Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere, hea raadio, kahe kuulaja on reede ja alustab teadussaade puust ja punaseks. Tänases saates oleme valinud teemaks, õigemini teemad on kuidagi huvitavalt koondunud sünni ja surma ümber. Ent nagu alati, siis, kui meil külas on Tõnis Eelmäe, siis me ei tegele mitte maiste asjadega, vaid vaatame ilmaruumi kosmosesse. Nii et tänases saates me räägime tõesti taevakehadest nagu kuu teised kaaslased, planeedid siin kaugemal meiega Päikesesüsteemist, kauged tähed, kuidas nad sünnivad, kuidas nad surevad siin saatejuhi toolil, üle pika aja on mul hea meel olla. Arko Olesk on nimi ja Tõnisega, tere Tõnis. Terrarko Tõnis on siis Tartu observatooriumist kosmoseuurija ja alustame võib-olla kõige lähemast taevakehast. Mis meil tänases valikus on? No enam lähemalt kui Kuu väga olla ei saa. Ja kuuga on selline huvitav lugu, et teadlased on pikka aega mõelnud selle üle, miks on kuu taevas viltu. Et see ei tähenda küll seda, et, et meil vaadates ta kuidagi näiks viltusena. Aga ta liigub kuidagi teistmoodi, kui loogiline oleks, kui teadlased võiksid arvata, milles sealse küsimus Londonis. Taustainfoks jah, et, et arvatakse, et kuskil neli pool miljardit aastat tagasi jämedalt põrkas vastselt tekkinud maa kokku umbes Marsi suuruse taevakehaga, millel isegi on nimi antud, milleks heia? Ja selle kokkupõrke käigus siis paisata T noh, nii-öelda sellest maast ja, ja, ja maa ja sellelt heia nii-öelda pudemed maa orbiidile laiali tekkis siis ketas suure tõenäosusega ümber maa aine ketas ja see aine ketas siis kogunes kokkukuuks. Ja kuu aja jooksul siis on maast kaugenenud, algustage suhteliselt lähedal. Ja no on jõudnud sinna, kus me näeme, aga see suur nii-öelda küsimuse kohta on nüüd see, et see ketas, mis maa ümber siis kunagi pidi tekkima, see oleks pidanud tekkima üsna täpselt maa ekvaatori kohale, kui see nii-öelda ketas siis maa ümber tekkis. See ketas oleks pidanud olema üsna hästi maa ekvaatori tasandis. No umbes nii nagu meil on Saturni rõngad, mis on niimoodi täpselt näha ilusa joonena keset planeedi ümbrust. Just täpselt, kui siis selline seal ketas või ketas tekkinud kuu oleks, oleks nii-öelda siis oma loomuliku kaugenemise käigus maast noh, nii-öelda tänapäeva jõudnud sisse. Ta peaks olema üsna samamoodi maa nii-öelda ekvaatori tasandis või maa orbiidi tasandis. Aga ta ei ole, aga ta ei ole jah, et, et see nurk maa orbiidi tasandi ja Kuu orbiidi tasandi vahe on umbes viis kraadi. Ja no on siis mõeldud, et millised need põhjused võiksid olla, et, et miks see kuu orbiit niimoodi kaldus on maa orbiidi suhtes. Ja noh, kaua aega on arvatud, et üks põhjus on olnud siis nii-öelda siukse vedela või poolvedela Maa ja Kuu omavahelised niuksed. Noh, suhteliselt keerulised kohad, eriti loodelised mõjutused. Aga nüüd on leitud, et tegelikult kui nüüd arvestada ainult loodelise mõjutusi siis see praegune viie kraadine või noh, ligi kuuekraadine, Kuu orbiidi kalle oleks pidanud tähendama seda, et see ketas, mis siis tekkis, seal ma maa ja teie kokkupõrke käigus oleks maa ekvaatori suhtes 10 kraadise kaldega isegi olema. Ja, ja noh, see on nagu asi, mida on nagu väga raske mõista. Ja see on olnud nagu suur probleem, et, et noh, et mis siis tegelikult toimunud on, et kas see q noh, niimoodi niimoodi sellisel orbiidil on jõudnud sellisele kaugusele. Ja siis nüüd on tehtud üks uuring. No see on niisugune arvuti uuring küll rohkem aga pandud kokku nii-öelda kõik meie teadmised noh, nii-öelda Päikesesüsteemi varajasest ajaloost ja ja, ja Kuuste maast, nende omadustest siis on tegelikult leitud, et et sellel ajal, kui päikesesüsteem tekkis, oli väga palju seda materjali, millest siis tekkisid planeedid noh, meie maa ka ja mitte kõik kohe kogunud kokku planeetideks. Ja leiti, et tegelikult piisab Kuu orbiidi mõjutamiseks sellest, kui Maaga põrkab kokku kokku nihukesi ütleme poole kuni ühe kuumassiga Kuu mass on umbes üks protsent jämedalt maa massist. Et kui selliseid, ütleme poole kuni ühe kuu suurusjärgus massiga Laneteesi maale või siis need planeedi