Tere kõigile aiasõpradele. Loodus on sedavõrd edenenud, et tuleb kasvuhoonete korrastamise peale mõelda. Aiatarga arhiivis on Heino lõivekese nõuanded. Kasvuhoone tuleb jah kevadtöödeks, et valmistada ja esimene asi siis on korrastamine, puhastamine kõik, mis sinna ei kuulu, kõik see tuleb välja viia ja kui hästi vana muld siis ka see välja viia ja teha siis sisemuse desotööd, see tähendab, et tuleb teha desinfitseerime nii haiguste kui ka kahjurite vastu, sest mõlemad on kasvuhoones. Seda tööd saab ja tasub ette võtta siis, kui ka kasvuhoones on juba seal 10 kraadi vähemalt sooja olnud nädalapäevi. Sest sel juhul on need kahjureid eriti, kes on peitu pugenud pragudesse ja ei ole kohe tabatavad pritsimisvahenditele tulevad välja, on aktiivsemat, muidu on nad seal peidus ja neid pritsimisega ei taba. Sama on kah oluline haigusetekitajate suhtes, sest ka nende eosed võivad olla puhkeolekus, kus ei ole nad nii tundlikud pritsimisvahenditele. Kõige lihtsam muidugi oleks teha vääveldamist, sest see on väävli põletamine kasvuhoones. Aga nagu ma ütlesin, need vähemalt 10 kraadi peaks kasvuhoonest sooja olema ja teiseks peaks olema kasvuhoone siis ka hästi tihendatud esse väävliaur mis väävli või väävliküünalde põletamisel tekib, et see püsiks kasvuhoones ikkagi vähemalt 48 tundi, kui olen seal juba 15 kuni 20 kraadi kasvuhoonesse, siis isegi 24-st tunnist piisaks. Sel juhul siis võetakse kuupmeetri kohta väävlit väävliküünlaid 25 kuni 60 grammi ja elavaid taimi siis pärast seda, kui see väävliaurud mõjunud pärast tõhustamist, rõhustamine üks kuni kaks ööpäeva, järgneb õhustamist, siis elavaid taimi tohib sinna sisse tuua alles paari nädala pärast. Eriti oluline pääveldamine siis koolid, sellised kahjurid nagu kasvuhoonekari, elanna või lest, ka lehetäid neile mõjub väga hästi, kõigele kahjuritega mõjub hästi, kui on piisavalt soe juba sees ja haigusetekitajatele. Aga muidugi, mida tuleb jälgida, on ka väävli põlemisel, tekib päris kena kuumus, et me oma kasvuhooned seal lavateid, mis on puidust, mingid muud puit, põlevad elemendid seal põlema ei paneks, et neid lõkkeid tuleb ka niiviisi panna. Et ega ei tekiks tuleohtu ja siis süüdata kaugemast otsast, kui on pikem kasvuhoone, need lõkked ja järjest tulla lävele või uksele ligemale jäätise väävliaurudega ja saad ise kahjustada. Ja peabki ütlema, et kasvuhoone sisemuse desinfitseerimine ja seal kahjurid haigustekitajate hävida. Tal on väga oluline sellepärast et sellega me nagu esimese kahjurite haigusetekitajate rünnaku noortele taimedele ja esimesel nii-ütelda perioodil läheme tagasi, et sel juhul, kui see töö on tehtud, siis võib-olla kasvuperioodil on meil tõrjet vaja teha kolm, neli korda vähem. Ja kuna siin antud juhul ei ole ka elavaid taimi sees, siis siin võib tuleb kasutada poolteist kuni kaks korda tugevamaid kontsentratsioone võrreldes sellega, kui elavaid taimi pritsime. Kui ei saa seda kasvuhoonet väävliaurude kindlaks teha, siis peaks tegema märgvahenditega pritsimist. Peenebiisalist pritsimist on lubatud eraaednikul kasutada ka ilma, et ta omaks spetsiaalset taimekaitsetöötaja tunnistust küllatugevad mürki, mille nimi on teed siis. Aga ma hoiatan kohe, et see on kauniski mürgine preparaat. Et sellega tuleb olla väga ettevaatlik. Ja noh, siis teda võiks segus kasutada 0,75 protsendilise na, et sel juhul on garanteeritud ka kahjurite ja lestade tõrje. Mõju on hea vedelaid, selliseid lahuseid kasutatakse sisemuse kohta üks liiter ruutmeetrile ja kui kasvuhoone põhja pritsime üle, siis seal võiks olla rohkem näiteks kaks liitrit ruut meetrile. Kaalinbermaganaati võib kah kasutada muidugi pritsimiseks, aga see peaks olema siis tugevam, viie protsendiline. Väga lihtne vahend, mida nõukogude ajal oli saada, oli kõige lihtsam