Tere taas kõigile, kes tunnevad huvi loomade elu vastu. Pärast väikest vaheaega jätkame meie karvaste ja sulelist sõprade seltskonnas, aga sedapuhku laias maailmas täpsemalt öeldes siis loomaaedades, mis jäävad kaugele ka väljaspool Eesti piire. Viiest saatest koosneva lühisarja avalöögiks on žanruni loomaaed liinis. Ja nüüd järgnemegi Mati kaalule, kes meile sellel laiemal ajaloolisel territooriumil teejuhiks saab, aga küllap matil on kuidagi sissejuhatuseks ka omalt poolt öelda. Minu nimi on Haldi Normet-Saarna. Jah, eks me Loomaaia juubeliaastal eietasime teemasid, mis olid otseselt Tallinna loomaaiaga seotud. Ja loomaaiad ei olegi omavahel tegelikult võrreldavad, sest et noh, vähemasti loomaaianduse asjatundjale on absoluutselt igas loomaaias midagi, mis, mis on eriline, on see siis mingisugune eriline lahendus ekspositsiooni jaoks on see mingi nipp, millega mõnda elukat teist tingimusteta parem on sigima saada. Või hoopiski mõni kaval leiutis, millega saab külastajatel vahepeal meelt lahutada. Aga kõik need asjad ei tarvitse selles mõttes, kuidas loomaaia tavakülastajale isegi silma torgata. Eriti kui on tegu mõne niisuguse olmelisi asjaga, mis silma torkab ja katsub muid emotsioone varjutama hakata. Aga sel aastal siis siis üritaksimegi natukene rännata loomaaedades, kus mul on õnnestunud käia. Ja eks muidugi maailmas on tuhatkond teaduspõhist loomaaeda ja ja, ja seegi osa, mida minul on selle peaaegu poole sajandi jooksul, mis ma loomaaianduses tegev olen näha õnnestunud, on ikkagi kaduvväike osa, aga eks ma olen üritanud otsida ikkagi nagu paremaid ja, ja erksamaid näiteid. Nii palju, kui see vähegi võimalikuks osutunud. Ja, ja selles mõttes ei saa seda, millest meil tänavu juttu tuleb Ta mingi absoluutse maailma tervikuna, need on minule kogemuste järel tundunud ühed vähemasti parematest loomaaedadest maailmas ja üritamegi siis tasapisi nendele, seal oli olemusel peatuda ja loodetavasti tekib mõnelgi kuulajal võimalus siis oma silmaga üle kontrollida, kas see jutt, mis ma olen rääkinud ja see suhtumine, mis minul nendesse loomaaedadesse on, peab paika või ei pea. No see oleks loomulikult suur asi, kui nii mõnelgi kuulajal õnnestuks ka oma silmaga asi üle vaadata ja veenduda on ikka võimas asi küll, aga, aga läheme siis nüüd tõelise pärli juurde ja vaatame, mis seal toimub ja see on siis nagu öeldud, maailma vanim järjepanu tegutsenud looma aed Viinis ehk söönbruni lossikompleksi juurde kuuluv loomad. Ja muidugi, eks igasugused niisugused asjad on väga subjektiivsed ja, ja ma pean pattu tunnistama, et, et kui ma ei oleks sündinud Eestis, siis ma tahtnuks olla sündinud Austrias ja, ja selles mõttes ei ole ma päris erapooletu Austria riigi, rahva ja kultuuri suhtes. Ja õnneks ei ole ka seal siis loomaaed praegu niisugune, mille pärast Peaksime nendesse teisiti suhtuma, vaid vastupidi, tegu on tõesti väga maailma juhtivatest loomaaedadest. Ja nagu juba jutuks oli, on tõesti tegu loomaaiaga, mis siis asutati juba 1752. aastal keiser Franz esimese ja keisrinna marjade reisija poolt ja kes natuke Euroopa ajalugu mäletab koolist, siis, siis nende nimedega on tegelikult Euroopas seotud nii mõnigi teaduse ja kultuuri tippsaavutus. Ja asutati siis see looma tõesti esialgu õukonna niisuguguse kinnise ettevõtmisena ja nii nagu ta tol ajal siis kombeks oli, sest praeguseks on paljud toona tegutsenud loomaaiad kadunud. Aga, aga kes või mis siis sel ajal tehti, need kujutasid endast niisukest menese riid, mis siis koosnes kõigepealt kesksest paviljonist, kus siis