Tere õhtust, aktuaalne kaamera kolmapäeval,  30. detsembril. Postimehe veebiväljaanne lõpetab veebruarist anonüümse  kommenteerimise võimaluse. Sama kavatseb teha ka ERR-i uudisteportaal. Ma väga tahaksin loota, et inimesed ühel hetkel Eesti riigis  saavad aru sellest, et millegi vastasus,  millegi kritiseerimine ja labane sõim ei ole sama asi,  võib-olla asjade vastu võib kritiseerida,  aga seda on alati võimalik teha välja peetud  ja stiilis. Eestis nõudsid tulekahjud sel aastal 48 inimelu  ja päästeamet hoiatab, et nii enda kui ka eakate lähedaste  ohutusele tuleb rohkem tähelepanu pöörata. Test. Ohutuid küünlaid ei ole olemas. Eesti progressiivsed pensionifondid jäid lõppeval aastal  kõik plussi. Põhja poolusel tõusis temperatuur ühe miinuskraadini. Mõningaid andmeil oli põhjanabal koguni sula. Postimehe veebiväljaanne otsustas veebruarist lõpetada  anonüümse kommenteerimise võimaluse. Sama kavatseb ka ERR-i uudisteportaal. Kommentaaride poolest liidripositsioonil olev Delfi nendega  ei liitu. ERR-i uudisteportaali peatoimetaja Rain kooli loodab,  et antud samm viib selles suunas, et kommentaaride kriitika  muutuks senisest väljapeetumaks. Veebruaris saab Postimehe veebiväljaandes artikleid  kommenteerida vaid juhul, kui kommenteerija on eelnevalt registreerunud. See hoiaks ära solvavad ja inimestele haiget tegevad kommentaarid. Majanduslikku kahju, Postimees sealjuures ei karda. Meile tundub, et me võidame rohkem. Et Postimees, noh, tegelikult ei tohiks taluda seda,  et, et solvatakse meie ajakirjanikke, solvatakse meie  kaasautoreid solvatakse tegelikult eks ju,  inimesi, kes esinevad uudistes. Et ma arvan, et see on meile tegelikult pikas perspektiivis  suurem kaotus. Algatusega on valmis kaasa minema ka ERR. Paistab, et siin on sündimas vähemalt Eesti meediamaastikul  teatud ühiskondlik lepe. Toetame igati Postimehe. Suunda ja oleme valmis sellega kaasa minema. Ja üks näide sellest, et me oleme valmis sellega kaasa minema. On see, et detsembris on valminud tehniline lahendus,  mille kohaselt näiteks rahvusringhäälingu portaalis ilmuvate  artiklitele on võimalik lubada kommenteerimine ainult. ID-kaardiga identifitseeritud kommentaatorite puhul? Äripäev kaotas anonüümsed kommentaarid juba kaks aastat tagasi. Äripäeva toimetaja Meelis Mandeli sõnul veebiväljaande  loetavus pigem kasvas. Kõigi veebiväljaannete ühiselt. Kokkuleppest ollakse siiski veel kaugel. Veebiväljaannete liidri positsioonil olev Delfi ei soovi,  et eemale jääks need, kes julgevad oma arvamusi  ja infot avaldada vaid nimetult. Delfi ja Päevalehe aja viimaste aastate ajaloos on väga  palju neid lugusid, kus on nii-öelda valgust,  kartvaid, tegusid, mis on tehtud ametiisikute poolt,  on just läbi kommentaariumi tulnud välja see otsus,  et piirata inimesi anonüümselt ühiskonnas kaasa rääkima. Minu arvates halb. Ma väga tahaksin loota, et inimesed ühel hetkel Eesti riigis  saavad aru sellest, et millegi vastasus,  millegi kritiseerimine ja räigus, rõvedus  ja rõlgus ja, ja labane sõim ei ole sama asi. Võib-olla asjade vastu võib kritiseerida,  aga. Seda on alati võimalik teha väljapeetult  ja stiilselt. Täna hommikul hukkus Kohtla-Järvel korteripõlengus 76  aastane naine. Kokku on tuli nõudnud Eestis sel aastal juba 48 inimese elu. Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul tuletavad  traagiliste tagajärgedega tuleõnnetused meelde,  et nii enda kui ka oma eakate lähedaste ohutusele tuleb  rohkem tähelepanu pöörata. Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul on selgunud,  et ka täna tuleroaks langenud korteris puudus suitsuandur,  mis oleks omanikule ohust märku andnud. Kellel on vanavanemad, vanemad inimesed,  palun vaadake üle, kui ei ole suitsuandurit,  viige suitsuandur, pange suitsuandur lakke,  ainult aitab töökorras suitsuandur, mitte miski muu ei aita. Et veenduda, kas sinu ja su lähedaste ümbrus on tule ohutu  võiks läbi teha päästeameti kodulehel oleva testi. Põhimõte on see, et kõigepealt endal kodu korda  siis märka, hooli, aita ehk aita oma lähedasi,  aita oma naabreid, sest kõik inimesed ei saa ühtemoodi hästi hakkama. Praktika näitab, et aastavahetuse ajal tuleks üle korrata  ka teised elementaarsed ohutusreeglid, mis puudutavad tulega ümberkäimist. Valveta ei tohi jätta ei küdevat ahju valmivat toitu  ega põlevaid küünlaid. Ohutuid küünlaid ei ole olemas, et küünal kindlasti  mittepõleval alusel põlevmaterjali juures olla ei tohi  ja küünal ei tohi põleda üksi. Kindlam on vältida elava tulega küünlaid  ka kuuse puul või selle läheduses, eriti kui peres on lapsed  või lemmikloomad, kes mänguhoos võivad puu ümber ajada. Elektriküünalde ja valguskettide puhul tuleb kindlasti jälgida,  et nad oleksid terved ning kodunt lahkudes võiks nad  vooluvõrgust lahti ühendada. Aastavahetuse järjejutu teema on ka ilutulestiku rakettide  ohutu kasutamine. Vaadake, palun ohutusjuhend üle, tutvuge sellega,  leppige kokku, kes seda pürotehnilist vahendit laskma hakkab,  et ta ei oleks laps ja, ja ta. Oleks kindlasti. Kui aga õnnetus siiski juhtub, tuleks esmajärjekorras  helistada ikka hädaabinumbrile. Üks, üks kaks. Ja mitte hakata otsima abi sugulastelt või tuttavatelt. Lõppeval aastal jõudsalt ekspordimahte kasvatanud  ja uutele turgudele laienenud Eesti puitmajade tootjad  pälvisid KredExi aasta eksporditeo tiik. Tänavu otsustas KredEx tunnustada selle tiitli  ka mitte ettevõtet, vaid tervet ärisektorit. Kredex krediidikindlustuse juhataja Meelis Tambla sõnul on  Eesti eksport ekspordi müügikäibe poolest Euroopa suurim  puitmajade tootja. Eesti puitmajade kogumüügist ligi 85 protsenti eksporditakse  lisaks rahvuslikule kapitalile omavad majatootjad olulist  tähtsust ka maapiirkondades. Tööandjana. Fa ston. Eesti progressiivsed pensionifondid, kus on valdav enamus  eestlaste pensionirahast, jäid lõppeval aastal kõik plussi. Kõige kehvemini läks see SEB-l ning kõige paremini LHV-l. Ülekaalukalt populaarsemad pensionifondid on Eestis  progressiivsed fondid, mille varadest kuni pool on  investeeritud aktsiatesse. Selliste fondide võrdluses oli tänavu parim tulemus LHV-l,  järgnesid Danske, Swedbank ja Nordea ning kõige kehvemini  läks SEB progressiivsel pensionifondil. SEB pensionifondid on võib-olla mõnevõrra rohkem investeerinud. Võlakirja turgudele, mis on, mis on seotud  siis arenevate turgudega ja, ja samuti ka  siis krediiditurgudega millele sellel aastal tänu nendele  nafta hinna odavnemisele ja samuti ka siis üle  föderaalreservi intressimäärade tõstmisele ei ole niivõrd  hästi läinud. Kuigi LHV oli tänavu parima tootlusega progressiivne fond,  tuleb arvestada, et eelmisel aastal oli see nõrgim. LHV fondijuht Andres Viisemann kommenteeris,  et on püüdnud olla konkurentidega võrreldes ettevaatlikum. Möödunud aastal see ära ei tasunud, tänavu aga tasus. Ka. Tuleval aastal kavatseb ta hoida pigem ettevaatlikku joont. Ma ei ole nagu varaindade suhtes nagu kuigi optimistlik,  et see ei tähenda seda, et me, kui me turgudelt väljas nagu olla,  et eks me investeerida ja alati on kuskile nagu investeerida  või midagi on parem kui teine. Eks me, eks me endiselt nagu