Tere laia maailma loomaaedades saab meie tänaseks sihtpunktiks Zürichi oma ja see on koht, kus võib aeg-ajalt üldse meelest minna, kus sa parasjagu viibid. Kas või siis, kui satud seal asuvasse ja Euroopa suurimasse vihma metsamajja. Muidugi on loomaaial ka üksjagu väärikas vanus ja pikale ka elu jooksul koguneb ju kenake hulk varandust ikka kokku, kusjuures suurimaks aardeks ilmselt oli, on ja jääb see võrratu emotsioon, mis sealt paradiisist kaasa võetakse pisut lähemale kogu seda õhustikku toob meile nüüd järgnevalt, Mati Kaal ja mina olen Haldi Normet-Saarna. No Mati, te olete siis tseerisi loomaaias oma elus neli korda käinud ja viimati tänavu mais, et siis püksid suhteliselt värsked, need viimased muljed olema ka. Jah, ma päris ootasin kannatamatult seda võimalust. Liiguvad uudised hästi ja ma teadsin mis seal vahepeal on juhtunud, aga kuidas see, kuidas see kõik välja näeb, toimib, seda peab ikka oma silmaga üle vaatama ja selles mõttes, kui nüüd mõelda, kus ja mis on siis ta on ikkagi praktiliselt Euroopa võib-olla kogu maailma raha pealinn. Ja selles mõttes on kindlasti kõikidel sealsetel tegemistel ja, ja ilmtingimata ka loomaaial niisugusel positsioonil oma jälg jätta. No nagu te olete ise maininud, et see on Zürichi linna enim külastatav vaatamisväärsus, et see kõlab kas just uskumatult, aga vägevalt, igatahes no igal juhul Statistika ei valeta ja ja tähendab niisugune keskkond nagu on, on raha, pea Lindama, armastab numbrite keelt ja need numbrite keel näitab tõesti seda et tegu on enimkülastatava niisukese institutsiooniga terves tseerisi linnas. Ja noh, kui nüüd siis üritada tagasi vaadata selle eluvaldkonna peale Zürichis, siis ei ole muidugi tegu niisuguste naabrite, Viini loomaaiaga võrreldava vanusega, pigem võib öelda, et, et ta on 10 aastat Tallinna Loomaaiast vanem. Ja ei, ei kuulu selles mõttes isegi mitte sellesse noh kuskile pooleteist 100 aasta kanti. Jõudvate loomad niisuguse tekkimisel peavoolu seltskonda on olnud küll lühema elu eaga sellest tubli arenema. Et tegelikult avati Zürichis loomaaed seitsmendal septembril 1929 ja kui arvestada, et Tallinna loomaaed oli augusti lõpus avatud, siis ongi päris päris täpselt 10 aastat vanusevahet. Ja päris sarnaselt mõnes mõttes Tallinna loomaaia algusega asutati ta siis niisuguse ühiskondliku mittetulundusja, nagu tänapäeval öeldakse, valitsusvälise organisatsiooni nägu, siis loomaaiaseltsi alluvusse ja valdusse. Ja mis siis algul oli, oli suhteliselt niisuguse natukene organiseerimata huviliste seltskond nimetas ennast tühistuks kooperatiiviks aga siis suhteliselt hiljuti ehk siis 70 aastat pärast asutamist ta siis kujundati ümber Zürichi loomaaia aktsiaseltsiks ja nii ta siis on praeguseni. No siin on huvitav, et väikese paralleeli võib tõmmata veel Tallinna loomaaiaga kui Tallinna loomaaed, noh piltlikult öeldes sai võib-olla mõnes mõttes alguse ilves illust ilves illu Tallinna loomaaia vapiloom Sist Zürichi loomaaed hakkas tekkima siis, kui Abessiin ja välisminister kinkis kaks lõvi. Jah, selles mõttes küll, sest et tegelikult muidugi see idee idaneb seal kauem ja võib-olla et mõnel oli nagu Tallinnaski, nagu me mäletame, oli ju aastaid enne seda ilvese lugu, olid asjad arutlused ja võib-olla oli Chirgis ka asju keegi tänud, aga pärast seda