Tere, lapsed. Üllatus, üllatus. Veiko tõi Jutale. No mis te arvate, mis asja? Muidugi kala, suitsu, kala, suitsu. Jut, Juta, kui sa vaatad, siis tule siia,  pane, suitsukala ootab ja ma tõin, ma tõin,  seekord tõin, noh, no jälle tegelikult tõi suitsulatika  tegelikult tõi miks, aga latika toit, kas mõnda huvitavamat  kala ei ole üldse olemas? Ma ei saa praegu nagu peale latika eriti midagi kätte,  aga tead väga huvitav. Kala on näiteks see lest. Lest ja lest on selline. Kuidas ma ütlen, ta on selline nagu lapik kala. Lapi lapik, jah, vaata, vaata, ma näitan tegelikult,  et kui latikas on nagu ujub niimoodi, siis alest on nagu  niimoodi lapik nagu vot tõeline jah, noh,  osa juttu. Kahe paksu raamatu vahele jäänud umbes niimoodi,  jah. Mis veel, on põnev, vaata latikal on, eks silmad siinpool  pead ja siinpool mõlemad, aga lestal on siis niimoodi ühe  külje peal niimoodi ja siis ta ujub nagu niimoodi,  et, et silmad on üleval ja siis see pime pool,  kus tal silmi pole, et see on nagu siis noh,  siin niimoodi allpool, eks, ja siis veel. Ja siis on veel selline huvitav asi, et,  et kui keegi teda niimoodi ründab või mingi oht on,  siis lest pöörab ennast niimoodi külili ja ujub  siis niimoodi külg ees niimoodi minema. Vot ja siis on veel lestal selline põnev asi,  selline omadus, et ütleme, et kui tal on nagu mingisugune  oht tuleb, et keegi hakkab jälle ründama,  siis ta kaevub niimoodi liiva sisse ja, ja peidab ennast  niimoodi täiesti ära ja võib selle liivaga täiesti ühte  värvi minna, nii et teda pole absoluutselt näha. See on kaval kala ja lest on ka väga maitsev kala. Aga ma mõtlesingi, et ma toon jutale sellise killukese,  nende sumedatest, suveõhtutest. Veiko. Tere. Oled sa ikka sina? Kala na järgi otsustades oled vist ikka sina. Aga muidugi sina, ega sa viimasel ajal timmut Juta ei ole kohanud,  Lennart tere timmu. Sa oled tagasi Timmu, kallis, timu külla timmikene. Ma olin nii mures. Ma otsisin nädal otsa igalt poolt sind ja jutat,  ei tea, kas juta on ikka elu ja tervise juures. Ega me siis kusagil ei olnud, kusagil ei olnud kadunud,  ma ütlesin sulle ju seda kohe, et ega sa ei uskunud,  ma olin lihtsalt natukene ju tookord paksuks söödetud  ja heledaks nühi. Aga praegu, kas sa oled ikka sina kui on lohestajad lihtsalt libatimmu,  rohkem päris timmu sarnaseks moondanud? Lennart, sa hakkad paranoiliseks muutuma. Kui sina oleksid nädal otsa timmut ja Jutat otsinud nagu mina,  selle asemel, et kala latikat püüda, siis  mis siis siis meil ei olekski, näed suitsu lotikat esiteks ja,  ja teiseks, Timu ja Juta ei ole kuskil kadunud olnud,  sina tea midagi, sina olid kalal, kui pauk käis. Aga igatahes kui mina eelmine nädal olin siin lastetoas,  siis need tegelased siin polnud mitte mingil juhul Timmu  ja Juta, kes minuga siin rääkisid. Pärast veel helistati mulle Juta telefoni  ja Juta hääl ütles mulle, et ma mitte mingil juhul politseid  asjasse ei segaks. Aa, ega ma loll ei ole, pärast veel palus,  et ma tuleks lastetuppa tagasi, aga ega ma ei langenud lõksu. Ma ütlesin talle, sa oled alatu petis ja pärast seda juta  minu kõnedele ei vasta minu ega vellikõnedele ju ta lihtsalt solvus,  et sa teda ei uskunud. Melli peale oli ta solvunud juba enne. No aga kus ta siis on, see jutt, aga kodus ma ütlesin,  kuule, Lennart saajad mind ka murelikuks. Ma ma helistan, proovin helistada ta ei,  ta ei vasta mitte kellelegi. Üldaasta, kus. Sul on taskusse oskus ja mis ära pane neid klambreid peale. Lennart oot. Ah, ta ei vasta. Tere, Juta. Kuule, Juta. Ma tõin sulle. Suitsu ka laste tuppa, eks tule siis õhtul läbi. Noh, olgu, aita eid, lõpetage ära, ma saan talle  ka helistada, siis eame kinnist, nii. Plõks pani ära, nii, ta ei vasta minu kõnedele. Ma ei saa aru, miks ta minu kõnedele ei