pesupulber, kõige odavam naatrium trifosfaat. Ja vaat kui nüüd sellist odavat head pesupulbrit saab, see on naturaalne, see ei ole sünteetiline. Siis seda võiks kasutada ka sisemuse pritsimiseks. Kümneprotsendilise lahussõnana. On ka ladude desinfitseerimiseks kasutatud mitmesuguseid teisi vahendeid, näiteks kloorlubjavedelikku, ka seda võiks kasvuhoonete puhul kasutada. Piisaks neljaprotsendilisest või kloorlupja kaltsineeritud sooda segu. Sel juhul siis võetakse 10 liitri kohta kloorlupja 250 grammi ja Kalsineeritud soodat 350 grammi. Võib ka kasutada selliseid lihtsamaid kasvuhoone sisemise töötlemise vahendeid, nagu lubjalahusse võiks olla siis kusagil hapukoore paksune teeb ka päris päris head tööd. Mitte üksi ei piisa sellest, kui me kasvuhoone sisemuse töötleme, vaid oluline on ka siis, kas mullad vahetada või töödelda muldasid muldade töötlemine. Võib-olla kõige lihtsam oleks kuuma veega töötlemine. See eeldab seda, et peab olema odavat kütet ja peab olema mingisugune suur mahuti, millega siis seda vett kummutada või nagu varem olid päris aurutusseadmed, no ma kahtlen, kas praegu aednikele neid aurutusseadmeid on, aga juhul kui on, siis, siis ma võin ütelda, et millised nõuded sel juhul on. Kui muld aurutatakse, siis peaks olema kergema vaja keskmise raskusega muldade puhul mullas temperatuur 65 kuni 75 kraadi, raskema lõimise puhul veel kõrgem 90 kuni 100 kraadi. Selline temperatuur peaks seisma seal ikka kuni 10 tundi, seal seitse kuni 10 tundi. Ja muidugi, et sellist temperatuuri saavutada, see üleskütmine võtab palju aega ja see on küllalt kallis ja töömahukas. Lihtsam oleks vanad mullad välja viia ja asendada kasvuturbaga, mis iseenesest on haiguste kahjuritevaba. Muidugi eeldab see seda, et kasvuhooneturvast siis ka neutraliseeritakse ja antakse talle kõik vajalikud toiteelemendid. Seda tehakse siis kuu aega vähemalt enne, kui taimed sinna peale istutatakse, siis sel juhul taimed seal kasvavad korralikult. Ja veel, kui tagasi minna muldade aurutamise ja kuuma veega töötlemise juurde, peab veel ütlema ühte asja, et kohe ei saa aurutatutega kuuma veega töödeldud muldadel ühtegi seemnetega taimi istutada, sest need ei kasva, seal peaks ootama kaks kuni kolm nädalat, siis taastub seal mullabakterite tegevus ja tuleb arvestada ka ühte, et need kuumaprotseduurid vabastavad väga palju lämmastikku, kaaliumi, mangaani, et selles suhtes nagu üsna palju neid toitaineid vabanenud seal peatuge, toitainete kontsentratsioon on võib-olla mõistlik, see oleks siis rattaga, et milline seal siis sellistes aurutatud ja kuuma veega töödeldud muldades toitainete tase on, et me teaksime õieti, kuidas neid toitaineid lisada. Ivy, muldade väiksete koguste puhul on asi lihtsam. Meil kasutatakse turvast ja noh, on kasutatud ka veel muldasid, aga turba puhul ka, nagu ma ütlesin, et kindlasti peab olema lubjatud, toitainetega varustatud ja kasulik oleks ikka kuu aega enne teha. Kui seda pole tehtud, siis vähemalt üks nädalpäevi peaks olema ikkagi külvikasti muld töödeldud, siis põlevkivi tuha või puutuha või kustutatud lubjaga ja väetised lisatud külvide puhul on, on ahjust see tõusma, põletikud mitmesugused hakkavad arenema. Kui on tuhka pandud, et korralikult selle mullale siis seal tõusnud põletike oht on väiksem ja ka väävlit, eriti kolloid, väävlit oleks kasulik kasutada näiteks külvikast ühe ruutmeetri kohta viis grammi ka see hoiab, kui seda üks, kolm, viis päeva enne külvi kasutada ülemisse kihti segada hoiak tõusma, põletikud ära. Katteks peaks kasutama ka liiva, mis on pestud sealpool kuni üks sentimeeter Hollandis. Milliseid seemneid sinna külla mäe kui pakse külvikate saab olema ja taimede kastmine kaalinbermaganaadiga õige nõrga lahusega, see on siis 0,03 kuni 0,05 protsenti, see on siis