siis ikkagi meeles pidama, rakendama, see on muidugi päris märkimisväärne saavutus tõesti. Ja näiteks üks asi, mida siin tasub meelde jätta, et kui näiteks juhtub õues olema varese laip, siis kui sa seda tahad kuskile minema toimetada, siis oleks kasulik vaadata, et teised varesed sind samal ajal ei näeks, sest muidu nad jätavad su meelde kui kui oma surmavaenlase ja võivad sind ründama hakata. Et või siis panna mingisugune tõesti endale ka mask pähe, et sinu nägu nüüd jäi seostuks konkreetselt selle surnud varesega. Aga, aga siin on ka arendatud edasi siis neid seda teemat sellele, et, et kas oleks võimalik ja selle põhjal siis noh, me oleme ka näinud, kuidas vanasti põldudel pannakse surnud vares rippuma, et teisi varasid eemale ajada, et tõepoolest, et see võib toimida. Aga, aga noh, see on ikkagi kaunis julm meetod, sellepärast et varesed on, on väga sotsiaalsed ja pikaajaliselt Monogeensed liigid ja kui sa nüüd võtad sellesama grupi seest ühe varese tapmata ära jää, riputada sinna põllu peale teistele hirmutamiseks, siis seal kellelegi kellelegi abikaasa ja kellegi kellelegi ema ja nii edasi kellelegi sõber, kes seal, kes seal ripub ka selles katses siin kasutati ikkagi loomulikult surnud või siis vanu topiseid ja kaugemalt kui nüüd selle konkreetse grupi seest, et see oleks nagu nii-öelda veidi inimlikum see katse. Üks omapärane selline aladest tehti ka nimelt siis vaadata kuidasmoodi, needsamad varesed reageerivad sellele, kui maskiga inimene seisab ja tema käes on surnud tuvi. Ja tuvi puhul oli siis niimoodi, et varesed reageerisid küll, aga kuna see polnud ikkagi vares, eks kuna see polnud ikkagi nende liigist, siis nad olid noh, mõnevõrra vähem raevukad, nad said küll aru, et see on surnud lind. Aga see polnud ikkagi varesele lihtsalt selline labane tuvi. Ja siin oligi öeldud, et nad ühelt poolt nagu vaatasid, et ei tea, et kes selle tuvi küll tappis, aga teiselt poolt see surnud tuvi on tema jaoks ka söök, et kui siis selline väga niisugune tekiks niisugune väga tõrke reaktsioon või tõrjumis reaktsioonid, siis ta jääks nagu sellest söögi söögivariandist, ilma et, et selle teist liiki isendi suhtes ei, ei teki. Jah, ei ole kasulik sellise sellise reaktsiooni tekkimisel ja huvitav on ka see, et kui kontrolliti seda, et mida tuvid arvavad sellest surnud tuvist ja tugitooli mitte midagi, et et ikkagi see vahe on, et lindude, milline linnuliik on intelligentsem ja milline vähem intelligentne vares, vares on ikkagi selline. Ütleme lindude inimene et ta on oluliselt intelligentsem ja, ja kõik need varese sugulased ka pasknäärid, harakad, et oluliselt intelligentsem, kui, kui, siis teised linnud. See tekitab muidugi küsimuse Tartu kesklinnas on ju teatavasti üles pandud need Need aparaadid, mis tekitavad varese hädakisa, eks ole selleks, et et linnud eemale saaks kesklinnast nad on minu arust küll praegu ka üleval ja peaksid selle häält ka tegema, ma ei tea, ma ei ole küll paar nädalat Tartus käinud, aga kas siis varesed mingisugusel hetkel sellega ei või kuidagi täiesti rahulikult adapteeruda, ma ei saada aru, et see on ikkagi tehislik hääl ja lõpuks sellest enam mitte välja teha, kui neil ikkagi selline täitsa korralik aju peas on. Põhimõtteliselt see ei ole ikkagi, see on lindistatud hääled, selle tehislik, aga noh, võib-olla neile võib tunduda, et see nagu kõlab tõesti ebatavaliselt tihti mingeid muid kaasnevaid signaale ei ole nagu lindu, kes mustrid. Ja et, aga noh, mingil määral säilinud kisa hirmutas isegi on Tartu kesklinnalindudest vabastanud, et nad on hakanud selliseid oma ööbimiskohtadeks valinud natuke kesklinnast kaugemal asuvad paigad, aga, aga jah, siin on jah mingisuguseid rakendusi teinud ka, et võib-olla kui seal mingisuguse varesetopis ega aeg-ajalt ringi vehkida või siis mingi kullitopis, ega et võib-olla see kombineerituna annaks võib-olla veel paremaid tulemusi, et et just selles katses ka näidati, et