Abessiinias välisministri kingitust hakkas siis asi nagu tõesti võtma konkreetsemat ilmet, kuigi see asi sündis oluliselt parem aga ikkagi tasapisi, siis ütleme noh, paarkümmend aastat peale seda alles asutati tegelikult see, see niisugune kooperatiivselts. Aga kellele te need kinkis, et loomaaeda ju veel ei olnud, tähendab, ta kinkis Zürichi linnale lihtsalt. Ja, ja neile tehti siis linna keskele üks niisugune niisugune Buuria tegelikult enne seda, kui nüüd see loomaaed asutati, siis tegelikult kingiti nad vahepeal või õigemini anti kostile ära Hamburgi ja toodi sealt ja veel hiljem tagasi baasidesse, kust kaabel nad siis baas oli, loomaaias lõpuks oma elu lõpuni elasid, aga nad olid Zürichi loomaaia suhtes oma töö teinud ja idee juba idanesid täie auruga. Ja selles mõttes siis oli sedasi, et 25. aastal ostis oma aiaseltsis suure tüki maad, mis siis õnneks niisuguse perspektiivitundega osteti, et, et linna sisse praeguseks jäänud loomaaed, millega ei saa hõisata paljud tolle aja paiku loodud loomaaiad, kes on pigistatud väga kitsalt linna sisse. Oli siis see seltskond nii palju nii palju tõesti tark, et hankisid endale küllaldase platsi, mis võimaldab arengut nüüd ja ka edaspidi. Ja muidugi siis läks veel neli aastat, enne kui loomad ametlikult sellel territooriumil avatud sai. Ja, ja kui me siin rääkisime eelmisel aastal, et Tallinna loomaaias on olnud selle ajaloo alguse poole peal kümnekonna aasta jooksul enam kui 10 direktorid, siis siis tegelikult nüüd tseerisi loomaaial on, on selle aja jooksul olnud ainult viis direktorit. Ja nendest muidugi kõige markantsem ja kõige kuulsam maailmas oma aianduses ilma teinud professor Heini heliger. Ja noh, tema oli siis suurloomade käitumise ja loomapsühholoogia ja etoloogia uurija ja enne Zürichi loomaaeda tulekut jootis ta mõned aastad Baseli loomaaeda ja muidugi, millega ta lõpuks maailmas kõige kuulsamaks sai, oli, oli see, et teda peetakse siis niisuguse teadusharu nagu, nagu loomaaiabioloogia rajajaks ja defineeriaks. Ja tema poolt omal ajal kirja pandud suunad ja põhjendused on pädevad siiamaani ja ja, ja maailmas antakse selles vallas välja erialaajakirju ja, ja koguteoseid ja uuritakse asja ja mis on muidugi väga loogiline, et siis niisugune organisatsioon nagu nagu maailma loomaaedade akvaariumid, assotsiatsioon on siis temanimelise preemia teinud oma kõige suuremaks autasuks, mis sellel maailmaorganisatsioonil üldse kellegile anda on? No arvestades, et professor, see tiiger oli loomade käitumise uurija ja loomaaiabioloogia kui teadusharu rajaja ja temanimeline preemia ja nii edasi, et ta kindlasti ei olnud sedasorti direct, kes oleks armastanud oma kabinetis istuda, ehkki ma ei kujutagi ette sellist loomaaiadirektoritega, küllap neid on olnud Eestiski huvitavatel aegadel. Et ta pidi ilmselt kõike seda eelöeldut arvesse võttes selline üsna sina peal olema, loomadega ja. Ja, ja mitte ainult loomadega. Tema oli eriline, sest et, et ta mitte ainult ei defineerinud kirjeldanud seda loomaaia bioloogiat vaid sellest tulenevalt hakkas arendama ka sedasama Zürichi loomaaeda ja üks niisugune tema esimese juhtmõtteid selle kõrval, et karjaviisilisi loomi tuleb pidada karjakaupa ja perekonniti elavaid loomi, perekonnakaupa ja ainuelulisi ainueksemplaridena. Ja hakkas tema siis