Ei tulnukigi, sest vees on vees. Täna on minu tuuri viimane päev, Ma olen Elevuses  ja selle viimase tuuri päeva olen ma tuurale jätnud  aristokraatlikule Eesti kalale ja oma jõgede kala. Narva jõgi ju põline tuura jõgi on olnud 1385. aasta oli see aasta,  kui tuur leidis tee ka Narva linna vapi peale  ja õndsal Rootsi ajal maksiski Narva linn Rootsi kuningale  oma maksud just nimelt tuuras ära. Ja kui üks kala sobib juba maksude maksmiseks,  on tema väärtus kindel. Ansip, ender Kuldenstatis selline on tema ladinakeelne nimetus. Tuura juures on loomulikult kaaviar ehk tuuramari ülimalt  väärtuslik osa. Kilo hind kõigub maailmas, näiteks Iraagis on võimalik osta  endale kilo kaaviari, 20000 dollari eest pannakse veel  kullast vältsitud karbikese. Süüakse ainult elevandiluust rusikaga. Kuidas on aga Eestis selle tuuramarja söömisega,  mina täpselt ei tea, küll ma aga tean, et siin Varbla kandis  keset heinamaad põhupallide ja kruusateede vahel elabki  lugupeetud tuur ja kaviari kohta ja kõige muu kohta,  miks ta siin elab, saame me küsida, peremees juba paistab  ka härmoga saame kohe juttu teha. Tere-tere, kuidas kala näkkas? Või mutikonksu otsa? Enam-vähem selline tunne, kuidas tuuraga muidu on,  kas see on juba Varbla valla vapi peal ka,  on see nii kuulus siin? No ikka, aga ta on seal Varbla valla vapi peal  selle luige sees seal peidus lui, vana maiasmokk. Suur kava riisu tuli peale, kas sul siin valmis on juba? Ei, valmis, meil kahjuks ka veri pakkuda ei ole. Meie kalad on meil niivõrd noored, et meil on umbes kilosed,  kalad natukene suuremad, natukene väiksemad. Aga selle ka veri saamiseks läheks vaja,  et kala oleks seal vähemalt. Nelja-viie kilone. Nii nii, kuule, aga see jutt on päris huvitav,  läheme vaatame, kas võib tulla võõras inimene vaatama ka. Kuule, aga teie uksest lahti, mine igaks juhuks ise ees. Kas ma õnged jätan õngega vist ei ole teha midagi  või paneks kõrvale. Nii, nüüd oleme kõige esimeses ruumis tere. Nii, mis pilti vaatab? Siin on tegelikult selline moment, kus inimene jõuab  pidevalt terves farmis olla kohal, siin ta saab pilgu peal hoida,  mis meil farmis toimub ja vastavalt siis mingisugusele  anomaaliale reageerida. Jah, et muidu jalgsi läbi käies läheb ikka aega. Matk on pikk, aga oluline. Pole hullu, alustame meie seda matka. Kuidas kala kõigepealt üldse jõuab siia? Kala tuleb meile Poolast, ta on enamasti  siis ilmtäpistaadiumis ja ta läheb meil siis inkubaatorisse. Kuskil 24 tunni jooksul hakkavad siis väikesed vastsed seal  välja kooruma ning seejärel lähevad nad sinna ülemistesse rohelistesse,  väikestesse basseinidesse. Ja kui nad aja jooksul kasvavad, jääb neile seal kitsaks. Siis laotame nad sinna alumistesse veidi suuremates  basseinidesse laiali. Ja niimoodi, kuni 30 grammini 30 grammi sed kalad rändavad  omakorda suuremasse süsteemi. Mõned kalad ma vaatan, sellised väiksemad,  nemad ujuvad üldse kõhtu ülespoole. Esmapilgul jääb mulje, et äkki on midagi halba ju. Tegelikult on nutikad tegelased, et mõni graanul ei lange  nii kiiresti põhja, kui võiks arvata. Ja siis need nutikamad tegelased on ära õppinud selili  ujumise ja nagu väikesed tolmuimejad, kes vee pinna pealt  