Tere hommikust aasta viimases saates oleme tulnud siia  Peipsi veerde uurima, kuidas on omavahel põimunud Eesti,  vene ja vanausuliste kultuur. Peipsi veerele mõeldes läheb mõte kohe sibulate peale. Liisi, mis asi see sibula tee on? Väga hea küsimus, mõni veel küsib, et sibulatee,  kuidas seda juuakse? Kuumalt loomulikult sibulatee on, kusjuures väga hea  külmetushaiguste ja eriti köha korral. Aga see sibulatee, kus meie praegu asume,  see on siis ikkagi Peipsi veeres üks sihtkoht  ja turismivõrgustik. Et see ühendab omavahel erinevaid Peipsiveere külasid. Ja just nimelt ehk et kui me hakkame Tartu poolt üles põhja  poole sõitma, siis seal, kus Emajõgi subub Peipsisse,  sealt siis veel veel põhja poole, ütleme kuni Kallasteni välja,  et sibulatöö piirkonnas hetkel elab umbes 5000 elanikku  ja meie siis võrgustik Kasiku eesmärk, kes me siin kõik koos  oleme seda piirkonda, siis tutvustame sibula te nime alt. Ongi, see, et siia piirkonda tuleks hästi palju külastajaid loomulikult,  ja teiselt poolt, et siin oleks siis Kohalikud elanikud tunneksid seda tunnet,  et oh, et siin tasub teha turismi tegeleda,  pakkuda teenuseid erinevatele turismiettevõtjatele  ja siis väike ettevõtlus siin piirkonnas elaneks  ja elaks ja areneks. Kaua te sellise ettevõtmisega juba tegelenud olete? Sibula te ise ja selline nimi ja kõik sai loodud natukene  üle kuue aasta tagasi siin, augustis, septembris,  kui siin piirkonnas siis Kolk ja Varn ja kasepa külades  saavad sibulad valmis, siis kui sa siit läbi sõidad  või jalutad või jalgrattaga sõidad, siis sa näed suurtes  kogustes sibulaid siin kasvamas. Sibulateele tulebki hästi palju külastajaid just sellel perioodil,  kui nad tulevad oma kätega siit valima sibulaid  ja ostma kaasa endale siit talvesibulavarusid,  et see on kindlasti üks sibulate eesmärke. Kas te ise ka sibulat kasvatate või tulete ka,  sõidate siit selle tänava sügiseti läbi? Mina sõidan selle tänava sügiseti ikka päris mitmeid kordi  läbi ja, ja tavaliselt ma maandun, et kui ma sealt Varja  poolt tulen, siis sõidan siit läbi kasepa  ja maandun seal kolkas, kostja sibulatalus enamasti. Tahtsin just küsida, et kus see kostja sibula talu on,  et peaksimegi sinna talle veel täna külla jõudma. Kostja sibulatalu on siis, kui praegu me kõnnime Varnja poole,  siis sõita siit otse otse otse ja õige pea seal kolkias. Küll te näete tee äärest Kõik need külad ongi omavahel ühendatud ühe pika teega,  et ära eksida, siin ei ole võimalik. Ära eksida siin jah, ei ole võimalik, et sibulatee ise on  küll selline laiem piirkond, et see ei ole ainult see tee  kolkjast kolkjast, Varniani, et siin on veel alatskivi  ja kallaste ja vara kant ehk et kui me räägime võrgustikust,  siis on meil praegu võrgustikus 17 erinevat ettevõtet,  kes pakuvad teenuseid siis siia saabuvale külastajale,  need on siis mööda seda piirkonda kõik laiali. Suur aitäh meie siis siirdumegi edasi kostja sibulatallu vaatama,  millega sibulakasvataja talvel tegeleb. Talvel. Vaikne aeg. Tegelikult see on, hooaeg on käes, siis kõik on põllu peal. Sellest meil käsitöö siis tööd ikka piisab. Mis teeb selle Peipsi sibula eriliseks sibulaks? Üks asi on ajaloolised traditsioonid. Teine asi on Peipsi on tõsiselt, on hea sibul. Oma omaduse järgi. Ja see sibul annab töö kohalikule inimestele veel üks tähtis küsimus,  et me hoolitseme Eesti rahvaste tervise eest. Et see on puhas sibul? Ei, me ei kasuta keemiat. Kaua te ise sibulat olete juba kasvatanud? Umbes 15 aastat ja aga see on talu, on naise pärandus  ja selle põllu peal kasvatati sibulat mitukümmend aastat  järjest vana traditsiooni järgi. Teil on praegu on talu, nimetati seda sibulataluks,  ehkki talu nimi on hoopis midagi muud. Jah, talu nimi on Pauli talu. Esimese Eesti ajal on see piirkond jagatud