vasta. Solvunud. Juta. Jutu. Kui issand, kui hea, et teid siin nii palju on,  mitu pead on ikka mitu pead, tähendab, minul on mure. Sul on ka keegi kadunud, jah? Ei, mis kadunud. Ei teate see lastetoa 800 saade, eks ole,  see etteaste. No mul ei tule mitte ühtegi head mõtet. Ühtegi lihtsalt ei tule, saad aru, ma tahan teha midagi erilist,  midagi, mida ma lastetoas varem teinud pole. Aga no kõike, mida ma oskan teha, ma olen juba teinud siin  ja mida ma ei oska teha. Mul ei ole enam aega ära õppida. Ei, õppimiseks leiab ikka alati aega, seda ikka jõuab a. Aga mis teie teete muidu me muidu või seal selles saates? Mina muidu olen nagu tavaliselt ikka, juhin ju asja,  ma olen päeva juht, Meil. On veel ka üks, see on üllatus, üllatus mul mul tegelikult  on üks mõte, aga no ma ei tea, kas seda üldse teha saab,  et. Noh, ma mõtlesin sellist asja, et teeks nagu sellise asja  nagu kalade tsirkuse Kalade nutuse surnud kalade tsirkus või sutsu. Elus kalu, kuidas sa neid resteerid, kalapea ju nagu kanapea,  nii väike kanal ei ole kanapea. Haugimälu öeldakse hea küll, aga delfiini näiteks stresesse ritaks. Stresseeritakse muidugi ka seda võiks nimeta stressieri. Sest ma arvan, et see on väga keeruline kala niimoodi õppida  ära kõiki neid asju, mida inimene siin vaata,  ei ole kala ka tegelikult väga õige. Delfiini vaal ei ole, nemad on mere imeja hoopis ma,  ma arvan, et mul läheks tegelikult vaja siis sellist nagu  suurt akvaariumiteks siis ma peaks ju kõik kalad ükshaaval  kinni püüdma, siis ma peaks hakkama neid ükshaaval veel õpetama. Aga äkki meie ühendame jõud, kas ma saaksin kuidagi aidata,  võtame kätest kinni, ma mõtlen selle kala tsirkusega või? Tõesti äkki saab, see on väga hea mõte muidugi,  et. See on väga keeruline. Ei äkki äkki sina räägid kaladest ja mina näiteks kehastan neid. See oli jah. Väga jahuta, aga kuidas seal nüüd keha, kas kala liikumine  on kuidagi selline? Mina oskan ainult kala nägu teha. Aga see on juba kalad koguaeg, kõik teevad suuga nagu vaata,  vaata Timmu nad niimoodi, noh, püüavad neid toiduosakesi,  eks veest siis vahepeal käivad niimoodi veepinna peal õhku hingami. Eestal on silmad ühe külje peal, eks ole,  ja siis kui ta merepõhja lähedal niiviisi nagu lapiti  ja kui vaenlane tuleb, siis ta kaevab ennast liiva sisse,  on ju Veiko jaa, aga mul ongi üks mõte. Kas me võikski teha näiteks seda lesta, kala peituse mängu? Et vaadake, see oleks nagu niimoodi, et te peate leidma siin  lastetoas võimalikult oma riiete värvi koha  siis nagu ära ennast peitma. Väga hea püksid ja vajaku. Saskia on peaaegu Lennart ja sul ei tule välja. Sinu tume särk on kollasel. Näha noh, rõõmsa taha ei peida. Lennart saab näha. Poolt keha ei olnud näha, no päris mis toredaid kalu on  üldse veel olemas, mis veel on angerjas,  angerjas, saal. Ja see on selline ja selle kraatiline kala,  et võiks teha sellise slaalomiet, paneme na. Hakkan siit minema, hakkan. Ära astu sinna peale. Ei, see on sohk. Mis on angerjate slaal on võistlus an, kumb angerjas. On kiirem, kuulge, mis te nüüd jamad stardi joonele. Kuulge, aga mis trikke veel, kalad võivad õppida,  ma ei patsuta. Äkki ma teen mõne hästi ilusa kalatantsu  või midagi sellist rõngastega, kes on Eesti,  kes on Eestis kõige ilusam kala, ahven, ahven,  minu meelest ja ahven on selline triibuline,  ta on natuke timmu moodi isegi ja. Ja punased uimed. Vaata, tal on sellised päikese käes roheline,  selline punased uime. Kas kala võib nii ka teha? Mida? Puuto mida puuto ane, minu kostüüm? Muidugi kostüüm, aga ma ei oska ise, teate,  ma küsin selli käest, äkki ta on nõus mulle õmblema ahvenaga  ja väga hea. Nii lapsed nagu te näete meie 800., saate eeskava tõotab  tulla väga põnev. Kui kõik hoogsas hoogsasti ja hästi harjutavad head aega lapsed.