algeid põrkab Maaga kokku niimoodi, et nad ei põrka kokku kuuga. Noh, see võimalus on alati olemas, eks, et kui kui, kui selline kamakas siia maa juurde tuleb, et põrkab kokku noh, mitte mittemaaga, vaid hoopis kuuga. Või siis teine asi läheneb kuidagi nii õnnetult tuleb kuule väga lähedale ja noh, kolme keha probleem, kuhu visatakse nii-öelda maa kuusüsteemist üldse välja ja siis plaati simaali kamakas kihutab maale otsa võib olla siis tõesti jah, leiti, et piisab tegelikult võib-olla isegi paarikümnest ainult sellisest tükist, mis maa massila nii-öelda annavad nagu väga väikese osa juurde. Aga küll nad mõjutavad väga efektiivselt maa, ütleme liikumiskiirust kokkupõrke hetkel. Ja noh, andes nii-öelda väljas süsteemile energiat juurde siukse spetsiifilisele moel, siis on põhimõtteliselt võimalik võimalik jah, tekitada selline olukord, kus, kus noh, nii-öelda kuna süsteem on dünaamiline süsteem, eks Maa ja Kuu on, liigud ümber ühise massikeskme. Siis kui midagi juhtub maaga, siis midagi peab ka kuuga juhtuma ja nende orbiitide, aga see on siis nagu üsna tõenäoline põhjus, mis võis põhjustada Kuu orbiidi kaldavad sellise arengu umbes ühe kraadi pealt, umbes siis viie kraadi peale. Ja noh, tehti väga palju simulatsioone ja ütleme, et see, see viie kraadi ümber on seal see kõige tõenäolisem selline. Et need, mine tea, võib-olla võib-olla ongi võimalik arvutist universumi nagu elulugu välja võluda? Nii et tegelikult sellel, ütleme Maa ja Kuu tekkimise aegadel, meie ümbruskond kihas tegelikult sellistest mingitest kivistest tükkidest selliseid kuusuurusi kamakaid lendas ringi päris palju ja ja ongi tõenäoline, et nii mõnigi neist põrkasid kokku, omavahel põrkasid kokku värskete planeetidega ja, ja see tegelikult lükkaski selle kuu lõpuks tasakaalust välja. Jah, kusjuures ei saa tegelikult öelda, et ta on tasakaalust väljas, ma arvan isegi sellepärast, et see süsteem, mis ongi tasakaalus, et muidu meil kuul lendaks minema, võib-olla hakkaks maaga kokku, et noh, ta on, aga praegu on jah niimoodi, et see on kõige olulisemad mõjutajad on tõesti need loodelised jõud, et noh, kuumõist tasapisi eemaldub väga aeglaselt. Ja meie maa peal olevaid tõusud ja mõõnad me teame, eks, et ütleme, see põhijõud, mis on siis maa ja kuu vahel praegu. Ja tegelikult, ega meie vaadet kuule, see nurk Jukk vist ei mõjuta, et kui ta oleks ekvaatori tasandil või kui ta on selle viie kraadise nurga all, vedelikud meile siin ta paistab ju enam-vähem samamoodi. Ja sellest ei muutu suurt midagi, kuu nii-öelda seda vaadet mõjutavad eeskätt võib-olla see, et Kuu kaugus maast muutub Kuu orbiit ei ole mitte ringikujuline, vaid elliptiline, vähekene ja, ja noh, see, see muutus on ikkagi mingi 10 protsenti tsirka, et see on täitsa olemas. Aga mida ta muidugi mõjutab, seesama kuu orbiidi kalle ja mis on? Mine tea, võib-olla on see isegi hea, on päikese kuu aretused. Et, et kui kuu orbiidi tasand oleks, langeks kokku maa orbiidi tasandiga, siis me näeksime. Siis me näeksime iga kuu ühte päikese ühte kuu vahetust. Kas võib-olla läheks igavaks, seal oleks liiga tavaline? Ilmselt küll ja kas oleks siis ka nähtav ainult seal ekvaatori piirkonnas meie siin polaaraladele lähemal näeksime võib-olla ainult sellist väikest. Osa selle jah, vot päikseväärtuste puhul tõenäoliselt olekski niimoodi. No näed, et ikkagi tänu sellele, et Kuu on pisut viltu ka meie siin aeg-ajalt näeme selliseid täielike päikese varjutusi. Teeme saatesse esimese pausi, kuulame natukene muusikat ja siis liigume päikesesüsteemis pisut kaugemale. Raadio kahes jätkub saade puust ja punaseks täna kosmose teemadel stuudios siin Tartu observatooriumi teadur Tõnis Eelmäe ja saatejuhi toolil Arko Olesk. Rääkisime sellest, kuidas Kuu omal ajal tekkis sellest, et ta tekkis sellest prügist, mis oli koondunud maa ümber pärast erinevaid kokkupõrkeid ja sellest, et kuu meist aeg-ajalt kaugeneb. Aga kui me võtame oma lähima naaberplaneedi Marsi, siis Marsil on lausa kaks kaaslaste foobos ja tellimus ja tuleb välja, et neil on see olukord kuidagi teistmoodi. Nende