Aprillis 75 aastat tagasi alustas tegevust Eesti vabariigi sõjakool. Seal koolitatud ohvitserkond on Eesti saatuseaastatel kannatanud kõige rängemalt. Neid on praegu elavate kirjas vähem kui vabadussõjasõdureid. Eesti vabariigi sõjakoolimehi on Tartumaal sündinud Eduard Tamm. Tal on tulnud kanda kolme armee vormi, tulnud tutvuda sõjavangilaagriga Saksamaal ja sunnide laagriga Venemaal. Isegi viimasest põgenemisega on toime tulnud tema eesti ohvitser Eduard Tamm. Ja olen praegu 1914-l aastal sündinud nii, et seal kolme kuu pärast kaheksakümmet Tervis on hästi vastu pidanud. Tervis on enam-vähem noh, ei saajast kurta selle vanuse kohta, need siin on suurt rolli mänginud ka tegevuskehakultuuri ja spordi alal. Kui ma õppisin Jäneda põllutöö keskkoolis enne seda ma olin aasta otsa haige kehva tervise tõttu. Ja peale selle. Ma hakkasin juba süstemaatiliselt harjutama, tervist tugevdama, siis tervis paranes ja siis sain hakata tegelema kergejõustikuga. Suusatamisega, ujumisega ja koolinoortevõistlustel võtsin osaga paljudel aladel praegu tegelenud niisamuti võrdlemisi baarselt, käin kaks korda nädalas ujumas Kalevi basseinis siis suveperioodil tegelenud kergejõustikuga. Võtan osa vabariigi ulatuses kergejõustikuvõistlustest, siis ujumise võistlustest. Ja samuti olen viimased aastad alates 90.-st aastast välis Euroopa meistrivõistlustel maailmameistrivõistlustel kergejõustikus, veteranidele samuti ujumiseks osa võtnud liidu meistrivõistlustel. Kui edukalt liidu meistrivõistlustel on tulnud kolm korda, on esimeseks ujumisest sellepärast Ma arvan, sest seal oli väga vähe osavõtjaid. Aga kergejõustikus 91. koolid võistlused Turus. Seal olid maailmameistrivõistlused, võtsin osa kettaheites istuli neljandale kohale ja samuti odaviskest Unga neljandale kohale. Ja Euroopa meistrivõistlusel, see oli 92. aastal, sealt viskest tuli viiendale kohale. Aga vabariigi ulatuses, kui olen osa võtnud, siis on enam-vähem ikkagi tulnud oma vanuseklassis esimesele kohale, vahel ka teine või kolmas koht. Teist tegi ohvitseri, Eesti vabariigi sõjakool. Kas ohvitseri kutse oli teie soov ja unistus või tuli see elus kuidagi isenesest? Põllutöö keskkooli läksin vabatahtlikuna Eesti vabariigi sõjaväkke, see oli esimesel juulil 1935 ja kui sundaeg sai läbi, siis mõtlesin, et võiks edasi õppida kaadi ohvitseriks peale aspirandi kursuse lõpetamist Tondil sõjakoolis, need, kes soovisid edasi õppida saadet, tee oma väeossa tagasi aspirant malla ohvitserina, seal olime siis oma väeosas hallo praktikal tuli olla jaoülem siis rühma vanem ja kahe aasta jooksul väeosas, seal pidime ette valmistama sisseastumiseksamiteks Tondil ohvitseri klassi pääsemiseks. Ja siis, kui see kaks aastat sai täis, siis saadeti veel Tondile kuuks tahaks, kus siis tuli õppida, tuli veel eratunde võtta, eriti matemaatikas, siis saksa keeles vene keeles ja kuu aja jooksul tuli sooritada umbes 31. õppeaines sisseastumiseksamid need siis kuu aeg oli võrdlemisi kõva niukene, pinge tuli iga päev õppida peaaegu hommikust õhtuni ohvitseride klassi pääsemiseks ja kui sinna vastu võeti need eksamitulemuste põhjal, see oli 30-ga 80. aastal augustikuu sees siis jäime sinna Tondile sõjakooli, nagu kursandid nimetati metsis Portugali