investeerimis,  aga ka pigem pigem sellistesse asjadesse,  kus näeme, et et kassavoog on nagu korralik  ja riskitase on madalam. Aga vist kõik otsivad selliseid investeeringuid. Eesti suurima panga, Swedbanki pensionifond oli tänavu keskmik. Tulevale aastale vaadates plaanib ka Swedbank riske  vähendada ning võimalusi nähakse Euroopas. Oleme eelkõige suurendanud positsioone. Euroopas meile tundub, et euro viimase aasta nõrgenemine  samuti Euroopa keskpanga jätkuv rahatrükk ja,  ja võib-olla ka aktsiahindade mitte niivõrd kõrge tase,  et, et need on need, mis tegelikult seda Euroopas. Paktsia turgu võiks muuta natuke atraktiivsemaks siin mõne  teise regiooniga võrreldes. Aasta tagasi sündis Saaremaal pärast kolme valla liitmist  territooriumilt suurim Lääne-Saare vald. Täna ollakse seal veendunud, et otsus oli õige  ja valmis ollakse uueks ühinemiseks, et Saaremaalt saaks üks omavalitsus. Ja. Aasta tagasi, 31. detsembril tõmmati masti uue  ja Saaremaa suurima Läänesaare vallalipp. Aasta on nüüdseks kolme endise valla, Kärla,  Lümanda ja Kaarma elanikud elanud nii-öelda ühises peres. Endine Kärla vallavanem, praegune läänesaare abivallavanem  Tiina Luk saab pärast aastat kinnitada, et kahetseda pole põhjust. Ma niimoodi küll ei, ei julgeks öelda, et nüüd  selle aastaga on Kärlast saanud ääremaa. Et kui, kui, kui küsida seda, et kas elu on läinud paremaks  või halvemaks, siis siis ma vastaksin, et täna me väga  reaalselt kavandame Kärlale rahvamaja ehitamist. Ma ei julge öelda, et, Et näiteks, et, et me oleksime sama kaugel  selle maja planeerimisega, millest on tegelikult aastaid  räägitud Aga peagi seisab ees ka Lääne-Saare vallaline. Mine sest edumeelsemad, saarlased tahavad asja ajada ikkagi nii,  et Saaremaalt saaks üks omavalitsus. Tegelikult tegi vastava ettepaneku Kuressaare linn kõigile  omavalitsustele juba poolteist aastat tagasi,  aga praeguseks on asi ikka veel päris toores  ja asjaosalised kinnitavad, et aega on. Kui me aasta alguses pihta hakkasime, oli päris palju  ka vastaseid ja väga tõsiselt seda asja ei võetud  siis aasta jooksul on toimunud tubli edasiminek. Jää on nii-öelda liikuma hakanud ja juba võetakse mõte omaks,  et nähtavasti kõige parem variant tulevikus ongi see,  et Saaremaal on üks omavalitsus, aga valimised tulevad 2017  ja 2016. Aasta lõpuks peab olema meil täpselt teada,  kuidas me valimistele vastu läheme. Üleval on siiski ka veel päris mitmed küsimused. Kas näiteks kõigi praeguste omavalitsuste asemel peaksid  ikkagi jääma osa vallad? Mina seda seda mudelit nagu ei poolda, sest ma näen,  et see ei anna seda. Seda tulemust, seda tulemust, mis sellest sellest  ühinemisest võiks saada. Peab lootma, et praeguse seisuga Eesti suurima  üünimisprotsessi pikkadest vaidlustest selgub lõplik  ja kõigi saarlaste jaoks kasulik tõde. Ja et ehk kauatehtust tuleb 2000 seitsmeteistkümnenda aasta  sügisel ka kaunikene. Ja. Tihe lumesadu Istanbulis on sundinud lennufirmad Turkis Air  lines ära jätma 195 lendu. Firma hoiatab, et see ei pruugi olla kõik,  sest lumesadu peaks aasta viimasel päeval veelgi tihenema. Meteoroloogid lubavad lumele lõppu alles teiseks jaanuariks. Peamiselt jäid ära Türgi siselennud, kuid siiski tuli  tühistada ka mõned Euroopa ja Lähis-Ida lennud. Ja. Põhjapoolusel tõusis temperatuur viimase ööpäeva jooksul 38  kraadi võrra, jõudes ühe miinuskraadini. Mõningaid andmeil oli põhjanabal koguni sula. Praeguseks on temperatuur uuesti kiiresti langenud,  jõudes 20 miinuskraadini aastaajale tavapärane miinus 40  lähedal kõikuv temperatuur peaks