taludeks  ja kõik majad, mis on sees, on väiksed talukesed. No mitte nagu me harjunud teadma, Eesti talud,  suured talud, väiksed talukesed, meil on Pauli talu  ja on kõrval, on tamme, talu lille, talu. Ja edasi me ei hakanud. Muutuma need vanad nimed siinne muld ja omanäolised kõrged  peenrad sobivad sibula kasvatamiseks väga hästi. Alles hiljuti sai Kostjal valmis uus sibulamaja  ja seal peab ka nende selts oma koosolekuid. Täna on arutlusel valus probleem. Kuidas kaitsta oma kaubamärki. Turgudel pakutakse Peipsi sibulat, aga kuidas tõestada,  et tegelikult on need kasvanud mujal või toodud hoopis  näiteks Poolast. Vale Peipsi sibulate müüjad rikuvad nii tulu kui mainet. Siin sibulate juures seistes on väga palav,  kas sibulad sellist sooja armastavad? Väga palav, see saun peabki 20 kuni 22 kraadi soe olema. Ja mitte sibula säilitamise jaoks, aga seemnematerjali  hoidmise jaoks. Et kui seemnematerjal saab külma, siis annab putke  siis kvaliteet on palju nõrgem ja Vot sellepärast me hoiame see seemnematerjal,  see on soojas kohas. Kui keeruline sellise vaniku punumine üldse on? See ei ole keeruline, tegelikult, aga meil igatahes oma seda  oma punuse viisid ja me teeme niimoodi, et seome  ka kaupu, vonikud, see mugulad ja ja keskel oli nöör ümber nööri,  paneme neid ka. Paarid. Aga see on selline käsitöö ja paras nikerdamine ju. Jah, see on. Peenikesed naise käed teevad niiugest tööd. Siin üks vanik on lausa väga väikestest sibulastest tehtud  ja no see on selline teise kujuga järgi kuju  ja see on see jõuluks hea kingitus rohkem nagu ilu pärast  ja mille võib siis pärast ka Elu pärast ja kindlasti jah, see on tore,  kui see pärast võib kasutada. Aga kui ma nüüd näiteks turule lähen, kuidas ma vahet teen,  et mis on Peipsi sibul ja mis on sibul kuskilt mujalt? See on raske otsustada. Tegelikult meil on see omapärased. Sordi tunnused näiteks. Seal mugulad peavad lapikud olema ja kui vaatame,  kas need pesa sibul, pesa, sibul, siis on,  on lo. Oh tundub, et keegi kasvas kõrval. Noh see on teine mugul sordi järgi, meil on seal kolm,  neli mugulat ühes pesas. Ühest väiksest tippsibulast tuleb kolm siukest. Et selle lohu järgi võiksin eeldada, et see võib olla  siis õige Peipsi veere, sibul, no enam-v,  millised need kõige populaarsemad sordid on,  siin Peipsi veeres. Ei. Meil on üks põhiline sort, see on Teonovski,  kuldne Vene ja teine sort, mis me kasvatame  siis Jõgeva kolm. Kui paneme kokku meie kliima, muld ja kaks sellise sorti,  siis tuleb Peipsi sibul. Siit kostja sibula talust väga maitsvate sibulapirukate  ja samovaris keedetud tee juurest lähme edasi Kolki  vanausuliste muuseumisse veel samovare vaatama. Lilli, teil on siin sisustatud üks väga omapärane ilus,  see nagu kellegi elamine. See ongi olnud. Elamine meie kohalik mees ehitas selle maja 140 aastat  tagasi panga laenu peale. Aga kuna ta läks pankrotti, siis selle maja ostis ära meie  Peipsiääre vald ja alguses oli siin koolimaja,  siis oli vallavalitsus sees kuni uue Eesti ajani  ja nüüd on siis meie kohalik Peipsiääre valla vanausuliste  muuseum ja muuseumis eksponaadid, mis te täna näete,  on kõik meie valla rahva mälestused. Nii et see muuseumituba on ühendanud ka seda kohalikku rahvast,  kes on igaüks natukene midagi oma kodust ära toonud. Kes on padja toonud, kes voodi, kes kummuti ja. Ja loomulikult on toodud asju ja, ja ka rahvas käib vaatamas,  et kas need asjad on ilusti kõik alles, kas neid eksponeeritakse. Ja neil on suur rõõm, et see kõik toimib ja,  ja muidugi igalt poolt mujalt käib ka rahvast vaatamas. Ja nagu näete, voodi on ju meil hästi lühikene,  panite tähele? Vanausulised, meil usu järgi peavad magama pool istudes  toetudes patjadele, sellepärast ongi need padjakuhjad  nii kõrged. Sest usu järgi välja sirutab