kuud käituvad teistmoodi, näiteks foobos mitte ei kaugene planeedist, vaid hoopis läheneb. Tõepoolest on, on Marsi kuu foobos, mis on mõnes mõttes väga niisugune ja inspireeriv olnud hästi-hästi mitmes mõttes, et kuna tihedus on väga väikene ja ta on Marsile väga lähedal liigub väga kiiresti ümber Marsi siis, siis jah, see on, see on olnud nii-öelda allikaks väga-väga mitmesugustele mõtetele ulmekirjandusest alates kuni kuni siis jah, nii-öelda nende planeedi uurijateli välja astronoomide nii. Aga, aga hobusel on tõesti jah, see, et Phobos erinevalt meie kuust mitte siis ei, ei kaugena, vaid hoopis läheneb Marsile ja teeb seda üsna järjekindlalt. No muidugi jah, võrdlusena meie kuuga need Phobos on väga pisikene, tema läbimõõt on ütleme jämedalt niisugune 20 kilomeetrit, et ta on noh, võib öelda, et nagu asteroid ja teine asi, mis, mis on oluline hobuse puhul, et tema nii-öelda keskmine tihedus on madal, mis siis viitab sellele, et ta koosneb, no ütleme kiviga omakates tolmust ja omajagu suurest hulgast tühjusest ilmselt seal sees. Ehk siis umbes nagu kruusahunnik, mitte kalju. Just et piltlikult öeldes Nov kruusahunnik, et et no kuigi võib-olla seda päris täpselt ei teata, pinnalt on ta niisugune küllalt ilus sile, seal on mingit kraatreid ja ka mõni väga suur kraater seal Foovuse pinnal nii-öelda. Aga, aga seal sees võivad olla siuksed, suured kamakad, eks noh, ma ei tea, kilomeetrite suurusjärgus kamakad, mille vahel siis on peenikene pudi ja peal, siis on see nii-öelda nagu tolmuglasuur veel. Tolmuvaip. On tehtud, jah, niisugune niisugune tore tore nii-öelda uurimus selle kohta, et aga mis siis on selle foobuse tulevik ja foobuse tulevik, et ma hakkaksin läheneb, see on teada ja kui ta järjest läheneb, siis on selge, et ühel hetkel kukub ka Marsi peale. Kui see Fovos hakkab lähenema Marsile, siis ühel hetkel Marsi loodelised jõud hobusele kisuvad ta tükkideks, ütleme, et Marsi gravitatsioonijõud favose erinevatele tükkidele on suurem kui siis see gravitatsiooni või, või muud jõud, mis foobast koos hoiavad. Kistakse laiali ja, ja põhimõtteliselt see kuu laguneb koost. Kuu laguneb koost ära ja no kuna kuna see, kuna see kuu laguneb koostaja ja siis, siis on seal ma ühel hetkel Marsi orbiidil on mingisugune terraports tükke nakataks, et osad on siis suured, aga mitte kõik need suured tükid jätkavad nii-öelda oma oma sellist noh, suhtel suhteliselt sarnases tempos lähenemist Marsile, kuna kuni nad siis ühel hetkel Marsi pinnale kukuvad ja sinna suured augud tekitavad aga see natukene peenem aine jääb natukene kauemaks Marsi orbiidile ja, ja sellest nii-öelda peenemast aine klibust siis nii-öelda ja tolmust sellest arvatakse, tekib Marsi ümberketas. Jah, ja, ja mitte mitte lihtsalt nii nagu Saturnil vaid noh, Saturni, noh, paljudel suurtel planeetidel angetadeks, aga need on sellised üsna nirud, kettad Saturni oma silmapaistvalt nagu hästi näha isegi väikeses teleskoobis ja arvatakse, et vot Marsi ümber tekib ka umbes samasuguse tihedusega ketas nagu Saturni ümber. Nii et ma arvan, et siukses astronoomiahuvilise teleskoobis võiks see ketas isegi silmaga näha olla. Nii, aga mis ajast me räägime, et millal ma võin siis minna poodi seda teleskoopi ostma hakata ketast imetlema? Sellega on jah, nüüd natukene ikaldus, võib öelda see Phobus jõuab sinnamaale, kus ta hakkab ära lagunema umbes võib-olla 10 miljoni aastaga, suurusjärk on 10 miljonit aastat, võib-olla paarkümmend miljonit aastat. Nüüd see ketas ise tegi maru kiiresti, see tekib vähem kui aastaga arvatakse, et, et see, see nii-öelda ühtlaselt jaotunud ketas tekib väga kiiresti. Ja see nii-öelda need suuremad tükid, mis seal sees see on, noh, need siis kukuvad ilmselt kah seal mingisuguse võib-olla paarikümne miljoni aastaga või isegi vähema ajaga Marsi Marsi pinnale. Aga ketas, arvatakse, et võib-olla seal noh, mitukümmend miljonit aastat või isegi 100 miljonit aastat. Et noh, seda silmailu neile, kes tol hetkel siis vaatavad, võib jätkuda kauemaks. Nii et küsimus on selles, et kui me oleme selle aja peale koloniseerinud