Hõbevoogudil tuuletõke hoogudel sõudis sügis meile ka viie. Sügis on ametis juba päris pikka aega ja pea. Mis teil teha on tehtud? Ning ei olegi enam kaugel see päev, mil algab talvetaadi tegutsemisaeg. Aastaaegade ringmäng käib aastast aastasse. Aga ometi pole ükski talv, kevad, suvi, sügis samasugune kui eelmine või see, mis tuleb. Mida rohkem oskad sa märgata, näha, kuulda, tunda seda rikkam oled ja selle hindamatu varanduse võtad lapse east kaasa kogu eluks. Sügisvärvid sinu silmades. Missugused need on? Mõtle sellele tänast saadet kuulates. Koolilapse elus on sügiskuudel ma usun küll päris palju toredat. Pärast suvevaheaega kõik lapsed on puhanud, juba lähevad kooli ja saavad uued kooliasjade kooliriided. Minule jäi koolipluus nii väikseks, et ta oli kohe küünarnukkide varrukad, pidime uue ostma ja uue ranitsa ostsime mulle ja väga huvitav oli jälle teisi näha, kõik jutustasid, mis nad suvel teinud olid. Pruuni talid, päris käike, õpetaja oli ka üsna pruun. Ja kooliaasta jalga just päris sügisel, aga sügiskul küll. Kui tulin kooli, siis jõsanudki alguses kohe koolipinki istuda. Mõtlesin kohe, jäletasin sealt üles ja hakkan jälle ringi jooksma, nagu suve alguses oli küll nii harjumatu pida nagu loeksid juturaamatut suvel, et kui ei taha, siis paned käest ära ja lähed õuega pidi kohe terve tunni aeg õpikusse vaatama. Kas siis pärast harjusin jälle ära ja hakkaski see koolielu jälle käima? Maarja, sina käid kunstiklassis. Kas see on ka tore? Kunstiklassis saab hästi palju joonistada, käisime õues puid joonistamas vaatasime puid ja korjasime lehti ja siis joonistasin. Puudel on nii palju värve. Punast ja kollast ja roosat ja pruuni. Minu isa rääkis pärtlipäevast, 24. augustil hakkab vana rahvaütlemise järgi nagu päris sügis. Et kui kadakate seal palju ämblikuvõrku, kes siis tuleb ilus ja kuiv sügis. Aga kui jälle näiteks varesed väga kõvasti kraaksuvad ja kisavad ja lendavad, siis tuleb vihmane sügis. Selline keskmine sügis on praegu olnud. Öeldakse, et sügis on rikas säärad, miks nõndamoodi öeldakse? Sellepärast, et sügisel on hästi palju, kõigepealt aias igasuguseid puuviljad ja köögiviljad. Kurgid, tomatid ja õunad ja metsas on hästi palju seeni. Põllult koristatakse vilja ja kartuleid võetakse ja metsale. Sügisel on meil hästi palju värve ka metsas selle poolest täiesti rikas. 10. Bändi spiraali, marinaadi pealeebee, küünlanna aare, karkeeriga. Ei, see ole nali, ei peole sahk meile roosale plaamilpech, naerulohk. Naeravad. Neblaamid nelistam, kas su meie aias kasvab naeru? Ploomipuu. Oi, õuna ja hõngu, kus maha uss, seda õuna enam ei taha. Laps tuli aeda ja õuna, ta kis ustel õuna seest vastu, vahtis bahti suuristas uuesti käike, mis oli suur ja laps oli väi. Kuulge mul on nägus õunakorv. Mullen õppus, nõnga korv, mullan, tore seenekorv, murrang kenagoogi, korv, koogikorvis, seened sees, seenekorvis, koogid sees, lõngakorvis, õunad sees, õunakorvis, lõngad sees. Kõik on puha pilla-palla, korvid, põed tühjaks, kallan. Müüdan, koogid, seened, seegi. Seened, õunad, nõngatsegi, lõngad, õunad, koogitsegi, koogid, õunad, seened segi. Kõika puha pilla-palla korvid, käiden ümber, kallen. Nüüd sain pilla-palla mäe. See oli ilus, kui me käisime isa ja emaga Rakvere lossivaremetes siis ronisime seal läti varemete