ainult surnud inimene. Vaata, milline huvitav fakt, mida mina küll varem ei olnud kuulnud. Ja paljud inimesed ei tea midagi sellest  ja loomulikult siis niisuguste ilusate tikitud padjapüürid  peal inimesed ei maganud, olid päevapüürid  ja ööpüürid, et kaunid, kaunid püürid pandi peale ainult  siis päevaks, et kaunistada voodit. Aga need on kõik ju tänapäeval tehtud jah? Ei, need on ikkagi kõik vanad, need on kõik vanad  ja sellepärast nad ongi hästi säilinud, et neid ei kasutatud. Magamiseks. Aga näevad välja nagu täiesti uued Sest neid ju isegi praegu ma hooldan neid tavalise vee  ja tavalise seebiga, et värvid ei kaoks ära  ja materjalid ei kuluks, et see kõik jätkuvalt säiliks. Ja kuna me viibime siis puhta poole peal  ja ma rääkisin teile sellest voodist, siis puhta poole peal,  selles voodis võis külalistest magada ainult patuta. Inimene, kes ei teadnud, mis on nihupatt,  kuna see maja on sisse õnnistatud ja puhta poole peal võeti  vastu ainult külalisi. Ja külalistele pakuti siis külaliste nõudes. Perenaine isiklikult tõi alati nõud laua peale,  et need nõud ei seguneks argipäeva nõudega. Ja kui külaline ei soovinud juua teed külaliste klaasist,  võis ta külla tulla oma märgistatud teetassiga. Aga siis pidid ju vanausulised üsna rikkad olema,  et nii palju erinevaid nõusid kas või kodus juba. Rikkust ei olnud, aga lihtsalt oli elementaarne kord et  nõusid oleks piisavalt nii palju, et saaks nad ära jagada. Argipäevanõud ja külaliste nõud. Ja ütlen ausalt, kui mehed tulid komandeeringutest koju,  sest nad viibisid ju enamuse aja kogu aeg kuskil töödel kaugemal,  siis nad tõid naistele tarbeesemeid, need olid  siis nõud, niidid, nööbid, ehteid nad kunagi ju ei toonud,  et ütleme, seda nõude pool poolest oli ikkagi olemas. Ja rääkides tee joomisest, siis vanausulised joovad  ka tänapäeval teed samovarist ja samovar  siis käib, näitan teile, kuidas võetakse teda lahti,  siia pannakse söed, mida korjatakse ahju. Kütmise ajal jahutatakse nad maha, et nad tuhaks ei muutu. Siis valatakse ämbritäis vett. Kaevust pannakse kaas peale, siis pannakse kroon  ja pannakse korstna jalga. Et ta keema läheks, tehakse, kui vesi on keenud,  tehakse värske tõmmis tavaliselt ikkagi taimedes,  sest usu järgi me peame taimeteed jooma rohelist teed vene  ajal väga populaarseks muutus siis seilonitee elevandiga,  et hakati toda tarbima, aga minu pere joob  ka taimeteed, mina ise korjan taimi, valatakse  siis värske tõmmis tassi ja tõmmis pannakse tagasi krooni peale,  et ta kogu aeg tõmbaks, kangus täna valatakse kuhjaga keeva vett. Et oleks triiki, kui valada vanausulisele poolde tassi,  siis öeldakse, vot kui kitsi perenaine veest on  ka kahju. Näpistatakse tükikene keedusuhkur,  ta on niisuguse koorese maitsega tangidega kindlasti  siis pannakse põske sulama, mitte tassi tassi ei määrita,  valatakse alustassi peale ja juuakse tulist teed ja,  ja tavaliselt juuakse ikka viis, kuus tassi korraga. Kui me paneme tassi nüüd laua peale tagasi niimoodi  siis perenaine valab meile jälle tassitäie teed. Kui ma ei soovi enam, siis ma keeran tassi lihtsalt ringi. Et minu janu on kustutatud, ma enam ei taha. Ja siis võib öelda, et vana usuliste laual oli alati sama  var soe. Alati alati soe. Teie muuseumis pidi olema veel samo vare. Ja meil on ka musta poole peal on sama avarid,  mustpool on siis argipäeva elu jaoks, kus käis  siis igapäevane toimetamine, aga lähme, liigume,  ma näitan teile. Ja siin pool on siis meil näidis, mismoodi saab  siis samovari kuumaks ajada. Toru pannakse samovarile peale, söed on sisse pandud,  näete, niisugused need söed välja näevad. Siis pannakse, lükatakse dokid niimoodi sisse  või pannakse vanasti ka pilliroogu, kasutati,  pandi need põlema. Ja pandi toru peale, et sealt tehakse ava lahti