Ründame koos Hendrik Relve. Eelmises saates oli meil siin külaliseks Raivo Blumer. Rändasime ringi maailma mägedes, neis maailmakõrb mäestikes ja eri maade kõige kõrgematel tippudel. Aga täna täna jätkan, siis sealt, kus varem pooleli sai jäetud, et see oli see rännutee seal Lõuna-Ameerika riigis Venezuelas ja olime pakutega, kui te mäletate jõudnud sinna troopilisse Rohtlasse ehk Lianosse sellesse tohutult rikas elu kooslusesse. Täna ma tahan siis kirjeldada neid elamusi nende elukoosluste liikmetega, kes seal olid ja kellega me kokku puutusime. Ja täna võtaks just vaatluse alla need kalad ja roomajad. Kui nüüd keegi mõtleb, et Rohtla kevadet Rohtlas kalu ei ole siis ta eksib, sest teatud Rohtlad just sellised, nagu meie olime. Seal on siuksed, niisked Rohtlad, seal on päris palju veekogusid, suuremat küll väiksemaid. Nendes elab päris palju kalu ja mitut sorti roomajaid. Need on ka tihti seotud just selliste niiskete Rohtlategaja veekogudega. Roomajad on siis loodusteaduslikud, näiteks kilpkonnad ja kaimani, diakrokodillid ja maod ja nendest kõigist tuleb meil täna juttu ja madude seas kindlasti ka sellest kõigest kuulsamast. Kõige suuremast võiks öelda ka võib-olla kurikuulsamast maast Anakondast. Temaga me saime ka ikka väga lähedalt tutvust teha. Nii kõlab siis üks Lianeerode ehk Venetsueela kauboide laul. See on tegelikult pikk laul lausa lugulaul. Paul, õieti õnnetust armastusest, aga valisin ta välja sellepärast, et ta kõneleb ikkagi kaluristja ja kalurist, kes sõidab järvel oma paadiga. Alianodes on tõesti neid järvesid ja jõgesid ja suuremaid ja väiksemaid lompe ja üleujutatud alasid tõesti palju. Et see käib seal ju niimoodi, et eriti siis, kui on sadanud kuude kaupa vihma järjest, siis on see Liana vahel täitsa üle ujutatud ja siis, kui jälle tuleb see mitu kuud kestev pikk kuivaperiood siis tõmbavad need jälle palju väiksemaks. Kõik need veekogud ja siin Hatto eelsed kallis, selles Venetsueela karjamõisas, siin me olime just sellisel vahepealsel ajal, et vihmad olid mõne nädala eest lõppenud ja kuivaperiood oli alles algamas. Nii et vett oli kohe päris palju. Ja siin on veel ka niisugune huvitav eripära, et siin suudetakse ka kunstlikult seda veetaset Lianas reguleerida. Sealt kõrvalt voolab läbi üks suur ja lai jõgi, selle nimi, andmat juure jõgi ja selle kallastel on siis ehitatud niuksed tammide ja lüüside süsteemid. Ja siis vahel, kui Rohtla muutub liiga kuivaks, siis lastakse sealtkaudu Rohtlasse vett juurde, nii et vett on siin alati aasta ringi täiesti piisavalt. Vot nendes veekogudes seal seal on tõesti kalu palju sellest me saime juba aimu selle järgi, kui me seal sõime, näiteks lõunamenüüs oli tihti laual värske kala ja see oli püütud sealtsamast. Ma ei tea, mis kalaliigid, Need olid niisugused käelaba pikkus, et nad umbes olid kindlasti eri liigid. Enamasti pakuti praetult värske kala, suurepärane. Ja õieti niimoodi, et kui mõni kirglik kalamees siia tuleb siis tegelikult talle antakse võimalus käia ka kohe kalaretkedel. Ja seal on siis muidugi meestel on siuksed teatud kalad, keda nad siis tahavad siinkandis näiteks üks niisugune säga liik eestikeelset nime, tal ei ole ta niisugune noh, poole käevarre pikkune ja suure peo, aga ja pea küljes niisugused nagu pikad rippuvad vuntsid. Segadel on tihti sellised nii-öelda vuntsid, need on tegelikult poisid neid