peale ja vaatasin alla ja üldse kõik need sügisepäevad on mul igasuguseid huvitavaid sündmusi täis olnud. Lehtedest saab väga ilusat kimpu. Kui me käisime emaga Kadriorus jalutamas, siis ma korjasin lehti, kastanilehti ja vahtralehti hästi kirju talid need lehed lehtede alt leidsin kastanimune ja tammetõrusid. Nendest sai kodus ilusaid loomi ja igasuguseid vigureid teha. Suvi läks jääkiht, tuli tahtlaledasid, piss tuli haavad aias, punasid, kastan täis, läks munasid. Munades said perve mereloomi, lasteaia pere. Kiikus tammetõrumees tamme otsas tõru sees, kuni küpselt tõrus puudelt talla põrus. Oh sina tõru võrukael murumüts sulite Arula Ell Terjega tere tõru Tõnn, et jäid ellu, see on õnn. Täiti niimoodi paari kuuga ära. Neelab. Meelak ei tea, ei laulda ja, või need ei toimi? Täna ei lähe, ei lähe. Ei no jaa, jaa no meega. Ja iga päev trenni puud olid aknaklaasikillupeeni noor käpi ja ja viidi Luki veebisaidi ja leida Läbini võimet. Nii. Et välja ilmuta ja Läheb deegeedeeaa kiireckelbetoonuid, poepakk läheb läbi. Läbile kui talv ellu ei viida ja ka oodabra uba ja ja aga peale ja Tänane päev jääb, miski ei vii käed ja vaadata. Et idu meenutada vaid maade järele Läbi lääni läbini. Ütle mulle, missugune iseloom sügisel on sinu merest sügisel. Gruusia vahel kurb, siis on ta kurb, kui nad on juba selline porine sügis kus see talv hakkab tulema ja vihma sajab ja kõik teed on porised. Aga siis, kui on metsas seeni ja õunad ja marjad ja kõik on aias sügisel on puud hästi värvilised, siis on jälle lõbussigis. Kuulsite sügis peab sünnipäeva. Ah et millal? Täna just praegu läheme külla, sest kõik on palutud. Ärge nüüd kahelgi ilmaaegu. Lauad on laiad ja küllaga kaetud. Sügis kostitab külalisi. Pähklite põsed on päikesepraetud. Uudse sepikul sädeleb mesi virnade viisi tomateid toodud kuhjade kaupa kurke. Köögisent kantakse 10-l kandikul kogukaid, kehise purke. Õunu jääb õhtukski, pirne on piisavalt, päikeseloojanguni. Sööge terviseks, kõigile jätkub. Olge või hommikuni. Kuidas siis nõnda? Eks aeg on liidetud sügisel, päev oli raske. Olgu nüüd kullake, kosti eest kiidetud, magama minna, laske vahtralehtedest vaibal puhaku. Linnu samblastel olgu ase, ärgu toitude pärast toaku. Koristustööd temise. Kui ma kooli lähen, vahest siis on nii tugev tuul ja ikka mõtlen, et see võikski olla ilusam sügis. Et kingad saavadki poriseks poris ja tuul puhub ja vihma sajab, siis on nii nagu kurb ja natukene pahane ega selle sügise peale. No aga mis sa arvad, kui sügis ei tooks endaga kaasa sellist suurt tuult ja ei raputaks puudelt lehti maha kas see oleks parem? Sügisel on ikka iseloomulik selline vihmasadu ja tugev Tarv, muidu ei ole jälle päris õige sügis. Kui vihma ei 100. Sügisel lendavad kured kõik lõunamaale ja väikesed laululinnud pääsukesed, lõokesed ka lendavad ära. Tulevad alles kevadel tagasi. Lindude rändorkester ammendas õpitud lood suvehooaja kestel. Lõpuks muutus ka muud vares selga veatracki, nüüd on tema käes järg. Laulex staaži viib haki käsi, plaksutab värv, poisid tähelepanu, valmis olla ja start. Oh teid, saamatuid, kanu. Tiigil pasundab part. Võtame veel kord läbi. Öine lennuproov kestab nüüd päevad läbi, suur on ju lennusuv. Pillik pannakse kotti, olgu tiibadest, tuult mutt oma kaabuloti lehvitab koopasuult