Marsi sest me peame midagi pigem ette võtma nende kukkuvate tükkidega, aga samal ajal, kui me seal elama, siis ketta pakutav silmailu võiks ju olla üsna üsna tore, üsna unikaalne. Noh, jah, üsna eksootiline vaatajaile Väga põnev, kuulame siia vahele taas natukene muusikat ja jätkame kosmiliste sündide ja surmadega mõne hetke pärast. Ei ela teadvus ringi. Kui noore lehega on pääseja Raadio kahe saade puust ja punaseks jätkab kosmilistel teemadel, rääkisime sellest, kuidas kis ja kaldus kiiva meie kuu kuidas sureb lõpuks marsikaaslane foobos. Aga nüüd räägiks sellest, kuidas üldse planeedid tekivad, kujuneb põhimõtteliselt on see ju teada, et on meil selle suur ketas tolmu kiviprügi, mis hakkab siis kuidagi kokku koonduma nagu mätsitakse kokku liiva või, või muud sellist sodi ja siis me saame sellised järjest suuremad ja suuremad kerad, mida me siis tänapäeval kutsume planeetideks. Aga nüüd paistab, et teadlased on esimest korda lausa saanud pildile, kuidas protsess käib tõesti teinud teleskoobiga. Foto äsja võib öelda sisuliselt äsja sündinud planeetidest. Kui äsja on äsja Tõnis See täht täiesti, mida, mida siis on nii-öelda vaadeldud ja vaadeldud selle ümber oleva planeeditekkeketast ja seal tekkinud ka kahte, aga võib olla ka kolme planeeti, see asub 450 valgusaasta kaugusel meist sõnni tähtkujus. No nii, et võib öelda, et 450 aastat tagasi välissee moment, mida me praegu näeme, nii et selles üsna suure tõenäosusega see tekkeprotsess kestab pikemalt kui 450 aastat. Nii et, et siis noh, tõenäoliselt see võib olla kestnud mõne miljoni aasta või noh, aga mitte väga pikalt. Et üsna üsna nagu värske sündmus Ja mis on selle pildi juures siis eriline, kas ta on nagu lihtsalt see, et oh, me lõpuks saime teha pildi sellest protsessist, mida me varem ainult võib-olla arvutis või paberil kujutasime ette või see pilt ikkagi räägib meile natukene ka rohkemat asjadest, millest me varem võib-olla ei teadnud? Võib ju öelda, et, et ühest küljest see piltide tegemine siis planeetidest meie Meile lähedaste tähtede ümber, et noh, see ei olegi nii suur uudis enam et seda on, seda on tehtud mitmeid kordi erinevate tähtede ümber on leitud nii-öelda planeete, on leitud ka planeedi ketastest selliseid nagu tühikuid, rõngaid, et kus arvatakse, et on tekkinud planeedid, võib olla suhteliselt väikese massiga planeeti tihtipeale võib-olla ei olegi näha. Aga nüüd see konkreetne täht selle ümber leiti sama moodi, et tähe ümber on gaasiketas gaasi kätte, sees on auk nii-öelda tähe ja gaasiga Ta vahel sisesega vahele jääb üsna palju tühja ruumi. Ja selles tühjas ruumis on planeedid noh, kaks tükki on nagu üsna üsna nagu kindlalt kolmas on, et võib-olla ka, et on natuke selline nii-öelda tuvastamise piiri peal. Aga, aga kaks kaks planeeti on kindlasti seal olemas ja need on suhteliselt suured planeedid, sellised noh, meie Jupiteri suurusjärgus ja veel suuremad. Et noh, arvatakse, et ikkagi väiksemad seal kui viis Jupiteri massi. Ja oma tähest üsna kaugel mingisugune umbes Saturni ja Uraani nii-öelda vahel meie päikesesüsteemi mastaapides. Mida seal siis vaadeldi? Et noh, üldiselt selliseid objekte vaieldakse infrapunavalguses interfarmeetriliselt või siis mingitel muudel meetoditel ja noh, kuna tihtipeale on lähedal need süsteemid, siis noh, on võimalik eristada, et seal on mingisugused klombit, siuksed, mis liiguvad ümber tähe. Nüüd seda süsteemi vaadeldi ka nii-öelda nähtavas valguses või väga punases nähtavas valguses vesiniku alfa spektri hoone või nii-öelda, mis on kõige-kõige levinum vesiniku või kõige tugevam vesiniku spektrijoon selles valguses kavadel seda. Ja avastati, et see vesiniku spektrijoones on kiirgus, et see planeet kiirgab valgust. Ja see on nüüd see hästi oluline koht, et, et kui on nii-öelda kaks stsenaarium, kuidas planeedid tekivad või noh, on vähemalt arvatud, et üks on siis see, et selline suur Jupiteri sarnane planeet koguneb või noh, nii-öelda koguneb või koondub kokkusel tähte ümbritsevas planeedi ketas lihtsalt kiiresti tõmbub kokku ja tekib planeedid. Ja teine