korstnajalg  ja siis hakkab õhk läbi käima, kuni siiani siit  ka puhub, kõik see toru ulatuses ja sööd hakkavad hõõguma  põlema ja ajabki meil siis samovari keema  ja siin laua peal on siis üks vanimatest samovaridest. Ja nagu näete, on ta siuke punnis samovar,  meie kandis öeldakse. Samovar tegu on väga-väga vana samovariga. Et see on ikkagi ka kuskil 130 või, või rohkem aastaid vana. Lausa jah, et hästi vana samovar on. Kas te ise ka igapäevaselt teed joote? Teed maju on loomulikult igapäevaselt ainukene,  et mul ei ole samovari. Aga olete vanausuline ja olen vanausuline ja,  ja minu lapsed on vanausulised, et pärinevad juured,  mul siitkandist. Mis te arvate, kuidas tänapäeval see kultuur Eesti-Vene,  vene vanausuliste kultuur omavahel põimunud on? Vanausuliste kultuur. Noh, me hoiame oma kultuurist loomulikult kinni  ja Eestlaste suhtes, et me oleme, kuidas öelda Peipsi,  Eesti venelased või või vanausulised, et eestlased ikkagi hoiavad,  meid on hästi omaks võtnud ja võib öelda,  et meie rahvas on Eestis tunud. Et kohalikud inimesed ikkagi räägivad ka kõik eesti keelt,  aga loomulikult kultuur on meil siis oma koha peal. Et sellest me hoiame kinni ja täpselt samuti iga pühapäeval  on siis jumalateenistused, inimesed käivad  ja jooksvad pühad siis nädala sees ka. Minu teeisu sai tänaseks täis ja vanausuliste kombe kohaselt  tuli sellel puhul tass tagurpidi lauale keerata. Kuna kostja sibulatalus sõime perenaise väga maitsvaid sibulapirukaid,  tekkis soov näha ka nende küpsetamist. Üle küla kuulus pirukameister. Larissa kutsus meid oma sõbranna Natalja juurde. Kas vene ahjust tulevad paremad pirukad? Taigen on larissal juba valmis, aga täidis tuleb teha  vahetult enne ahju panemist. Sõbrannade käed liiguvad oskuslikult ja kärmelt kõrvalt  vaadates tundub kõik imelihtne. Millised traditsioonid on sibulapirukal vana veneusuliste köögis? Aga kes teile õpetas sibulapirukat tegema? Ahjusoojad sibulapirukad ja taimetee laua taga jätkus  mõnusat juttu veel pikalt. Külarissa juures on kõht maitsvaid sibulapirukaid täis  pargitud on paras aeg teha mööda sibulateed,  üks väike jalutuskäik ja otsida üles ka vaimutoitu  sest kasepäe külas pidi olema üks kunstigalerii. Ambul art. Annika, kui tihedalt siia ambulatooriumisse  selle tule juurde istuma jõuate. Ega külmal ajal küll eriti ei jõua, et üsna niimoodi  kaootiliselt ütleks, aga no suvel seest on see nagu selline. Täitsa kodu. Kõik suved mööduvad siin juba mitmendat suve. Kaheksandat nii et päris pikalt endalegi imestusena Mis teid üldse kunagi siia tõi, et kuidas te avastasite  selle Peipsiveere ja see on üks selline pikk  ja segane lugu, natukene, aga väga põnev lugu  ka alati rääkida, et kõik ju küsivad seda. Et tegelikult selle maja taga on terve suur punt inimesi tekkinud,  aga päris algselt üksteisest teadmata. Age Peterson, Birgit Püve ja mina olime siinkandis käinud  pildistamas vanausulisi ja nende kultuuri. Siis ühel heal hetkel said nagu meie pildid kokku. Ja me mõtlesime, et jube lahe oleks nagu nendes külades  nendele samustele modellidele siis näidata neid endid. Aga meil ei olnud kohta, kus, nagu seda näitust teha siin,  sest ega siin sellist kultuurimaja või näitusesaali ei ole. Ja siis me hoidsime silmad lahti. Et kus selline maja võiks olla ja leidsimegi sellesama maja  vana ambulatooriumihoone ja silt oli peal müüa  ja sealt edasi läks mõte nagu veel elavamaks  ja emotsionaalsemaks, et kui juba müüa, et jube hea oleks,  et noh, meil kindlasti tekib ka edaspidi igasuguseid ideid,  et näitusi, teha, uusi näitusi, et siis oleks ju jube hea,  kui endal oleks galeriipind olemas. Vot, ja siis me tegime gi sellise väga emotsionaalse ja,  ja kiire otsuse, et me ostame selle maja ära kolme peale,  kuna selle maja nimi oli ambulatoorium või