Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere kuulama saadet puust ja punaseks on reede, kuues november 2015 ja tänaseks laiemaks teemaks meil siin saates on kõik see, mis on seotud geenidega, räägime täna siis erinevatest viirustest, räägime sellest kuidasmoodi, inimeste kujutelm enda kehas toimuv kohta on sageli inimese enda peas kinni, räägime sellest kuidasmoodi. Inimene saab läbi enda käitumise läbi enda elu siis kujundada, seda missuguseks kujunevad tema järglased ja stuudios geeniteemadel jutustamas on Tartu Ülikooli geeniteadlane Riin Tamm ning raadio kahe poolelt Madis Aesma tõrjeriin. Tere, Madis. No siin nüüd eelmisel nädalavahetusel oli üks selline tore uus püha, mis tasapisi on ka Eestisse kohale hiilimas halloween siis selle raames riietatakse siis sageli ümber kõikvõimalikeks tont, eks. Ja tänu sellele ma kujutan ette, et viimasel paaril aastal on zombiseriaal Walking teed järjest populaarsemaks saanud, on ka selliseid wannabe zombisid, milline kaunis termin muidugi halloweeni ykskäijate seas järjest rohkem ja rohkem, aga nagu ma aru saan siin nüüd selle hälloiniga seoses koostati ka üks artikkel, milles siis teoorietiseerite selle ümber. Et kui tõenäoline üldse sarnast Volkinteedi zombid luu on, nagu ma aru saan, siis, siis sinuga geeniteadlase seisukoht on ikkagi see, et et see ei ole võimalik, sellist sellist mõistuseta, aga väga efektiivselt liikuvat monstrumit kusagil käima panna. No ma arvan seda, et tegelikult seda võib-olla isegi oleks võimalik teha, aga aga see ilmselt ei jää või see mõjutab ilmselt ka väga paljusid seda siis seda zombid ümbritsevaid inimesi, et, et see ei saa olla, see peab olema mingi väga, väga piiratud keskkond, kus see zombi liigub, et seda üldse teha saaks. Mis ma, mis ma sellega tegelikult meenus, oli lugu, kus tegelikult osad siin siin oli, sellesse asjana seal artiklis oli juttu, et viskas teda viiruseid ja, ja kõike muid mingeid jubedaid haigusi, mis inimestel seda zombistamist siis võiks esile kutsuda. Et Craig Venter on selline tore mees, kes enda instituudis Ameerikas on valmis teinud täiesti sünteetilise bakteri genoomi. Nii et ma arvan, et võib-olla teha selline võib-olla selline zombi viirus n väga sünteetiline, siis võib-olla see on kunagi võimalik, aga ma loodan, et mitte. Ma tahaks ka loota, et sellega keegi valmis ei saa, sellepärast et sümptomeid või aga statistika on ju ikkagi see, et et mõistust peas ei ole, aga samas on tohutu selline verejanu vigastustele just nagu zombi ka eriti ei allu, kui just raudnaela talle ajudesse ei löö. Et ühest küljest nagu mõistust ei ole, aga ajud siiski on väga olulised ja ülejäänud keha võib olla täiesti vabalt verest tühjaks kuivanud. Seal selles artiklis üks näide sellisest noh võib-olla pisut zombilaadsest situatsioonist, kus siis üks bakter teeb rottidega niimoodi, et halvab neil hirmutunde rotid ei karda enam kasse satuvad siis kassidele toiduks sisse, bakter tegutseb edasi juba seal kassises, kuhu ta tegelikult eks ole, tahabki jõuda. Et see on nagu selline pisut sarnane näide. Aga kas meil inimesega seoses ka mingisugust sarnast asja olemas on? Kasvõi kaudselt sarnast? Mina õnneks ei tea, et oleks vähemasti midagi nii hirmsat. Senikaua jääb see kõik siiski ikkagi fiktsiooni valdkonda ja tõepoolest loodame, et too sinu mainitud teadur oma selle sünteetilise bakteriplaaniga ka siis kunagi hakkama ei saa. Aga jah, tänastest teemadest veel, räägime ebola viirusest ja sellest kuidasmoodi ebola viirusega lähenemiste kaudu hakkama saada, räägime ka sellest kuidasmoodi, siis tulevane lapse isa läbi oma käitumise läbi oma elu ja valikute võib siis varasemalt arvatust rohkem lapse elu. Räägime sellest ka kuidasmoodi eelajaloolisel ajal magati ja kui palju see siis erineb sellest mismoodi tänapäeval magatakse ja saatja neljandas teemas räägime siis paljude inimeste jaoks sellisest väga paeluvast asjast, nagu seda on gluteen. Alustame esimese teemaga siin raadio kahes juba paari minuti pärast. Kuulad saadet puust ja punaseks, täna on stuudios Tartu Ülikooli geeniteadlane Riin Tamm ning Madis Aesma. Ja meie esimene teema käsitleb sellist hirmuäratavat