tõmbavad endale kraanulit. Aga tegelikult väiksest peale on need kalad hästi sellised  lustilised ja mängulembelised et tegelikult nad trallitavad  seal basseinis nagu oma lõbuks justkui ringi ka. Aga nüüd on sul kahte sorti veel seda tuura on üks on pikema ninaga,  teine on lühema sabaga. Jah, pikema ninaga on meil hellitavad puratiinad  ja lühemad, kes on veidikene nagu triibulised,  siis need on nagu triibikud. Kuidas sa neil vahet teed, seal päris hämaras? Nina järgi, et tegelikult see pikema ninaga tegelane,  tema on Siberi tuur ja lühema ninaga triibuline tegelane,  on siis vene tuur. Kalakasvatus ilma veeta muidugi on, on hoopis mingi muu asi,  kui me oleme harjunud, et see vesi tuleb sul. Kust ja kuhu see must vesi läheb? Vesi tuleb meil tegelikult puurkaevust, see tuleb nagu sellepärast,  et siis on vesi kõige puhtam. Ja kui süsteem on tegelikult meil täis, ega me seda uut vett  väga nii palju juurde ei vajagi. Kalasõnniku eraldamise käigus läheb ikka natukene vett vaja,  et seda sõnnikut toru mööda transportida. Ja selle vee me siis asendame. Ning teine moment on siis, kui kala on nagu majast lahkunud  on müüki läinud ja siis tuleb selle kala ruumala jagu nagu  uus vesi juurde lasta. Sõnnikust meie nüüd hetkel ei kompostieri  ega tee sellest mingisugust väetist, vaid kogume  selle lihtsalt setikusse kokku sest ümberkaudsed põllumehed  on nii huvitatud sellest, et nad soovivad seda enda  põldudele panna. Kogu see asi on muidugi elekter, mis edasi viib  ja suured generaatorid on kogu aeg madal. Stardi väli. Täpselt nii see on, et laias laastus asume me ikkagi siin  Eestis suhteliselt äärealadel ja vahest ikka tuleb  mingisugune elektrikatkestus või aps ette kas  siis hooldustöödeks või suure tuule pärast. Meie elektrigeneraator on meil kastaneid päris mitmel korral  tegelikult tulest välja toonud. Kui nad nüüd järjest kasvavad, et siis see tuleb võtta käsitsi,  nad tõsta ühest kohast teise või nad lähevad läbi mingite  keeruliste süsteemide ise. Ei sorteerimine on tuura puhul ikka käsitöö. Et suuremad kalad lähevad ühte punti, väiksemad kalad ühte punti,  niimoodi, siis jäävad neil sellised oma ringkonnasisesed  lahkhelid nagu väiksemaks, et suuremad söövad väiksemate  eest kraami ära. Kuidas nad üldse omavahel läbi saavad, et seal on päris  rahvarohke selles basseinis, et on nad harjunud sellega külg  külje kõrval ja sõbralikud. Ma arvan, et kui nad maast madalast külg külje kõrval on  üles kasvanud siis on neil suhteliselt hea selline külje  tunnetus venna ja õe suhtes. Kogu selle suure vaeva tulemusena on lõpuks  siis müügikala kui suur ta siis müügi valmis olevaks loetakse. No seni on Eesti poodides näha olnud pigem selline suurem  kala aga meie müüksime välja ühekilost kala. Sellepärast ühekilone kala on nagu ideaalne kahele inimesele  üheks portsuks. Et ta on väga selline mõnusa maitsega ja inimesed,  kelle käest ma olen küsinud tagasisidet,  et noh, kuidas kala maitses siis nad on öelnud,  et kuule, see on ju põhimõtteliselt nagu haugi  ja ja angerja mingisugune selline ristand natukene nagu  meenutas üht ja natukene nagu meenutas teist. Samas ta on selline omapärane, täiesti teistsuguse maitsega. No