niukseid elundid, millega kala seal põhjamudas endale toitu leiab. Vesi on siin Liano veekogudes tihti hästi sogane ja näha pole midagi. Ja vot siis kompides leiab ta toite üles. Ja kalameestele on siis ka uhke trofee. Siinsed ahvenad, neid on mitut liiki, need on natuke meie ahvenate moodi, selles mõttes, et nad on triibulised. Kasvult on nad suuremad ja värvide poolest ka palju kirkamad kui meie ahvenad. No meie ei olnud seal nüüd mingit kalamehed, aga ühe korra käisime ikka kalastamas meiega ja see oli rohkem nisugune, no ütleme, ajaviiteretk ja Me käisime püüdmas, spiraajasid, Pirajad noh, need on kuulsad Lõuna-Ameerika kalad isegi legendaarsed ja päris tihti seiklusfilmides seiklusjuttudes armastatakse neid siis kujutada selliste Anulistena ja, ja erakordset ohtlikutena, tüüpiline mingi seiklusfilmi kaader piraajadega on siis nii, et keegi satub vett silmapilkselt, pesi kihama ja mõne minutiga on ohvrist järel luukere. No mingi tõepõhi nendel lugudel on, sest see on niimoodi, et kui Pirajad tõesti neid on palju seal ja kui nad satuvad selle v languse ajal kuskile veekogusse lõksu ja kuivaperioodil jäävad tõesti väga nälga ja, ja tõesti see veelomp siis lausa kihab nendest, no siis nad tõesti suurest näljast ründavad ikka igat ühte, kes sinna veekogusse satub, see on tõsi. Aga noh, võib ka muidugi mõelda, et miks peaks kellelgi olema asja niisugusse kokku kuivanud lompi, et sinna päris vabatahtlikult ujuma minna. Nii et reaalsuses juhtub niisugust Pirajade kambarünnakut üliharva. Ja õieti Pirajadega olin ma oma varasematest Lõuna-Ameerika retkedest joodud, tähendab oleme siin saate sarjaski rääkinud siis, kui seiklesime seal Amazonases, Brasiilias ja tollest korrast ma juba mäletan neid kogemusi, et seal me püüdsime neid siis paadist ja hästi kerge oli püüda, et paned lihtsalt lihatüki konksu otsa, viskad õngenööri üle paadiäärevett ja kui oled õige koha peal, siis kohe hakkavad sealt näkitsema seda ja kui siis teed õige liigutuse õngenööriga ülespoole, siis jääb kala konksu otsa ja ja ka kes konksu otsa jääb, ikka piraaja, see on see kõige tavalisem ja ikka ma arvan, et põhjus selles, et on kõige sagedasem ja, ja ta on ka eriti ablas kala ja ja ma ütleksin, selline nüri ja natukene niisugune rumal kalaga. Aga siin, Venetsueela, kas siin Rohtla jõe ääres siin me püüdsime kala teistmoodi kui seal Brasiilias? See oli hästi primitiivne püüdmise viis. Niimoodi, et lauajupi peal oli keritud ilmatu hulk jämedat tamiili ja selle otsas oli üks jäme, kas siis kaotasime selle tamiili sinna rannaliivale niimoodi maha ja panime konksu otsa lihatüki, siis tuli võtta vasakusse kätte see tamiili üksod ja paremasse kätte siis konks koos lihatükiga ja siis teha niisugune osav heide, nii et see koguda miil täies pikkuses lendab sinna kuskile jõe keskosa suunas ja siis ootad, kui see vajub alla, noh, seal keskosas on jõgi sügav, nii et natuke aega vajub, siis tunned, et keegi maksab ja siis pead tegema osava järsu liigutuse enda poole ja siis haagid võib-olla selle kala konksu otsa ja, ja siis hakkad väga osavasti jälle kerima kaldale niimoodi, et see tamiil nagu rullub rannaliivale, nii et ta üldse sassi ei lähe. Päris keeruline kohalikud muidugi näitasid ette, neil käis kõik väga ilusti palju harjutanud, aga aga meil see harjutamine oli, oli päris raske ja alailma läks tamiil sassi. Ja mõnikord jälle