lisaks sellele veel tegema selgeks, et mitte ainult liigikaaslased ei ole olulised, vaid ka kõiksugused, muud liigid ja, ja selles mõttes, et on väga oluline ikkagi teha niisukesi ekspositsioone ja, ja looma rajatisi, kus kus ka muud liigid, see on lisaks võetud põhiliigile ja tegu on ikkagi mingil määral erukeskkonna modelleerimisega. Need esimesed nihukesed hoonet siis, kus väga oluline oli, on siis just just sealsamas Zürichi see tema initsiatiivil tehtud, kus siis mõeldi välja igasugu vigureid, kuidas oli võimalik noh, näiteks ninasarvikute majas panna elama ka linde, kes siis lihtsalt, et kuna oli mängitud valguse ja varjuga, siis, siis hoolimata sellest, et et neil oleks olnud võimalus plehku panna ja välja lennata, siis selle varju ja valgusemänguga saavutati seda, et linnul ei tulnud nagu sihukest mõtet pähegi, aga samas suhtlesid nad siis need nende ninasaadikutega seal omavahel ja nii nagu Aafrikas vannis siis istusid neil selja peal ja nokkisid kärbseid ja muid putukaid, kes olid sariku peale tulnud ja, ja, ja ka ka taimi oli siis juba sinna ninasarvikupuuride juurde niiviisi pandud, et mina, saadikud ei ulatanud neid ära sööma. Aga tekkis juba ikkagi elukeskkond. Mida oli siis selles loomaaiahoones modelleeritud? No hea pikk on neid ekspositsioone muudkui uuendatud ja arendatud ja arendatud ja uuendatud ja räägikski nendest niisugustest säravamatest paikadest seal Zürichi loomaaias. Nad on ikka pööraselt põnevad alguses mainitud vihmametsamaja ja kõik teised ka. Just, ja sealjuures siis noh, niisugune üldine ülesehitus Zürichi loomaaias on, on eelkõige tsoon geograafilise niisuguse süsteemi peale üles ehitatud ja, ja sellest tulenevalt siis ka need, need ekspositsioonid, mis siis on rajatud ja püüavad siis just siduda nagu maailmajagude ja niisuguste elupaikade kaupa seda seltskonda ja, ja kui siin vaadata viimase paarikümne aasta aasta ehitisi, siis, siis kuskil 95. aastal avati siis Lõuna-Ameerikast mäestikes paiknevate udumetsade asukatest ekspositsioon, kus siis keskseks liigiks on prillkaru, aga, aga ka ninakarud ja ja muud sealtkandi elukad. Siis selle aastatuhande alguses on värskelt valmis saanud aasia kiskjate piirkond, kus muuhulgas siis elab ka Tallinna loomaaias sündinud lumeleopard, kes seal õnnelikus abielus on ja ja kellel parasjagu, kui ma nüüd mais käisin, oli kolm kutsikat, kes poseerisid hea meelega. Ja nad olid harjunud ilmselt just ja nüüd muidugi noh, niisugune kui me rääkisime Arnhemi Loomaaiast, siis me rääkisime nii sihukesest suurest katusealusest, troopikametsast, kus oli kolm maailmajagu väga nagu suures laias valikus. Siis vihmamets, mis on Zürichi loomaaias, on jälle teistpidi äärmiselt nisugune kitsavalikuga ja nimelt on siis niiviisi, et et seal on siis nii nagu kõik moodsad ja, ja, ja vähegi tänapäevaselt mõtlevad loomaaiad löövad kaasa ka ka nõndanimetatud In situ looduskaitses ehk ehk siis looduslikus keskkonnas toimiva looduskaitse raames siis on niiviisi, et, et kui me tuletame kaardi pealt meelde niisugust põnevat kohta nagu Madagaskari saar siis tema kirdenurgas on, on masu, vaala poolsaar ja selle poolsaare siis tipuosas on, on suur rahvuspark unikaalse niisuguse sealse vihmametsa kaitseks. Ja kuna Zürichi loomaaia inimesed olid sealsete välibioloogidega mõnda aega