viirust nagu ebola. Aga ütleme siis niimoodi pigem positiivse nurga alt, kuna nüüd on siis paar teadlast leidnud ühe tee, kuidas oleks võimalik seda ebola paremini talitseda või sellega siis paremini hakkama saada. Ebola viiruse puhul on siis üks põhilisi probleeme sees. Ta tegutseb väga-väga kiiresti ja inimene võib siis pärast nakatumist juba paari nädala pärast, kahe nädala pärast surnud olla, sellepärast et viiruse levik on väga kiire ja see, et ta on nii kiire, ei jäta organismi immuunsüsteemile aega mingisugust efektiivset vastupanu osutada. Levik on lihtsalt väga-väga vale, aga nüüd on siis paar teadlast. Nemad on siis Brush, Ronald Harti, kes tegutsevad Pennsylvania veterinaarmeditsiinikoolis. Nad on leidnud, et väga oluline moment ebola leviku blokeerimise juures on see, kui sellel rakul, mille sees ebola esialgu asetseb, lõigata ära juurdepääs kaltsumile, kuna ebola on vaja selleks, et kiiresti levida organismis väga sellisel olulisel momendil vaja just nimelt kaltsiumit, tänu sellele ta siis saabki nii kiiresti levida. Nii on? Jah, aga millised probleemid nüüd siis selle selle momendiga kaasnevad, et me, me võime siin väga lihtsalt öelda, okei, no inimesel on ebola, eks ole, diagnoositud, see viirus on tal siis sees kuidasmoodi, seda kaltsiumi juurde pääsesid, sinna rakku reaalselt blokeerida saab ja, ja milliseid ohtusid see ütleme inimese jaoks tähendab triin. No kui me üldse mõtleme erinevate viiruste peale salga siis ebola, mis tõesti nagu ka see viimane puhang, mis mõni aeg tagasi oli võistlus tohutult palju surmasid, sellepärast et ei ole olemas vaktsiini selle viiruse vastu ja samamoodi mitte mingit ravi otseselt viiruse vastu, et kui inimene on viiruse saanud ja ta satub siis haiglasse heal juhul siis on selline ainult toetav ravi, et inimene jääks vedeliku nälga ja ja võib-olla on tal vaja ka siis vahepeal verd puhastada, kuna võib-olla neerud selle viiruse töö tõttu ei tööta hästi. See tähendab seda, et evolast saab terveks saada ainult lihtsalt ise. Jah, on on neid juhtumeid, kus, kus ikkagi mõned inimesed jäävad ellu, ehk siis ilmselt nende immuunsüsteem töötab piisavalt efektiivselt või suudab siis sellest viiruse puhangust nagu taastuda. Aga jah, hirmus, aga igal juhul ja noh, ilmselt ka see, et, et kui, kui, kui tõsised need sümptomid ikka inimestel on, et need on ka tõenäoliselt erinevad kellel tekib sisemine verejooks, kellel ei teki, eks ole. Aga nüüdse kaltsium kaltsiumiga on selline lugu, et Ma iseendalegi üllatuseks lugesin, et tõepoolest kaltsiumi oluline roll selles, et viirus saaks inimese organismis hästi paljuneda. Ja kuidas siis kaltsium seal rakkudes liigub annet. Rakk on selline teema, et selline ühik, mis on ümbritsetud A kindla membraaniga ja selle membraani sees on erinevad kanalid joonkanalid, mis teatud hetkedel on avatud, teatud hetkedel suletud ja nende läbi siis peamiselt erinevad ained liiguvad ja samamoodi ka kaltsium. Ja on leitud, et paar sellist väga olulist just nimelt seda kanalit, mida pidi siis kaltsium liigub. Et neid on võimalik inhibeerida ehtis nende avatust on võimalik ära hoida ja teadlased siis nägid, et kui nad seda teevad, siis on võimalik viiruse levikut peatada. Aga nad tegid seda hetkel rakukultuuris ja algselt takistama katseid tegema ei kasutanud nad üldse see tähendab seda väga nakkusohtlikku viirust, vaid kasutasid viiruse taolisi partikleid või siis osakesi millel olid siis samasugused omadused nagu viirusel põhimõtteliselt, aga ta ei olnud siis nakkusohtlik. No see oli ühesõnaga siis selline selline lahjem mudel, eks ole, mida nemad katsetasid. Jah, täpselt ja sellega nad näitasid, et kui nad seda kaltsiumi sisse volinhibeerivad, siis samamoodi rakukultuuris need viiruse taolised partiklid ei liikunud edasi, vaid vaid jäid sinna ühe raku piiresse püsima. Ja tegelikult neil õnnestus teha katseid siis nende viirustega ja seda loomulikult siis väga kontrollitud rangetes tingimustes, sest nakkusohtlike viiruste puhul tuleb seda teha. Ja seal nad nägid tegelikult täpselt samasugust samasugust efekti. Ühesõnaga, siis, kui nüüd see kaltsiumi juurdepääs Ebolas haigestunud rakule ära