saksad said mõnusalt istet võtta ja niisugust sektoritena siis ümbritsesid seda paviljoni puurid, kus siis elasid mitmed eksootilised elukad. See oli suurepärane ajaveetmise vorm, istuda seal, juua teed või kohvi ja vaadata neid loomi. Ja nagu juba jutuks oli, kuhu siis niisugune asi tehti, ikka keisripere, suveresidentsi, söandroni lossikompleksi ja selles kompleksis on ta siis siiamaani, õnneks on kõik maailmasõjad ja muud hävingut säästnud ka seda Bruni lossi ennast. Et selles mõttes siis on ajalugu teinud seda, et kui maailm muutus avatumaks ja rahvas pääses kultuuriväärtustele enam juurde, siis 19. sajandil kujunes siis sellest sümbruni Loomaaiast juba mitte ainult õukonnaleja aadrile vaid vaid kogu rahvale avatud ettevõtmine ja niiviisi ta siis eksisteeris. Ja mitmedki tema kaasaegsed on tänaseks kadunud ja ega ei olnud ka seal punni olukord just kõige parem ja EMS sajandi kaheksakümnendatel aastatel. No ei erinenud see loomad oma olemuselt väga palju ka sellest, millega meil Eestis tol ajal harjunud oldi. Ja kuna maailmas loomakaitseliikumised tõstsid pead, siis nii Euroopa kui isegi kaugemalt, et loomakaitsjad seisid kaheksakümnendatel aastatel ka sönbruni Loomaaiavärava ees suurte loosungitega, nõudsid, et niisugune loomade piinamine tuleb, tuleb ära lõpetada, sest et lisaks kõigele muule ahistas sealset loomaaiandust kogu selle sümbruni lossikompleksi kuulumine muinsuskaitse alla, mis ei lubanud praktiliselt kõveraks keerata ühtegi 18. sajandi trelli ega muud niisugust ehitist. Kas nendel loomakaitsjate, ütleme sind pisut rauges ajapikku või sain neist ka ikkagi selline päris arvestatav jõud, mis suutis isegi pidurdada seda söön pruuni looma ja sellist edasiminekut või kuidas ta oligi? Vaat kus siis niiviisi nüüd mitmesuguste arvamuste vahel, et, et kas siis tulla vastu loomakaitsjate nõudmistele ja ja lõpetada loomaaiandus seal siis tekkis küsimus, et mida peale hakata ikkagi siis muinsuskaitse all olevate omaaegsete rajatistega. Ja, ja niiviisi tegelikult tuli suurem pöördepunkt kümmekond aastat hiljem, 1992. aastal, kui Austria riigi valitsus võttis vastu otsuse, et ei ole kuigi pikalt aega jäänud 250. Loomaaia juubelini. Ja otsustati siis kümnekonna aasta, aga mis oli jäänud see loomaaed rekonstrueerida ja teha seda nii, et, et ka kõige norivamat loomakaitsjad võiksid hakata rahule jääma. Pandi paika 10 aastane rahastamise programm, toodi siis direktoriks tolleaegne Innsbrucki loomaaia direktor, tor Elmut, pehlaaner, kes oli Innsbruckis silma paistnud suure niisuguse aktiivsuse ja leidlikkuse poolest ja määrati Austria juhtivad arhitektid, et selle asja juures tegevaks saadeti nad kooselud pehlaneriga vaatama maailma hetkel kõige paremaid lahendusi, mis maailma loomaaedades olid ja hakatigi siis järk-järgult otsima lahendust, et kus oleks siis hundid söönud ja lambad terved. Et muinsuskaitse ei peaks pead murdma ja, ja et ka loomakaitsjad ja loomaaednikud saaksid tänapäevasel tasemel oma asju ajada ja mitu pead on ikka mitu pead ja mõttetalgud mõttetalgud ja kui rahastus gaasial taga on, siis hakkavad tulemused ennast näitama ja nii mitmedki niisugused omaaegsed kitsad muinsuskaitsealused, loomade puurid, otsustati hoopis inimeste jaoks kasutusele võtta ja jõuti ikka täiesti ebaharilikule vahetuse just ja tähendab, sellisel viisil oli võimalik siis jätta muutmata Ahtot tingimused, kus kunagi olid loomad ja ümber nende, sa ei eita siis tänapäevase lahendusega looma ekspositsioone ja sel kombel siis hakkaski kiiresti suhteliselt olukord seal muutuma