koostööd teinud, siis neil tuli ühiselt niisugune mõte pähe, et kuna oleks tarvis nagu nii paljude hääbumise ohus kohalike liikide jaoks teha tööd väljapoollooduslikku keskkonda ehk eksitu, nagu loogid ütlevad. Ja siis otsustati katsetada niisuguse asjaga, et teha katmikualune vihmamets, mis on võimalikult täpne koopia ainult selle konkreetse poolsaare vihmametsa jaoks. Et kui, kui siin armee, mis oli, oli kolm maailmajagu laialt ette võetud, siis nüüd tseerisis võeti ühe ainsa poolsaare rahvuspargi kooslus eeskujuks ja, ja vähe sellest, et, et võeti eeskujuks, kui see asi oli valmis ehitatud, siis toodi ka kogu see istutusmaterjal toodi sellest konkreetsest rahvuspargist. Ja energia kokkuhoiu mõttes oli neil siis niisugune plaan, et kui mõned nendest liikidest, mida sealt on toodud ilma väga olulise lisavalgustuse, et ta vastu ei pea, siis, siis las nad ei pea. Aga et püütakse võimalikult vähe siis energiat kulutada selleks et väga suurt lisavalgustust tekitada. Püüde seda vihmametsa korraks ette kujutada või esimese hooga tundub, et ta ei olegi teab mis suur, et hektariline pindala, eks ole ja kõrgus on umbes 30 meetrit vist ja nii edasi. Aga et kui sinna sisse juba sattuda ja seal ringi käia, et siis tundub, et tegemist millegi lõputuga. Külastajate jaoks on tehtud rajad niiviisi, et, et seal on võimalik noh, nagu äraeksinuna jõuda ringiga uuesti uuesti sama raja peale tagasi džunglis, ekselda, džunglis ekseldas või siis või siis tähendab on ka võimalus siis nagu kahest kahest otsast sellest peometsast välja minna, ühes otsas on siis niisugune masuaala vihmametsarestoran, kus pakutakse Madagaskari kööki ja, ja teises otsas on siis sisse ja väljapääs, mis siis on nagu tavakülastuse korraks, aga põhimõtteliselt on võimalik ka tulla siis sellest majast välja restorani kaudu, sest restoran töötab pikemalt kui loomaaed ja, ja siis nagu väljapool loomaaia lahtioleku aegu, siis on võimalik sisse-välja käia restoraniga oks, teiselt poolt tänavalt. Aga need vihmametsaasukad, need, siis liiguvad seal vabalt ringi ja tunnevad ennast hästi. Nemad elavad seal, ilma et nad oleksid puuri pandud, jah. Ja, ja siis ongi sedasi, et, et kui, kui, kui kõndida selles vihmametsamajas, siis satub vastu küll roomajaid, küll linde, küll Leemureid, kes on ju Madagaskari, noh, niisugused päriselanikud, keda mujal maailmas enam alles ei ole, peab kõndides jalgade ette vaatama. Jah, aga kuna need loomad on seda märganud, et seal inimesed liiguvad, siis nad hoiavad, hoiavad kõrvale nagu, nagu looduses on pisut selles mõttes belglikumad kui, kui tavapuurides peetavad loomad. Aga samas muidugi kiiresti õppides on nad märganud, et need inimesed, kes seal kõnnivad, neile tahtlikult paha tegema ei kipu. Noh, natukene on siin-seal manitsetud, et neid ka, et nad et neile meelde tuleks, et nad peavad distsiplineeritud olema, aga tähendab selles mõttes on siis tõesti nii, et siis seal ilmale tulnud neid, neid elukaid veetakse siis kogu aeg tagasi sinna masu ala rahvusparki. Ja samas neid seal siis paljundamise käigus uurides tehakse ettepanekuid, kuidas võiks korrigeerida siis kaitserežiimi ma soola rahvuspargis, nii et et niisugune noh, tõeliselt omapärane, väga kitsa osa mudel troopika vihmametsadest, aga samas troopika vihmamets on kõige liigirikkam ja