aspirantideks siis Valgas, siis õppus. Teoreetiline praktiline õppus. Nüüdse aasta jooksul, mis me seal õppisime, sai tugevat mahvi sealt. See tondiümbrus oli sees liivaküngaste kasa kaetud, praegu asub seal Mustamäe linnaosa, siis ümberringi oli liiv, liivakünkaid, sealt siis tegime õppust või lahkrivia. Ja siis laskmas käisime vandliku laske tiiris. Ja siis sealsamas lähedal oli ka väiksem lasketiir, kus sai harjutada, korraldati mitmesugusi, ilusaid võistlusi kergejõustikus, suusatamises õpetati kaitsevõtet Chovitšitsud siis maadlust poksi ja nendel aladel sai ka osa võetud. See kursus hakkas lõpule jõudma 39-ni aasta suvel hoid jällegi eksamit, eksamitulemuste põhjal määrati teatud paremusjärjestus. Ja siis nendel võis võis olla ka teatud eelis selles mõttes, et võisid valida kohta, kuhu väeossa võis minna. No aga meil ratsameestes mingisugust valikut ei olnud selles mõttes, et me olime nagu ratsamehed ja tahtsime kõik nagu uni minna ratsarügemendi, mind määrati kolmandasse eskaadri disLepni kaugkraat ja siis peale seda siis määrati mind suusk-jalgrattur eskadroni ja sõjakoolis oli suuska jalgratturi ette valmistas ja siis Rathargemist tuli ka mul sama tegemas. Ikka jalgratastel suvel ja talvel suuskadel. Sõjakooli lõpetaja sai siis lipniku, avastame. Jah, sõja lõpetamisel läksime väeossa, siis omistati libliku hauast. Enne seda olime kaks aastat koos ette, vahest siis olime Portugali aspirandid. Ja hiljem, kui juba olime tükk aega oma väeosas peale sõja lõpetamist vabariigi aastapäeva, siis ülendati nooremleitnandiks. Ratsarügemendi oli saanud tavaks iga aasta alates maikuust. Ratsarügement terves koosseisus liikus ratsaTartust raekoja platsilt kuni värskani raekoja platsil oli paraad ja hommikul mitte nii vara ei hakanud liikuma, nii et vahepeal oli peatus ja siis järgmisel päevases jõudsime ja siis 39. aastal, kui me olime Värska laagris, siis nägime, kuidas Venemaa poolt punaarmee osad tulid mööda teed. Halva mulje, et, et see sõjavägi, et kuidas ta nii vilets välja näeb. Kas baaside lepingu sõlmimise ajal oli Eesti sõjavägihäireolukorras? Jah, nii et meile öeldi niimoodi, et olla valmis. Et kui tuleb korraldus, siis tuleb otsekohe liikuda piirile ja vastavalt selle ülemjuhatuse korraldusel siis asuda kas lahingtegevusse või siis mitte 1940. aasta suvel. Siis meie olime Värska laagris jälle, nii, et seda, mis toimus Tallinnas ja, ja Tartus või selle kohta midagi mälestusi ei ole, aga siis meile anti käsk ainult nii palju, et et kiiresti kohe laagrist tagasi Tartu ja jõudsime Tartu siis Lembitu kasarmus, vaata, see meid enam ei lastud, seal oli juba punaarmee osad olid juba sees ja need siis juhatati jälva ja Elvas tuli hakata siis seda Eesti väe osatuid likvideerida. Ratsarügement tuli likvideerida, mina pidin. Üle olen ma kõik need jalgrattad, mis meil, olin seal suuski, jalgratturi eskaadris, venelased võtsid inverteri raamatu järgi kõik täpselt vastu. Ja siis, kui see üle oli üle antud, siis saadeti meie mehed, kes seal koosseisus veel olid laiali punaarmee koosseisus ja siis mina sattusin Võru poolt isegi jalgratturitele jalgrattad ja meil olid väga head rootsi jalgrattaliiklustüüpi, aga siis jah, need kõik ära anda. Ja mina sattusin Võrru. Võru