läks heide kuidagi valesti, et sa ei viska nagu sinna keskosa suunas, vaid läheb kuskile kaldaga rööbiti ja nii edasi, eks igavene niisugune askeldamine ja mure, et üldse seda tamiili sealt koos konksuga risu seest välja saada ja nii edasi. Aga mõnikord ikka mõne kala saime ja tõmbate siis välja. Täpselt sama liik, kes seal Brasiilia sky, kõige tavalisem oli see niisugune noh, spirajad enamasti näevad välja sellised, umbes nagu pisikesed Meie latikad, niisugused lapikud, kalad aga niuksed, väikesed käelaba suurused ja kõht punane, selja pool hele. No see on üks teatud piraajaliik, neid on palju, neid on 25 erinevat liiki, aga see oli just see, kes oli mulle tuttav. Tal ei ole õiget eestikeelset nime, aga paljudes keeltes näiteks inglise keeles nimetatakse teda punakõht virajaks, noh just selle erkpunase kõhu järgi neid me ikka mingil määral nagu saime. Ja siis meie teejuht tegi veel sellist trikki, et kui ta oli ühe piraaja kinni püüdnud, siis lõi niimoodi vastu kaldaliiva niimoodi lapiti oimetuks selle kala pani selle uuesti niimoodi konksu otsa ja heitis siis koos selle söödaga sinna kuskile jõe keskel. Ja siis hakkas jälle seda tamiili niimoodi kerima ja muidugi siis, kui ta selle piraaja välja tõmbas, veest see oli siis täitsa ära perforeeritud, noh, auklikuks söödud, kohe näha, niukesed selged piraaja, hambajäljed sees, suured tükid seest väljas. Ükskord oli tal ka niimoodi, et tõmbas hästi kiiresti seda söödaks pandud Pirajad koos konksuga ja tõmbas sellega koos veel teise piraaja väljas, teine piraat vaja oli klammerdunud omakorda oma tugevate lõugadega selle piraaja ka külge ja ikka nii ablas, et pigem sureb ära, aga vat saagist lahti ei lase. Seekord siis saime ta endale jälle omakorda saagiks. Ja tookord, kui me neid seal püüdsime, siis ma ka küsisin kohalikelt, et mis nad ise Pirajadest arvavad, et kas nad kardavad ise piraajasid ja ja ei julge näiteks jões ujumas käia ja nad seletasid, et ega nad üldiselt Ta ei karda küll seda Pirajat ja käivad ikka ujumas ka ja piraaja, noh, miks siis ikka päris korralik kala kõlbab süüa, kerge kätte saada. Aga et mõnedes kohtades, On, nad teavad neid kohti täpselt. Vaat seal nad ujuma ei lähe, sest nad teavad, et seal neid Pirajasid lihtsalt liiga palju ja mine tea, mis neil pähe tuleb. Ja siis nad rääkisid midagi, mida ma, ma veel ei teadnud piraajadest. Vaat siinkandis Hatuaalsetraalisson ju veiste pidamine ja suured veiste karjad liiguvad seal rohtas ringi mingi ja siis, kui see Rohtla on üle ujutatud, siis lehmad liiguvad kas seal madalas vees ringi käivad seal joomas ja tuuste napsamas, mis ulatuvad veest välja. Ja et vot mõnikord on siis niimoodi, et need Pirajad suurveega tulevad ka sinna madalasse vette, et ja nad võivad veiseid hammustada, näiteks kui ta just on oma koonu sinna Te sirutanud, et ta võib hammustada näiteks teda suust või isegi keelest või, või teinekord jälle krahmata sealt kuskilt tal jalast mingi tüki välja, vigastada ta nahka. Ja et kuna siin on ikkagi niiske troopika, siis noh, ega need veised nüüd ei sure sellest, aga aga nad saavad haavu ja need võivad mädanema minna ja, ja sellepärast nad ikkagi peavad neid, ajasid tüütuteks kaladeks need kõige tavalisemaid Venetsueela Rohtla, veekogude kalasid, keda siin igal pool leidub. Aga nüüd siis Venetsueela Rohtla roomajate juurde räägin ainult nendest, keda me