stsenaarium on siis see, et alguses tekib raskematest elementidest mingi räniühendid, võib-olla raud ja, ja mis iganes seal veel võivad olla erinevad, et noh, mingid tolmud kogunevad kokku sihukeseks nagu tihedamaks tuumaks ja selle ümber siis hakkab gaas kogunema aja jooksul. Gaasi koguneme, noh, Agratsioon, nagu seda astronoomias nimetatakse. See on nüüd selline asi, mille käigus see gaasiketas nii-öelda koguneva peale langeva gaasi gaas koguneb kettasse ja see ketas kuumeneb ja temperatuur võib seal tõusta nii kõrgele, et tõepoolest näiteks vesinik hakkab nii-öelda kiirgama või helendama piltlikult öeldes siis. Jaa. Astronoomid, kes nüüd need vaatlusi tegid, on päris kindlad, et kuna nad nägid ühe, just sellesama kõige nagu suurema planeedi ümber seal tähesüsteemis sedasama vesinikku nii-öelda alfajoone kiirgust, siis järelikult peab olema tegu Agratsiooni protsessiga, ehk siis see nii-öelda planeetide arengutee, vähemalt nende hiidplaneetide puhul, mis arvati alguses, tekib tihedam tuum ja siis koguneb sinna hiljem aegapidi gaasi ümber. Et see on siis see, mis nagu, mis nagu tegelikult on see õige. Nii et seal nagu küpsetatakse seda uut planeeti parasjagu Jah, steriliseeritakse kogus aine ära, mis sinna langeb protokolanentaarsest ketest, et sinna ei satuks mingisuguseid mikroobe ja muid pahalasi. Ja mis sellest planeedist saab, kas tal on nagu võrdlus ka meie päikesesüsteemis olemas, kas temast tuleb pigem selline Jupiteri tüüpi või võib ka loota, et selline maa-sarnane planeet tekib samal moel? Üsna üsna kindel on, et see on selline ikkagi pigem nagu Jupiteri mõõtu planeet. Et noh, ma, maa-sarnased, planeedid tõenäoliselt tekivad, tekivad ka niimoodi, nagu nagu see, ütleme nüüd arvatakse, et need ka suured hiidplaneete, need tuumad tekivad ainult et noh, ühel või teisel põhjusel sinna ei, kas ei jõua või mingil põhjusel ei kogunes gaasi nii palju. Et noh, see loomaaed on planeete, loomaaed on väga kirju, eks need planeet on mingi ligi 2000 teada. Aga selliseid väga maa sarnaseid kiviseid, planeete neid noh, veel ei ole avastatud piisavalt palju milline see planeetide nagu loomaaed on, eks, et maa-sarnaste planeetide puhul, et see ei ole veel päris selge Kui kerge oli üldse seda protsessi nagu pildile saada, et kas oli lihtsalt nagu õnne küsimus või, või nüüd, kui me teame, et kust nagu otsida, et meil nagu õnnestub võib-olla rohkemgi neid selliseid planeedi sünnihetki pildistada. Ma ei tea päris täpselt, et kuidas, kuidas oli teada, et selle tähe ümbert just nüüd ekstra otsida, aga eks ta, eks ta tõenäoliselt võib ka olla niimoodi, et noh, see, ma ütlen nii-öelda matemaatikas ja üks pluss üks eksei ole nii kohutavalt keeruline, et et noh, et kui on teada, et on suhteliselt lähedane täht, On teada, et seal on tähel, on, võib olla suhteliselt tugev infrapunakiirgus võrreldes ütleme päikesega näiteks siis võiks arvata, et tähe ümber on on mingisugune noh, gaasiketas tolmu kättaseks. Ja seda oli, neid asju tõenäoliselt juba teati, selliseid objekte teati juba aastakümneid tagasi ja noh, nüüd on lihtsalt tehnika jõudnud nii palju, et, et, et on võimalik siis tõesti väga kõrge lahutusega siis pildistada neid uurida neid lähedasi tähtajaks. Ja, ja siis noh, ma arvan, et kui kõik need läbi käia, siis leiab veel ühte koma teist huvid Jätkame otsimist ja kui seda leitakse, siis kindlasti me raporteerime seda ka meie saates. Siinkohal taas üks muusikapaus. Puust ja punaseks. Jätkame seda saadet tegelikult üsna samal teemal, ikkagi kosmiline tolm ümber tähtede on see, mis seniseid teemasid kõiki on ühendanud sellest tolmust, kas tekivad planeedid või nende kaaslased. Aga teine kordset tolm tekib sinna ka sellest, et tähe eluaeg saab läbi. Ja nüüd üks selline täht meie galaktikas vist on isegi tegu kõige suurema või ühe kõige suurema tähega meie galaktikas. Ja nüüd astronoomid siis jälgivadki, kuidas see sureb. Jah on, on tõepoolest niisugune täht, millest noh, võib-olla massimeedias on räägitud, mõne koha peal on v y kanis majoris, see on siis suure peni tähtkujus. Eestlastele, eestlased