seal taastuma homseks. Jaa. Taani meteoroloog Jespert Hailgard seletab Taani televisioonile,  kuidas täpselt soojad õhumassid põhjapoolusele sattusid. Ma saan Sass Nen. Nähtust, mis põhja-nabale ootamatu sooja tõi,  nimetatakse pommtsükloniks. Seda on ette tulnud varemgi, aga nii kaugele põhja pole  ükski pomtsüklon meteoroloogide andmeil seni veel ulatunud. Kui põhjanabal on erakordselt soe, siis mujal polaaraladel  ja nende lähedal. Võib ilma kirjeldada kui erakordselt viletsat Islandit  rüüstab üheaegselt kaks erinevat tormi. Ilmajaam on elanikel soovitanud kõik lahtised esemed  korralikult kinni, et tuul neid minema ei viiks. Sooja on viis kraadi, aga sellise tuulega ei köida  ebatavaliselt soe ilm, kedagi. Meie kanti on Siberist teel hoopiski kange külm sealse külma  õhumassi liikumine. Siiapoole on aga ka üks põhjus, mis sooja õhu korraks  põhjanabale suunas. Teravilja kasvatajad ei pea taliviljadele ohtlikuks olukorda,  kus maa on külmunud, aga lund ei ole. Kuni 15 külmakraadi kannatab oras välja,  pigem on viljadele halb, kui lumi sajab külmumata pinnasele. Osaühingu Haling Agronom Arko Lääts käib talvel ikka  aeg-ajalt vilja põldudele pilku heitmas. Oras on härmas, aga taimede olukord on tema hinnangul hea,  sest kuni 15 kraadini külm ei tee talinisule  ega rukkile veel midagi. Ei ole see pikale veninud sügis üle kasvatanud meie viljasid. Et nad on täiesti sellises normaalses kasvufaasis talve alla  minnes ja enne, kui järgmise nädala krõbedamad külmad 15  kraadi niimoodi avad, siis on siin juba väike lumevaip maas,  nii et siis need taimed seda ei karda. Halvemas olukorras on need põllud, kus enne külma tulekut  vihma 100.. Kui oleks nüüd suured sajud olnud siin piirkonnas  ka enne enne seda külma tulekut, siis kindlasti oleks olnud  madalaid kohti, kus vesi jääb loiguti peale ja,  ja siis siis natuke rohkem kahjustab põldu,  aga liigniiskust ei ole ja need taimed on ilus,  et talvituma saanud jääda siia. Agronoomi jutu järgi on taliviljadele kõige meelepärasem  selline talv, kus lumi tuleb maha ja pikki sulaperioode ei esine. Halingas kasvatatakse suvi ja talivilja enam-vähem võrdselt  500-l hektaril tali ja niisama suurel pinnal suvivilja. Millise ilma toob uus aasta, räägib sünoptik. Taimi paljak. Tere õhtust, meie ilm jätkab talviselt, seda vaatamata  Atlandi jõuliselt survele. Ookeani. Soe tungis täna Euroopa lääneserva  ja paiskus edasi kaugele põhja toojaks erakordselt ägedad tsüklonid. Üks jõudis täna üle Islandi, teine lähenes Iirimaale. Tormine lõunakaare tuul tõusis hiiliti üle 30 meetri  sekundis ja seda Islandist kuni Briti saarteni  ja ka Norra rannikul. Üle Läänemere aga soe ei pääse. Siin püsib kõrgrõhkkondade ülemvõim. Üks neist küll eemaldub, teine aga tekib Põhja-Venemaal  ja kogub seal jõudu, laieneb edasi balti riikide suunas. Hoiab suurema sajumeist eemal, mõnes kohas siiski kerget  lund poetab, aga sellest jääb maha vaid õhuke kirme. Õhk on üsna külm ja temperatuur sisemaal miinustes. Soojem mass suundub piki Rootsi rannikut edasi. Lapimaale. Madalrõhkkonna surve aga siiski suureneb  ja kagutuul muutub saartel tuntavamaks. Reedeks tuleb madalrõhulohk Skandinaaviasse,  toob kohale sajuvööndi ja pressib edasi ka Läänemere suunas. Aga vastas on kõrgrõhkkond, see muutub veelgi jõulisemaks  ja lükkab idakaarest meile külma juurde. Eeloleval ööl on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Kohati võib vähest Lund sadada ja udu olla. Puhub lõunakaare tuul kaks kuni kaheksa,  saartel ja läänerannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on saartel ja läänerannikul miinus kahest  pluss kaheni mandril miinus viiest miinus 10-ni lõuna  ja Ida-Eestis kuni miinus 13-ni. Hommikul on Lõuna-Eestis selgem põhja pool pilvisem ilm on sajuta. Puhub kagutuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on saartel ja läänerannikul nullist miinus kolmeni,  mandril miinus viiest miinus 10-ni. Lõuna ja Ida-Eestis kuni miinus 15 kraadini. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega  ja olulise sajuta ilm. Puhub kagutuul kaks kuni kaheksa, saartel puhanguti 12  meetrit sekundis. Külma on üks kuni kaheksa, kohati kuni 11 kraadi. Uusaasta öö siis päris selgeks ei jää ja mõnes kohas võib  ka õrna lund poetada. Külma on 90 ümber. Kagutuul on aga tuntav ja enesetunne kõledam. Aasta esimene päev on sama kõle, temperatuur oluliselt ei tõuse. Laupäeval muutub aga kõrgrõhkkond võimsamaks,  suunab ida poolt meile arktilist õhku. Külma on öösel 10 kuni 16 ja päeval 10 ümber  ja lisaks lõõtsub kõle ida ja kagutuul. Pühapäevaks toob madalrõhkkond lund, öö hakul on 12 13  kraadi külma. Hommikuks annab kange külm järele ja päeval tõuseb  temperatuur miinus viie miinus kaheksa kraadini. Esmaspäeva öö poetab ka lund juurde, päeval on aga sadusid hõredamalt. Külma on kaheksa, 10 ümber, öösel selgema taeva all  kolm-neli kraadi enam. Edasi aga jätkab siit nädal talvisel ja külmemal lainel. Vana-aasta võlus siis talvekülma lõpuks välja,  uus toob ka lumekihi maha. Kui mitte enne, siis pühapäeval. Tänavune üpris tõrgest kalendrit eirav talv koonerdab küll lumega,  ent rõõmustab meid haruldaste vaatepiltidega. Valaste joale on külmad lausa muinasjutu lossi rajanud. Ja. Eesti põhjapiirile pankranniku jugade peale on talv  näpuharjutuseks mõned külma sümfooniaorkestanud Eesti  kõrgeim juga tekki alastesse vähem kui 100 aasta eest,  mil rannikuäärsete metsade kuivendamise liig vesi kraavi  pidi pankrannikust alla suunati. Peab olema piisavalt tugev tuul, mis puhub mere poolt  ja teiseks peab olema parasjagu külma, siis põhjatuul toob  üles veepiisa alaste joast ja need jäätuvad ära ümber nende  okste külge ja niimoodi siis moodustab selline võluv,  jäälossid või jääpurikates sellised fantastilised kujundid. Sellised ilmaolud pole küll väga haruldased,  ent igal aastal sellist talvemuinasjutu siiski näha ei saa. Tavatalvedel kasvatab pakana alla kukkuva veepanga jalamil  jääsammasteks Joaja selle imede vaatamiseks aastate eest  ehitatud vaateplatvorm on nüüdseks varisemisohtlik  ja külastajatele suletud. Kahjuks see projekt oli nii nagu ta oli õieti 2003. aasta  suurvesi uhtis sillasammaste alt veidi seda pinnast ära  ja tagajärg on see, et praegu sellisel kujul ta enam ei ei kehti,  aga vana platvormi asemel jätkatakse selliste väiksema  sillakese ja siis treppidega kuni mereni. Nii et siia tuleb täitsa uhke matkarada. Kohtla vald on otsinud ja leidnud võimalusi  ning teinud eeltöid Joa vaatajate jaoks paari lähima aasta  jooksul uuesti avamiseks. See objekt ei ole oluline mitte ainult Kohtla vallale,  see on oluline maakonnale ja Eestile, sest alasteoase  muinasjutumaa on juba ületanud Eesti vabariigi künnise. Ta on oma sellise uudisväärtuse ja oma kauniduse  ja muinasjutumaaga juba ka BBC-s. Põhjaranniku talve muinasjuttudest on Valaste joa jääime,  kõige tuntum, ka teised pangal alla voolavad Oja ehitad end  võimaluse korral samal moel lähim, kuid pea tundmatu purika  orel sätendab siit mõne kilomeetri kaugusel Saka mõisa  juures kivisilla joal. Aitäh. Selliste maaliliste vaadetega siis tänaseks lõpetame ilusaid  saabuvaid pühi. Aitäh.