küllaltki ainulaadne lahendusest maailmale oma aianduses. Jah, sest et ega ju teistel niisugust probleemi 18. sajandi ehitiste säilitamiseks loomaaia sees peaaegu ei, ei ole ja, ja samas kus seda ka on olnud mingilgi määral seal tegu nii väikeste aladega, et need on tulnud siis loo majanduslikult maha jätta. Aga kuna sönbruni lossipargi servast oli võimalus laiendada tuleviku tarbeks ka ka loomaaia üldist territooriumit kuhu siis juba ilma eriliste segavate faktorite na küll säilitades sealset nisukest parkmetsa oli võimalik hakata rajama, ka täiesti uusi rajada. Tõsi, ja, ja selle 10 aastaga suudeti kesis jõuda nii kaugele, et kui siis toimus suur juubel 250. seal pruuni loomaaia juubeli puhul oli siis maailma loomaaedade organisatsiooni aastakoosolek sinna viidud. Ja seal siis said kõik kõik kogeda ja muidugi Austria riik oli uhke oma saavutuse üle. Vermiti spetsiaalne hõbedast münt, selle juubeli tervis ja kõik, kõik siis üle maailma kokku tulnud loomaaednikud said seal siis üle vaadata, kuhu on jõutud. Ja samas muidugi peab austerlaste kiituseks ütlema, et, et kui nad olid omal selle vungi kätte saanud ja, ja seda loomaaeda niiviisi hoogsalt eitanud siis kuigi sellest juubelist on tänaseks möödas juba 13 aastat ei ole nad piirdunud selle rahaga, mis oli esimeseks 10-ks aastaks enne juubelit. Rahastamine on, on jätkunud umbes samas või, või veelgi paisus tempos. Ja, ja praegu siis iga paari-kolme aasta tagant tuleb siis Viinist kutse, mida küll paraku meie kesistas oludes alati ei saa kaasa teha, sest et iga kord, kui nad mingi suurema objekti avavad, siis nad kutsuvad Euroopa loomaaednikud kokku pidulikule avapeole. Õnneks on siiski paaril korral mul võimalust olnud nendest pidustustest osa saada ja näha, mis, mis kõik vahepeal on juhtunud. Aga teeks veel korraks sellise väikese mõttelise jalutuskäigu, et kõik need inimesed ka, kes sinna pole sattunud veel ja võib-olla kunagi ei satu, et saaksid veel suurema ettekujutused, et mis seal siis nüüd on ja mis on niisugused, võib-olla teie jaoks eriti võluvad paigakesed seal võluvad sopid. No niiviisi on seal Aafrika savannielevantide le ehitatud avar ja tänapäevane eluala koostöös Tai kuningriigiga tol ajal saavutati see, et ehitati aasia ninasarvikutel suur kompleks, mille elanikeks siis Tai riik kinkis kaks Panther ninasarvikud, kes olid salaküttide poolt, et maha lastud ninasarvikute orvuks jäänud varsad kes siis olid lutist üles kasvatatud ja siis Tai kuningriigi kingitusena Austria riigile kohale tulid ja, ja toona oli siis prints koos perega isiklikult seda Tai riigi kingitust üle andmas siis on ehitatud sinna niisugune, tähendab, kuna riik nägi mükse hooga ja korralikult loomaaed toimetab siis kõrval, selles lossipargis oli kunagine niisugune talveaed, mis oli täiesti amortiseerunud, aga jällegi absoluutselt muinsuskaitsealune ja antigi siis see loomaaia käsutusse ja, ja loomaaed siis austerlastele meeldib ka ka, tähendab sõnamäng. Et ühelt poolt kasvuhoone on oranzeri ja teisest küljest, kui nad tegid sinna Orangutanidele ekspositsiooni, siis nad võisid rahulikult ka seda viiks kutsuda ja noh, niisuguses omal ajal malmvalukonstruktsioonidega aga samas soojapidavate tänapäevaste klaasiasendajatega kaetud sellest omaaegsest talveaiast on saanud üks maailma põnevamaid kaunimaid Orangutanide ekspositsioone. Ja selles mõttes on nad ka rahvusvahelises plaanis väga osavad. Kasutame ära riiklikku poliitikat loomaaianduse jaoks. Et kui kõik on teada, näiteks see, et üksikud maailma loomaaiad, kes on saanud