polguülemaks oli kolonelkoht, aga see oli ainult alguses tuli üks venelane sinna polguülemaks, polguülem oli, intiaapin oli ka niisugune, võib ütelda väga alkoholilembeline ja siis selles meeleoli, seda väga tihti eriti. VS-i tegi seda häiret ja käskis üles rajada, kõikjale alarmeerida, rivisse võtta ja siis, kes hiljaks jäi, muidugi need said karistada ja siis asi rännakut teha öösi pimedasse talveperioodil kõva külm oli ja nii et oli seda purjes tai ja põlishaiseda põhiliselt. Ja sisse valitses Võrus 40. aasta talv läbi tuli kevad samuti juunikuuni. Kui oli see küüditamine vabariigist 13. 14. juulil siis sel ajal kogu D väga paljud ohvitserid abijuure Värska laagris. Ja öeldi, et sõidate taktikalistele õppustele Irboskas. Ja need mehed, ohvitserid, kes sinna kokku tulid. Need ei teadnud, et nad enam tagasi ei tule. See selgus alles õhtul, kui bussid tulid tühjalt tagasi ja. Kas siis tulid ka juba poliittrukid? Ja boili trukid olid juba siis, kui ma võrus olime juba segatud nende väelastega, eestlasi oli vähe ühes rühmas, mind määrati sinna tankitõrjepatarei rühmaülemaks ja minu rühmas oli ainult neli neli eestlast. Ja teised olid ülejäänudväelased, keda toodi täienduseks juba Venemaalt ja venematuid täienduseks. Ja siis oli niimoodi, et seal siis tegime õppust, muidugi lõpus kõik vene keeles. Ja politruk oli määratud patarei peale. Koidu, kes oli, lööks ukse, vaenlane tegeles väga hästi suusatamise ja kuna väeosas korraldati talve jooksul seal Võrus mitmesuguseid võistlusi, Me võistlesime aga koos allüksuse eest. Ja siis sellest ajast ta suhtus minusse niimoodi, et erilist kahtlustanud poliitilist niisugust juttu ei olnud. Meelsuse kohta ei saanud minu käest mitte midagi teada, olema ettevaatlik ja aga siis töö käigus nagu seal õppustel ja tema mind väga eriti jälginud, kas mehed hakkasid juba suutüdama? Jah, oli küll niimoodi seal sellepärast, et osa inimesi kadus ära, jäi kadunuks need teised, kes siis juba said aru sellest, et peab olema väga ettevaatlik, nii et pidime lihtsalt selle olukorraga leppima. Nurinat muidugi ei tohtinud avaldada ajut, või oli see paa, et anti samasugused viletsad riided nagu need punaarmeelastele olid? Ja meie tead, riided, mis olid, need võeti pärast ära, 1941. aasta suvel olime siis Värska laagris. Kui sõda hakkas peale, noh siis peale seda kohe siis viidi tagasi Võrru, et seal ette valmistuda rännakuks taandumiseks, kui sakslanna hakkas peale tungima, lõuna poolt oli kuulda juba Leedus, Lätis, Šveitsis viidi kiirendatud korras Võrru ja sealsest täiendati venelastega veel toodi venelasi juure ja nii et see jalaväeüksus nagu laskurpolku oli, põhiliselt olid jalamehed seal, mina olin selles patareis, patarei oli hobuveokiga, siis minul oli ratsahobune. Aga siis sõdurid olid niimoodi, kes olid jala ja kes siis oli selle Vahuri juures need siis istusid seal seeliku peal armeesse sihtur ja rühmavanem. Aga siis teised marssisid jalgsi. Igatahes meil on niimoodi, et Meil oli organiseeritud niukses kohtades teede ääres, kus oli metsale maastik, metsatukad, siis paistis silma, et seal nende NKVD mütsidega mehi oli seal ahelikus nüüd metsa all, nii et kui seal keegi juhtus maha jääma või siis need kohe võeti kinni. Ja oli ka niuksed