lõigata, siis see tähendab seda, et ebola ei levi enam nii kiiresti või kõige paremal juhul ei levi enam üldse inimese immuunsüsteem siis leiab omakorda aega selleks, et sellele pisikesele nii-öelda puhangule vastu astuda. Ja probleem ongi just nagu lahendatud. Tegelikult see kõlab nagu meil oleks olemas ju siis ravi ebola vastu. No. Võib tunduda lihtne, aga, aga siin on ikkagi oluline taaskord, et kaltsium on siiski oluline ka inimorganismis muudes protsessides. Et siin tekib selline doosi efekti küsimus ilmselt et kui palju ütleme, kui me suudame tekitada või luua mingisuguse ravimis tõepoolest siis neid kanaleid inhibeeriv ikkagi, et kui suures toosis ja kui pikalt me tohiksime näiteks ta ravimit anda, et see inimesi inimese siis muid eluprotsessi segama ei hakkaks on alati see probleem, et, et seda asja liiga palju tekitab mingisuguseid teist teisi probleeme, taaskord. See peab olema väga nagu ettevaatlik ja, ja ma arvan, et see on väga pikk protsess, enne kui tekib mingisugune tõeliselt nagu tõsiseltvõetav võetav ravim selle ebola vastu. Aga Need teadlased muidugi arvasid, et et selline ravim võiks olla osa sellisest ravimikokteil ist, mida inimene võtab, mis tähendab põhimõtteliselt seda, et meid ei anna ravimit ainult siis sellise ühe protsessi vastu selle viiruse siis arengus vaid ikkagi pommitatakse need viiruse erinevaid nagu arenguetapp, et see oleks oleks ajaliselt efety efektiivsem näiteks HIV testi kasutatakse. Tahan, ühesõnaga see kaltsiumi blokeerimine siis selleks, et, et ta hakkaks levima, siis ütleme midagi on seal ravimis veel sellist, mis võib-olla leevendab näiteks seda juba võib-olla tekkinud verejooksufaasi ja siis midagi kolmandat, mis leevendab veel midagi kolmandat. No no no midagi taolist jah, aga mis, mis on tegelikult oluline ka selle töö puhul, on, on fakt, et, et tegelikult hakati just selles selliste viiruse viirusevastast ravimit ravimimärklaud otsima mitte nüüd enam viiruse viirusest, vaid just nagu inimese seisukohalt. Sest on teada, et see viirus on tohutult muteerub nii et ta tõenäoliselt muutub väga kiiresti näiteks erinevate molekulide vastu üsna resistentseks. Aga siis ongi mõistlik tegelikult otsida siis selliseid inimorganismi, raku komponente, mis, mis kuidagi see viirus segi paiskab, et siis neid kuidagi hoida paremini kontrolli all ja ma arvan, et selles mõttes on, see on see väga hea lugu siin et see võib neil tõenäoliselt kiiremini võib-olla paremini õnnestuda. Et just nimelt see inimese, mitte siis viiruse poolt lähenemine, sest et viirus on ju tegelikult vist noh, just nagu noh, nagu arvuti viiruski, et on, et on nagu selline kood, mis kirjutab ennast sinna rakku sisse, ma ei tea, kas see on päris õige paradel. No põhimõtteliselt on see nii jah, et ta ikkagi hästi palju kasutab, ta läheb sinna raku sisse nagu hangeta, hiilib sinna sisse ja siis ta hakkab seal niimoodi mõnusalt ennast tundma, kasutama täielikult raha raku ära nagu endale elutegevuseks põhimõtteliselt. Et ta suudab selle raku selles mõttes nagu mingis mõttes et see nagu sassi ajada, et ta, et ta suudab nagu enda heaks tööle panna. Ringas seda kaltsiumi ja ebola teemat, kas seda on nagu ütleme, siis läbimurdeks palju nimetada või? Ma arvan, et praegu veel on jah, et vaatame ära, nagu suudavad edaspidi teha, et, et see, mida sa teed rakukultuuris, on üks asi, aga kui sa lähed nagu reaalselt lähed võib-olla inimeste peale üle, et seal võivad väga-väga paljud erinevad faktorid rolli mängida, mis, mis ei pruugi üldse nii töötada nagu, nagu loodetud. Täna on siin raadio kahes skeemi teemadel rääkimast Tartu Ülikooli geeniteadlane Riin Tamm ning Madis Aesma ja järgmise teemaga läheme edasi juba paari minuti pärast. Kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks ja tänaseks teemaks on geenid ja stuudios on Tartu Ülikooli geeniteadlane Riin Tamm ning raadio kahe poolelt Madis Aesma. Tavapäraselt on ikka niimoodi, et kui mees ja naine kavad plast saama, noh, see on selline paraku välja kujunenud stereotüüp, siis see, kelle puhul räägitakse kogu aeg sellest, et peaks ennast hoidma ja peaks ikkagi ettevaatlik olema oma käitumises on ikkagi