Tere, lapsed, mina olen eelmise aasta loom metsiga,  tere tulemast lastetuppa. Veiko ei teinud niisama nalja, täna me räägimegi  metssigadest ja meile on tulnud külla Eesti loodus,  muuseumi sooloog, Lennart Lennuk. Tere, Lennart. Tere aga ma veel lisaks sin seda, et Lennart teab  metssigades tõesti väga palju, nimelt tema pani eelmisel  aastal kokku metsa teemalise näituse seal loodusmuuseumis,  nii et ta teab neist väga palju rääkida. Aga aga alustame algusest, et aasta 2015 oli metsea aasta,  et miks, miks selle looma aasta üldse? No eks ikka juba teati ette, et hakkab selle loomaga  või liigiga midagi juhtuma siin täna, et oli ju teada,  et Poolast ja Lätist ligineb see haigus ja,  ja üldse neid loomi on Eestimaal väga, väga nagu paljuks saanud,  see on tegelikult ajaloo suurim arvukus üldse,  mis on olnud neil. Et siis see tundus, et selle aasta loomaks võiks valida just tema,  et saaks temast natuke rohkem ka rääkida. Kuidas sa seda metssiga, noh, niimoodi ma ütleks,  noh, iseloomustaksid, vaata, mina olen, eks. Kala käin palju ja siis ma olen mõnikord nagu seal metsas  kuulnud nagu mingit sellist mörinat ja raginat,  eks. Aga no vaatama ei ole julenud minna,  mõtlesin, et võibolla on kalu hoopis või et,  et mis, kuidas seda metssiga seal metsas niimoodi ära tunda,  kuidas sa oskad metsa häält teha, et või  mis häält ta üldse teeb seal? No metsa hääl, no see on kuidagi niimoodi ta näiteks  nuusutab väga tugevasti niimoodi teeb sihukest tõmbab hästi  nagu õhku sisse ja siis teeb niimoodi igasugu kurgu hääli. Nikuse. Jah, just ja tegelikult mets seal on täiesti,  on tuvastatud eraldi täiesti 20 erihäälitsust,  et ja kõik need tähendavad mingisugust siis kas ohtu või,  või näiteks, et oo, et siit saab süüa või märguanded  ühesõnaga omavahel. Et tõesti väga, vahest võib niisugust häält teha,  et sa tõesti ei tunne ära, mis loomaga nüüd tegu on? Aga kas metsiga võib siis nagu ohtlik ka olla metsas või? Noh, metssiga üldiselt on üsna niisugune rahulik loom,  et ta ikkagi pigem noh, ta tunneb hästi väga hästi lõhna ja,  ja kuuleb väga hästi. Aga jällegi ei näe kuigi hästi. Aga kui ta nüüd kuuleb või näeb sind juba täna kuuleb  või juba tunneb su lõhna, et siis ta tegelikult juba eeldab,  et mingisugune oht on tulemas, kuna inimene tähendab tal  ikkagi ohtu tänapäeval jahimeeste käivad  nii palju jahtimas teda siis ta tavaliselt põgeneb ise ära. Aga on erand, et kui nüüd, et mets, seal on põrsad. Et ta on ju niisugune loom, kes ehitab muide isegi  poegimiseks pesa, et see on nüüd umbes noh,  Ongi, kui sa siin laua peal oleks, siis ta kataks terve laua  ära ja oleks selline suur kuhil siin. Et seapesa täpselt ja ta on isegi pääsenud sellega Guinessi  rekordite raamatusse. Et on siis suurim maailmas suurim imetaja,  kes ehitab siis poegimiseks endale niisuguse poegimispesa. Ja vot Aga kas ta on, ta on suur loom või? Ma olen kuulnud, et noh, et kui võib juhtuda selline asi,  et ma sõidan maanteel näiteks ja, ja parasjagu just mõni  metssiga on ületamas maanteed ja siis kui autoga kokku põrgata,  siis inimene võib ise hullult viga saada,  et ta lendab sul sinna aknasse ja nii kas ta on väga suur või? No metssiga on, ütleme niisugune suur korralik kult,  nagu meil seal muuseumis näiteks on praegu selline suur  kulditopis on siis tema kaalub kuskil, noh ma ei oskagi  millegagi nüüd täpselt võrrelda, ma arvan,  et umbes veerand sellest auto kaalust küll ütleme,  et jah, et üks neljandik sellest autost on tema kaal. Nüüd tõesti, kui auto tuleb ikka seal otsa sõidab,  et siis võib tõesti juhtuda väga halvasti,  tuleb olla ettevaatlik. Eriti pimedal ajal vist liigub, jah, ta on tööloom just,  et vot enne ma rääkisin nägemisest ju ja ta näeb küll  halvemini kui inimene, aga öösel näeb te natukene paremini  meist ikkagi, et ta on just kohanenud siis öiseks nägemiseks. Aga