juhused, kes püüdsid põgeneda, need lasti maha. Tuli seda ette, jah, tuli ette nii, et võiks. Kaaslane, tünkrover olid, need, tema saatus oli kah niuke ütleva, tahtis ka põgeneda, siis hallastima tuli väga ettevaatlik olla. Kuhugi niimoodi kõrvale ei satu, et pidid ikka olema selles kolonniga koos ja liikumisel oli niimoodi, et kui oli mingisugune peatus inimese toit küll väsinud ööd ja päevad tuli kogu aeg liikuda, kui peatus oli, siis käsi kaevuda. Et kui tuleb, hakkab pommitavad, siis saab varjuda, aga see peatus oli mitte rohkem kui pool tundi, kui sa tüka kaevata, siis anti jälle vile ja käsklus ja tuli edasi marssida. Minul tikkus väga, kuni peale hobuse seljas istusin, siis jäin niimoodi tukuvad, kukkusin hobuse kaela pääl, siis ärkasin üles, sellepärast ikka ööd-päevad magamata ja väsita. Muidugi sõduritel oli veel hullem, kes pidid jalgsi marssima ja ka magamata. Marssisime, niipalju kui üle piiri jõudsime, siis paistis silma, et maastiku kohe erinev, seal ei olnud üldse teid ei olnud näha ja oli niukene võsa söötis, põllud olid täitsa niukene, vilets olukord, marssisime juba kaugemale Venemaale, siis olid juba mäed, külad, vila põllud. Juuli alguses jõudsime ühe kõrvaltee suunad peale, meie üksus pööras ära sellest peateest kõrvale ja kästi sealses võtta positsioon sisse ja kaevuda ja oodata, kui nüüd sakslane hakkab pealetungivaid seal siis vastupanu osutada, ma panin tähele, et lahingumüra hakkas meist mööda mehaani vasakult poolt paremalt poolt, sakslane tungis edasi kiiluna tema Nebite laial rindel niimoodi ei läinud, vaid kus olid tähtsamad magistraalteed. Neid mööda liikus motoriseeritud ja siis tungis järjest haavale, aga meil jäi nagu see positsiooni koht jäi niukse kõrvaliseks kohta. Need sealt sakslane otseselt meie peale ei tulnud, tulid ainult need sõjapõgenikud, seda külavahe teed mööda ja siis need ütlesid niimoodi, et jah, et nüüd on sakslased tungib järjest edasi, et varsti on siin ka. Ja siis muidugi see andis mulle nüüd lootust, et võib-olla tuleb nüüd sobiv moment, kus saab teisele poole üle minna kodu poole ta kodu poole, jah, nii, tuli kavatses meestesse jõude. Nii kaugele ma sinna ikka lähen, et minul oli Eesti sõjaväes vanne antud, et võitlejaid Eesti vabariigi eest. Ja siis oli niisugune moment, kus jäi kõik eespool jäi kõik vaikseks ainult kõrvaltsuundades siis lahingumüra. Ja mul jäi meelde laupäev, kaheksas juuli seal minu sünnipäev sel ööl otsustasin, et nüüd on paras aeg sealt jalga lasta ja siis rääkisin sõduritele, seal olid kaks eestlast, üks oli Olga poiss, Kerese nimeline, ta oli autojuht Suurtüki veokiautojuht. Teie mees oli siis järva oma poiss ja see oli siis suurtükisihtur. Need kõige tähtsamad mehed, kes seal käepärast olid, ütlesid neile niimoodi, et et nüüd on paras aeg et jõuda koduma kohale varem või siis jääda sinna tagalasse ja nemad olid minuga nõus. Tulevad minuga kaasa? No siis läksime sealt põõsaste varjust liikusime ette poole, seal võiks väikene niukene asula, mõned majad olid seal sealt majade vahelt ja, ja roomasin Evelt kartulivagude vahelt ja saime sealt läbi metsa. Ja mul oli kaardi järgi vaadatud, umbes asukoht on, et seal ees lääne poole oli metsale soine ala, kus tuli läbida, et jõuda