noh,  siin tegeleti inimestele nagu sellise Noh, abi andmisega ja siis me tahtsime, et meie Tegevuse näol või noh, et kuidagi jääks nagu see seos,  et kui vanasti tuldi siia füüsiliste Hädade vastu abi saama, et me tahtsime, et meie majas saaks  edaspidi ka midagi head ja siis mõtlesime,  et okei vaimule siis aga tahtsime, et seos nagu  selle vaja, vana nimega säiliks ja väga lihtne oli panna  lihtsalt sinna see R täht vahele ja tekkiski kohe nagu  ambulatooriumis sai ambulatoorium. Seda on küll väga nagu ebameeldiv välja hääldada seda pikka sõna. Me oleme hellitavalt hakanud kutsuma seda maja ambukaks  ja nüüd ongi niimoodi, et selle maja ümber on väga lahe  seltskond koondunud ja ja me teeme siin,  ma arvan, selliseid toredaid ja vajalikke asju,  et ega siin ju kohalikel sellist kultuurimaja ei ole  ja ja siis meie maja püüab seda neile nagu pakkuda. Me oleme ka muutunud Neile selliseks juba harjumuspäraseks,  et et alati rõõmsalt meid tervitatakse, kui me siin õue peal  askeldame ja, ja kohalikud ikka mehed mõnikord tulevad appi ka,  sest no ega siin tüdrukute vägi nagu põhiliselt toimetab,  et hästi armas on veel see, et suvel, kui me tuleme neil  endal juba põllu peal on üht-teist saadaval,  siis alati tullakse ja tuuakse meile sibulat  ja kala ja. Kaalikaid porgandeid, kõrvitsaid, nii et jah,  nad hoiavad meid ja noh, me tahaks ise ka nagu olla nende  vastu hästi tänulik. Et nad meid nii niimoodi on vastu võtnud siin,  et ega see kerge ei ole, sest esimesed aastad ikkagi tuli  ennast kuidagi nagu tõestada, et et sa nagu ei kasuta neid  siin ära ja ja et sa ei tee kuidagi liiga nende kultuurile ja. See usaldus on tulnud pika aja peale, jah. Kas kõik kohalikud on juba tänaseks üles pildistatud? No päris kindel ma nüüd ei ole, et kas kõik kohalikud,  aga ma arvan üsna suur osa küll neist, et et nagu näha,  siis siin minu õla, aga seina peal on selline kohalike  Facebook näha naljatades öeldes, et. Mis on need eredamad pildid sellel seinal,  mida ise välja tooks? Noh, siin tegelikult on ju iga pildi taga mingi lugu  ja iga inimene, et kas nüüd niimoodi täiesti eraldi,  noh, vaatame, kindlasti leiame. Ahah, no siin on üks väga uhke daam näha,  kes poseerib oma noorpõlve pildiga. Tegu on siis Stepanida Kinkovaga, kes elas 104 aastaseks. No vanausulised on ju kuulsad oma selle pika elueaga ka,  et ma arvan, et see sibul ja kala ja siis see rahulik eluviis,  mis siin on, on nagu teeb nende kallal niisugust positiivset tööd,  et nad elavad väga pikaealiseks. Aga lisaks fotograafiale, mida siin majas veel võib leida? Me oleme nüüd juba paar aastat teinud vene filmipäevi 2013  meil olid esimesed vene filmipäevad, siis meil tuli  Peterburist vene bänd kohale nimega Ivanova  ja küll siis need tüdrukud võtsid oma pillid välja  ja tegid siin siuke show'd, et no siis küll kõik tantsisid,  kogu küla tuli tantsima ka, nii et see oli nagu väga vägev. Ja see aasta meil käis tavatra, nii et ka jälle kogu see väli,  mis meil maja taga on, see kõik, see oli rahvast täis  ja kõik tantsisid. Väga rahul olid nad ka. Kunstigalerii iga toa seinalt vaatavad vastu fotograafide  kunstnike poolt jäädvustatud inimesed ja nende elukultuur. Kui vabalt. Kohalikud üldse lasevad fotoaparaadiga enda koju ja,  ja veel sellise sellise lihtsa töö juurde,  et noh, tavaliselt ju inimesed kui fotoaparaadiga tullakse,  siis tuleb ikka pea ära kammida, ennast ilusti riidesse panna. No eks nemad ka ikka kammivadki ennast ära ja,  ja panevadki ilusti riidesse ja aga noh,  kuna meie siin juba nii omad oleme, siis nad ikkagi meid  lasevad päris niimoodi lihtsalt ja hea meelega  siis eriti kui on mingisugused pühade ajad,  et siin on nagu nähagi, kuidas Tanja pannud  selle kulitsi taigna kerkima ja ja, ja nad pigem nagu väga  hea meelega