mitmekesisem. Niisugune. Kooslus, aga kui tulla selle Zürichi loomaaia vihmametsahalli juurde korraks tagasi, siis ühesõnaga seal servas asuv restoran ja vot kuidas nüüd see restorani nende elukate suhe on, et vähemalt mõnede jaoks võivad sealt restoranist täitsa ahvatlevad lõhnad ju tulla ja leiavad mingi prao, kust sisse imbuda või. Ei ole sellepärast et restoran on eraldatud sellest vihmametsast niisuguste lüüsidega kus on siis niisugused nuppu peale vajutamisega liikuvad uksed ja see vahepealne, et niisugused lüüsid või amburid on siis niisugused, kus siis noh, võib-olla kõige esimesse astmesse võiks ju mõni mõni sattuda, aga mitte mitte kaugemale, aga üldreeglina ei sattunud ka sinna ja teises otsas, kus siis on loomaaia territooriumilt sellesse vihmametsa tuleks siis see on samamoodi tehtud, et seal eelneb niisugune suhteliselt pikk, täiesti pime tunnel ja tunneli, nii alguses kui lõpus on, siis jällegi nihkuvad uksed ja seal on oluliselt tähendab jahutatud jahe õhk. Nii et, et ei ole seal ahvatlevat valgust, mille poole mõni elukas võiks proovida kippuda ja ei ole ka meeldivat soojust, mille poole nad võiksid kippuda, nii et selle, niisuguse kahe asja temperatuuri ja valguse erinevusega on petetud siis need elukad niiviisi ära, et nad ei kipu sellest sellest piiritletud vihmametsast ära minema. Aga kuidas on selle igavese teemaga, et loomi ei tohi toita, sest et kui oled sellises mudelis, eks ole, ehk siis vihmametsahallist, Zürichi loomaaias ja kõik need tegelased on seal vabalt liikumises, kuigi hoiavad varju ka. Aga ikkagi, kui mõni nunnu tegelane sulle kogemata tee peale satub, siis on kiusatus suur. Jah, aga inimesed sealkandis on suhteliselt distsiplineeritud ja, ja ekskaamerad ja, ja siis loomaaia töötajad liiguvad seal ka. Nii, et, et kui keegi ülemeelikuks peaks muutuma, siis kutsutakse ta üsna kiiresti korrale ja samas on siis võimalik külastajatel mitte ainult liikuda seal maapinda mööda, vaid on neile tehtud ka võimalus siis selles vihmametsa võrastikusse eri kõrguste pealt, vaadata ta seda elu, sest see on seal jaotunud samamoodi nagu looduslikus vihmametsas eri tasemete peale, kuni latvadeni välja on võimalik ronida, siis sinna üles all on küll öeldud sild tiga neile, kellel on võib-olla tervisega probleeme, et nad peavad arvestama, et seal üleval on kuskil 40 kraadi ligi võib-olla temperatuur isegi, et et sellest rääkimata, et niiskus on 100 protsenti. No igatahes äärmiselt põnev koht ja loomulikult tuleb taas kord tõdeda, et oma silm on alati kuningas, aga kui ei ole sinna võimalust minna, siis ettekujutuse saime ikka. Aga mida kujutavad endast India kuivad metsad, et sellenimeline ekspositsioon on ka nähtavalt Zürichi loomaaias? Jah, tähendab interkuivad metsad on, on niisugused, kus siis elavad näiteks india lõvid, kes on muuhulgas ka Tallinna oma aiaekspositsioonis ja ja kes on kunagi olnud levinud laiemalt isegi euroopani välja. Et kuni Doonau parem kaldani on antiikajal levik ulatunud ja Taga-Kaukaasia. Aga praeguseks on neid siis jäänud sinna India loodenurka kiiri rahvusparki ja siis on seal terve rida muid elukaid, kes siis selles kandis, seal on nii nii kiskjate kui sõnaliste ja meie sugulaste ahvide hulgast ja selles mõttes siis niiviisi sellel sajandil, kui nüüd mõelda, et tegu on ikkagi