ise nägime. Väiksemad nendest olid kilpkonnad, sisalik oli nii palju pisikesed, sisalikud meid ei pakkunudki eriti huvikilpkonnad olid juba huvitavamad ja kõige sagedasemad, keda meie nägime, olid sellised noh, supitaldrikusuurused sellise sileda ja läikiva kilbiga ja pikema kaelaga kui tavaliselt oleme harjunud kilpkonnadel nägema ja nad seisid tihti niimoodi vee ääres rivis nagu sõdurid kaelad välja sirutatud, noh, võib olla, võtsid päiksevanni ja nii, kui noh, lähemale saime teatud kaugusele, siis nad tormasid kõik üheskoos vette ja sukeldusid nad selle kilpkonnaliigi eestikeelne nimi on siis need plaat kilpkonn. Ja see on tõesti üks tavalisemaid seal jaanas. Ja nad ujuvad väga hea meelega vees, enamasti ongi vees. Aga kui ta nüüd kaldal jääb kuidagi lõksu ja peab ennast kaitsma, siis ta liigub niimoodi maadligi, varjab enda üleni kilbiga, nii nagu kilpkonnad ikka. Aga tal on pikk kael ja see on huvitav, kuidas ta selle siis enda kilbi alla tõmbab. Et ta käänab kaela külje peale ja peidab siis koos peaga selle kilbi laia serva alla ära. Ja ükskord me nägime ühte eriti haruldast kilpkonnaliiki. Tal on ka väga vahva nimi, nimi on mattamata ja see on niisugune suuremat sorti kyll kolm paraja keedupajasuurune, see, keda meie nägime ja ta on tõesti väga veidra välimusega, tema kilbi servad on nagu säbrulised ja kaela pean nagu selle kilbiga võrreldes väga suured. Ja niisugused veidralt lapikud ja nende servad on nagu muhklikud ja tüükalised ja väga imelikud tähendab välja ausalt öeldes nagu peletis, kui ta kalda peal on. No aga ega teda kaldal ei näe, sest enamasti ta passib veekogu põhjas ja vot seal on niisugune välimus väga kasulik, kui ta on seal oksatüügaste muu risuräsu seas. Ta lihtsalt sulandub nende hulka ära. Ükski vaenlane ei märka teda seal ja sahk loome ka teda. Ja tema jaht käib niimoodi, et tal on hästi suur suu, kajab selle nii ammuli, kui saab ja püsib seal risu vahel paigal. Ja siis, kui mõni kalake või muu paras väike veeloom on talle piisavalt ligidal. Seda tõmbad noodi niuksed tohutu sõõmu vett endale sisse koos selle saagiga. Vot niimoodi see mattamata seal Jaano järve või jõe põhjas enda kõhtu täidabki. Aga on ka suuremaid roomajad seal mõnus ja ühed nendest on siis niisugused noh, nagu krokodilli väiksemad vennad, need on need kaimanid ja siin alad just need krokodill, kaimanit, sihukesed heledamad värvikireva mustriga pruunikad, loomad. Noh, nad on tõesti nagu mingid krokodillipojad, mõnikord meetri pikkused, kõige rohkem paarised aga neiduliselt tohutult palju, mõnikord lausa karjakaupa kusagil seal veekogu kaldal, küllap ka nad nautisid seal päikest tihti suu ammuli, noh nii nagu ka nendel suurtel krokodillide, nad ju jahutavad ennast niimoodi. Pilt on muidugi hirmuäratav, kui ta suu laiali ajab, siis on kõik need võimsad hambad suus rivis näha. Aga tegelikult ta lihtsalt lõõtsutab noh, nii nagu koer, koer ajab keele suust välja. Ja nad tegelikult olid ka ettevaatlikud, et kohe kui tundus, et kusagil on mingi oht, siis panid korraga Bladinal vette. Ja vees on nad niimoodi, et üldse teda ennast pole nähagi, ainult silmad, kaks silma, ninaots ulatub veest välja. Ja noh, see vesi ongi selle kaimani ikka päriskodu, seal on ta ikka enamiku aja oma elust. Ja noh, need krokodill, kaimani, need olid mulle ka tuttavat varasematest reisidest Lõuna-Ameerikas ja kui