just ikkagi näitavadki, et mis,  mis nende lood ja traditsioonid on? Aga kui lihtsalt on võimalik selliseid igapäevaseid  toiminguid pildile saada, et nad unustasid ära,  et sa oled oma kaameraga seal kõrval neil et nad ei hakkaks  poseerima nägusid tegema. Ja need fotograafil ongi tegelikult väga keeruline saavutada  tegelikult see nähtamatuse efekt. Hästi hea on mõnikord minna võib-olla kahekesi näiteks  kellegagi koos külla, et, et üks siis nagu. Jah, just, et nagu suhtleb ja ja viib just tähelepanu nagu  mujale ja laseb tal nagu oma igavaste asjade juurde nagu jäädagi. Aga noh, samas nagu fotograaf saab ka ikkagi parema pildi  samas siis kätte, kui ta saab üks ühel ühele  ka nagu ikkagi suhelda inimesega, et noh,  kui sa ju tegelikult näitad, et sa oled väga huvitatud  inimesest ja suhtud temasse heatahtlikult  ja ja siiralt, siis, siis see ongi väga lihtne tegelikult. Siin on meil selline kahe korruse vahel tore aatrium,  mille me nüüd Viimane suvi siin saime korda ja muidugi panime  ka kohe uue näituse püsti, siin on siis minu  ja Eva sepingu üks viimaseid projekte, mis räägib Peipsi eluolust,  inimeste eluolust kahel Peipsi kaldal. Et kui me siitpoolt alustame selle näituse vaatamist,  siis siin on see elu, mis toimub Eesti poolel. Siin keskel jõuame täpselt piiri peale kus on  siis pildistatud ühte eestlast, kes elab Venemaal külas  nimega lukk. Teisel pool Peipsit, tegelikult seal on olnud tugev Eesti  kogukond sees ja praegu see kõik hävib. Kui palju erinevaid näituseid teil korraga majas väljas on? Hetkel on meil, no üks on see püsinäitus,  eks ole, see on seesamune siin. Ja. Siis on kinosaalis meil hetkel näha Eesti maailmarändurite  näitus ja siin ongi see kino seal. Ja see ei ole mingi nali, vaid suvel siin toimuvadki vene  filmipäevade ajal, dokumentaalfilmide õhtud,  millised on tulevikuplaanid seoses selle maja ja,  ja no selge on see, see maja ongi ju üks suur eluprojekt  meile kõigile. Nii meile kolmele kui siis ka ikkagi sõpradele,  kes siia maja ümber on koondunud ja üks idee on teha sellest  selline kunstiresident residents, mis on nagu avatud,  me tahame nagu jõuda ka kaugemale nagu raja taha oma sellise  maja fenomeniga. Et siia võiks ju tulla vabalt sellised seljakoti,  kunstnikud, rändurid, kes nagu otsivad uusi Noh, kultuurilisi elamusi ja, ja see kant siin on ju  ideaalne oma sellise Tausta ja, ja inimeste ja, ja kultuuri ja,  ja maailmapildiga, et ma arvan, et sellise oma loomingu  tegemiseks on see ideaalne koht. Ja nii et jah, oleme plaaninud, et et see maja peab olema  avatud ka kaugemale kui ainult siin, eestlastele. Et sellised plaanid on. Peipsi ääres on kaks kasepäe küla, üks jääb Tartumaal,  teine on Jõgevamaal. Tulime siia Jõgevamaa kasepäe külla, uurima,  kuidas elab. Üks külakoer külas, mille pikkus on seitse kilomeetrit. Tere, Janeli ja tere tuk, tuk, tuuk kas tema on  selle küla kõige sõbralikum koer ja no kuuldavasti  ja nii ilus koer. Oled juba oma tänase ringi ära jooksnud. Tegime jah päikese, aga noh. Eks me kõndisime, ei jooksnud. Kas ta tunneb kõiki külaelanikke, kes siin ümberringi elavad ja,  ja tunneb küll? Ja hakkab kohe haukuma, kui mõni teine koer kuskil teises  küla otsas võtab hääle ülesse siis. Pigem on niimoodi, et ta haugub kastide peale rohkem kui  koerte peal nagu selles mõttes, et et ta on juba harjunud  nende koerte haukumistega. Käite iga päev selle pika seitsmekilomeetrise tänava läbi. Mitte niimoodi, sest et nagu koerale kombeks,  et, et just siin nagu meil on nagu külad lahkunud eesti küla  ja vene küla, et sealpool elavad siit kilomeeter kaks,  see on nagu eesti küla pigem ja siis edasi on vene küla  ja Vene külas on hästi palju väikseid koeri  ja ütleme niimoodi, et ei, mul ei ole nii palju jõudu. Aga tukil on palju jõudu, et