võib-olla teavad, et talvel on taevas näha taht siiras ja otse siirus on kõige heledam tähtsal suure peni tähtkujus ja siis tolle koera saba peal nii-öelda asub, asub siis toodaht, millest nüüd juttu tuleb. Ja see täht on eriline selle poolest, et tema kuulub nii-öelda hüperhiidtähtede või hüperhiidude nii-öelda klassi päike on kääbustäht, võib öelda, et niisugune suhteliselt pisikene, oma niisuguse normaalse arengu oma kõige pikemas eluetapis siis seesama v y kanis majoris. See täht on jõudnud oma arengus siis lõpusirgele. Ja võrreldes päikesega jälle, ta on väga palju massiivsem, ta on, ütleme seal 30 40 päikese massi on tava mass võib-olla rohkemgi. Ja ta on umbes 300000 korda heledam kui päike. Noh, suured numbrid, mõni teine kuum täht on ka umbes sama palju heledam ja umbes umbes võib-olla rohkemgi massiivsem. Aga mis selle, mis selle tähe nagu väga eriliseks teeb, on tema läbimõõt, nii et kui see panna päikese asemele sisse ulatuks Jupiteri orbiidile. Et Jupiter on viis korda kaugemal päikesest kui maa, eks. Nii et meie oleksime kenasti seal tähe sees kuskil. Aga nüüd tõesti Euroopa lõunaobservatooriumis Tšiilis kasutades siis seal said kaheksa meetriseid teleskoope pildistatud tee seda tähte, noh, niisugune kah väga suure lahutusega, nagu selles selles eelmises tähe süsteemiseks oli juttu, et väga suure lahutusega aga seda valgus siis lihtsalt mitte pildistatud, vaid valge uuriti ka seda, kuidas valgusest polariseeritud on. Noh, ma ei tea, pill piltlikult öeldes võib-olla siis seda, et millises sihis noh, see nii-öelda valgus võngub võib-olla või hästi-hästi lihtsustatult öeldes. Ja see valguse polarisatsiooni tegelikult tekib suhteliselt loomulikult, et alati kui valgus peegeldub mingisuguselt pinnalt, noh, ka veepinnalt kivimitelt lihtsalt kõnnitee pealt väljas käite siis kui on, kui on need polaroid, prillid siis kallutades pead ühele ühele ja teisele poole, noh, võib näha mõne koha peal, et asi muutub heledamaks, tumedamaks nats on see, et valgus on polariseeritud. Ja polarisatsiooni ütleb väga palju selle kohta mis pind see on, mille pealt veel toimus. Nüüd seal tähe ümber on piltidel näha, et seal on suur nii-öelda gaasiketas või mitte isegi võib-olla ketas, vaid seal on niisugune suur gaasiümbris. Ja polarisatsiooni uuringutest saadi siis teada, et, et see, see, see gaas, aga seal on ka tolmu ja tolm on umbes poole mikromeetri suurusjärgus. Sellelt tolmuosakeste läbimõõt. Mikromeeter on veel pisem kui millimeeter 1000 korda 1000 korda väiksem, niimoodi, et need on tõesti silmaga praktiliselt nähtamatud, umbes nagu. Jah, nad ongi. Jah, silma silma ja nähtamatult need osakesed, aga noh, ma ei tea, ma ei tea, võib-olla mingit bakterid äkki on, on noh, ütleme niisugune kõige pisemad bakterid, äkki on võib-olla sinna sinna kanti, kuigi võib-olla veel suuremad päris täpselt ei tea. Aga see, miks see nüüd oluline on või mõeldud, nojah, mis seal siis ikka leiti, siis leiti, aga, aga see olulisus on see, et need osakesed on parasjagu nii suured, et see tähe enda valgus suudab oma valguse rõhuga nii-öelda neid osakesi päris efektiivselt tähest eemale ajada. Ja samas on need osakesed ei ole noh, nii-öelda ka liiga väikesed, et noh, valguses need ei, ei pääse neist lihtsalt mööda. See alguses peab neid lükkama eemale ja kui see täht siis suhteliselt varsti kosmilises mastaabis plahvatab super, no vana siis seal supernoova plahvatuse käigus tekib noh, ained lendab välja, aga see ka kiirgus on noh, nagu niisugune üsna üsna nagu intensiivne. Ja siis arvatakse, et see kiirgus on siiski ei ole nii intensiivne, et ta suudaks neid tekkinud tolmuosakesi ära lõhkuda. Mis tähendab siis, et tekib neutrontäht näiteks noh, võib-olla mitte musta auku hoid, ütleme neutrontäht. Ja selle ümber on siis kosmilises ruumis väga palju gaasi ja tolmu. Ja sellest tolmust võib siis tulevikus tekkida uusi tähti ja tähtede ümber planeerida. Nii et tegelikult me jõuame ringiga algusesse tagasi, et see täht kunagi tekkis tolmu ja gaasipilvest ja nüüd suremise käigus ta heidab seda kõik