täiesti piisab sellest, kui nad näevad seda varesetopist, et ei olegi vaja mingit hädakisast sinna juurde mängida, et see asi neile juba meelde jääks ja neile hirmutavana mõjuks. Tänases viimases teemas siin saates puust ja punaseks räägime samuti üsna morbiidsed ja lindudega seotud asjast. Räägime nimelt siis ebaseaduslikust linnujahist. Stuudios on Tartu Ülikooli loomaökoloog, tuul Sepp ning Madis Aesma ja läheme edasi paari minutiga. Seeringu sääsele elasing. Puust ja punaseks. Kolad raadio kahte saade on puust ja punaseks, tänaseks teemaks on elusloodus ja nende kooseksisteerimine siin planeedil maa, meie inimestega. Ja viimane teema, nagu öeldud, on siis selline murettekitava alatooniga täna ja see puudutab siis ebaseaduslikku linnujahti, nimelt siis Eesti ornitoloogiaühingut pannud oma kodulehele üles ühe pöördumise ja see pöördumine on siis suunatud inimestele, kes võiksid aidata lõpetada ebaseaduslikku linnujahti, mis toimub Taal ja selle Maltaga, me saame tegelikult tagasi tulla teema juurde, millest saate alguses põgusalt rääkisime, nimelt Malta on praegusel hetkel ja ka ütleme siis näiteks lähema mitme nädala jooksul väga oluliseks peatuskohaks väga paljudele lindudele, kes põhjapoolsetest piirkondadest lendavad Aafrikasse, aga Maltal on siis niisugune probleem, et väga paljud rändlindudest, kes sealt üle lendavad ja väga paljud ka nendest rändlindudest, kes on kaitse all, lastakse seal maha ja Maltal on seaduste jõustamine on väga nõrk ning illegaalse jahi lõpetamist ei ole seal tud läbi viia. Seal pisikesel Malta saarel on ligi 15000 jahimeest linnupüüdjat ja noh, ütleme niimoodi, et kui sügisene linnuränne ja kevadine linnu linnuränne sealt üle käivad, siis ikkagi see jääb ikkagi inimese tõttu nendele ütleme siis viimaseks peatuspaigaks. Jah, ja nüüd ongi siis linnuhuvilised, proovinud siis appi tulla Malta linnukaitsjatele ja on siis koos hakanud toetama sellist rahvusvahelist pöördumist petitsiooni Malta peaministrile, et võetaks vastu seadused sügises kevadise linnujahi piiramiseks või, või siis päris keelamiseks, et et tegelikult Euroopa Liidu linnudirektiiv keelab täielikult kevadise linnujahi, aga Maltal iga kevade kegi vaatakse jälle kevadine jahihooaeg, et nagu natuke mõttetuks muutub see, et et Euroopa Liit kulutab linnustikku ja lindude elupaikade kaitseks miljoneid euroseid ja paljud looduskaitseorganisatsioonid tegutsevate tegutsevad lindude kaitsmise eesmärgiga samal ajal, kui need linnud siis nüüd rändel liiguvad, siis neid niimoodi valimatult maha valimatult notitakse? Jah, et seal näidatud, et, et täiesti ka kaitsealused ja ohustatud liigid seal satuvad satuvad küttide saagiks näiteks roo-loorkull või, või siis herilaseviu. Et nende lindude jäänuseid on sealt saarelt leitud jutud, et nüüd ongi siis ka päris paljudel Eesti linnuhuvilistel olnud võimalus siis et toetada seda pöördumist. Aga saate kuulajad võiksid ka siis sama teha, ühesõnaga, minna ja vaadata Eesti ornitoloogiaühingu leheküljele ja sealt jõuab siis edasi kohta, kus saab ka ise oma hääle anda, selle poolt, et siis ühesõnaga Maltale asjad karmistuksid ja neid lindusid ikkagi vähem kütitakse ja ammugi mitte siis nendel perioodidel, kui tegemist on rändega. Ja sellepärast, et need linnud, kes seal maldad, üle lendavad, ei ole mingisugused muu maailmalinnud, vaid need on needsamad linnud, kes siit ka meie juurest teele asuvad ja Aafrikasse talvituma lähevad, et see on täiesti meie asi ka sama palju meie asi on ka see, et ka Eestis toimub illegaalset lindude küttimist, millest on nüüd viimasele linnuhuviliste hulgas päris palju juttu olnud, nagu ka igal igal sügisel, kui see, kui see nähtus jälle toimub, et tegelikult ka Eestis on põhimõtteliselt lubatud lindude küttimine. Põhimõtteliselt on see lubatud ka sellistel lindudel, rändlindude kogunemise ja kaitsealadel, et see, see on küllalt leebelt reguleeritud või? Ta on ainult sellised seadused, et