ma ei jõuaks seda niimoodi tirida,  et tagasi, et ta niimoodi, et ma siis käin taga sind kilomeeter,  kaks sinnapoole. Ja siis kilomeeter kaks jälle tagasi. Aga on ta selliseid sõpru ka siin teiste koerte hulgas,  kelle aia taga tuleb alati ära käia. Ja on küll, et just viimati ma olen märganud,  et tavaliselt üks koer kogu aeg haukus ta peale. Et siis ma mõtlesin, et ma ei kunagi ei julge aia juurde minna,  aga siis mu isa rääkis, et ta käis ükspäev aia juures  ja siis nad olid niuksunud ja lakkunud 11 seal aia taga,  et nüüd ma käin iga õhtu nagu, kui ma käin sinnapoole,  siis nad lakuvad 11. Et omad sõbrad on täiesti olemas? Aga kuidas, kui koer hoovis on, siis kuulete juba kaugelt  kui teised koerad haukuma hakkavad, võtab ju kohe  selle haukumise üle ja et kohe kuskilt mingist tänava otsast  keegi võõras läheneb. Mitte kohe, aga kui lähedamal on siis küll,  et nagu kaugelt koer, nagu ta ei tee välja neist lihtsalt,  et ta on selline laisem koer. Aga käib selline suhtlus omavahel koeradel siin mööda. Naabrite koeradel jah, et kui naabrikoer haugub,  siis ta haugub ka ikka vahest. Mis jukile veel meeldib, te elate järve ääres,  et vesi. Ja vesi meeldib väga, eriti suvel, et ta käib ise ujumas,  ise tule ise, läheb. Et talle pigem meeldivad sellised kohad,  kus läheb järsult sügavaks nagu jõgi ja sellised. Aga ta lepib ka järvega. Muidu ma nagu ise kartsin siin küla vahel kõndida,  et ma ei teadnud, mis koerad iseloomud neil on. Aga nüüd, kui mul on endal koer, siis ma tean kõikide koerad  iseloomu ja see on nagu turvaline tunne on kohe alles siin. Eelmises saates tahtsime teada, kuidas nimetatakse neid  merevetikatest tehtud lehti, mille sisse keeratakse sushit. Õige vastus on, et need lehed on nori lehed. Võitjaks osutus loosi tahtel televaataja,  kelle nime näete praegu ekraanil ja tema saab endale vegan  toitude raamatu kirjastuselt Tammer. Raamat tänases saates tuleb küsimus koerte kohta. Nimelt soovime teada, milline on üks ja ainus Eesti oma  koera tõug. Vastused palume saata kuni kolmapäevani meiliaadressile maahommik,  .err.ee või Gonsiori 27, Tallinn ümbrikule märkige kindlasti  ka maahommik. Loosi läheb seekord Eesti horoskoop 2016 ajakirjade kirjastuselt. Oma Peipsi verekäikude lõpuks jõudsime tiheda külla. Siitkandist on pärit vanausuliste kõige kuulsam ikoonimaalia  Gavril Rollo. Toimetaja Silvia Karro koputas samovari muuseumi uksele  ning leidis eest väikese grupi algajaid ikoonimaalijaid. Umbes 100 aastat ei ole siin külas kus tõepoolest on  siis Eesti koonimaali juured ja traditsioonid pärit ei ole  kahjuks ühtegi kooni valminud rohkem, et nii-öelda Frolovi  ja Sofronoviga, tema siis väga kuulsa õpilasega see kõik  sinnapaika jäi. See mõte oli juba mitmeid-mitmeid aastaid,  et oleks väga, väga huvi seda see nii-öelda tehnika ära õppida. Meie samovaride muuseumis käivad käib suve nii-öelda jooksul  väga-väga palju külastajaid ning kui me räägime just  siis Frolovist või sohvronovist, siis on alati kõigil üks  sama küsimus, et aga kes nüüd maalib, kes nüüd seda tehnikat valdab,  kes nüüd seda oskab. Ja kahjuks on meie vastus olnud ainult, et ei,  mitte keegi kahjuks. Et siis tekkiski mõte, et see vana traditsioon tuleks  kindlasti taaselustada ja nüüd oligi väga hea võimalus läbi  Peipsiveere projekti läbi EASi siis selline aastane kursus  siia siis võimaldada, kui me arvasime, et,  et nii-öelda see grupp tuleb võib-olla siin kuni viis inimest,  siis tänaseks on meil grupp 15 inimest. Nii et see huvi on olnud väga-väga suur ja,  ja, ja inimesed täiesti nii-öelda ootavad igat seda järgmist koolituspäeva,  et saaks oma töid edasi teha. Te alustasite novembri alguses nädalavahetusel. Ikka neid nädalavahetusi on nüüd juba mõned olnud,  aga ega te päris valmis vast pole ühtegi veel