noh, nagu juba jutuks oli raha pealinnaga, siis tegelikult sellel loomaaiaseltsil on väga mõjukaid, et nii eraisikutest kui juriidilistest isikutest liikmeid ja, ja tähendab põhiline ehitusmaterjal, mis, mis sealsetes ehitistes on, on roostevaba teras mis ei vaja olulist hooldustega värvimist. Ja muidugi siis ka igasugune automaatika on kõrgemal tasemel ja sellel sajandil on praktiliselt iga natukese aja tagant siis tulnud Käiku mingisugune objekt, et pärast seda viima metsa ja asi ja kiskjaid siis kuuendal aastal, ehk siis üheksa aastat tagasi avati seesama india kuivmets ja kaks aastat hiljem siis ka tähendab aafrika kiltmaa, kus siis on niisugused elukad nagu seal laadad kes on nende sugulased ja väga põnevad ahvid ja, ja siis ka muid sealtkandi elukaid kaljukitsede hulgast ja, ja nii edasi, aga muidugi siis oli üks pisut pikem vaevaga, see pikem vahe tasus ennast ära ja oli muidugi põhjendatud. Sest et nüüd eelmisel aastal lõid nad jälle kolleegide hulgast trumme, kutsusid avamisele kõiki, kes vähegi minna said ja avasid, praktiliselt võib olla maailma kõige kallima elevandimaja ja see oli siis selle masu a'la vihmametsa kõrval, objekt, mida ma kõige enam tahtsin oma silmaga näha ja kogu oma oma meeltega kogeda. Ja see oli seda väärt. Ja muidugi noh, nagu me seal kolleegidega Riia loomaaiast arutasime, oli tõdemus, et, et kui enne masu. Me suutsime oma loomaaedadega siin Baltikumis areneda niiviisi, et, et nende rikaste riikide loomaaiad olid vähemasti ees näha, kus nad jooksevad, siis nüüd kipub olema nii, et, et nad kaovad silmapiiri taha ja meile jääb ainult tolmupilv veel näha. Sest et niisuguseid, et asju ei suuda tõenäoliselt nii väikese inimese arvuga riigid endale mitte kunagi lubada nagu see nagu seesama elevandimaja on, kui suur see territoorium seal on, siis ühtekokku tähendab, seal on niiviisi, et et noh, seal kuskil 7000 ruutmeetri kandis on see maja ja, ja enam, kui noh 1000 ruutmeetrit on seal ümber, siis seda niisugust niisugust väliala suveks. Ja see maja näeb eemalt välja nagu hiigelsuur kilpkonn, sest et, et seal on siis kokku liimpuidust tehtud 1800 ruutmeetrit katust mis siis on tegelikult 90 sentimeetri paksune erinevatest mitmekihilisest liimpuiduplaatidest kokku pandud ja Katus, olgugi et ta on suhteliselt ikkagi kergemast materjalist nagu puit on kaaluta 1000 tonni ja seisab siis üleval noh, niisuguse inseneri suursaavutusena, ilma, et seal oleks keskel mingeid kandvaid poste. Suurimaid ekspositsioone siis üldse Zürichi looma ees. Jah, ta ongi, ongi ja, ja ma arvan, et, et ta on ka kõige kallim elevandimaja maailmas praegusel hetkel. Sest et ta kuskil 40 miljonit Šveitsi franki maksma läks. Ja elevante mahub sinna palju-palju. Elemente mahub sinna sinna terve hulk peale elevantide veel veel ka muid elukaid, sealtkandist ja kogusse, sisemine ekspositsioon tähendab kõigepealt siis näeb välja nagu üks niisugune noh, jällegi on võetud võetud eeskujuks üks konkreetne piirkond Tais. Ja selle tõttu siis ka nimetatakse seda kahend Grahani elevandipargiks. Sest et seda näeb siis välja nagu üks jõeorg selles selles sealses rahvuspargis Taimal ja kaengrahani nimeline. Jah. Ja siis, siis tähendab selles katuses on kokku 271 nisukest ultraviolett kiirgust läbi laskmast kilest valgusaknaid ja peale