endast, kelle välja sureb ära, et anda võimalus tekkida uutele taevakehadele. Jah, ja natukene teistsugustele, sest kogu see aine on käinud tähe seest läbi sinna tekkinud rohkem metalle ja muid raskemaid elemente juurde. Et jah, et selles mõttes see annab nii-öelda siukse sünnivõimaluse, uue, uutele ja huvitavatele võib-olla veel taevakehadele. Kuidas täht ära sureb, et milline näeb välja tema lõpet, kas sa lihtsalt nagu sellest hiiglasuurest massist lõbuks tõmbub kokku ja hääbub või, või me näeme sellist spektakulaarselt plahvatust meie tähistaevas? Vot selle tähe puhul on tõesti niimoodi, et siis me näeme siukest tõesti vinget plahvatust. No arvatakse, et, et kui ta siis plahvatab, siis ta paistab meile nii heledalt umbes nagu täiskuu. Meie taevas, aga õnneks on ta piisavalt kaugel, nii et ei ole põhjust muretseda siin maa peal. Aga jah, et kui tähe nii-öelda tuumas tähe päris keskel nii-öelda keskosas saab see tuumakütus otsa, seal tehakse kergematest elementidest raskemaid selliseid hääl juba enam mitte vesinikust heeliumi vaid vaid heeliumis seal süsinikku, lämmastikku, hapnikku ja, ja veel nendest omakorda veel raskemaid elemente. Et kui siis see lõpuks kõik otsa saab või noh, see nii-öelda energia seal otsa saab, siis miski ei hoia seda tähte koos piltlikult öeldes või seda kiirguse rõhku ei ole seal sees ja täht hakkab kukkuma oma gravitatsiooni nii-öelda tõttu hakkab kokku kukkuma ja ühel hetkel sinna sisse tekib neutrontäht. Ja noh, piltlikult öeldes seepeale kukkuv aine põrkab siis noh, nii-öelda neutrontähe pinnalt tagasi, aga kuna ta on kukkumisega omale juba väga suure energia saanud noh, siis see kogu energia suunatakse välja tagasi, seisis tegelikult, viskab nagu tähe laiali. Ja mida me Pärnu vana, kas me teame, millal me seda tähistaevas oota, võime, et, et kas ma nüüd minna oma teleskoopi ostma? Mine tea, võib-olla. Kuigi eks see kandidaat on veel, et Orioni täht kübetelgevuse, mis ei ole kaugel, ma ei tea, kas selles tähes taevas nii-öelda on ka samamoodi, et noh, iga hetk põhimõtteliselt. Et tegelikult me ei tea, aga, aga see see ei saa olla kaugel. See moment Võib-olla läheb miljon aastat, miljon aastat. Ta ei ole ka nüüd nii palju, ma arvan, et võib-olla ei jaksa ära oodata. Aga loodame, et jääksite äradatega meie viimase loo, mis tuleb pärast seda muusikapala. Saade puust ja punaseks täna kosmose teemadel, viimane teema räägib jälle sellisest tabamatust, senimaani tabamatu asjast nagu tumeaine. Me teame, et seda meie universumis olema üsna palju, vähemasti umbes viis korda rohkem kui kui tavalist ainet. Aga tegemist on ainega, mida me pole kunagi veel katsuda saanud ja mille olemasolu kohta meil on ka olemas, ainult selliseid väga kaudsed viited niimoodi, et praegu selline suur võiduajamine käibki, et aru saada, millega üldse on tegu. Me teame, et teda on universumis. Me teame teda, on isegi ilmselt, et meie päikesesüsteemis galaktikasse ümbritseb meid kuidagi. Ja see uudis, millest me nüüd räägime, üritaski mõista seda, et kuidas võiks see aine olla jaotanud, kuidas see meie tavapärane maailm, tavapära naine võiks mõjutada seda tumeainet ja siinset pilti, mille nad välja pakuvad. Sisuliselt joonistab maa ümber sellise kiirtepärja, räägitakse umbes nagu, et maa ümber oleks juuksed. Tõnis, mida nad tegelikult endast kujutavad, mis on? Pakutakse välja selles selles uuringus et, et siis meie galaktikat läbivad noh, nii-öelda piltlikult öeldes ka tumeda aine ütleme nagu joad ja Nende jugade struktuuri siis mõjutavad noh, kõik nii-öelda noh, massiga massiga kehad sealhulgas siis kama, sisenes jugadest tekivad mingisugused siuksed, keerulisemad struktuurid, noh, tõesti jah, nagu see nii-öelda see, need, see kiirtepärg või juukse juukse nagu pohmakas, ymber, maa, eks. Et siuksed maast eemal ulatavad, ulatuvad nagu siuksed tumeda aine kiired siis piltlikult öeldes seda katsuda nagu ei saadad selle nähtava ainega väga-väga intirateeruse aine. Aga küll on tal gravitatsiooniline mõju olemas, pakutakse siis selles töös välja seda, et kui täiesti olemas on