aga luid on ju niikuinii palju, ütleb keegi,  kes ei tea Tegelikult sellel kallal luid praktiliselt ei olegi. Et on kõhrkala tegelikult see selgroog, mis tal on,  ka selle saab nagu ära krõmpsutada. Et venelastel on selline huvitav toode nagu vesiga,  kus nad korjavad kokku just need krõmpsud osad sellest  kalast ja teevad sellest näiteks. Pirukatäidist tegelikult on kala selline ütlemata mitmekülgne,  et võib-olla jäävad sealt ainult nagu uimeotsade järgi. Temast saab hästi palju erinevaid roogasid,  ta sobib supiks, ta sobib praeks, ta sobib grillida  ja kes korra on nagu maitstud, see senini on meil püsi  kliendiks jäänud. Aga soovin ka püsikliendiks jääda. Kõigepealt aga püüame mõned ikka välja, et saaksime söögi  tegemise juurde minna, kõht juba koriseb. Püüame vaatame, millised kalad meile kätte ennast annavad. Kala on nüüd olemas, paneme ta siia laua peale  ja millest alustame? Puhastame selle kala ära, et ta ei ole nagu selline  traditsiooniline kala, mis läbilõikelt on selline Ovaalias  või või ümar, vaid ta on läbilõikelt pigem selline kolmnurkne. Hoiame seda kala siit sabas kenasti kinni. Selle konksuga avame me kõhune. Kohe päris pea juurde välja. Siis ma olen valinud siia vähe tööakama noa. Sellega on hea siit ta lahti lõigata. Avada siis õõs ja seejärel lusikaga siit seest ära puhastada. Kõik see sisu. Selle võtame siit eraldi välja. Teine meetod on ka veel natukene, võib-olla lihtsam,  võib-olla keerulisem. Et kellel nagu selliseid imeasju kodus ei ole,  siis põhimõtteliselt saab ka niimoodi. Lihtsalt suur nuga, korralik, suur nuga,  mis on terav siit. Seljakilbis, et kuni pealuuni nagu lahti lõigata. Ja siis seejärel siit pea juurest mööda selgroogu. Kala nagu lahti lõigata. See on natukene nagu selline kirurgilise täpsusega,  aga, aga samas võib-olla veidikene kergem. Niimoodi saab siis võrdlemisi kerge vaevaga sellise puhta  sisikonna kätte. On mitu koolkonda, üks, kes ütleb, et pärast kraani alt läbi  lasta küll ei tohi või siis lihtsalt rätiga puhtaks. Kaubandusliku välimuse poolest tegelikult jah. Et looduslikku kala tema oma veekogus maitset nagu säilitada,  siis põhimõtteliselt saaks ära puhastada ta seest lihtsalt niimoodi. Ja siis nii peakski kala jääma, et siis jääb see kala oma  nagu ehe maitse talle juurde. Laias laastus saab ka tegelikult õrnalt ta puhtaks pesta  ja need verejäägid siit minema. Hiljem tuleb lihtsalt kala ära kuivatada. Kala on nüüd puhtaks saanud. Sul oli üks ära suitsetatud enne ka selle jaoks,  et reinseks suppi teha. Ja see mul valmis, see on valmis, võtame selle,  ma viin. Reinule siis tema saab hakata juba sellega pihta. Kaua ta siin nüüd on olnud, üks tunnikene on ikka juba ära olnud,  aga suits toimib. Ai, ja kuidas ma ta siit kätte saan, nüüd  siis ta on. Sepa. Nii võtame ilusti sülle. Väga mõnus näruta. Joostes suitsukalaga läbi küla Reinu juurde paneme siia. Nii sina hakkad tegema meil suppi, kala,  kalasupi, suitsukalast, suitsukalast ja no õigupoolest  tegelikult kalapuljong on meil enne valmistatud,  et lihtsalt praegu siis tegeleme köögiviljadega  ja pärast siis lisame kala ja maitsestame  siis tilli ja basiili. Porgandid on kollased sellepärast et päikese