teisele poole, seal, kus sakslased on suveöö valged suve valge jah, nii et siis saime päris normaalselt liikuda, need eksimist ei olnud karta, suund oli õige ja. Ja liikusime niimoodi mööda kuivemaid kohti vahepeal päris märg, siis natuke tuli ümber minna ja jõudsime Hommikuks. Päike juba paistis ühe heinamaa äärde ja seal oli heinaküünis ja küüni juures vaatasime sealt eematest, seal on mingisugune rahva kogumine, läksime lähemale, tuli välja, seal enamjagu olid naised, lüpsid seal lehmi ja paar habemega vanameest oli kassas. Ja siis läksime nende juurde, me olime täiesti punaarmee vormis, sellepärast et ei tohtinud veel riideid ära visata, et seal võis ju vene sõjaväeiha olla. Aga Vene sõjavägi ei olnud, olid ainult need tsiviilisikud koosnikut ja siis nemad ütlesid niimoodi, et et kust te lähete saksa edasi, samas ees näitasid meile seda küla seal, kus pidid olema sakslased. Et ärge minge, sakslast võtavad teid kinni, lähevad maha. Ma ütlesin talle niimoodi, et ei ole vigane, peale luuret vaatame kostad täpselt. On need siis varsti tuleme oma kaosega, lööme nad välja. Ja niimoodi siis saime natuke nendega juttu ajada, siis liikusime edasi sealt varjatult metsa mööda. Ja jõudsime suure tee peale välja, kus sakslased liikusid, mootorratastel kiivrid olid peas ja ülakeha oli need paljas päikse käes päevitasid ja naersid ja. Laiali ju punaarmee farmis. See aga siis meil oli juba enne seda, kui sinna tee peale jõudsime, võtsime oma need veresärgid särgid ja võtsime maha, need keerasime rulli ja siis minul püstlasele keerasin ka sinna selle särgi sisse, oli kaelas ja üle kehaosa oli siis paljas, võtsime nagu päikest. Ainult püksid ja püksid olid samast soost, rohelised, need oli paljudele või kas me oleme armeelased või kes me oleme teinud üldse meist väljagi. Ja niimoodi läksime seda teed mööda edasi ja jõudsime välja jõe äärde, see oli Velika jõgi oli. Aga siis seal oli väga palju sõjaväge ja silla peal oli valve. Ja siis ma poistele niisuguse ettepaneku, et kas tahad kohe nüüd Eestisse tulla, siis me peame üle jõe ujuma ja siis varjatult minema läbi Lätimaa, sealt siis Eestisse. Aga siis sakslane tegi parajasti seal seda propagandat. Täielik hõbedast oli kuulda kaugele, et eestlased, kes te olete üle, tulge kohe siia ja andke ennast üles, võtame teid kohe kodumaale. Mis keeles seda propagandat? No eesti keeles oli ületuleku kutse eesti keeles ja nii et see oli, neil oli teada juba seal Polhovi ümbruses, seal ju väga palju eestlasi läks ju üle. Velikaja jõgi on küllalt lai, et sellest üle On võrdlemisi lai, aga no minul ei oleks raskusi teinud, aga siis tuli välja niimoodi, et poisid ei oska ujuda. Ja nüüd oli niisugune olukord, et ma ei tahtnud neid poissi omapead jätta, kui oleme koos tulles siis lõpuni. Ja siis nemad soovitasid ka minna siis üle silla ja siis andes ülesse sinna, et siis saame varsti kodumaale, muidu hakkasin mööda neid metsi ja minema, et ei tea mis, mis võib juhtuda. Nad otsustasid tähendava ja siis niimoodi läksime siis üle, juhatati meid sinna kogumise kohta ja siis ütles, et jah, et saate küll kodumaale, et hause varsti-varsti-varsti jõuate koju. Ja siis tulin põgenikejäätis 10 tulijat kaunis, palju juba sinna need mitusada juba kogunes. No