selline asjandus siis noh, täpne struktuur, et kuidas need kiired ümber maakera on, on jaotunud, sõltub ka näiteks sellest, kuidas maakera seest on ehitatud. No võib-olla maakera kohta see ei ole nii huvitav teadmine, et me teame küllalt hästi noh, kasvõi maa maavärinaid uurides, eks, et kuidas maakera seest ehitatud. Aga mida meil või päris nagu tõsiselt võiks huvitada näiteks näidet, kuidas Jupiteri kuu Europa on seest ehitatud, et kas seal on viie või 50 või 100 kilomeetri sügavune ookean. Et et umbes vot selliseid asju, et see selline selle massiga keha siseehitus võiks siis ta kiirtepärga mõjutada. Ja see on, see on nagu selline noh, teoreetilise analüüsi tulemusena saadud niisugune nii-öelda mudel või konstruktsioon Nii et tulevikus mingi võõralt aja kehal ei pea üldse saatma nagu robotid sinna pinnale, kes hakkaks puurima mingeid mõõtmisi tegema vaid me võime sel orbiidil kuidagi mõõta Sealse tumeaine omadusi ja siis selle põhjal öelda, et jah, et see planeet või taevakeha on, on seest vesine või seest raudne või mis iganes. No vot seda ma ei tea jah, et kas, kas sellega koostistes saab, aga noh, nii-öelda kuidas on, mass on jaotunud ilmselt seda siis nii, et seda robotit puurivad trootide Euroopa peal ei ole mõtet asendada sellise uuringuga. Aga, aga võib-olla on tõesti tõtt-öelda kosmilises ruumis on võimalik noh, põhimõtteliselt teha tänapäeval kohutavalt täpseid mõõtmisi ja noh, just nimelt nii-öelda selle gravitatsiooniga seotud mõõtmisi. Et, et noh, näiteks eile hommikul kuskil seal enne tööpäeva algust meie järgi saatis Euroopa kosmoseagentuur üles aparaadi nimega Liisabafainder, mis siis on instrument, mis nii-öelda testib tehnoloogiat, mida oleks vaja gravitatsioonilainete nii-öelda mõõtmiseks maa peal on seal juba kaua proovitud teha, aga see ei, ei õnnestu sest igasugu muid segavaid nagu faktoreid on nii palju, aga kosmoses oleks nagu lihtsam. Ja, ja kui ma seda uudist nägin selles see tumeda aine nii-öelda kiirtepärja, seda, seda uudist, siis, siis ma vaatasin, et noh, et see ulatus umbes on üks kuni kaks miljonit kilomeetrit maast maa puhul läks ja, ja Liisa Pafayndjaga läheb, läheb umbes mitte umbes, vaid ta läheb tiirutama ümber maa ja päikese esimesel Agraaži punkti, mis on umbes seal poolteist miljonit kilomeetrit maast päikese poole. Nii et siis kohe nagu tekkis mõtted. Et need kaks asja on omavahel nagu noh, ühesõnaga kaugused nagu klapivad. Et huvitav, kas sellega oleks võimalik kontrollida kohe seda teooriat. No ilmselt nad isegi püüavad, sellepärast et tõesti, kui neis punktidesse tumeaine võiks olla eriliselt koondunud, siis selle mõju võiks olla jällegi rohkem tunda, mida siis need aparaadid võiksid suuta registreerida? Just et noh, need on tõesti ühed tõenäoliselt kõige kõige täpsemad noh, nii-öelda külg gravitatsioonist, külgetõmmet, gravitatsiooni mõõtvad aparaatidele üldse, mida inimeste ehitanud on. Aga samas me teame, et ega selliseid gravitatsioonilaineid ega ei ole suudetud senimaani ühegi seadmega mõõta niimoodi, et siin teadlased on ilmselt kõike väga põnev, et kas see asi toimib ja vabalt võib juhtuda, et me tegelikult ei suuda mitte midagi, et see on selline selline ootus, et see võiks seal olemas olla, aga kas me sellega siis lõpuks nüüd mõõdetud saame seda? Nii-öelda see on jah, veel on veel küsimus, et kui gravitatsioonilained ise on nii-öelda noh, üldrelatiivsusteooria ennustusena, eks on tegelikult on leidnud kinnituse juba umbes 20 aastat tagasi rohkem kui 30 aastat tagasi. Bulls, aga ümber on leitud, et kaksikpulse vees energiakadu on selline, et seda saab täpselt selgitada. Noh, tõesti täpselt selgitada gravitatsioonilainetega. Neid laineid endaid, nende mõõta. Mis teie juures ei ole suudetud mõõta? Jälgime huviga, mida Lissabafainter kosmoses teha suudab. Selline oligi tänane saade. Kosmosest rääkisime päris palju kosmilistest sündidest ja surmadest. Stuudios oli külalisena Tartu observatooriumi teadur Tõnis Eelmäe saatejuhi toolil Arko Olesk. Puust ja punaseks uute teemadega. Nädala pärast kohtumiseni. Puust ja punaseks.