teda esimest korda näed, siis võib-olla ajab hirmu peale, et tegelikult on ta inimesele ohutu. Aga inimene on tema jaoks oht, sest Lõuna-Ameerikas aga tihti armastatakse teda püüda ja süüa ja tema liha on täitsa maitsev, meenutab natukene kanaliha siin Atoelzetraalisse, muidugi ei tohi kaima neid püüda siin kaitsealal. On igasuguste loomade küttimine keelatud. Aga siin tehti nende krokodill kaimanitega sellist trikki, mida ma varem küll ei olnud läinud, see käis niimoodi, et ühel päeval me läksime paadiga jõe peale ja siis teejuhil oli paadi põhjas, niisuguseid veiselihakäntsakas ka ei tea ja pikk latt. Ja siis me sõitsime vaikselt niimoodi veetaimede vahele, kus oli siis neid kaimani silmi näha. Ja siis ta pani selle veiselihatüki ridva otsa ja siis ettevaatlikult Lasisele kaimani silmade juurde. Ja kui Cayman ei märganud, siis lasi veel lähemale. Lõbus Cayman märkas, üritas ampsata, siis rit tõsteti natuke lass ei saa kätte, pead veel pingutama ja, ja niimoodi ta üritas seda kaimanit, nii et et Cayman hüppas aina kõrgemale ja hüppas juba ikka poolest kerest saadik välja ja mõnel puhul jõudis kohe nii kõrgele, et ainult sabaots oli vees. Cayman üleni veest väljas, päris kummastav vaatepilt. Kahemeetrine krokodilli moodi loom seal päikse käes kõht läikivas, kargab niimoodi veepritsmete saatel õhku. Päris vahva. Aga noh, niukene metsik vaatemäng, aga, aga kindlasti ohutu nii meile kui ka kaimanitele. Aga seal me nägime ka nende krokodill, kaimanite suuremaid vendi, päris krokodill. Siin elab üks niisugune maailmas üsna haruldane krokodilliliik, tema nimi on ori, nukukrokodill. Orinoko krokodill on ikka suur, niisugune neljameetrine ja mõnikord isegi suurem ja ori nokko. Krokodilli leidub kogu maailmas ainult Venezuelas ja Colombias. Isegi Lõuna-Ameerikas teda mitte kusagil mujal ei ole. Ja selle ühe niisuguse ori nokko krokodilli ka. Ma kohe päris mitmel hommikul käisin kohtamas. See oli siis niimoodi, et seal meie öömaja lähedal oli üks jõekene ja just hommikul enne koitu. Ma läksin esimesel hommikul välja ja nägin, et sealsamas väga öömaja lähedal olnuks niukene volakas seal rohu sees lihtsalt maas sabaotsa vees, muidu jalad laiali, seal niimoodi lihtsalt pikutab. Ja see oli väga huvitav, vaatasin teda hulk aega ja päeval läksin sealtsamast mööda, siis ta oli kadunud. Nii et tal oli niisugune päevarütm, et et kuidagi hommikuks ilmust tee sinna platsi ja siis oligi nii, et järgmistel hommikutel läksin uuesti samasse kohta jälle minu tuttav ori nukukrokodill samas kohas lösutab seal noh, ma läksin talle siis kusagile 10 meetri peale lähemale nagu ei julenud minna, aga siis lihtsalt vaatasin teda, vaatasin, tal olid silmad lahti, ta kindlasti nägi mind, aga ta oli nii sihukeses väga niukses lõdvas poosis, seal rahulik liikumatu, aga need silmad, krokodilli silmad, niuksed kollakat värvi ja nende keskel niisugune tumedam pill, see on niisugune mitte ümar, vaid niukene püstine nagu kriipsu moodi. Ja niimoodi me siis vaatasime vastastikku temaga tõtt ja sellest sai, mul on niisugune, et harjumus käia hommikul krokodilli ka kohtamas. Ma olin raamatutest muidugi lugenud, et tori nokur hukkudil ta näeb küll üsna hirmuäratav välja, võib-olla ka oma loomult on ta rahumeelsem kui teised krokodillid, nii et, et 10 meetri peal võis teda kindlasti vaadata rahulikult. Ohtu ei olnud, aga uneajas väga