käes ei,  sellepärast, et nad kasvasid kollaseks ja samamoodi  ka kollane peet. Plaan ongi teha selline hästi, kollane suvine supp  ja selleks on ju suitsukala küll, raske oli teda tuua,  ma tahtsin teda koguaeg ära süüa. Vahel. Aga selleks sa paned terve kala siis sisse? Ei, ei, ma ikka puhastan ära. Selge siis luud, luud välja, et oleks hea süüa,  aga hakka meile näitama, samal ajal ma küsin,  et sa muidu töö ajal praegusel on vaba aeg,  jah, praegu mul on vaba tööajal, mis, mis sa töö ajal teed,  ma käin koolis tööl. Töötan Järvamaa kutsehariduskeskuses ja juhatan seda kooli. Seal on siis palju inimesi, kes tahavad päris tööd teha,  jajah, on küll, jah, seal on palju rahvast  ja kalaga on meil seost niipalju, et et meie koolis  õpetatakse kalakasvatus muuhulgas sellesama tuura kasvatamist,  aga kas on mõned vilistlased kohe teinud endale  kalakasvatuse ka juba ja meil on päris palju selliseid lõpetanuid,  kes juba töötavad kalakasvatustes ja. Ja ole lahke kala kasvatamine, see on Eestis  siis käib juba mitte aastaid, aastakümneid  või juba varem? Jaa, seda küll, aga noh, nüüd viimastel aastatel on päris  palju ehitatud selliseid sise siseruumides kasvandusi  tünnides nagu kus, kus, kus seegi tuur kasvas ja,  ja neid on päris palju Eestis. See on töötajaid vaja ja selle kala kasvatamisega on,  et mõtted, et keset põldu on kalakasvatus ja. Mõne veekogu juures ja inimestele on päris keeruline  või õigupoolest selline stereotüüp on jah,  kui me ütleme, et et meil on sääreveres kalakasvatus,  siis nad küsivad, et kus teil need tiigid on,  et ma ei ole ühtegi näinud, et siis tavaliselt ikkagi arvatakse,  et kala kasv tiigis, kuigi tänapäeval kaua seda õppima peab,  siis seda kala ühe aasta ja siis on põhialused selged. Nojah, siis minnakse kasvanduse ja saadakse hakkama kõige sellega,  mis seal, mis seal olemas on, noored kalakasvatavad,  kui palju neid siis klassis on, need on mehed,  naised, poisid-tüdrukud, no täiskasvanud on jah,  nüüd siiamaani olnud ja neid on 12 kuni 15,  olenevalt siis aastast ja jah, tänavu tänavu alustas  ka jälle. Aga seal on see õpetus ka juures,  et mul idee on, ma tean, kuidas see kõik käib,  aga kuidas ma finantsiliselt hakkama saan sellega? No räägime sellest ka, aga eks ikka igaüks kannab oma riskid ise. Ei, seda muidugi jah, et kui diplomi kätte saad,  see ei tähenda tähenda rikkaks saada. Aga kas keegi üldse kala kasvatamise rikkaks  ka saanud kunagi? Vot ei tea, võib-olla seda peab kuskilt mujalt. Väga hea, Rein, ma jätan sinu nüüd siia hakkima. Vaatan, kuidas sa selle kala lõpuks teed ka,  päris puhastad ära. Ja mis siis on, kas sa paned kala enne sinna  siis kui juba supp valmis? Alles niimoodi jah, et. Ma just mõtlesin suitsukala, et äkki paneb potti keema  ka veel. Väga hea, Rein, nüüd ma lähen tagasi härma juurde,  temal on seal kalad ära puhastatud, paneme teeme seda  suitsukala veel veel juurde. Jõudu, varsti näeme siis, kui lõhnad hakkavad tulema,  siis ma tulen. Hea küll. Nõnda Hermo, mul oleks vaja Hannese jaoks mõne kalad,  grillib, sina paneb praegu suitsu ja mina panen suitsu. Et aga mis suits on? Mis puu kõige parem on ja ümberringi on meil siin kadakas,  aga see on