naine. Ja sageli on siis niimoodi, et mehed sellele, mida nad ise teevad näiteks enne seda, kui naine jääb siis lapseootele või siis ka pärast suurt tähelepanu. Võib-olla sellepärast, et noh, eeldatakse, et just nagu see mehe tegevus lapse saamise juures on üsna selline lühiajaline, väga lühiajaline. Kui nüüd võrrelda seda, kui kaua ikkagi naine peab last ootama, eks ole, aga nüüd, nagu ma aru saan, Reinud, siis on ikkagi selgunud, on see, et tegelikult see, millisena mehed ennast üleval peavad, kuidasmoodi nad elavad, milliste elustiili nad viljelevad, sellele on oluliselt suurem roll siis sellest, milliseks laps saab, kui varem arvatud. Ja nii paraku on ühesõnaga. Nii et tegelikult jah, et vastutus ikkagi lasub mõlemal siis mõlemal vanemal, et ei saa kõike seda ema ema või naise hooleks. Ja ei saa ka, süüdistan ainult naistet, et miks selline laps laps välja kukkus. Sellepärast, et algama sellest, et pooled geenid siiski tulevad ju munaraku viljastamisel, tulevad pooled on emalt ja pooled tulevad ikkagi isalt. Just see on selline üldteada tõde, aga kuidasmoodi siis mehe roll või mehe käitumise ja elustiili roll nüüd siis järsku veel suuremad, kui arvati. Vot siin tuleb mängu selline huvitav teema, millest me tegelikult oleme varem ka saates rääkinud, on epigeneetika. Ja lisaks sellele tõepoolest, et, et see, et meil geenid hästi töötaksid, see on väga oluline, aga ka see, mis tegelikult toimub geenide ümber, ehk siis põhimõtteliselt geenide reguleerimine, millised geenid on aktiivsed, millised inaktiivsed, et see on samamoodi hästi tähtis ja antud kontekstis tegelikult uuritigi just nimelt seda epigeneetilist mustrit, mis tähendab, et muutused ei toimu mitte selles DNA järjestuses endas vaid selle DNA järjestuse ümber mis on väga olulised siis geenides, regulatsioonis. Ja need esialgsed katsed on tehtud hiirte peal, aga teadlased arvavad, et taoline mehhanismiks, miks tegelikult ka ka inimese peal, siis nagu meeste peal mingi mingil määral töötada. Kõik saab alguse siis sellest, et kuidas need seemne valmis seemnerakud tekivad, kuidas nad arenevad, et kas, kas kõik läheb hästi või kui seal esineb näiteks mingisuguseid kõrvalekaldeid, teatud muutusi, siis võivad või võitlus teinekord nimelt et see kõrvalekalletega seemnerakk, selle munarakk ikkagi viljastada ning seetõttu võivad siis need ebaanomaaliad ebanormaalsus, et ka siis sellesse uude sündivasse järeltulijatele edasi kanduda. Kuigi väga pikka aega arvati seda, et tegelikult, kui alguse saab uus elu, siis need epigeneetiline musterema ja isa geenidest täielikult kustutatakse. Aga see on ütleks üsna iganenud arusaam, sest mida rohkem seda teemat on uuritud siis ikkagi on leitud, et teatud mustrid on need, mis ikkagi edasi kanduvad ja tundub, et siin just nimelt see isa poolt tulev teatud muster võib olla ka väga oluliseks oluliseks, nagu mõjutajaks. See tähendab siis seda põhimõtteliselt, et on. Et on ikkagi väga suur võimalus oma meesterahva poolt edasi antavad geenid siis eelnevalt ära. Kuidas on olukord ütleme, see on jah siin väga lihtsustatud, et arvatakse küll, et seda ka, et nagu, et seemnerakud uuenevad pidevalt, et aga munarakud mitte ja siis neid tuleb nagu eriti hoida aga tegelikult samamoodi tegelikult seemnerakkude siis valmimise juures on ikkagi oluline just nimelt see, kuidas me käitume ja millised on keskkonnafaktorid meie ümber, sest just nimelt seda epigeneetilist mustrit mõjutab hästi palju keskkond, milles me elame, kõik igasuguseid kiirgused ja muud asjad tegelikult annavad sellele päris suure põntsu, ma ütleks See on mehe seisukohast tegelikult teada, et tegelikult ütleme siis joomine, suitsetamine, niisugused asjad, mis tervist kahjustavad, üldiselt ei ole ka järglaste saamisel kuidagiviisi kasulikud, kas. No kas see on see siis epigeneetiline, kas need on nagu, ütleme siis sama puu kaks oksa, vennad lausa ütleme siis sama asi päris ei ole. No ma arvan, et kõik oleneb sellest, et, et ka sellest mehest endast. Et milline on tema vastuvõtlikkus kas või kõigele nendele mürkidele, et kui hästi tema organism suudab sellest nagu puhastuda hästi Marganist sellest kõigest, nagu sellest