hiidpandat Hiinast kätte, maksavad miljon dollarit aastas renti nende eest, Austria riik oskas selle asja kuidagi niiviisi sättida, et, et nad ei pidanud mitte letti käima raha vaid tegid siis hiinla poolt välja valitud inimestele austust PRIAs keskkonnakaitselist koolitust siis kahe miljoni dollari väärtuses ja said niisuguse bartertehinguga endale hiidpandad ja on neid siis väga edukalt paljundama hakanud ja siis muidugi kõik need Viinis sündinud panda on siis pidanud tagasi Hiinamaale minema, aga jätkuvalt see seedub, kas paljundusprotsess seal käib ja jätkuvalt koolitatakse Hiina siis tegelasi Austrias keskkonnasäästlikult loodusesse suhtuma. Ja üks niisugune viimaseid asju, mis nad hästi suurejooneliselt, et on valmis saanud nimelt maksis peaaegu 11 miljonit, sai värskelt valmis siis Franz Joosepi maa-nimeline jääkarude ekspositsioon kus siis on lisaks siis nendele loomade siseruumidele, kus, kus siis neid külastajad segamas ei käi. Lisaks sellele on siis seal 1700 ruutmeetrit, et välisaeda ja hon seal 450 ruutmeetrine viie meetri sügavune veekogu, kus on võimalik nagu näha siis jääkarude tegutsemist vee all ja vee peal ja siis niisuguse suure mahu juures siis 640000 liitrit, et vett käib siis seal Gruusiast filtrite süsteemist läbi ja muidugi noh, kuna Franz Joosepi maa on on olnud nendele ajalooliselt väga oluline ja nende keisri nime kannab siis siis pidi ka jagus ka jääkarud elavad siis siis on selge, et nad niisuguse nime sellele kompleksile panid. Kui idee seal žanrunny loomaaias käite Viini linnas, kas te siis pigem rõõmustate või pigem kurvastatena rõõmustada ja vaimustada võib seal igal sammul, aga ma mõtlen selle kurvastuse all seda, et Tallinna loomaaed ei saa vist kunagi selliseks. No tähendab, Eesti peab sellega arvestama, et, et ta on suhteliselt siiski väike ühiskond. Ja eelkõige sõltub sellest kogu meie riigi elu ja mul õnneks ei ole niisugust iseloomust, nihukest, ilusat kadedust. Et ma tunnen suurt rõõmu, väga hea sõber, emo pehmaner on küll praeguseks juba pensionile jäänud, kuigi me oleme numbri poisid ja seal on tema järglased ametis, kes samas suunas jätkavad ja kellega ma ka väga hästi läbi saan ja tähendab, nagu ma saate alguses ütlesin, on alati võimalik mingi pisike knihv üle võtta, et kui me ei suuda teha nii suurejoonelist asja, siis on võimalik ikkagi mingi nipp ja natuke odavamas variandis teoks teha ja rehkendust pool rehkendust ja isegi mitte mitte pärispoolsest. Sest meil on praeguseks näiteks valmis ehitusprojekt jääkarude ekspositsioonile, mis meie arvestuste järgi on umbes kolm korda odavam. Ja samas ikkagi võimaldab suurt osa sellest, mida austri kolleegid näitavad kaera näidata, nii et ma tahaks väga loota, et et, et Eesti riik on ka valmis pool rehkendust tegema koos meiega. Et Tallinna loomaaial on loomaaia sõprade selts ümbrunny loomaaial on ka loomaaia sõprade selts. No ta kindlasti erineb nii mõneski asjas Tallinna loomaaia omast, aga aga millega see tegeleb sönbruni? Loomaaia sõprade selts? Eks ta tegeleb suuresti sellesamaga, mida, millega see läheb meie loomaaia sõprade selts, ainult et seal on vahe veel suurem kui, kui kolmekordne, et kui, kui meil on praegu kuskil seal kaks-kolmsada liiget, siis nendel on neli ja pool 1000 liiget. Ja niisugune organisatsioon on võimekam. Nad annavad välja regulaarselt ajakirja, mis tutvustab nii loomaaeda kui kui seltsi tegevust. Nad väga suurel mahus panustavad vabatahtliku tööga. Nii et loomaaed on pidanud kohe võtma tööle kaks inimest, kes koordineerivad siis sõprade