ikkagi lepp. Selline vana vana, traditsiooniline suitsutuse puit. Ahah, siit, Võtame näiteks selle, see on soola, paneb hiljem või. Need on jah, lähevad värskelt sisse ja siis,  kui välja võtame, siis paneme soola peale. Väga hea. Nii ma võtan siit. Mitu ma viin Annesele saaksid seal mõnusasti grillida. Paras ja võta siis teine ka igaks juhuks niimoodi kaasa. No nii, kaks tükki ja kaua sul läheb, kui tund aega on umbes  tund aega kala sees ja siis vaatame, mis edasi. Väga hea. Jõudu. Nõnda Hannes, olen kohal, olen kohal, lõpuks ometi ma tegin  vorsti võileiva omale, vahepeal juba nii. Laupäeva õhtu ootasin kingi õnnistus. Mul on kaks tükki, nüüd üks on kõhu pealt lahti tehtud,  teine selja pealt tehtud lahti, pane mõlemad siia. Pane mõlemad siia. Ühe niimoodi ühtepidi. Teise teistpidi, teise teise, siis nii pidi,  aga võib-olla sa aitad mul niikaua kõhtu lahti,  et hoida oma maitsest, on ta kohe ära ka,  kuule jah, väga hea. Hannes, sulle on see maitsestamine, see on su põhitöö  või hobi. Maitsestamine on tegelikult hobi,  mis on muutunud tööks. Nüüd sa panid soola ja pipart, mis edasi? Maitsestame ta soola, pipraga ja niimoodi ta grilli peale lähebki. Sellepärast et see kala on nii mõnus, rasvane,  tal on oma naturaalne maitse. Lõpuks me maitsestame ta ikkagi väikse sidrunitilli ja,  või, ja meeseguga. Sest, et juba minu kadunud onu ütles, et kui pannkoogid enam  paljalt ei lähe, siis tuleb moosi peale panna. Kalaga on täpselt sama lugu, aga nüüd tuura grillimine,  see on selline aristokraatlik kala, kas käib  ka kuidagi teistmoodi või küpseb ikka samamoodi kui kilugi? Jah, küpseb samamoodi kui kilu, kui kilu oleks sama suur kui  see tuur. Et tegelikult me püüame teda teha hästi naturaalselt,  et me paneme ta grilli peale. Kõht allapidi, sool on juba sees, pipar,  sool, pipar on juba peal, et me paneme ta grilli peale,  kõht allapidi ja me ei pane teda süte kohale,  vaid me jagame grillipinna pooleks. Poole peal sööd ja poole peal on veevann. Väga hea, seda vaatan kohe hiljem. Tunnen, et supi lõhnad tulema, vaatan, kuidas Reinul läheb  ja siis kohe jõuaks. Jooksen sinu juurde tagasi, näeme. Jah, lugu on siis selline, lõhna on üleval,  õuna juba juba kosta. Nii, millises faasis sinu supp on, no supp on praktiliselt valmis,  kõik siin on ära keenud, on jäänud veel püreestamine,  maitsestamine ja siis Ma arvan, et minutit 15 aa,  et päris niimoodi selle ikka veel mikseriga katki. Nii, väga hea ja siis lõppu käib veel ja kaunistused  ja asjad sinna laua, see kala jääb siis kõige tippu. Jah, seda ja ma siin panin sulle lusika valmis. Tahad maitsta, äkki sul on mingi hea soovitus öelda,  mis siit puudu? Ma ise mõtlen, et natuke pipart võiks olla,  aga. Üri. Pipart ei ole kunagi ülearu, ei ole, me paneme  siis natukese juurde lasta, siis palju, palju ei pane. Igaüks ise. See on suurepärane praegu suitsukala, ma puhastasin  ka ära, näed, see on siin. Seda me kasutame ka, aga sinu jaoks jätsin spetsiaalselt,  vaata, see on nüüd selle tuura selgroog. Et sa võta ja maitse seda. See on hoopis teistsugune kui see kalaluu,  mida me oleme harjunud sööma. Kui see kurku läheks, pole hullu midagi,  eks ju. Prillid peast ära imestan. See