taastub, et see on, nagu see on hästi, tegelikult on hästi individuaalne, et siin ei saa öelda, et nüüd kõik mehed nagu ühtemoodi on nagu kuidagi milleski süüdi või kuidagi ühtemoodi mõjutavad oma oma lapse arengut. Et see on tegelikult tohutult erinev. Ma ei taha nagu kõiki nagu ühte patta panna, et samamoodi nagu naistega, et iga naine on nagu selles mõttes mingis mõttes unikaalne, et et selle asjale tuleb läheneda nagu väga väga niimoodi individuaalselt. Aga kuidasmoodi sellele üldse näiteks mehena läheneda saaks sellele uuele teadmisele nüüd, et sinust sõltub rohkem. Igaveseks teha omad järeldused. Võiks põhimõtteliselt ikkagi nagu, nagu mõelda sellele, et et see, et mida, mida me oma elus teeme, et, et see ilmselt noh, just nimelt nagu väga-väga kindla asemele minna, et et see ilmselt avaldab mõju, et, et ei ole niimoodi, et teen, mis tahan ja mitte midagi ei juhtu. Ja lisaks võib seal olla selliseid järelmõjusid mitte ainult enda lastele, vaid siis ka lapselastele, eks ole, ja võib-olla siis ka veel nende lastele. Naasid tuli välja, sest see uuringu tehtud hiirte peal siit tegelikult näidati küll, et et tõepoolest need mustrid, mustrid läks edasi ka ka just nimelt kolm põlve. Aga noh, ma ei tea, ma arvan, et ma arvan, et kui me hakkame inimesest rääkima, siis meil on ilmselt vara mingisuguseid väga-väga põhjapanevaid järeldusi teha, sest nad ise arvasid, et midagi taolist võiks, võiks olla inimestel, aga, aga see on siiski hiir, kelle peal katseid on tehtud. Arvan, et see on siiski nagu oluline teadmine, sest see on jällegi alus, mille, millelt nagu edasi minna ja, ja tõesti, et jõuda nagu järgmiste organismideni ja, ja uurida siis seda mehhanismi. Et need alusteadmisi on nagu enda mudelit nagu väga hea saada. Tänase saate järgmises teemas hakkame rääkima asjast, mis mulle vähemalt tundub, et praegu, nüüd, novembris kui pime aeg on saabunud, tundub olevat inimesele lähedasem kui varem ja selleks teemaks on siis uni, sellepärast et mida nendel pikkadel õhtutel nüüd novembris ikka teha, kui pikutada, pikutada ja veel kord rikutada. Stuudios on Tartu Ülikooli geeniteadlane Riin Tamm ja Madis Aesma. See on raadio kaks. Kuulad raadiot, saade on puust ja punaseks, tänaseks teemaks on geenid ja noh, kui väga laialt lihtsalt öeldes see, mis toimub inimese sees ja mõjutab inimese käitumist ja tema elukulgu ja stuudios on Tartu Ülikooli geeniteadlane Riin Tamm ja Madis Aesma. Nagu eelmise teema lõpus sai öeldud, siis hakkame nüüd ehkki ma unest ja unemustritest ja päris palju on ju räägitud siin viimaste aastate jooksul, sellest kui palju meid segavad ikkagi igasuguseid ekraanid ei lase magada, tekitavad unehäireid siis natukene varasemast ajast saadik on räägitud juba sellest kuidasmoodi elektripirnid, kui sellised on üleüldse saatanast, ei lase meil magada. Ning nüüd on siis võrreldud tänapäevaste inimeste unemustreid natukene kõige ürgsamate eluviisidega. Inimeste unemustritega võeti siis kolm hõimu, üks Tansaanias tüks Namiibias, need on siis mõlemad Lõuna-Aafrikas ja üks hõimsis poliiviast ja nende elustiilid on sarnased siis pale oliitilistele inimestele ehk siis vanema kiviaja elanike elu rütmidele ja vaadata kuidasmoodi, nemad siis tegutsevad, milline on see mõnus, õige ürgne magamine ja selgus, et nende unemustrid sarnanevad ikkagi päris palju ka sellistele tänapäevastele inimestele, kes jõllitavad veel pikalt pärast päikeseloojangut telekat. Nimelt siis ei jäänud ka Need muistset eluviisidega hõimud sugugi kohe magama, kui pimedaks läks, vaid passisid veel ikkagi paar tundi üleval, mis järeldasime sellest, siis võiksime teha, ühesõnaga Triin, nagu ma aru saan, on see, et me oleme pärast keskööd üleval ja vahime kusagilt Facebookis on tegelikult aastatuhandete pikkune selline täiesti okei harjumus või. Ja ma arvangi, et see ongi täiesti okei. Et see uni ja unehäired, sellest on nagu äärmiselt puutult popkogu aeg rääkida, esiteks et kes ei maga ja mingid muud põhjused ja loomulikult on seda jube hea ajada just nimelt just nimelt need tehnik ka vidinate kaela. Et miks see kõik nagu toimub. Aga noh, ma arvan, et siin inimesed peaksid minema tagasi ja