vabatahtlike tegemisi ja sellest on on tõesti väga palju abi olnud. Aga ma pean ka meie loomaaia sõprade seltsi kiituseks ütlema, et ka nendest on järjest rohkem abi olnud. Ja näiteks praegu on nendel noh küll pisut väiksemad suurejoonelisus ega ettevõtmine nimelt ehitavad nad kaelkirjakut ekspositsiooni, mis, mis küll 11 miljonit ei maksa, aga praeguste rehkenduste järgi vähemalt kuus miljonit eurot. Ja, ja see on siis niisugune ala, kus siis kaelkirjakut saavad paari 1000 ruutmeetri suurusel territooriumil toimetada. Ja nii sellesama projekteerimise ja ehitamise käigus kui, kui ka hiljem ekspluatatsiooni käigus on ikkagi sõprade seltsi niisugune tugi, nii rahaline tugi, kuivõrd seal on ka üsna rikkaid ja võimekaid liikmeid kui ka siis nende niisuguseid puht füüsilist tuge, kellel ei ole nii palju rahalist jõudu, aga on selle eest võimalus pühendada loomaaia toetuseks oma aega ja, ja energiat sõber ei pea tingimata rikas olema, väärtuslik on, igasugune abijuust, tähendab sõpra tunned siis, kui sa hädas oled ja kõik need hetked, kus siis sümbruni loomaaias mingi probleemiga häda on, on sõbrad nõu ja jõuga appi tulnud ja võib-olla väärib ka nimetamist see, et et on igasuguseid sõpru ja fänne ja näiteks on olemas üks Londonis resideeruv tegelane, kelle nimi on Antoni Sheridan, kes on just Niukest rikkamat sorti ja selle tõttu regulaarselt käib läbi kõik Euroopa loomaaiad. Ja aeg-ajalt paneb kokku siis niisugust omapoolset nägemust ja juba õige mitmendat korda on siis tema poolt ritta pandud 80 Euroopa juhtiva loomaaia pikas nimistus sönbrunile omad olnud esimene, nii et et selles mõttes mitte ainult minu, vaid ka mitmete teiste asjatundjate ja huviliste arvamuse kohaselt. On Broni loomad, Euroopa parimaid loomaaedu. Kui keegi on Viinis ja see keegi ütleme, peab ennast ikkagi suhteliselt looduskaugeks ja loomade kaugeks inimeseks, miks ta ikkagi tasuks minna sinna loomaaeda, kuigi ütleme nii, et loomaaiad ei ole ja loomad ja loodus ei ole nii-öelda tema huviala number üks, mis on see, mis ikkagi peaks teda sinna viima? No kõigepealt kogu see Sven Broni kompleks ise, et kui tal on kultuurihuvi, siis, siis tähendab see niisugune noh, ütleme kui me seda rosinaks ei nimeta, siis siis vähemalt mingi niisugune vürtsikas elamus selle kunsti ja arhitektuurimürgituse vastu, mis, mis kogu selles kompleksis tegelikult peitub selle, selle vastu niisuguseks meelelahutuslikus vahepalaks oleks selle oma, et kindlasti ja ma ei usu, et saab olla nii looduskauge, inimene, kes, kes seda seal Broni loomaaeda külastades ei saaks positiivset elamust. Seal ringi jalutada ja seejuures mõtiskleda, kui edumeelsed olid keiser Franz esimene ja keisrinna Maria Therese ja siis see on ka juba midagi väärt. Ja tähendab, noh, viin on üldse niisugune koht, kuhu tuleks ikka ja jälle minna ja, ja kui minna, et läbisõiduks, vaid olla natuke aega paigas ja rahulikult nautida seda, mida niisugune maailmalinn pakub ja seda tuleb välja on ikkagi aru saanud paljud maailmas ja nende külastatavus, kui meie loomaaia külastatavus on on kuskil 350000 inimest aastas, siis, siis nendel püsivalt on kaks ja pool miljonit külastajat aastas. Ma usun küll, et enamik nendest on väga rahul sellega, mida nad selles loomaaias näevad ja läbi elavad. Selline oli meie suvise sarja avasaade žanruni Loomaaiast Viinis. Järgmises saates reisime Hollandisse ja vaatame, kuidas seal sulelised ja karvased hakkama saavad. Aga täna olid stuudios Mati Kaal, Haldi, Normet-Saarna ja Maristamba kuulmiseni. Loomaaia loomad. Loomaaia loomsed.