selle on siis kogu selle katuse sees Ko elektriinstallatsioon kogu vee ja, ja ventilatsioonisüsteemid ja, ja see maja on praktiliselt Klimotron selles mõttes, et ta on automaatikat elektroonikat nii paksult täis, et, et kõik need asjad reguleeritakse seal ära siis automaatselt suurte arvutisüsteemide poolt ja tähendab siis noh, Neid Valgus, akende väliseid mooduleid oli siis kasutusel kuskil üle 600 natuke ja mis muidugi noh, võib olla küll tavainimesele on on ootamatu, et elevandi tegelikult on suhteliselt veelembelised loomad, iseäranis just Aasia elevandid ja siis ongi sedasi, et mitte ainult jõeorg ilma jõetavaid, vaid ka nagu siis seda jõge markeerib või modelleerib seal suur bassein, mis siis samal ajal külastajate poolt on suure klaasseinaga eraldatud ja siis on võimalik isegi ütleme, minusugusele sooloogile oli natukene üllatuseks näha seda kui pikalt ja, ja millega need elevandid tegelikult vee all tegelevad ja millega, et noh, selles mõttes asja uurivat otsivat toitu nii nagu oleksid tuukrid. No ma olin sellega kursis küll, et nad väga hästi ujuvad ja, ja ujuvad praktiliselt nii, et lont on nagu väike päris koop vee peal, aga ilmselt on neil ikka väga suur kopsumaht ja võimalus siis siis väga pikalt vee all olla, sest et nad ei hoia sugugi seda lonti kogu aeg õhu käes, vaid vaidlustas, lanti kasutatakse vee all täpselt samamoodi nagu õhu käes. Et liigutada asju vee all, et uurida, mis kõik ja kuidas seal on. Vaata nagu nagu vaalasid. Aga tegelikult on tegemist elementidega. No seal loomaaia basseinis, nüüd neil vist sealt basseini põhjast mingit toitu leida ei ole, et see on rohkem instinkti asi. Eks nad uurivad asja, et seda kogemust neil jah ei ole, aga. Kannatlikult iga päev uuesti äkki. Et äkki nüüd on tekkinud ja, ja eks nad ole ka intelligentsed elukad ja nad nad märkavad, võib olla igasugust muutust ja buss kindlasti seal seal olemas on, on ju ikkagi vetikad, mis tekivad ja mis kõlbavad juba ka ikkagi toiduks nimetada, nii et seal ei ole mitte seda, mida inimene sinna paneks, vaid, vaid seal on, on siis see, mis seal ise kasvama kipub. Aga mida nad muidu söövad, siin meenub, et Tallinna loomaaias, sest loomaaia sõprade selts ka midagi elevantidele muretses, oli vahepeal selline kampaania. Ja noh, eks need sõprade seltsi abiga saab mitmekesistada toidulauda lauda kõigile elukatel ja ja, ja tähendab, kuna tegu on taimtoiduliste elukatega, siis läheb neil igasugune taimne taimne kraam alates siis nagu jutuks oli vetikatest ja lõpetades puuokstega, mis lähevad, et siis mitte ainult ainult koormaid, vaid peenemad oksad lähevad kõige täiega põske pistmiseks, nii et et selles mõttes on nad on nad mitmekesised taimtoidulised, loomad ja selles suhtes on neile siis antud maksimaalsed võimalused seal seda asja praktiseerida. Ja muidugi peale selle siis mida tavaliselt külastajad ei näe, oli meil siis võimalus vaadata ka nii-ütelda kulissidetagust, elu ja, ja see oli ka viimase niisuguse klindi peal valmis ehitatud jällegi kõik ülemiste roostevaba terasest ja kaaned niisugused, ütleme, boksid või kuidas neid nimetada, ega need olid nii, et seal oli naturaalne liivapõrand ja ja, ja võimalused nendel tegeleda mitmekesise elutegevusega, aga parasjagu, kui me mais seal ringi vaatasime, siis siis käis ehitust tegevus