hästi pealt ära. Sellegipoolest. Ka nüüd lõpuks on siis paras aeg rääkida sellest Venetsueela kõige suuremast Rooma ajast Anakondast. No anakonda, see nimi vähemalt on igaühele tuttav ja küllap on ikka kusagil kasvõi telekas nähtud mõnda filmi sellest müütilisest elukast jälle väga armastatud Me õudusfilmide tegelane ja, ja seiklusjuttude tegelane ja kui näiteks akad internetist vaatama anakonda märksõnana, seal tohutu hulk materjali, mis sul sealt vastu tuleb, igasugust läbisegamini. Sa võid sealt lugeda tõesti näiteks niisugusi kirjeldusi, mis näivad täiesti teaduslikud ja kus siis väidetakse, et anakonda kasvab ikka kõvasti pikemaks kui 10 meetrit. On isegi niisuguseid fotosid, kus anakonda on, nagu ma ei tea, mingi põhja konn seal Losutamas ja, ja isegi internetis on Youtube'is näha videosid, et täitsa selgesti Annakondad tuleb kägistab inimese ära ja, ja neelab alla. Jah, selliseid asju sa sealt leiad, hakka või uskuma. Aga sealsamas, internetis ja muidugi ka teaduskirjanduses on siis ka asjalikke andmeid anakonda kohta ja ja üks niisugune, mida ma olen lugenud, see on just selle Hatto eelsetraalianakondade kohta. Et seal, et tehakse ülevaade, et kui suureks anakonda võib kasvada. Ja siis teadlased ei ole kunagi saanud kontrollitud materjale selle kohta, et anakonda võiks olla pikem kui kuus meetrit kuus meetrit küll, aga mitte rohkem, ja selle poolest, kui võrrelda nüüd kõigi maailma suurte madudega jääb ta isegi pikkuselt mõnele alla näiteks võrk püütonile. Aga mis on tõsiteaduslikult, on küll see, et anakonda võib kasvada maailma kõige raskemaks maaks. Teadlased on neid kaalunud, kondasid ja pannud sellise kaalu 200 kilo ja isegi natuke rohkem. Nii et ikka suur elukas loomulikult. Ja see nüüd, et anakonda oleks kusagil surmanud inimese, vot sellist tõsikindlat fakti ei ole mitte kusagilt teada anakonda, ta kuulub Boade hulka ja nii nagu teisedki boa liigita surmab oma saaki niimoodi, et kergelt ta ümber kägistab ja siis neelab tervelt alla. Ja tõepoolest ütlevad teadlased, et niimoodi anakonda võib alla kugistada mõne väiksemat sorti hirve aga mitte inimest. Inimene on tema jaoks lihtsalt liiga suur suutäis. No anakonda ikkagi väga põnev elukas ja, ja enne Venetsueela reisi olin ma enda ootused väga üles kruvinud, sest just seal hatu häälse tralli ümbruses on kõige paremad elupaigad sellise eluka jaoks. Et siin on palju veekogusid, palju soised alasid ja need ongi anakonda lemmikpaigad ja et siin kindlasti annab kondasid leida võib, seda kinnitasid mu ühed eestlased, ma olin nendega kohtunud, nad olid siin varem käinud siinsamas kohas Atawalzetraalis ja nad olid Annakondad näinud, nii et, et ma ikka väga lootsin ja nii kui me sinna nüüd jõudsime sinna Hattalise tralli, siis järgmisel päeval pärast seda, kui olime kohale jõudnud kohe läksime siis otsima Anakondat ja muidugi mitte omapäi, vaid meil olid kaasas siis ka kohalikud teejuhid. Ja no see anakonda otsimine, see on omaette etendus, see käis siis niimoodi, et me läksime ühe soise Rohtla osasse ja kui läks juba ka märjaks, siis ütlesid need kaks teejuhti teieni. Oodake siin, kuni kutsume ja ise tõmbasid säärikud jalga ja läksid siis sinna nihukesele õõtsuvale vesihüatsint Gide vaibale vesihüatsint, see on hästi tüüpiline Lõuna-Ameerika troopika, veetaimer on niisugused, laiad lopsakad lehed, sihukene, ühtlane rohetav vaip