kolm kuni viis grammi 10-le liitrile veele. Kalinbermagnaati see kah on. Taimele annab mangaani ku mikroelementi ja on haiguste. Värske muld ja värske freesturvas, need on ise palju paremad kui nüüd vana muldvana mulda vältima siis pottidesse, kui tahame taimi pottidesse istutada, on lihtne võimalus Kahad, muld, mis on pandud Patti Scottiga koos kasta kuuma vett näiteks seitsmekümnekraadilise, isegi kümnesentimeetrise läbimõõduga pott peaks olema seal siis viis kuni kuus minutit, siis ta enam-vähem desinfitseerib sellise väikse koguse seal selles potis mulla ära. Aga, ja ei tohiks ka niiviisi käituda, et me saame puhta mulla ja istutame sinna seemned, millel on haigusetekitajad, enamasti levivad seenega manad, kahjurid võivad ka levida, aga üldiselt haigusetekitajad et küllamäe sinna siis haige seeme peale. Seemneid peaks ka siis desinfitseerima, et just kaitsta neid idandeid, noori taimi ja oluline nii seen kui ka viirushaiguste vastane puhtimine, seemnete töötlemine, seda nimetataksegi puhtimiseks. Ma nimetaks teile võrdlemisi ohutuid vahendeid ja praegu peabki ütlema, et erasektorile ja üldse köögiviljalilleseemned desinfitseerimiseks ei olegi lubatud taimekaitsevahendite nimekirjas midagi head. Kõige Ohutu, võib-olla mükostopp, mis on siis bakterpreparaat, Streto müüdses krise Oviirides on, eks selline bakter. Varem nimetati teda kiiriks seeneks, millega siis töödeldakse lillede ja köögiviljadega maitsetaimede seemneid kaks kuni kaheksa grammi kilogrammi kohta, nii et nakkudel väiksed kogused, siis tuleb lihtsalt vastav arvestus teha. Aga kui natukene rohkem, saab ka seda preparaati midagi paha ei juhtu, ainult tuleb jälgida seda, et kuna tegemist on elava bakteripreparaadi ka, et siis tuleb see puhitud seeme külvata kas kohe või hiljemalt üks nädal pärast puhtimist mitte lasta sellel bakteri seal ära kuivatas, vastasel juhul Ta ei mõju, siis ta ei kaitse neid noori taimi ega idandeid. Aga see nimetatud naatriumfosfaat, millest ma rääkisin, hüppad, mis sobib hästi desinfitseerimiseks see sobib ka hästi ütelda. Seemnetel jahutamiseks tehakse küllatugev lahus 15 protsendiline lahus ja seal jaotatakse näiteks kurki ja tomatit viirusnakkuste vastu. Eks tund, üsna kaua. Aga see on olnud tõhus viirusnakkuste hävitamiseks. Muidugi vanem kurgiseeme on ise juba viirustest vaba ja on ka viljakam, on tähele pandud. On kasutatud Cavel kurgiseemne puhtimiseks 20 protsendilist soolhapet, kus hoitakse siis seemet 10 kuni 15 minutit, tomatiseemet 20 minutit. Kaalinbermaganaati on 0,5 protsendilise na kasutatud, kus kurki hoitakse siis viis minutit tomatit 20 minutit. Kõikide nende leotamiste puhul tuleb kohe pärast seda aega seeme nii-ütelda välja võtta pestava voolava veega ära puhtaks. Nii et ta enam ei ole selle puhis mõju all tahendada ja siis võib teda külvata, poes on sageli, on pohitud seeme, vot sellise keemiliste vahenditega, seal on teised ohtlikumad vahendid, millega seeme puhitud. Sellist puhitud seemet peaks siis külla. Ma juba arvestades, et need on mürgisemad asjad, mingisugused ettevaatusabinõusid, midagi peaks olema, nina Es, suu Essed sisse hingaks seda tolmu sealt kinnastatud kätega ja hiljem ka siis pesta korralikult nägu ja suu loputada ja käed pesta. Et me hingaks seda mürgist puhis tolmu sealt sisse siis on näiteks kapsa ja teiste risteeliste puhul kaalika pool on kasutatud ka kuumas vees seemnete leotamist 48 kuni 50 kraadi, veetemperatuur 20 minutit ja seejärel kohe kaks kuni kolm minutit külmas vees jahutatakse alla ja seda tehakse marli kotikestesse, mis on siis kolm neljandikku mahust täidetud ja liigutatakse koti ja jälgitakse väga täpselt termomeetriga temperatuuri, et me üle ei kuumutaks sel juhul kaabida nagu sära. Rääkis Heino lõiveke maaviljeluse Instituudist.