on täpselt nagu oleks see mõne hea suitsusingi. Ja kanal on ka üks koht selline sees ja rinna juures. Nii et, et seda ei tohi küll niimoodi eemale põlata  ja et inimesed on harjunud ju kama kustuur al see luu,  tal ei ole neid peenikesi luid üldse. Niimoodi ei ole kuskil latika seest näiteks leiab. Härma oskab sulle põhjust seletada, tema on kalakasvataja aa,  tema. Sul koolis? Kui sa klassist mööda lähed, ei olegi kõrva jäänud,  miks ta niimoodi on? See ei ole uks kinni olnud. Väga hea, aga nüüd, kui kala valmis või see supp valmis,  ole hea, too see lauda, siis jõuad teised  ka ja siis teeme korraliku sööma ja varsti. Suppi ka väga hästi, oh jumal täna, et saab süüa ka,  üks kala on sul juba siis otsas ja tahad sa teist panna? Ma võin, sa paned sellega jah, sa võid käsitsi  ka panna, ma panen, pane käsitsi, siis ma olen nagu käsitsi  toidu toidu valmistamise juures olnud, ma kirjutan sulle  õhtu lõpuks diplomi välja. Nii, pane see pea siiapoole, siis on ahah,  pea tunnen ära selle järgi, et munsid on väga hea. Kui tuline peab olema umbes. No niimoodi, et sa hoiad kolm sekundit süte kohal,  siis on, siis on väga hästi, ega rohkem poleks tahtnud  ka ja me kasutamegi siin praegu grillil barbeque funktsiooni  ehk me ei küpseta mitte süte peal, vaid küpsetame veekausi kohal,  et see on niisugune nagu barbiku funktsioon. Ja uuesti võib sinna alla piiluda, siis vaatame temperatuuri  ja ikka piilume, et, et ta siit ära ujunud ei ole. Selge, kas peale pandud ja nüüd sa, mis sa nüüd teed  nii kaua ma teen nüüd kalale niisuguse kastme. Sidrunist tillist meest ja võist vaata kui  või on siin mõnusaks läinud. Aga ootama selline soe ilm peab olema ja,  ja sellega me katame selle kala ära, nii et  kes tahab, võtab naturaalset maitset ja kes tahab,  sööb nii-öelda ketšupiga. Aga näite, kuidas teeme. Mina võin aidata ka Pole midagi lihtsamat. Sa võid selle Või siia kallata? See on muidu mu lemmiktegevus, aga kuna kuna ma siin  nii harva näen, siis ma luban seekord sul teha seda Nii. Nüüd sa kallad sinna sisse, törtsu, mett,  vedelat natukene jääb siia veel alles. Kas ma võin selle nüüd tilliga ära pühkida? Päris mitte. Ma arvan, et siis ma, siis ma rikun tilli ära. Panen selle siit nüüd. Niivõrd teeme sellest prügikasti vaid sellest Nii paberi kokk näebki kena välja alati nagu mina. Või on küll, selle pealt hoidsime küll energiat kokku,  et ei pidanud eraldi soojendama. Pane sinna mett ka üks paar lusikatäit, paar supilusikatäit  ja kõike. Vale. Niimoodi pärast saad purgiserva ära lakkuda  ja nii mõnus on karjata kui õige aeg ja no nüüd aitab. Seda ma võin küll nüüd. Väga hea olen. Ma annan sulle väikse lusika, saad proovida,  kas on ikka hea mesi. Ja nüüd on või sees on mesi ja edasi saab siis,  mis edasi läheb. Sidrun, sidrun läheb koos koortega. Ja siis läheb sinna till ja mina olen pannud veel sinna  sutsukese sinepit, see annab niisugust mõnusat teravust. Tavalist sellist kanget kanget sinepit Põltsamaa sinepit  ja või ka minna, vaadata, kas supp on valmis. Ma lähen vaatan, sina, siis segab need siin  nii kaua kokku. Ja näitab inimestele, kuidas see käib. Ma len, võta midagi soolat ka peal, hästi. Raudtee, kus sa oled? Aeg