saanud  või kui kaugele üldse olete jõudnud, hetkel on siis? Jõudnud see grupp, kes, kui kiire on nii kaugel,  et me oleme alustanud siis jooniste pealekandmisega,  mõni noh, nii-öelda veel jätkab oma siis tahvlite kruntimist,  et etapid on ju siin väga-väga nii-öelda,  kuidas ma ütlen, kaua aega nõudvad, ehk siis see,  et, et alustatakse tahvli kruntimisega, kuhu alla käib  siis riie kõik need kihid, tavaliselt on selleks  siis 12 krundikihti, kõik see vajab väga kaua aega ühe  ikooni valmimine, kui nüüd niimoodi kursus jätkub iga laupäev,  nagu meil plaanis on, ma pakun välja, et kuskil kolm kuud  kuni neli kuud võtab ühe ikooni valmimine aega,  see jääb juba aastasse 2016 kindlasti. Kas te ütlete, et siin ongi juba, ütleme,  12 krunti kuskil ja sellel ikoonil on siin 12 krunti,  see on ära lihvitud, see on joonis peale kantud,  siin on kuldamine tehtud, siin on nüüd nii-öelda  ka taustal on peale kantud ehk siis ikoonimaal algab  siis kõik kõige nii-öelda sügavamate tumedate toonide  pealekandmisest ehk siis põhja pealekandmisest  ja hakkab nii-öelda vaikselt järk-järgult nagu helendamine pihta,  ehk siis valgustamine. Kui meil tava, maalimine maalimisel on, siis vastupidi,  ehk siis see, et hakatakse varjusid siis nii-öelda peale kandma,  et kõigepealt kõige heledamad toonid ja siis varju varjust  peale kandma ikoonimaal on nüüd vastupidi täiesti ikooni,  maali noh, kes ütleb, et joonistatakse ja  kes ütleb, maalitakse, kuigi tegelikult selle,  selle tehnika nimi on ikkagi kirjutamine  ehk siis see, et pintsli asend on täiesti püstine. Just, et teda siis kirjutatakse. Nii et väga täpsed jooned, kõik, nii. Nii joonis joonise pealekandmisel kui ka kõikide muude  detailide efektide peale nii-öelda ladumisel siin. Et tegemist on tõepoolest kirjutamisega kas oma loomingut kuhugi,  et lased oma mõtte lennata, et see ei ole see asi,  mis toimub ikoonimaalimise just, täpselt  nii ikoonimaalil on väga kindlad reeglid paika pandud  ja ütleme nii, et siin kõik käibki, ta on väga tehniline,  kõik käibki ainult reeglite järgi, on kõik pühakud ette  antud täpselt millist, mis värvi rüüd neil on,  mis värvi neil kõik nii-öelda igasugused erinevad  aksessuaarid on, et ka see ette antud, millised tähised  siis kirjutatakse, millised ka põhimõtteliselt tekstid  kirjutatakse siis, kui on siis evangeeliumi käes  ja nii edasi, et kõik see on väga, väga kindlalt ette antud  ja meie kursus kindlasti peab nii-öelda siis sellist,  kuidas ma ütlen, see minu mõte oli kindlalt igal juhul see,  et seda Frolovi käekirja jätkata. Aga samas Peab olema vaim vist väga sügav. Teadmised peavad olema. Ta peab olema ja öeldakse, et, et ei ühe teise,  kolmandat ei, ei valmis, õige ikoon, mida rohkem ma olen  nüüd neid ikoone maalinud see seda rohkem nii-öelda oma  hinge ja oma oma suurt, sellist nagu energiat siia siia sisse. Noh, ma, ma, ma olen pannud ja, ja kindlasti  ka teised ikooni maalijad, et, et see ei ole lihtne pilt,  et, et sellepärast võib-olla ka vanasti nii-öelda pöördutigi  selle poole, et, et seal on hoopis teine energia ja,  ja, ja paluti kummardati ja nii-öelda ja,  ja ta vastas ki nii-öelda see hea energia  siis heaga, et see sügavuse, mis ise suudad panna sinna täpselt,  see tuleb sealt kuskilt kindlasti. Täna võib-olla ongi. Nii-öelda meil rohkem selliseid igasuguseid erinevaid noh,  võib-olla just neid selliseid moodsa haigusi,  et me ei usu väga, mitte millessegi, me ei usu imedesse,  aga tegelikult on need kõik olemas. Selline saigi siis aasta viimane maahommikusaade Peipsiveerest. Jõuludeni on veel mõned päevad aega ja kui teil on veel  jõulukingid ostmata, siis jõuate seda kindlasti teha  arvukatel jõululaatadel, mis toimuvad üle Eesti. Meie kohtume teiega, aga juba uuel aastal. Pahgupäeviti kell 10.