vaatame korraks ennast ja enda sisse ennast. Ma mõtlen siis teinekord ka vahest peeglisse võib-olla sellepärast, et nii, nii palju kui on tegelikult uuringuid tehtud, on teada, et on laias laastus kahte tüüpi inimesi. Just need, kes armastavad hommikul vara ärgata, kolonitiivsed. Kas lõokese, eks olen kuulnud, kui kana millegipärast nad okei, teeme kana. Kumb rohkem meeldib? Jah, lõoke on parem, loomulikult see kana inimene, selle termin vist minu isa ütles kunagi enda kohta, aga okei. Aga teeme siis lõoke ja teised on need öökullid, kes just nimelt peale keskööd siis veel seda helendavat ekraani vaatavad ja see on ammu teada, et siin nagu tehnikavidinate kaela pole, pole midagi ajada. Ja teine asi, mida siis, mis siis on oluline, on, on inimese tervislik seisund inimese haigused, tema Enda ütleme, seemnekeha füsioloogia näiteks kasvõi väga lihtne asi, mis on näiteks ülekaal teada, et ülekaal on väga-väga palju, mõjutab näiteks magamist ja justkui nende hõimude juurde korra tulla, siis tegelikult seal näidati ka, et, et seal ei olnud mitte ühtegi ülekaalulist. Polnud ülekaalulisi inimesi, järelikult oli see, et nad magasid ka kusagil magasid umbes kuus pool tundi midagi sellist. Ja täiesti nagu, nagu selline natuke vähem magav eurooplane just nimelt, ja samamoodi nad olid õhtul üleval, vaatasid oma seda oma seda põlevat lõket seal, nii et mul tekib tunne, et no vahet pole su silmades sul virvendab, on ju mingi lõke või on siis ekraan eilsed mõõt mõjutab, aga tegelikult ma arvan, paljudel inimestel just nimelt unehäireid tekitab see, mida nad sealt õhtul seal telekast vaatavad. Et noh, kui see on nagu mingisugune niisugune mõnus rahustav, kas või saab koju kaminatuld vaadata teleekraanilt või sa vaatad mingit meeletut actionit või mingit zombifilmi, et noh, ma arvan, et seal on ka väga olemas nagu väga tihe seos. Arvata võib ka, et need Namiibia ja Boliivia tüübid, kui nad seal oma lõket vaatasid, eks ole seda tuld paar tundi veel pärast südaööd üleval olles. Ilmselt ei söönud sinna lõkkevaatamise kõrvale mingisuguseid selliseid snäkke ka, mis võisid see unekvaliteedi pärast häirida. Täpselt täpselt ja see, et kõik arvanud, nad magavad liiga pähe, nad peaks magama rohkem siis ja noh, Ameerikas on tohutult populaarne süüa siis neid rohtusid just täpselt ongi, et sa lähed arsti juurde, ütled, et ma arvan, et ma peaksin rohkem magama arstile säästerabet. No hea küll, ma kirjutan sulle mingit head rohtu välja, aga aga no ma ei tea, ma arvan, et oluline on tegelikult ka siis kvaliteet, et, et kas on, aga näiteks 10 tundi nagu tohutut halvasti, kui sa magad kuus tundi, magan nagu väga hästi, et seal on nagu väga suur vahe. Nii et ma arvan, et on väga-väga inimese enda tekitatud probleemid endale, mis ei maga. Aga loomulikult tuleb eristada neid juhtumeid, kus inimestel on nagu tõsised, nagu unetusehäired, et need loomulikult. Ma loodan, et on arstide poolt äratuntavad. Et, et on ka loomulikult neid inimesi, kellel, kellel on see haigus ja nad ei saa magada. Aga ma arvan ikkagi enamik neid, kes neid mõnusalt unerohtu krabistab. Need tegelikult peaksid alustama oma harjumuste muutmist nagu hoopis teisest otsast. Kehakaal tõepoolest oli siis see, mis nendel hõimudel üldse probleemiks ei olnud. Saledad tüübid ja kuue poole tunniga ilmselgelt magasid ikkagi väga sügavalt ja mõnusalt ennast välja, samas kui näiteks selline urbaniseerunud paksuta võib-olla vähkrib 10 tundi voodis ärkab ikkagi üles ja ja nagu. No just, sest noh, ma arvan, et ka ma ei ole kunagi väga tüse andagama, mulle tundub vähemalt, et kindlasti tekitab see väga palju erinevaid hingamisprobleeme, mis ilmselgelt nagu ei lase, ei lase korralikult magada. Uneprobleemide puhul võib-olla teinekord alustada teisest otsast. Jah, ja ma arvan, et inimene on ka teinekord ilmselt väga suur harjumuste ohver, et noh, kui sa ikkagi kogu aeg telekat vaatad, siis noh, keegi ei käse seda telekat ei vaata keegi käse sul õhtul seda tuvastada, tuld põlema panna, et mine magama, kui sa arvad, et on õige aeg Tänases viimases teemas siin saates puust ja punaseks räägime samuti siis ühest sellisest väga popist uskumusest