on kala välja võtta. Te oled sa valmis või mitte, mina tulen kalaga. No nii, mina igatahes juba pärituulega tunnen,  et väikest kala lõhna läheneb, läheneb järjest,  Muuga, aga läheneb nii, kes ometi tuleb? Teeme aplausi, näed. Ärma ka omade omade värskete grillitud tuuradega lõpuks  ometi kohal, nüüd on laua ümber kõik need mehed,  kes seal küpsetasid ja Rein ka majaperemees,  kelle juures me täna siin oleme mõnusalt terve,  terve kulinaarse päeva veetnud, teate, mehed,  mida mina olen kõik selle kahe kuu jooksul juurde õppinud,  no näiteks kasvõi see tuul, seda, et ta peaks olema umbes  nii kilone seda, et tal pole üldse luid sees  ja kui on, siis on need ka maitsvad. Et tee temast mistahes, kas suitseta, grilli,  tee suppi või tee pilti, ainuüksi siis on  ka veel väga hea ja üldse kokkuvõttes seda,  et kui palju tegelikult on Eestimaal sadu inimesi,  kes igapäevaselt näevad suurt kurja vaeva,  et meile sellist eestimaist head kraami kasvatada,  et keset heinamaad näiteks on suur kalafarm kusagil peidus  samamoodi metsa sees. Ja ega see kala ja see hea veekraam, vaata,  ta ei ole kerge leidma, teed sinna suurde poodi,  mida saavad meie Meie head televaatajad,  tarbijad teha, et tuleb vist minna poodi  ja nõuda lihtsalt andke mulle Eesti kala,  muidugi, et poes on olemas, kui on korralik pood,  siis on olemas seal ka see avalduste ja ettepanekute kast. Seda mitte keegi kunagi ei kasuta, et alates näiteks  tänasest võiks, võiks teha nii, iga inimene,  kes sealt mööda läheb, kirjutab mina, tahaksin saada rohkem  Eesti kala, aga näe, mina ei leia kusagilt. Ju see kaupmees hakkab siis seda seda rohkem tooma  ka ja aga muidugi, kui te teate, kas teie kodukandis on  kusagil kalakasvatus, kui te sinna lähete,  teid ära ei aeta, saab alati värske kala,  sellise, mis ei ole ringi liikunud läbi terve Euroopa  ja lõpuks siis kosmeetiku käe alt läbi keetud jõuab lõpuks puks,  siis sinna sinna leti peale. Minge kasvatuse kohale ja sealt juba räägitakse teile,  teile lähemalt antakse värske kala kätte  ka nüüd aga tänu kõigile, kes valmistasid,  hakake aga suppi ette tõstma. Mina tahaksin kõikidele Eesti kalakasvatajatele ühe laulu  pühendada ja see sobib. Sobib, ma loodan. Supi söömise ja tõstmise kõrvale. Ime hästi kuulata. Täiuslikkuseni viidud kalamees kel nina asemel on havi es  paate ja võrke, tal pole vaja vaid mootorit. Valib jõe välja paneb selja peale käed natukene kükitab  ja siis sa näed, käivitub mootor, nina avab suu. Ja algab. Püüdis kiiska püüdis säga ja havi ligi kuu tonni ligi lauale. Tal ei tulnud higi, sest ees on mees. Püüdis kiiska püüdis säga ja havi ligi kuue tonni ligi lauale,  talle ei tulnud. Täiuslikkuseni viidud kalamees teiste kalameestega taristusite,  kus ta tegi, seda meie ei tea. Kuid võrgus on peo. Täiuslikkuseni viidud kalamees teiste kalameestega,  tal ristusid teed. Kus ta tegi vea, seda meie ei tea. Kuid võrgus on pea. Tüli, kas te teate, mis meil laua peal on ees? See ju täiuslikkuseni viidud kalamees. Kui ta oli ära käinud potis. Elas edasi kalameeste südame. Täiuslikkuseni viidud kalamees, kel nina asemel oli havi ees Vaid mootorit. Täiuslikkuseni viidud kala mees kelmina asemel on HV.
