Meediatund okei, tund. Oli sügiseselt rõske männikud ja majad olid poriside hallid, kauged metsarajad tuleks lumirajad, majad läksid närviliseks. Tahame kõik ruttu saada, talvevärviliseks, aga lumevana. Pisut laisavõitu ja niisama lusti pärast tegi tühja sõitu. Niida sellel lustisõidul lumekoti kaotas, otsis seda mitu aega ja kui leidis, taotas nüüd vast alles lumekotis, lendas helbeid alla kogu lumetagavara. Päästetud sai valla lume vana kiirel käigul puude vahel. Luusis otsis lumeladumiseks Aina kohti, uusi niisaid, talvevärviliseks männikud ja majad, niisaid, talve värvilisteks teed ja metsarajad. Selle talve tulekut mäletan, ükskord hakkasin kooli minema ja nägin, puudel on juba selli härmalõngad peal. Siis ma sain aru, et juba on tall tulema. Kui esimene lumi maha tuli, siis ka selline talvetunne juba, kuigi oli veel sügistunnid, ära lõppesid, tulime koolist välja ja tegime kohe kooli eest suure lumesõja. Maarja, kui me sinuga rääkisime juttu sügisest siis sa ütlesid, et tegelikult on sinu lemmik aastaaeg talv, miks. Sellepärast, et talvel tuleb lumi maha ja siis saab kelgutada ja suusatada ja uisutada. Ja talvel on nääripühad ja minu sünnipäev. Kas sind külm sugugi heiduta? Ei, minule just meeldib, kui on selline jahedam ilm. Kui talv tuleb, siis tulevad tuisu, daatia, tuisu eit kaasama külma poistega ja siis laotavad selle lumevaiba maa peale toovad näkku selle lumevaiba seljas kohale tuisutaat, on minu arust selline suur sinise ninaga vanamees ja tuisu heiton ka selline vana memmeke ja külmapoisid terava ninaga sellised seiklushimulised jõnger, männid. Ani, et siis selle terava ninaga siis torgivadki neid kõrvaotsija, nina ja põsk ja. Ja vahel kui kõva külmsidel täitsa selline tunne, et keegi nägu näpistab, kõrvad lestast, jõngi sisse külmub. Ja kui on kõva pakane, siis tuisu Taetan vististi tige ja paugub kõvasti. Tuiskab ka vahel nõnda sõbralik, siis on rahulik ilm. Tuisu eided ja tuisutaadid panevad kuuskedele nägu, mütsid pähe, niimoodi talvel lumest ja puudele härmatist. Niimoodi kaunistuseks ehivad metsa sisend nii ilus nagu näärikaardil metsas roheline ja valge. Sajab vaikne lumi merele ja main sajab hommikuni. Linnatänavaile. Pehmet lund on tänav täis, nüüd ääretasa vaikne päev on täna lapsedki anda. Vahel olen arutanud küsimust et miks lumi ei võiks olla süsimust. Lumesõjad oleksid siis mustad teod ärast seda kauaks jääksid mustaks peo mätsida saaks selle musta lumega. Vahva memme. Ehtsa neegrijumega kellel kriiditükis silmad säravad, imestunult pärani kui väravad. Kevadel, kui sulab memms mustaverd. Igas aias, näha. Siis Musta merd. Nii et vahelduseks lumi, süsimust võiks ju olla arutagem küsimust. Kujutan ikka paberil tavalised lund niimoodi helesinise ja valge värviga. Mul on üks pilt, kadus, mis ma joonistasin. Et lumetuisk suur, jätkab järgi jääma ja langeb lumeräitsakaid ja taevas on pime ja üksiktalumaja seal lume sees. Nii et seal majas on hea mõnus soe. Ja valge ja sinine, selliseid külmemad värvid, need sobivadki talvele rohkem. Aga lumi võib olla väga värviline. Kui päike näiteks paistab peale, siis võib talle roosakas või selline kollakas. Ja vahel isegi kui rohelised kuuskede varjud, sisend, lumi, rohekasvähki värviline alla mitte ainult valge. Punane päike tõuseb, siis kahe lumi läheb selliseks Aramsikaks punakaks. See on hästi ilus loodus ja lumi, niimoodi nägu kiirgab ja sädelev silmad kohe kysis, peab vaatama. Ja siis on küll mõnikord selline tunne, et kohe-kohe tuleb sealt selle hiilgava keskelt lumeeit või lumekuninganna. Vahel ma mõtlen, kui lumi niimoodi sädeleb, et sealt alt tuleb näiteks mingisugune metsahaldjas lumehaldjas välja. Lumekuningannat olen lugenud, seal oli ka pilk, kuidas lumekuninganna sõitis saanis hälli üleni valges kasukas. Vahel olen ise ka mõtelnud sellise väikese jutu peast. Käivad metsas ringi, mõtlen, et kõned käivad ringi, siis kõik metsloomad need üldse ei karda. Hoiavad oravaid pihus ja väikesi linnukesi ja jänesed hüppavad