Kulla väikesi peatänava räägib veel üheluuga raka maast ja sellest, mis seal jõulude ajal juhtus. Meie eelmine lugu lõppes sellega, et Kadaka pere suikus rahulikult talveunne ja õues langesid esimesed lumehelbed. Roti Reil aga oli kindlasti lubanud neid õigel ajal äratada. Eks sellega oli tal tükk tegemist ruti. Riin ju kalendrit ei tundnud ning nüüd passis ta hoolega, millal talurahvas, kelle laudas ta talveaja mööda lootis saata oma jõulutoimetustega algust teevad. Juba oli lumi katnud kõik põõsad ja puud kohevate lumemütsidega. Päevad olid nii lühikesed, et sombuse ilmaga ei saanudki õieti aru, millal lõppes hommik ja algas õhtu. Kui perenaine ühel õhtul laudas loomi talitas, oli talle abiks väike tütar Triilu. Triinu lemmikuteks olid armsad pehmed lambatalled. Neid oli koguni kolm, üks valge ja kaks musta. Ühel olid isegi väikesed sarve nupud peas. Triinu puistas neile heinatuuste ja toast toodud leiva koorukesi, mis neil eriti maitsesid. Selle krõmpsutamise saatel laulis ta talledele oma ilusa jõululaulu. Sõitsid saanid, sõitsid reed mööda pikka talveteed. Roti Rein, kes oma peiduurkas seda kõike teraselt jälgis, kikitas kõrvu. Jõulud pidid küll väga lähedal olema Sesteri idu jõululaul oli ilusasti otsast lõpuni peas. Kui aga järgmisel hommikul vara peredes lumise kuuselaudanurka püsti pani, sibas rotti Rein tulistvalu kadakamaale. Ega seda kerge ei olnudki. Tema meelest olid lumehanged mitme mäekõrgused ja talu vana kõuts. Ons võisu talle järgi hiilida, sest värskel lumel olid jäljed väga hästi näha. Kõik läks aga hästi ja rotti Rein jõudis suure Hähkimisega talvetare ukse ette. See oli aga nii sügaval lume all, et meie sõnumitoojale andis päris kõvasti kraapida, enne kui tare uks lagedale tuli. Nüüd rõmmist õige mitu korda, kuni seestpoolthääli kostma hakkas. Veidi aja pärast pistis toovar ukse vahelt unise pea välja ja roti Rein lasti lahkesti sisse. Selle ajaga olid kõik juba jalul. Vingree Moor tõi lauale magusat vaarikamett ja kuivatatud pihlakamarju, et roti Reidu siiatuleku külmetamist ära hoida. Jutt läks aga kohe jõulupühadele, sest juba täna õhtul pidi kuusk tares olema ja jõuluvanagi siia tulemas. Toovar läks koos vii mihkliga kohe mutionu äratama, sest nii oli ju kokku lepitud, kuna päris jõuluvana ei mahtunud kuidagi nende taresse. Küll said nad raputada jakk müdistada, kuid vanamutionu ümises ainult uniselt ja keeras hoopis teist külge pidi uuesti magama. Meie kadakalased tulid üpris õnnetute nägudega tagasi, kui myy mihklil meenus äkki midagi. Ta haaras kaasa suusad ja lipsas õue. Toovar pani omale selga villase kampsuni koos salli ja mütsiga ning labakud kätte. Niimoodi soojalt riides, astus ta õue ning läks tervitama vana kadakaolu, kes tukkus valge lumevaiba all. Toovar hüüde peale raputas end Kadaka onu, niiet lumi tuiskas ja küsis kohe mis lahti on. Kuuldes Tooaari muret jõulupuu pärast, laskis ta õige ilusa oksakese pärismaa ligi, nii et too vaar sai selle ilma vaevata ära murda. Tänades südamest rutas toovar taresse ja sügisel valmis tehtud kuusejalga mahtus täpselt meie kadakane jõulupuu. C Sirts, Laamal ja toodenn ehtisid jõulupuu suvel korjatud kõrtest ja kuivatatud lilledest tehtud jõuluehetega. Ning jaaniussid ronisid okstele kuva, et õhtul õigel ajal särama hakata. Reemooria faa mari aga toimetasid ümber pühadelaua kastanimunadest kausikesed täideti toiduga. Seal oli maitsvaid seeni soolaseks suutäieks ning igat sorti meemoose. Ei puudunud ka suured kausitäied, piparkooke, mis suvel said valmis küpsetatud. Peale selle aga oli ju veel palju-palju pähkleid, mis kohe ootasid katki krõpsutamist. Aebialaga tuli üleni lumisena tagasi muheda näoga myyvihkel ning teiste küsimiste peale vastas ta, et värskes õhus suusatamine teeb meele väga rõõmsaks ja soovitas teistelegi seda proovida. Sii sirtsu läiga toodennile polnudki seda vaja kahte korda ütelda ning varsti paistsidki nende kirju tuttmütsid kadakate vahel lumisel künkal. Siis juhtus lõbus lugu, kui too tõin parajasti künkalt alla, hakkas libisema. Pas kadakaladvast orav naksi vupsti otse toodenni suusa taha suuskadele ning koos Vuisesid kindlad, laias kaares alla otsee kadakapõõsasse. Sirts hakkas selle peale laginal