ma olen kuulnud, et metssiga on omnivoor. Ma ei tea, mis see tähendab. No see tähendab tegelt seda, et ta põhimõtteliselt sööb  kõike sellist söödavat, et ta sööb nii taimi,  nii liha. Igasugu putukaid, mutukaid, et tõesti kõike,  mis talle teele satub ja süüa kõlbab, siis ta  selle alla neelab. Aga kas ta võiks siin ka kõik ära süüa, mis siin laua peal  on või? Mis meil siin on näiteks konn, eks ole, et konna ta sööb  küll hea meelega, aga kui sa talle nagu selle paberist konna annad,  siis ta saab kohe aru, et tegelt tegu on ikkagi mingi naljaga,  et tal on nii hea haistmine, oskab kohe välja sorteerida. No mis ta siit laua pealt tegelikult üks võib-olla? No vot jah, lammas on nüüd nii suur, et ta ei saa jagu  lambast aga võib-olla lamba talle, et kui ta nüüd ikka  tõsine nälg on, lambatalv talle ette satub,  siis ta võib tegelikult maha murda, aga sihilikult seda  nii-öelda lammast jahtima ei lähe. Ei ole. Röövloom just murdja ei ole, et ja kui lammas on  näiteks ütleme, hunt on maha murdnud lambad  ja jätnud selle sinna lebama, siis metssiga võib  ka seda korjast täitsa vabalt süüa, aga. Kanad ja kanu võib ka süüa, et on ju teada,  kui on inimesed metssiga pidanud ja kana on pääsenud metsa aedikusse,  siis siga ampsab kana lihtsalt ära. Sest et noh, kui tekib võimalus, siis ta võtab,  aga muidu ta sihilikult kana ise taga ajama ei lähe. Tõenäoliselt. Aga mul siin naabrimees Viljandimaal kogu aeg kurdab,  et tal need sead käivad tuhnivad seal põllu üles,  et mis neil siis metsas nagu süüa ei ole,  kui nad nii palju igast asju söövad, et nüüd tulevad  siis veel põldu ka, siis tõnkuma niimoodi või. No vot, ongi tegelikult põllu pealt on ju palju lihtsam  kätte saada ja see asi, mis inimene on ikkagi välja aretanud,  niisugune maitsev kartul või mais, et see on ju ikka  oluliselt magusam ja, ja mahlakam kui see juurikas,  mis sealt metsamulla alt võib leida. Et, et eks nad ikka teavad, kus see hea asi peitub. Aga siis veel vot on ju sellised väljendid nagu,  et noh, inimese kohta öeldakse teinekord,  et must nagu siga ja, ja siis seapesa kõik siin nagu seapesa,  et siga siis ongi selline must ja kõik on sassis kogu aeg või,  või kuidas see tegelikult on, siis? No et tegelikult mitte, et see on niisugune,  võib-olla linnalegend ikkagi või noh, lihtsalt ütlus,  aga tegelikult on tegu ikkagi üsna puhta loomaga,  et või meile võib tunduda, et ta on ilgelt räpane,  et käib seal porisa üherdamas ja aga see on tema jaoks  tegelikult täiesti selline tavaline puhtuse armastuse näide,  et ta võtab vanni, iga päev käibki muda vannis supleb seal,  siis läheb puu juurde ja nühib ennast vastu puud  ja kõik need nii-öelda vana karv ja koos  selle mudaga, siis kulub sealt maha. Ta on tõesti ja pesa hoiab ta puhtana, et ta näiteks kunagi  ei tee mingit häda sinna enda pessa, näiteks mõni metsloom  teeb niimoodi, et isegi ei hooli enam. Aga tema hoiab alati kõik niimoodi seal,  kus ta magamas käib, selle ta hoiab täiesti puhtana  ja ilusana. Aga et sa ütlesid, et ta on puhas loom, kas see tähendab siis,  et ta tegelikult nagu tunneb nii hästi lõhna,  et hoiab oma ümbruse kõik korras või? No ikka jah, et tema peab ju aru saama, kus on tema pojad,  näiteks ema peab saama aru ja neil on nad on karjaloomad,  et nad peavad ikkagi üksteise lõhna tundma  ja kui mingi asi häirib kuskil ümbruskonnas,  siis on see vaja ära koristada. Tõesti. Vaat siugune ongi see hea nina. Sellega ta siis songib niimoodi maa sees. Selline väljend on ka veel, et seal on kärs kärnas,  ma olen kuulnud, et see on talvel vist päris raske on,  kui sa seda maad sealt külmunud maad pead. No tõepoolest, kui on ikkagi maa külm on,  siis nad vahest tõesti võivad oma kärsa ära lõhkuda,  aga vot ongi, et seal tegelikult ongi kärss,  et temal nina kui sellist ei ole ja see kärss on tal,  no vaata, kui suur see on, eksole