ühest asjast, mille väga paljud inimesed üle maailma üle sellise moodsa maailma just nimelt on endale siis pähe istutanud ja nagu selliseks tõeks enda jaoks kujunenud, selleks asjaks on siis gluteen. Paari minuti pärast jätkame stuudios on Madis Aesma ja Riin Tamm. Omust sugulaseks. Raadio kahes käimas saade puust ja punaseks oleme täna rääkinud juba unest, oleme rääkinud, sellest kuidasmoodi on meeste roll oma laste saatuse kujundamisel oluliselt suurem, kui seda varem arvati, oleme rääkinud ka sellest kuidasmoodi, siis potentsiaalselt on võimalik tõkestada ebola levikut inimorganismis. Tänane viimane sama puudutab gluteeni ja see on üks selline üsna omapärane lugu. Riin, sina valisid sellise saatesse, väljas on näide siis sellest, kuidas teadlane, kes alguses kirjutas teadustöö sellest, et inimestel on siis tõsine gluteenitalumatus pööras sedasama enda teadustöö paar aastat hiljem täiesti ümber ja tõestas, et siis tegelikult see töö, mille ta enne tegi ei vasta tõele. Jah, nii täpselt oli ja noh, mulle tegeldi selles selles selles mõttes nagu tohutut meeldiski, et nad tulid sellega uuesti välja ja ütlesid, et sorry, et enne enne oli nii, aga nüüd on hoopis. See teisiti tähendabki seda, et, et see jäänudki niimoodi, et oli kaks tööd, üks ühe vastu, et üks ütles, et Teidinetes ja vaid tegelikult sellele viimasele, et tõepoolest ilmus ka ju tegelikult nagu olge järgmine artikkel, mis tõestus nagu seda viimast kiimas sellist väidet, et tegelikult nendel inimestel, kes siis väitsid, et neil on gluteenitalumatus. Et tegelikult neil seda ikkagi nagu ei olnud. Aga see gluteenitalumatus on tegelikult ju sellest ajast saadik, kui selle jutuga välja tuldi, kujunenud väga suureks äriks, ses mõttes, et väga paljud inimesed tahavad vähem gluteeni süüa, see tähendab siis igasuguseid selliseid jahutooteid, eks ole, peamiselt väga paljud inimesed ostavad gluteenivabu toite, gluteenivaba saia, leiba, arvavad, et siis nad tunnevad ennast oluliselt paremini. Tegelikult siis nagu selgub, selline tõsine gluteenitalumatus. On ainult kusagil kusagil umbes ühel protsendil inimestest ameeriklaste näitel. No tegelikult on see, et on üks selline haigus nagu tsöliaakia kus on tõestatud, et, et esinevad teatud geenimuutused ja nendel inimestel ongi nagu päriselt gluteenitalumatus ja nad on saanud omale sellise haiguse diagnoosi. Aga siis on inimesed, kellel on selline ärritunud soole sündroom. Ja kui see teinekord jääb siis selliseks nagu tuvastamata arsti poolt kinnitamata. Et siis siis tekibki selline selline enda ravimise või ise iseravimise, nagu mõtleks, natuke sihuke psühhoos. Endale diagnoosi panemiseks see on umbes nagu see asi, et kui keegi tunneb ennast halvasti, läheb netti ja tahab teada, mis tal viga on ja hakkab neid diagnoose või kirjeldusi lugema, siis ta leiab, et tal on kõik haigused üleüldse. No täpselt nii see ongi ja siis kindlasti kindlasti ma arvan, et need saite on selline lehekülg on palju, kes väidavad, et noh, gluteen on jama ja seda ei ole vaja, eks ole, süüa. Aga no päris nii see ei ole ja tegelikult need teadlased, mis nad tegid, veider oli see, et ma lugesin tegelikult nii selle vana tööle, nii kui kuue töö läbi, siis ma. Ma ei tea, mulle tundus, et seal ei olnud tegelikult nagu selles uuringu disainis ja sellest kõigest nagu jah, nagu väga palju erinevusi ja siis mul siis ma hakkasin mõtlema, et aga kuidagi võib-olla see inimeste valik nende sinna töösse oli kuidagi kuidagi parem, aga aga tegelikult nad oma seda disaini väga palju muutnud, aga siis mind üllatas ka see, et tegelikult said nagu täiesti vastukäivad tulemused. Et nad tegid nagu sama katse ja said ühe korra ühe tulemuse ja teist korda risti vastupidise. Jah, et ainuke tegelikult vahe, mis oligi, et kasutasid siis teisi inimesi selles uuringus kes seal olid siis inimesed, kes väitsid, et neil on neil tekivad sümptomid, mis, mis, mis kaasnesid sellega, kui sul on gluteenitalumatus. Kysis enda diagnoositud ise diagnoositud gluteenitalumatus. Ei seal oli tegelikult mõned ka need, keda, nagu arst oli, oli põhimõtteliselt näinud aga olijat, neljand, seda tsöliaakiat neli and ka seda ärritunud