ja mõlemal mehel oli kummaski käes niisugune nagu dok. Ja siis nad hakkasid niimoodi kõndima seal löntsikuse niimoodi nagu järjekindlalt nagu läbi kammima samm-sammult seda ala ja kogu aeg torkisid nende keppidega seda taimevaipa seal. Aga õige varsti nad leidsid esimese anakonda. No see oli väga pisikene, ta oli vaevalt meetri pikkune anakonda laps ja need teejuhid ise pakkus, et see on umbes niisugune aastane. Otsid seda siis niimoodi õrnalt käe peal pärast lasid lahti. Aga noh, tal olid juba täitsa anakondaliigitunnused olemas, niuksed, tumedad rõngad keha peal ja lai pea ja suured heledad hambad ja, ja noh, ikka täitsa anakonda ainult minimõõtmetega selle nad lasid lahti ja siis toksisid edasi seal nende keppidega seal mätaste vahel ja järsku hõikasid, et nüüd tulge siia, siis me läksime ettevaatlikud selle lõõtsuval soopinnal ligi. Aga vaatame, mida me siis näeme. No mitte mingisugust tiit, madu mitte kusagil ei ole. Ja siis üks mees torkas kepiga ühte teatud mätast ja siis juhtus küll korraga niisugune väga ehmatav lugu, et kogu see taimevaip hakkas õitsema mitte ainult selle koha peal, kuhu ta torkas vaid Me meetri ulatuses ümberringi nagu mingi maavärin, mingisugune vidin seal soopinnasel suurel alal. No see oli selge, et seal peab olema üks väga suur elukas, näha pole mitte kui midagi. Aga noh, nagu see tunne ka, et jumal küll, et, et kui teda nüüd seal niimoodi ärritatakse, tekki vihastab ja kargab välja nii et taimevaip lendab kahte lehte ja algab mingi õudusfilmistseen. Hetkeks tuli niisugune tunne peale, aga muidugi Meie teejuhid ei olnud esimest korda Nakondat soost välja sikutama, Nad teadsid, mida teha ja ja siis välja sikutamine käis nendel niimoodi, et neil oli kaasas niisugune eriline, üks niisugune hästi lai suur konks või haak. Ja siis ta sättis selle konksu sinna taimede alla. Ta teadis täpselt, kus anakonda kaelaosa on ja siis pani nagu silmused alla sinna niimoodi ümber. Ja siis nad lihtsalt jõuga sikutasid ta sealt välja. Ja siis, kui ta üleni väljas oli, no oli ikka koletu suur küll. Aga see tuli veel kuivale maale tirida ja see oli veel omaette tants, mis siis niimoodi käis. See käis niimoodi, et kondale võeti lihtsalt sabast kinni ja hakati niimoodi sikutama sinna kuivamaa poole. Ta oli tohutult raske. Huvitav oli see, et ta nagu oli üpriski tuim, et mõelda niuke suur elukas, kui see ikka kurjaks saab, jumala eest. Ei, ta oli niisugune uimane, niisugune flegmaatiline ei hakanud eriti vastu, aga noh, tulin lihtsalt soov, jäme madu, mitme meetri pikkune, see oli hirmus vaev teda seal sikutada, nii et, et mõnikord lendasid mehed ikka seal mätaste vahel käpuli ja said üleni poriseks. Aga sinna kuivale sai ta siis veetud ja, ja siis, kui ta juba kuival oli, siis, siis nad tegid niimoodi, et üks mees hoidis teda tugevasti sabapoolelt ja teine hoidis pea poolelt ja ja päris vaguralt püsis seal paigal, siis mõõtsime anakonda ära, saime ta pikkuseks neli meetrit. No täitsa paras korralik suur anakonda, mitte just rekord, aga täitsa niukene, paras. Ja teejuhid pakkusid, et ta vanus võiks olla umbes nii viis aastat. Ma teadsin, et anakonda võib elada kõige rohkem kuskil üle 20 aasta, siis kui ta on kuskil vangistuses. Aga kui ta looduses siis üle 10 aasta suurt ei ela, noh, viis aastat täitsa anakonda parimates aastates. Ja siis ma mõtlesin, et Needsamad, eestlased, kui