tõesti,  väga tundliku sellise ehitusega, et saab täpselt aru,  mis seal maal on, näiteks kui on näiteks  nii sügaval mulla sees on midagi, midagi maitsvat,  näiteks mõni maitsev, ma ei tea, mingi juurikas,  eks ole, või näiteks tõuke sööb ta maipõrnika tõuke. Et siis ta tunneb ära, et seal maa all kuskil on  ja siis hakkab tuhnima niimoodi mõnuga. Ja mets, seal on endal niisugune väga kindel lõhn ka,  et ma võtsin siin ühe karvatuusti kaasa. Et siis ta võib proovida nuusutada, mis lõhnaga,  siis on see metssiga. Täitsa üldse mitte paha lõhnaga, täitsa hea sea lõhn. Magus ja niugune, et jahimehed ütlevad ka,  et nende jaoks on see niisugune mõnus aroom,  et mööda metsa, vot see jälle, et kuidas mets seast aru saada,  et tegu on metsseaga, et käid mööda metsa,  tunned nikest lõhna, siis on järelikult metsaga ligidal. Vot. Aga kas on veel mõni mõni müüt, mille, mis tasuks ümber lükata,  mis ei vasta tegelikult tõele? Võib-olla see, et metssiga on rumal loom,  seda räägitakse ka aga näiteks teadlased on teinud sellise katse,  et on siis mets seal selgeks teinud niisuguse plekk-kausiga,  et see nüüd tähendab sööki. Ja hiljem nad siis on sealt nii-öelda söögi välja võtnud,  et mingit aistmine meile ka midagi segaks pannud  selle akna, tähendab siis peegli ja selle nii-öelda kausi  pannud siis seina taha niimoodi, et peeglisse b kaussi,  aga nagu otse ei saa aru, kus see kauss peitub  ja siis ongi kontrollitud, et kas metssiga saab aru,  et tegu on peegeldusega või läheb ta sinna peegli taha seda otsima. Ja noh, tõesti üheksast seast ainult üks läks sinna peegli  taha niimoodi vaatama, aga ülejäänud teadsid kohe,  et ümber nurga tuleb minna. See näitab juba, et loom. Selline katse jääks mind segada. Aga siis on veel see asi, mis ma olen kuulnud,  et see, et see metssigadel pidi nüüd mingi haigus olema,  et mis ka kodusigadele levib. Jah, see on tõesti väga haruldane tegelikult väga kaugelt  maalt pärit haigus, see on Madagaskari saarelt tulnud  siis Eestisse ja jõudnud siia läbi laeva  ja laevadega, tulnud siis maismaale ja siis mööda maismaad  vaikselt liikunud siiapoole. Kas see tuleb siis loomadega või inimestega  või kuidas see haigus üldse tuleb? Põhiliselt loomadega just, aga tegelikult seal lõuna pool  seal levitavad ka ühed puugid seda, aga meil selliseid puuke  ei ole. Need on niisugused natuke teistsugused ja muidu ta ikka  levib see sigade ennastega, et ongi vahetevahel ma arvan,  et metssiga on levitanud siis jälle kodus  ja le, on ta üle läinud ja kodusiga on jälle kandnud kuskilt metsseal. Tõesti võib niimoodi juhtuda, et noh, näiteks maadel,  kus väga palju metsi kui pole, on jällegi kodusead,  need levitajad Ja see haigus tõesti on nüüd jõudnud Eestisse juba õnneks  mitte küll terves terves Eestis, et noh,  praegu veel ei ole teatatud, et oleks näiteks Saaremaal,  Saaremaal on veel puhas ja. Tõesti, ta on selline haigus, mida on täiesti võimatu  pidurdada selliste teaduslike meetoditega nagu vaktsiin  näiteks tehakse vaktsiini loomade, et siis ta enam ei haigestu,  et sellist asja kahjuks ei saa. Kuna see viirus on nii kaval, et ta siis poeb sinna  immuunraku sisse, immuunraku nimi on siis makrofaag  ja sinna sisse ta läheb ja hakkab siis kehale infot saatma,  et kõik on korras, et ei ole ühtegi võõrkeha kehas  ja kõik on hästi, samal ajal siis hävi hävitab seda keha  niimoodi seespool. Aga kas kõik sead haigestuvad? Tegelikult ei haigestu, sest et alati on mõni loom,  kes on selle haigusele immuunne, ehk siis ta ei,  ta kannab seda haigust küll, aga ta ise haigeks ei jää. Kahjuks me saates täna ei jõua rohkem enam metssigadest rääkida,  aga kui teil tekkis huvi minna vaatama Tallinnasse Eesti  loodusloo muuseumi se lai tänav 29 A siis Lennart pani kokku  sinna näituse ja see on veel püsti 21. veebruarini. Nii et minge vaadake ise ka nägemist.
