Lai ääretu põld. Kohal erksinine taevas ja selles taevas üks sillerdav täpike, küllap see pilt on üsna paljudele tuttav, aga küll murtud selle üle, et kuidas see täpike seal üleval nii vastupidav on, et ta tükk tükk aega jaksab peaaegu liikumatus asendis olla ja laulda. Jah, ega ta päris liikumatus asendis need ei ole. Kogu aeg vehib Raplat nagu tiibadega, kui näiteks täpikeste pilopist jälgida, siis hakkab see hästi silma, palja silmaga ei hakkagi silma, on isegi kohaneb meelde tuletada ühte inglise vanasõna. Lõokese kohtadki, lauk laulab õhk. Ja ka inglise keeles anda. Otseses tõlkes tähendab seda. Sky Laak. Ja arvatavasti on on pärit kuskilt stepialadelt, kus juba algselt enne metsade raidumist olid lagedad maastikud ja hiljem on ta siis tasapisi rännanud levinud põhja suunas, niivõrd kuidas meil on avamaastiku tekkinud. Võiks veel lisada linnumehena ehk nii palju, et peale selle tavalise põldlõokese on ka teisi lookesi riike näiteks tuttlõoke, mis on ka meil Liivikutel nõmmedel esineb riik ja palju niisuguseid lookesi sugulasi juure, kes samuti laulavad õhus ja mitte ainult lõokesed ja kiud, vaid ka näiteks pääsukesed, kes enamiku aja veedavad õhus, eriti piiritaja piirpääsuke. Nii et, et eks see on ikka lindudele omale lennuvõime, efektne kasutamine. Nõmmel, ja muidugi põldlõoke on vist selle pärast kõige tuntum, siis täna kõige enam ei rohkem ja ta hakkab silma veel seepärast, et ta saabub kõigist rändlindudest, võib olla kõige varem on esimeste seas alati nagu meil põldudel tekivad, esimesed lugevad, laiguti on põldlõokesed kohal. Ma tahtsin veel öelda vahepeal siin Nõmmela uksest paar sõna. Nõmmelõoke on ka väga kena lauluga hästi ilusa lauluga. Ka temale meeldib lage maastik, metsalagendikud, metsa raiestikud ja samuti vanasti varajase saabumisega. Ja lõokesed nagu mitmed teisedki värud, pesitsevad Eestis kaks korda. Nii et kui me räägime nüüd lauksest keset suve, siis see päris nii viltu polegi, sellepärast et lauke põldlõoke. Nõmmelauke muide hakkavad teist korda õitsema. Ja sel ajal on Uuestnel nagu laululusti enam. Ja just hiljaaegu möödunud nädalal oli metsa vahel hästi valjult kuulda Nõmmela ukselaulu kevadest laulu, mille vahepeal üldse kuulda olnud ja praegult, kui minna näiteks Lääne-Eestisse merele, Aitele mere saartele. Kui teised linnud kõik juba hakkavad aga vaikima ja hakkab ilmnema tõsiseid hilise suvi suvetundemärke siis just lõoke on see, kes veel tuletab meelde, et on suvi südames ja temal hakkab peale teist korda pesitsema. Jaak, kus sina siis lõokesega kokku oled saanud? Osakestest näinud ei ole, aga tema vigilant pole kuulnud. Kas võib-olla siis tulnud tahtmist vaadata järele, kus ja kes seal vidistati, niuksed väikesisvee seal, aasad jälle siis kuuldus ka vidinaid üles vaatasid, aga seal mitte midagi näinud. Küllata vist oli seal hästi, keerasime kellad, haake paistis seal üleval nii pisikesi täpile, silm lihtsalt ei seletanud seda. Aga kas nüüd nendel erinevatel lõokese liikidel on ka välimuses mingid sellised küllalt märgatavad? Erinevused ütlevad väga väiksed erinevused, näiteks kui minu ette lauale praegu sättida loodusmuuseumis topised Nõmmela uksest põldlõokest kiududest kõigist, kes kelmidest, kes meil Eestis esinevad siis ma arvan, et ma selle viktoriinis küll sajaprotsendilist edu ei saavuta. Ja need erinevused on väiksed, kõik need lauks kiud on enam-vähem ühte ühtemoodi. Noh, muidugi väikseid erinevusi on seal mustritiheduses ja täpilisuse tiheduses kõhu