me olime esimeste hulgas, kes tuli veel, seepärast suurem mass tuli alles siis, kui lahingud hakkasid peale sealt Polhovi raja Russa piirkonnas, aga meie olime esimeste hulgas, siis ei tahetud veel meid edasi saata ootasite, et kui tuleb, ütleme suurem hulk kokku, et siis koos hakkavad siis saatma, edasi ei anta alguses süüa ka midagi, ütlesid niimoodi, et et meil siin nivool on veel järgi tulemata ja venelased oma toiduainet elavad siin ära hävitajat ja neile midagi järgi jäänud tuli natuke oodata ja järgmine päev oli siis nad said kusagilt seda hirsitangu ja tehti seda hirsiputru. Mõne päeva pärast saadeti üks sats, mehine tuisk, paar-kolmsada meest edasi Noostrovist Läti territooriumil, siis oli düna purk, seal oli Daugavpils. Aga siis hakati juba nimesid kirja panema, kust keegi on, kus osas alles hauast alla siis alles alguses see seda tegi, seal olid sakslased ja siis tõlgid. Ja oli ka eesti ohvitserid olid seal mõned, kes olid juba sakslaste teenistuses, pandi kõik kirja, kuidas liikusid. Liikusime niimoodi talgus jala. Ja siis dünaburgis seal, kus olime koos juba ligemale, seal võib olla 600 meest, tuli juba sinna kokku, keda hakati kirja panema, eestlased, eestlasi ja ja siis oli niisugune juhus, kus ei olnud veel vett taanda joomiseks kas veevärk ei töötanud või midagi viga oli, siis võeti meid rivisse umbes 600 meest, paar tunnivest kaasas kolonni ja siis saadeti sealt üks kilomeeter potest järve äärde, et seal oli üks järv ja öeldi niimoodi, et nüüd jooge kõhud täis, et jätkuks homseni. Hobust ei olnud, see oli jah niimoodi, et nagu oleks laubakari Sillajärve ääred jooma, et siis nagu mul tuli meelde, et kui ma karjast käis, mul oli ka lehmakari kõhtu, siis mõtlesin ka neid järveääre joomas sai kõhu täis jälle kujundit inimestega tehti sedasama. Ja siis mõne päeva pärast tuli üks raudtee rong sinna kaubavagunid olid, pandi kõik kaubavagunitesse ja anti üks päts leiba kaasa, ütlete nüüd sõidate kodumaale ja läks sõit kuningas Paulasele veel arvasime ka, et ikka sõidame kodumaale. Kaunases selgus niimoodi, et hoopis pööras sealt ära Ida-Preisimaale Saksamaale ja see oli jälle niuke pettused. Lubati, aga hoopis tehti midagi muud ja jõudsime siis Ida-Preisimaale eebeeerrode laagrisse. See oli üks niuke alasendine, mingisugune heinamaa, seal oli nagu karjakoplit traat, Aiaga niimoodi eraldatud piirkonnad, kus iga rahvuspandi eraldi sinna aia taha ja seal oli rahvusi, oli võrdlemisi palju, eestlased pandi ühte niukse naela ja siis oli niimoodi, et söömisega oli kõige suurem mure selle pärast alguses anti mingisugust mädaned peedisupp, niukene haises nii et me mõtlesime, et meil siga juuste asjaga esimest korda ei söönud, aga järgmisel päeval pidid hädaga sellega ära sööma ja kõige suurem puudus oli veest. Juulikuu palav, päike kõrvetas, valu oli, aga joomiseks anti pool kateloki täis, seda vett aga pesemiseks üldse ei olnud. Ja siis tekkisid juba haigused, levisid täid, pesemise võimalusi, põld ja valitses päev otsesele lageda maa peal niiskele liiva, savine pind. Ja siis magasi vees sealsamas maa peal, siis kraapisime maa sisse, niuksed augud, umbes poole meetri sügavust, et natukenegi oleks tuulevari. Kaaslasega oli ka tankitõrjepatarei teine