naerma ja temagi tuiskas samuti sinna sabasse lumme. Võite juba siis arvata, kui palju oli nalja ja lumes keerutamist, kuni jälle jalule saadi ning sõitleks edasi mööda sügavat lund. Orav maksjaga lippas neile mööda puid järele. Kui nad talvedarete jõudsid, hakkas juba hämarduma ja käed-jalad olidki suuskadele sibamisest täitsa väsinud. Oravamaks paluti lahkesti jõuluõhtule. Kui nad taresse astusid, oligi seal juba päris jõulude moodi. Jõuluga Takal särasid jaaniküünlad ning külalised olid samuti kohal. Hobu hiirajas jutuva mariga. Kohal oli ämblik nii kiruudi, kes juba sügisel oli vaikselt tare laenurka oma väikese pesa kudunud ning nüüd sellest toredast jõuluõhtust osa sai võtta. Tuur haaraga tõstis taktikepi. Ning nüüd kõlas maailma ilusaim jõululaul meie väikeses talvetares Püha õnnistu töö. Kõik on maas, rahu sees. Lõppesid viimased taktilöögid, kui ootamatult kostis läbi ukse energiline koputamine. Toodon jooksis avama. Lävel seisis päris ehtne jõuluvana ainult veidi suurem kui toovar. Ja oli tal isegi päkapikk kaasas, kes oli aga väiksem kui too Tõnn. Kogu meie Kadaka pere oli hetkeks päris sõnatu. Kuid siis kogusin tree moor, kes lahkelt palus jõuluvana koos päkapikuga sisse astuda. Ja nüüd said teisedki liikumisvõime tagasi ning kiiresti aidati taresse tassida suur suur kingikott. Jõuluvana kuulas tähelepanelikult siisirtsuja, Toodonni omatehtud salme ning haavaria Laamalle kahehäälset ilusat laulu. See laul oli kuusepuust. Nii oli igalühel jõuluvanale midagi toredat ette kanda ning vastu saadi päkapikul suuri üllatusi. Ja kas te kujutate ette, mis seal kõik oli? Lausa uskumatu. Siis Virtsu oli väike nukuvanker, milles olid tore beebinukk lutt suus, täpselt nagu inimlastelgi. Too Tõnn sai ega kaherattalise jalgratta nagu päris poistelgi. Isegi rattapump oli küljes. Laamal ja faa vari aga said mõlemad omale päris ehtsat nahast rahakotid, kus sees olid peeglid ja kammid ning isegi huulepulgad. Peale selle veel ilusad kirjud päevavarjud. Soll siin aga sai päris täispuhutava kummipaadi ning sinna juurde veel õngeridva koos kahvaga. Nüüd ei jäänud tal muud üle, kui oodata pikisilmi kevadet, et kalale pääseda. Reemoorile ladus aga pisike päkapikk lauale 12 keraamilist taldrikut ja tassi baari ning isegi piimakannu suhkrudoosiga. Ja sinna juurde ilusad väikesed noad-kahvlid ja lusikad. Nüüd võis ju Kadaka pere päris inimeste moodi viisakalt sööma hakata. Nii. Mihkel oli aga väga õnnelik, sest emale tuli jõulukotist väga tarvilik Tööriistade kast, kus olid sees kõik tarvisminevat tööriistad, puu ja isegi metallitöö tegemiseks. Nüüd võisid natoovaariga kõik vajaliku ise meisterdada. Kõige suurem üllatus tuli aga too vaarile. See oli päris ehtne värviline televiisor. Nüüd võisid kadakamaalased osa saada kõigist uudistest ning keegi saadud neile ette heita, et nad maailma asjadest midagi ei taipa. Nüüd paluti külalised koos pererahvaga peolauda. Jõuluvanaga tänas südamest, sest ta pidi veel mitmesse peresse jõudma. Jõululauas jutustas aga myy Mihkel kogu loo. Kui ta hommikul suuskadel metsateele ruttas, tuli talle vastu tuttav päkapikk, kes just oligi teel nende juurde. Päkapikkude töökojas olid nad proovinud oma võlukepid, mida nad polnud üldse kasutanud. Selgus, et selle abil oli võimalik ükskõik mis asja või olevust teha, mitu korda väiksemaks ja pärast jälle sama suureks tagasi kui vaja. Siis nad tulidki sellele mõttele, et võisid kadakamaalastele nii palju rõõmu valmistada. Kadaka pere oli selle kõige üle väga õnnelik ja lubasid kindlasti ka päkapikkudel midagi õige toredat mõtelda kevadel lihavõttepühadeks. Päev oli pikk ja imeline olnud toode, hind oleks hea meelega oma jalgratta kohe voodisse kaasa võtnud kuid siis poleks siis sinna mahtunudki. Lõpuks panid oma kingitused üsna lavatsi serva vastu, nii et võisid neist magades ühe käega kinni hoida. Nii saabus taresse vaikne jõulu. Jaaniussid kustutasid oma lambikesed ja Kadaka pere unenäod olid pooleks järgneva suusanädala sündmustega. Ja siis peaks kevadki kiiresti kohale jõudma ning meie kadakarahvast ootab ees hulk uusi huvitavaid sündmusi ja seiklusi. Head uut aastat sullegi, väike sõbrake. Paveli silmad ilusasti kinni. Ja ilusaid unenägusid.