keelatud on lindude küttimine, elektrooniliste peibutusvahendite ka ehk siis makist, linnu, hääle ettemängimine, lindu, ligimene säilitada. Ja, ja siis on keelatud veelindude küttimine, plii haavlitega, sest pliihaavlid langevad veekogu põhja ja siis need linnud, kes põhjast toitu otsivad, nende organismise, plii koguneb ja, ja see on väga mürgine, et aga, aga siia tulevad siis jahituristid näiteks Itaaliast, kes Eesti seadustekst kuigi palju ei hooli. Ja, ja siis ongi nii, et kui linnuvaatlejad lähevad siis nendele rändlindude puhkepaikadesse kogunemisaladele linde vaatlema, siis kuulevad, kuidas roostikus pannakse makk mängima ja, ja linde siis jahtima hakatakse, et see ei ole sugugi see vaatepilt, mida, mida siis linnuhuvilised tahaksid näha, kui nad, kui nad sinna linde vaatlema lähevad. Keda üldse Eestis lindudest jahimehed taga ajavad, kas need peavad olema ikkagi ju sellised suuremad linnud ja peamiselt ongi siis veelinnud haned ja pardid, eks ole? Jah, just, et haned ja pardid, et ja ka näiteks Lagle, et kes on, kes on ka põhimõtteliselt haned suurimateks siukseks probleemkohtadeks siis praegu peetaksegi väikesaari näiteks Kihnu ja Manilaiu ümbrus, on, on välja pakutud, on tõenäoliselt kõige atraktiivsemad linnujahipiirkonnad, sest et just sellepärast, et seal on linde kõige rohkem. Et aga, ent on ka seal see, et seal on kõige aktiivsemad kohalikud linnusõbrad, kes kes siis nagu sellele probleemile tähelepanu juhivad, et kui kuskil tõesti mujal roostikus see lindude ebaseaduslike vahenditega püttimine käibelt, seda lihtsalt ei pruugita tihtipeale märgata, aga nüüd hiljuti oligi siis selline olukord, kus kus Tõstamaa vallas lao poolsaarel tabati oktoobri alguses pardijahil olnud itaallased, kes kasutasid siis seda Eestis keelatud elektroonilist peibutusvahendit ehk siis linnu ettemängimist makiga, et või linnukaitse õnnestus siis kutsuda keskkonnainspektsioon kohale ja neile tehti trahvi. Et, et see on nagu selline üks väike punktivõit sisse nagu linnu linnukaitsjatele ka, et seda, seda, et meil õnnestuks siis inspektsioon kohale kutsuda ja ta näebki seda seaduserikkumist toimumas, et selleks tuleb ikka, peab ka natuke õnne olema ja siis. Ja siis peab ka olema selline keskkonnainspektor, kes, kes ikkagi selle endale kindlaks selle trahvi ära teeb, mitte jää uskuma juttu, et meil see makk oli siin muusika kuulamiseks, mitte mitte mitte lindude meelitamiseks. Tuul, kas selles olukorras ka midagi tavaline raadiokuulaja ära saab teha, nagu me siin rääkisime nendest lindudest, kes Maltal peatuvad, siis on võimalik anda allkiri selle toetuseks, et seadused Maltal karmistuksid, aga nüüd antud olukorras siin Eestis ma tea Kindlasti annaks teha selles mõttes eelkõige siis nendel, kes siis sellistes piirkondades elavad, et praegu ongi, Riigikogus läbis sel nädalal esimese lugemise jahiseaduse muutmise eelnõu, mis annaks väikesaarte kogukondadele õigusega kaasa rääkida jahi korraldamise ja tapetavate lindude hulga osas, et, et see on üks, üks muudatus, mis on siis juba tulnud sellise kodanikualgatuse poolt ja teine on muidugi see, et kuidas need Itaalia jahimehed siia küttima satuvad, et maaomanikud müüvad neile selle loa või nõusoleku ja kui maaomanik ütleb, et, et mina ütlesin neile, et ei tohi elektroonilist peibutusvahendit kasutada, aga et ma ei tea, ikkagi nad kasutasid, et noh, tegelikult ikkagi maaomanik peab kontrollima, et mis tema maal tehakse, et inimesed lihtsalt peaksid proovima olla rohkem tähelepanelikud selles osas, et et mis siis ikkagi nende maal toimub või nende ümbruses toimub, et sellest sellest juba ilmselt oleks väga palju abi. Vastutuse võtmisest jah. Tänased teemad siin saates puust ja punaseks on sellega kokku tõmmatud. Kohtume järgmisel reedel, kui on juba novembrikuu. Täna olid saates eluslooduse teemadel juttu rääkimas Tartu Ülikooli loomaökoloog, tuul Sepp ning Madis Aesma. Kohtumiseni juba nädala pärast.