soole sündroomi, et nad nagu olid seal kuskil nagu sellises määramatus alas, ma ütleks selle kohta nii. Ja mis nendega tehti, nad pandi tõesti vesisele väga rangele toidurežiimile. Aga see oli muidugi sellise teine katse, et nad, et need inimesed ise ei teadnud, mida nad söövad. Et nad sõid siis seda gluteeni sisaldavat toitu ja gluteenivaba toitu. Kolmas variant oli veel nagu mulle ei meenu praegu, mis see kolmas oli. Kolmas variant, mida neile siis söödeti, oli selline. No üks oli selline toit, kus oli palju gluteeni, üks oli vähese gluteeniga ja üks oli siis üldse ilma ilma palju vähe ja, ja null, ühesõnaga kolm erinevat gluteenisisaldust põhimõtteliselt. Jah, ja huvitav oli siis see, et tegelikult ikkagi ja ükskõik, millist toitu need inimesed sõid, siis kõigil eranditult tekkisid ikkagi need niinimetatud gluteenitalumatuse sümptomid. Ja nad nimetasid tõesti seda selliseks Notseebo efektiks, mis tähendab seda, et et kui sa arvad, et sunnet mingeid sümptomeid või kaotasid, tekivad seadsulga tekivad ehk siis on tõsine nagu psühholoogiline probleem. Platseebo vastand siis, kui platseebo on see, et sulle antakse suhkrupill ja öeldakse, et see on väga hea rahusti ja rahuned maha siis Notseebon, see, kui sa oled ennast ikkagi veennud, et sul on midagi tõsiselt viga ja siis ja siis sa suudad ka need sümptomid esile manada. Ilmselt küll selliseid asju, uriini juhtub sageli, kus siis kus siis teadlased ise ütleme, tulevad ühe mingisuguse teesiga välja järgmises töös kummutavad selle täielikult. Ei ole eriti kohanud, ütlen päris ausalt, aga, aga ma arvan, et sina probleem tegelikult ka selles, et, et milliseid töid tegelikult ajakirjanik nagu tahavad, kõik tahavad kogu aeg saada selliseid. Näib, nagu edulugusid ka ongi, et ja selliseid kuidas ma ütlen, no see on sellepärast selles mõttes intrigeeriv, et siin siin nagu sai alguse sellest, et, et kõigepealt oli selline ja vastuse pärast tuli nagu ei vastus, eks ole. Et võib-olla oleks Hei vastus olnud, et seda ja vastust võib-olla poleks nagu, nagu isegi avaldatud. Sest või poleks see nagu see ei vasta üldsegi nagu töösse läinud. Et midagi läks ülejäänud, et, et paljud artiklid loodavadki nagu väga sellist uut huvitavat koer peab olema nagu midagi midagi uut anda, et tegelikult on teadusest puudus sellisel ajakirjal nagu Jonaloff negatiivne saldo. Ühesõnaga et tõesti avaldatki asja, et ei töötanud, et noh, et annab, annab teistele ka nagu, et kuulge ärge seda katset ehk et noh, see ei käi niiviisi, et vaadake mingi teise nurga alt või mingi uue, mingi teise suunalt. Et ma arvan, et see on peamine, miks nagu selliseid selliseid töid nagu väga palju ei tule tegelikult välja. Sellepärast, et tegelikult jah, ja kui suur osa katsetest on niisugused, mis tõestavad seda, et miski tegelikult ei toimi, seda me ju üldse seal, ma kujutan ette, tegelikult valdav osa kõikidest ütleme teaduslikest katsetest. Aga need jäävad kuskile, need jäävad kuskile sinna sinna laborisse pisut eksitud. Võib ka nii öelda jah? Aga mida nüüd selle gluteeni teema lõpetuseks öelda, siis ühesõnaga, et kui sul ei ole siis tsöliaakiat diagnoositud, siis lõika endale üks viil saia ja kohe ära või. No ma arvan, et ikkagi tuleks ikkagi professionaalse inimese poole pöörduda, ehk siis arsti poole ma arvan, kes, kes ilmselt suud suudab midagi midagi teha, mingisuguseid muid teste, mis on antud siis puhul näidustatud või, või, või mingeid soovitusi anda, et ja ma loodan, et seda siukest ise ravimist jääb nagu vähemaks eriti selliste asjade puhul, mis tegelikult võib-olla kuidagi, kui inimesed professionaalide juurde jõuavad õigel ajal, et see hoiaks, võib olla väga palju jama ära jäänud inimesed saaksid võib-olla palju kiiremini abi. Aga gluteenitalumatus kui selline võib siis öelda, ikkagi on suures osas selline niisugune 21. sajandi mõnus mull ikkagi. No ja see on jah, see on niisugune, see on äri, müüb seda, noh jah, täpselt. Sellised teemad olid tänases saates puust ja punaseks. Stuudios olid Tartu Ülikooli geeniteadlane Riin Tamm ning Madis Aesma. Järgmisel nädalal juba võtame, et uue valdkonna Riin, suur aitäh sulle ja mõnusat nädalavahetust.