kevadel, mulgi tuleb üürida köeta vurg. Ohates kohvi suleb reisiks valmistuv kurg. Aga kas sa seda tead, miks puud raputavad oma lehed maha? Mul on kodus üks muinasjuturaamat, kus on muinasjutt, et puud olid hästi uhked, ei tahtnud enam oma rohelisi koobesid kanda ja siis sügismaalis nende lehed ilusaks värviliseks, aga tuuleid pahandasid puude nii uhked ja siis uus kõik ühe korraga need lehed maha. Ka mul on selline tunne, et näed suvel puud kandsid hästi palju lehti ja nüüd, kui tal tuleb, siis raputavad endalt ilusa suverüü maha ja panevad hallikuue selga ja jäävad talve on. Ja kui lehed langevad maha, siis on nagu lehevaip maas ja muru jääb seal all magama ja pisikesed loomakesed ja putukad ja vihmaussid ja kõik poevad lehtede alla ja mulle siis siis jäävad seal magama, veel sügisel toimetavad oma toimetamised kõik ära, talvel jäävad magama, siis nad enam ei saa midagi teha, paljud loomad ja putukad ja mutukad, rästik ja karu ja need jäävad kõik magama talvel. Karu sööb siis endal kõhu hästi täis, et talvel ei tuleks nälga, ei pea üles ärkama. Aga mõned loomad ikka jäävad talveks metsa, nagu näiteks jänes ja hunt. Halljänes on muidu hall, aga talvel paneb päris valge kasuka selga siis ta ei paista lumel nii palju välja, kui näiteks hunt või rebane teda hakkab taga ajama. Siis ei näegi, nagu see jänes oleks seal ka üks lumine küngas. Sellel väikesel saarel pole maja, ei kaevu. Sellest väikesest saarest möödub harva laevu. Sellel väikesel saarel. Talvel kuhjub rüsi tema kivisel libul. Üksikpihlakas püsib. ÜksikPihlak püsib, tuulte tujusid, tratsid, lendab linnukesi ja saarel pesapuud otsi pealgi pihlapuust, pesalehed annavad varju. Talvel nokivad linnud pihlapunaseid marju. Tõin koju kanarbiku mõrkjat hõngu mis rabametsa värvi juurde käib. Teine õueaiast ühetavaid õunu. Kas midagi veel pildist puudu jäi? Kui siis kui vanaema, heegeldatud lina, kus hoolejäljed igal mustrireal. Peab olema mu sügispildi peal. Talv on muidu minu lemmik aastaaeg, siis minul on sünnipäev ja hakkab jälle uus aasta. Nääripühad on, aga mulle meeldib talvel see ka, et saab palju kelgutada ja suusatada ja üldse lumi, mulle meeldib valge lumi. Praegu ma vaatan juba, et hakkaks lumi sadama. Vahepeal augustikuus juba hakkasin natuke kooli sügise järgi igatsema. Minu meelest igale lapsele on iga aastaaeg vajalik. No ütle, missugust pilti sa näiteks praegu tahaksid joonistada? Tahaks metsa praegu joonistada sügisest metsa. Kas sellest sügisest ka midagi head ilusat leiab, kui ei ole enam nii kirev ja ja kui ei ole enam puu küljest õuna noppida ja hellale metsast seent leida? Mulle meeldib igasugune sügis, siis ka, kui vihma sajab ja hästi tuuline, on sygison nagu mossis pahane, natuke kirtsutab nina ja nutab. Sajab vihma. Nonii kui lapselgi vahel on tuju massis hea. Ja siis, kui jälle päike pilve tagant välja tuleb Siis higis kohe naeratab, kui päike paistab, siis on kohe selline tunne, et sügis naeratab. Oli õu, kus väravast ukseni viis kummeli nuppudes muru oli aida taga üks salapaik täis klaasikildude puru. Seal sinine kild näitas sinist puud sinist kuketoobri troonil. Üks teine kild andis ilmale Rõõmsa roosa Docroosi tooni. Nõnda värvisin klaasiga lapse eas pilvi taevas ja lemmiklelu. Uskusin, et oma haardega värvin maailma terve elu.