rühmaülem leitnant maru dilemmaga koos siis kahe peale meele süüks sinel, mida siis võtsime pealikumise öösi, seal augus, magasime ja päevaks siis võtsime riidest lahti, paljalt päikse käes ja otsisime neid, täisid, hävitasime siis leid ja õhtuks siis panime jälle riided selga ujudes siis seal toidusabas, kord päevas saatis seda suppi, aga mida alguses ei tahtnud, aga hädaga pidime ära sööma. Ja siis levis düsenteeria helia, väga palju inimesi jäid haigeks. Mina olin ka niimoodi, et olin ka juba nüüd võrdlemisi palju kaalust maha võtnud ja võrdlemisi nõrk. Mul oli käekell oli veel alles ja noh, siis lugesid seda pulssi poiss muidu üldiselt aeg oli mul normaalselt juba, aga siis sel ajal kõige madalama pulsi, mis ma sain, need vaevalt lõi, oli 36 korda liuts, nii viimase piiri peal. Kell oli teil alles sakslased, soomust ei teinud. Neid ideid ja nüüd selle tõttu nüüd jäi alles. Aga millal hakati huvi tundma politruk-ide vastu? No siis seal laagris juba juba seal dünaburgis, seal juba kui nimekirjad koostati, siis päriti ka juba kes olid puit, rukkide, põhiparteilased ja isegi mustlasi otsiti välja ja need siis eraldati meil. Mina hakkasin nüüd mõtlema, et kuidas. Laagrist mete põgenemist nüüd ei võinud kõne alla tulla, oli nõrk ja ääre peal juba. Aga siis seal oli võimalus tööle saada. Hommikuti käis saksa verd veebel seal värava juures ja siis värbas tööle nii, et mõned grupid käis sealt, kas kümnemehelised grupid või 15 meest, grupid käisid seal kas põllutöödel või siis isegi leivatööstuses ja kui sa said sealt tsoonist välja, oli võimalik juba midagi hamba alla saada, kas mõni viljatera sealt põllu servast või, või siis andsid juba need tsiviilisikud, kellega puutusid kokku, sa oled juba lisa ja need, kes seal käisid, need saad ikka ennast kosutada ja minul tekkis ka niukene mõte, olgugi et öeldi niimoodi, et ohvitser ei tohi tööle võtta. Sakslastel oli põhimõtteliselt ohvitser, tööd ei tee teibaid sõdurit aga no mina ei teinud sellest välja, seepärast mul olid riided niuksed, ma ei, ei esineltki ohvitserina, vaid olin niisama sõdur nagu teised. Ja siis trügisin ennast niimoodi sinna värava juurde. Hommikul, kui kella kaheksapidise tunnimest tulema, siis oli suur. Rahvasumm oli seal värava juures, et kõik trügisid, et need välja saada kõhutäie pärast ja just sellepärast. Ja siis mina olin niimoodi kaks hommikud olin järjest seal niimoodi tootsid, ei pääsenud ligi, sellepärast et teised olid juba seal ees ja mina jändiga taha pole, võeti Loveti ära seal kümme-viisteist, meest peas kinni ja teised jäid tagasi. Siis kolmas kord mõtlesin, niimoodi lähed hästi vara ühest pimedaks sinna värava juurde, et esimesena jõuda ja niimoodi läksin ja olin seal võrdlemisi värava juures, kuigk saksa velt veebel tulija ja hakkas lugema järjest üks, kaks, kolm, neli kuni 20 meest ja mina oli Nende hulgast siis väravast välja värav kinni, siis oli hea meel, et detail välja pandi mehed veomasina peale ja sõideti linna ja linnas oli üks sõjaväetoiduladu seal velt, Veber ütles niimoodi, et 10 meest lähevad siin maha ja 10 meest sõidavad edasi. Ja siis mina jäin siis sinna maha, kümnekesi olime seal ja seal laost siis tuli niimoodi, et laadida igasugused need toiduained auto