nad olid käinud siinsamas ja kui nad tagasi tulid, siis nad ütlesid, et meie anakonda oli kuue meetri pikkune. Ja siis ma vaiksed mõtlesin, et no nii, et kui ta oli kuuemeetrine, ma ju ei tea, et siis pidi olema küll siis maailmarekordpikkusega anakonda ja ma ei tea, kui täpselt, kas nad mõõtsid nii täpselt seda anakonda nagu meie. Aga ma tean, et, et üldse rännumeestel kalameestel on kiusatus alati natukene juurde panna. Ja noh, võib-olla siis tore rääkida, aga, aga reaalsuses on tõesti nii, et et kuus meetrit, see on absoluutne anakonda rekord ja nelja meetriga võis täiesti rahul olla. Nakondaga siis nüüd peale hakkad, seal ta siis on, teda hoitakse kinni, siis tehakse ikka seda, mida turistid ikka teevad Ühisbilt alal kondaga. Noh, see käis siis niimoodi, et meie, siis läksime sinna keskele, võtsime ka anakonda niimoodi nagu kätele tõstsime ta siis üles, tegime pilti ja kui need pildid tehtud said, siis tulid, et igaüks võiks öelda nagu ise Anakondaga seal poseerida. Et võtate endale niimoodi kuskile turja peale nende kahe abilise abiga muidugi. Ja vot see oli see koht, et mida mina enam teha ei tahtnud mitte sellepärast, et see oleks olnud ebamugav ja raske. Aga lihtsalt, Mul hakkas vaesest Anakondast kahju ja juba siis, kui ma teda niimoodi hoidsin seal käes, niimoodi, siis ma sain tunda tema nahka, see on seal nagu boa madudel ikka, ma olen mujal maailmas maailmareisidel need puhasid ikka hoidnud vahel. Need on noh, nihukesed nahk on niisugune huvitav ta. Ta on niisugune tundub väga sile ja tundub, et nagu ta oleks niiske, aga tegelikult ta ei ole niisked, on täiesti kuiv ja tegelikult ta ei ole ka päris sile eriti anakonda, alalises niimoodi, et näiteks kui ma tõmbasin sõrmedega niimoodi pea poolt saba poole, siis ta tundus tõesti file, aga tõmbad niimoodi saba poolt pea poole ja tunned, et ikka päris korralikult terava otsaga soomused on tal ikka seal olemas, nii nagu maol peabki olema. Aga tõesti Mul hakkas sellest hiigelmaost seal kahju. No mõelge, ise tiritakse rahumeelne loom oma kodusest paigast keset päist päeva välja ja hakatakse temaga igasugu trikke tegema, no kellele see siis meeldib? Ja mul oli täitsa hea meel, kui, siis kõik see lõpes ja anakonda jäeti lihtsalt sinna maha. Nii et keegi teda enam kinni hoidnud mõne sekundi ta ei saanud nagu aru, et, et ta nüüd vaba. Või oli ta lihtsalt võib-olla shokis sellest väntsutamisest, aga ta püsis nagu paigal. Aga siis pööras pea väga selgesti sinna oma armsa vesise ja mudase kodu poole. Hakkas vingerdama suur jäme madu algul aeglaselt, siis aina kiiremini ja nii, kui ta sinna headsintide varte vahele jõudis siis oli korraga kadunud nagu vits vette, nagu polekski teda üldse olemas olnud. See oli tõesti huvitav, et nii kiiresti saab see maailma üks võimsamaid madusid nagu nõiaväel ära kaduda oma koju. Siin kõlas siis veel viimast korda see Venetsueela rahvalaul järvest ja alurist ja saab läbi ka meie saade Venetsueela Rohtla, tee ja veelähedastest, loomadest ja kaladest roomajatest. Aga järgmises saates seal vaatame edasi, et mis elukaid veel seal Venetsueela troopilises Rohtlas nägime. Ja tuleb siis juttu imetajatest näiteks kapibarast maailma kõige suuremast närilisest või siis sipelga õgijast, ilmatu imelikust, elukast ja veel muudestki sellistest loomadest, keda me oma silmaga nägime. Rändame koos Hendrik Relve.