all poolel, kuid põhiseda pealt niisugused pruunikirjud ja alt heledamad suvastikuga ja täpilised triibulist. Harr suuruselt linnad sulavad loodusega kokku ja nad on hea kaitsevärviga, sest et lapsed on kõik maas, pesitsevad linnud ja nad peavad olema hästi varjatud. Ema lendab ja sa oled keegi ta taevast ei märka, nii kergesti. Kui pääsukest on teatavasti nimetatud Eesti rahvuslinnuks, kas siis lõokesed on ka mingi seos eesti rahva vanade uskumustega või mitte? On kindlasti ma mäletan. See oli aastaid tagasi, kui Eesti lool suured valisid enda rahvuslikku lindu. Ja mäletan, et seal oli ka üks kandidaat põldlõoke, kuid keegi teadjamees nagu nimetas siis põlluookeani juba paika pandud ja minu teada on ta Taani rahvuslik lind. Taanimaal on muidugi avarust ehk enam põllumaad rohkem metsa vähem. Nendele Sult ehk rohkem rahvuslik linnuks, aga see ei tähenda midagi. Põldlõoke on tõesti rahva seas hästi tuntud lind, tema kohta palju laulusalme ja vanasõnu. Raamatutes pildi peal sa oled teda näinud, eks ole ja oled püüdnud järgiga joonistada. Ma lähen küll peetud. Tuleb päris hästi välja. Talviseks pale kasutanud rooli kollast ja musta lõokese värvidel lõksid looduslikud värvid jälle kaitsevad teda vaenlaste eest ka üldse, kui vaadata sisel Leokesel väga kirevaid härra, võib leida igalt poolt sulgedest, valgete, võib-olla isegi natuke Silakat, võib-olla hakkadka värviga. Kollane ja pruun on üldse tal tõelised värvid. Aga Leiteesi värvib tal leide lihtsalt läheda selja tõsisel vaatlemised. Kas. Leevikese kohta võib öelda nii, et ängi suhteliselt vastupidav ilmamuutustele kindlasti vastupidav, ilma ootustele, ega ta muidu ei saabuks, nii varakult juhtub sageli kevadet niimoodi, et tuleme tagasi, lumi ja vihmasajud, vihma sajab, vitt aga justkui lumesajud, tulevad ja ühesõnaga tagasi. See on sageli niimoodi, et lauks tuhandeil kohale märtsis kuskil märtsi keskel. Kui märtsi lõpus või aprilli alguses tuleb uuesti talv, siis lõokesed elavad seal üsna hästi üle ja nad siis võtavad ära oma head lennuvõimeid ja näiteks rändavad sageli lõuna poole tagasi. Et ta on üsna vastupidav rind ja taga väga kaugel meisti talvitub isegi üksikutel harvadel juhtudel, minu teada on laukest kohatud ka Talvet kuudel. Meil olid siin lumevaesed hästi pehmed talved. Kümmekond aastat tagasi oli ühel natukene siis minu teada Vilsandil kohati keset talvelõokest. Tema on üks vähestest jälle üks vähestest arvulistest, kes kavatseb kevade poole suve laulda päris öösel. Näiteks kui meil on valged ööd enne jaanipäeva siin, siis sellele videvikutunnil kuskil ühe kahe aeg võib kuulda nõmmelõokest laulmas ehk praegutki vibud ja kui kaua siis kestab või millal te siis ära väsib lastehommikut vastu hommikut väsib ja ehk kuskil keskhommikuks. Kuid kuna aega üldse juba kaugele ja linnud hakkavad nagu oma pesitsemist lõpetama siis ka lõokese laul vaibub meil umbes juuli teisel poolel, kui mitu poega Leod küljes kasvatab, neli-viis poega korraga kaks pesakonda, neetult pesakonnal lendab pesast välja 10 poega. Kehvemal pesakonnal kuus, seitse ja jaksab ta seal üleval siis ka kohe alguses niisama kaua olla, kui vanad linnud või ikkagi nõuab see harjutamist, see loob kindlasti harjutamist ja korralikku toitumist ja ja algus, kindlasti need linnupojad, kiuru lõokese pojad ei võta ette midagi niisugust, aga aga õige pea juba mõne kuu möödudes. Septembris-oktoobris peavad nad olema ju rändeks valmis, siis peavad tiivad kandma ja kannavadki kindlasti.