peale ja see auto viis teisi kohtasid, lihtsalt oli kavatsus neelse ladusin likvideerida, viia teisi asukohta ja need teised 10 meest jätsid sinna laadimise peale. Ja siis me hakkasime, siis saab peale, raadiumi alguses oli kohe seal nõust hernekotid saati kohe käsk, et need siis üles linlastel nõrgad hädavaevalt siis pea käis ringi kuidagi siis nelja mehega saime ühe kotis üles upitada niimoodi järjest, sest need tunnimehed vaatasid, et nii nõrgad on, need pakkusid meile siis süüa anti siis üks viil leiba, Melody Bear, sõime ära, siis meeleolu läks paremaks, hakkasime siis uuesti jälle tööle ja niimoodi vähehaaval siis tõstsime need kotid seal, siis tuli muide konserve igasuguseid ja siis tuli suhkrukotid. Aga oksisse võtsime kavaluga suhkrut suhu ja ja siis peri hakkas kohe käima ja siis niimoodi siis töötasime kui õhtuni väikeste vaheaegadega, nüüd kui õhtuga oli käes oli, anti jälle veel vahepeal süüa ja siis anti meile veel katelokkidega täis seda marmelaadi aia päts leiba veel igalühel kaasa ja ja siis me enam seda toitu õhtul enam ei võtnud, andsime oma sõpradele, et võtke meie portsjon ka välja ja ja siis oli veel niimoodi. Ja siis ma hakkasin mõtlema, et nüüd järgmine päev kui nüüd see tunnivest tuleb needsamad töötajale või ETV ütles, et seda tööd on veel jätkata umbes kaheks nädalaks. Ma mõtlesin niimoodi, et kui nüüd sealt saavad teada, missugune hea ots meil on, need, siis hakkavad trügima, et siis me jääme välja siis ma tegin nimekirja, andsid vett, veebelile, nendest meestest, kes seal olid need 20 meest ja siis järgmine hommik, et siis lõigake nimekirja järgi, siis tuleme meie, muidu tulevad teised mehed näljased, siis ei tee ka midagi. Ja siis ta oli nõus sellega väike sõjakavalus, mis lega läbi ja see läks läbi ja siis niimoodi hommikul niimoodi nimekirja järgi kutsus meid välja ja ja siis tegime seda tööd seal, siis hakkasin kosmovat selle selleta ette jäin sellest haigusest kõrvale jäänud Disenteeriasse ja siis kosusid nüüd kahe nädalaga, siis sain juba enam-vähem maalse tervise. Ja siis lõppes ära. Siis tuli Allen näljapajukil olla ja, ja sügise poole august oli juba läbi. September oktoober Powers hakkas vihma, 100., vihmasajud hakkas peale savine maa, siis oli niisugune pori, mitte ühtegi, mingisugused libled ei olnud seal näha, rohulibled. Kõik oli ära tallatud ja sisi niukene, savine pori oli selle ära tambitud ja siis oli niimoodi, et tuli kaevata poolest saadik maa sisse nagu niux tonnid, osad puust, osav maa sees. Ja siis kas tead ja siis tuli hakata seal magama, vast väljas hakkas juba külm ja vihm, need olid niuksed, barakid, nadolid vaks 50 60 meetrit pikad ja laius ei olnud rohkem, võib-olla kaks pool meetrit, parajasti kui said pikali heita, niimoodi siis oli pea ja jalad olid teine pool vasta vastasseina ja siis pandi nii tihedalt täis, et võis ainult küljeli olla seal pikali, laudpõrand oli siis niimoodi peal ja siis, mis sul seljas oli, see kõik olija ja pori tõid ka sinna sisse ja olid siis seal pikali ja kui tuli pöörates tuli korraga pöörata teise külje pääle. Ja siis muidugi rotid tegid oma tööd, seal ronisid ja hoolas olla, kõrvad ära ei hammustanud. Täid ja kõik, see on niisugune väga niukene vilets olukord, oli see.