ja veel enne kui see hooaega ära lõpeb. Nad avavad Mongoolia stepiekspositsiooni. Nad on nagu selles mõttes taltumatud, et, et nad ei lõpet sugugi nende asjadega ära, mis olemas on ja, ja kuna siis seltsi liikmeskond, nagu jutuks oli, on peale eraisikutega juriidilised isikud, kelle hulgast Zürichi linnas on väga palju igasugu pankasid siis eesotsas kohaliku kanton pangaga on siis siis ka mitmed pangad mängus ja selle tõttu seda ressurssi sellel seltsil ikkagi liigub ja juba on kavandatud ja kohe pärast seda, kui Mongoolia stepp käiku läheb, et hakatakse juba ette valmistama Austraalia ja Okeaania ekspositsiooni mis peab siis endast nii, nii Austraalia mandri kui siis ka paapua Uus-Guinea elustiku teest tingimustes modelleerima hakkama. Juba töötatakse selle kallal, et lähteülesanne välja töötada plaani järgi viie aasta pärast siis 20. aastal avatava aafrika savanni ekspositsiooni kallal. Nii et selles mõttes, nagu siin saate alguses jutuks oli, et, et nad oskasid omal ajal selle linna servas paraja tüki sellest pargist ära osta. Seda maad, kuhu laieneda on neil ühesõnaga siis piisavalt muudkui laiene. Heledamad on piisavalt, nii et nad plaanivad praegu, ütleme, lähema viie aasta jooksul seda ekspositsiooniosa praktiliselt kahekordistada. No ikka väga ambitsioonikad plaanid neil tõepoolest on. Ja, ja mitte ainult lihtsalt niisugused õhulaevad vaid, vaid et kõik need plaanid on meil üsna konkreetselt läbi kalkuleeritud ja nendel on nagu see finantseerimise skeem on juba praegu selge, ega nendele asjadele, mis viie aasta pärast peavad valmis saama ja mis selles mõttes teeb nagu nukraks, et meie näiteks ei saa üle aasta mitte midagi planeerida, sellepärast olles seotud siis munitsipaaleelarvega ei saa nagu Eesti reeglid ette näevad ükski niisugune otsustav kogu ei riigikogu ega ka ega linnavolikogu teha mingisuguseid rahalisi või eelarvelisi otsuseid pikemaks kui, kui jooksvaks aastaks. Nii et võime teha küll niisuguseid õhulaevu ja mõelda, mis me kõik teha tahaksime, aga aga meil saab igal aastal selgeks, kas tuleb aastaks maha matta need mõtted või saab midagi teha. Aga et Zürichi loomaaeda tagasi tulles, teie olite seal viimati maikuus ja kas rahvast oli siis ka murdu? Jah, oli, küll, tähendab. Ega nüüd kevad oli seal nii palju eespool, et kui meie puud olid, olid jumala raagus, siis seal olid sirelid, kastanid täies õies ja ja, ja selles mõttes, ütleme seal Kesk-Euroopas, Lõuna-Euroopast rääkimata, on, on ikkagi juba loomaaiahooaeg hakkab tavaliselt lihavõttepühadega, mis on pikad pühad igas riigis ja kus, kus väga suur külastajate massi juba loomaaeda nii-ütelda ründab ja selles mõttes ütleme meie, kus me loodame jaanipäeva aja peale, siis, siis selleks ajaks on nendel juba juba võib-olla poolaasta külastatavust ammu kätte saadud ja, ja muidugi külastamise numbrid on ka oluliselt suuremad, kui, kui nii väikses riigis nagu, nagu meie oleme, et et nendel on tegelikult, et loomaaia külastajate hulk on suurem, kui meil Eesti vabariigis üldse inimesi elab ja kui kellelgi võimalus on Zürichis käia, siis, siis tuleks tegelikult kindlasti ka külastada kõige külastatavamate objekti. Zürichi loomad. Selline oli tänane saade, stuudios olid Mati Kaal, Haldi Normet-Saarna ja Maris Tomba. Kuulmiseni. Loomaaialood. Loomaaia loose.