nende ümber ja ja siis, kui näiteks on mõni haige loom, siis nad teevad talle head. Nii et nad loomadele haiget sinu juttudega Minu jaotades ei tee, aga mõnes jutus on küll niimoodi, et selline range karm lumeprintsess, kes on hästi kõrk ja uhke ja siis toob hästi palju külmametsale ja loomadele. Siis lõpevad ikka niimoodi, et teised head lumehaldjad saavad ikka tema üle võimust. Eks muinasjutt on niimoodi, et et üks mees läks oma pojaga jääle siis jää pragunes ja poeg isa kukkus vette. Siis see poeg käis seal jää all, nende elanikud kas seal rääkimas ja siis võttis suuri jäätükke kaasa ja koju jõudes nägi, et need olid nagu selge hõbe. Minu arvates vahel sellised suured jääkamakad ongi hõbeda moodi. Nagu täitsa kalliskivid, briljandid, sellised. Kui päike tõuseb, siis jää ka, sädeleb ja kiirgab niimoodi, kui lund ei ole peale sadanud, jääle. Üks kord kaevust, me saime suure jäätüki kätte ja see oli nii ilus, kui jääsambad olid seal sees. Jääkristallid nagu siis vaikne muusika mängib nendes jääkristallides. Siis, kui on selline liikumatu liikumatoloodused puudel on härmalõngad peal ja lumi on liikumatu ja üldse ei tuiska, siis võib küll vahel täitsa vaikida talv, aga ma mõtlen, et kui näiteks tuiskab suur tuisk ja möll, siis võib-olla selline nägu müriseb muusika selle selle põhjal ja siis vahel, kui sajab niimoodi pehmed lumeräitsakaid, sajab pehmet lund, siis võib vahel olla selline nagu õrn muusika. Sellega koos, et lumehelbed minu arust vahel kohe tantsivad, õhus niimoodi õrnalt tantsivad ja siis langevad maa peale. Hommik kui päike tõuseb, sisemeloodus selline muinasjutuline, aga päeval jälle on ka tore, saab kelgutada ja igasugused talverõõmud. Väljas pakane plaksutas aia käivastes naksutas ega pidanud pausi. Püha ta kaane tujukas saks, tegi järvejääd üha paksemaks, paksemaks. Siis me läksime salgas, kirkad kangid käes kala rahvale appi. Siis meil pöörane töö algas, et oleks jääs kogu päeva ja öö tosinkond õhuauku. Selleks, et säästa ja päästa kala lapsi Rauku. Ning siis juhtus, kui müüdis ilmatu pirakas purikas. Tore ja jäme, kui kurikas. Pea pysti sealt välja, vaatas ringi ja hüüdis. Aitäh teile, lapsed. Aita. Pakasest praksuvad jäätanud veed, härmas on põõsad ja raagus alleed. Tore on põlvini lume sees astuda vuhinal kelguga küngastel laskuda. Talvel saab punased põsed nina, oi kuidas talvekuud ootan, mina. Tuli tali tulid, lumi ja jää. Meie tegime väikese hüppemäe. Kodusel kingul ergud, kõik pingul. Oleme kanged kargama, oleme hulgas ainsatki arga, ka. Hüppame nõnda juskui trump pliinilt. Pärast vast maitsevad tulised pliinid. Pliinid ja tee siiski tähtsam on see. Oleme kanged kargama, oleme hulgas ainsatki arga, ka kodusel kingul üleni pingul. Nüüd iga väiksemgi vend, tõelise suusalendurina tunneb end ja kõrge oih. Kõrge ja pikk on iga lend. Mulle meeldib kelgutada Excard. Sõitsime maal, sõitsin nii suure hooga, et läksin jää peale kohe välja. Kelgumäelt. Nii et seal kelgumäe all on kohe selline liuväli, siis. Mitte päris liuväljaga kelgumägi läheb alla ja siis on jõgi jäätunud jõgi temale Nuisutanud ka jõe peal suusatanud. Olen ka palju kõrgetest mägedest alla sõitnud. Mis selles suusatamises sinu meelest veel peale selle, et sa saad naha soojaks ja saad oma osavust proovida ja kiirust näidata ja ise suusaretke juures toredat on? Suusailm peab ikka olema vaikne, siis kena, parem suusatada väga ilusal laadus. Selline sinakalt helklev valge vaip, mis aga kui ma ära siis jääb maa talveunne seal teki all, seal. Vahel mõtlen nalja, mõtteid, putukad norskama tema voodites ja rohi magab. Vahel tundub jälle nagu valge suhkur või vahukoor. Aga võib-olla sellepärast lapsed siis kipuvadki seda lund limpsima? Vahel ja valla tähendab väiksematele, et seal nagu vahukoor ja siis hakkavadki limpsima. Aga kas sa oma Suusaretk äärmunud metsa elanikuga kohanud oled? Seda juhtub väga harva muidugi, aga ükskord sõitsime suuskadega ja siis otse üle tee, lippas Rebane. Nägin teda päris lähedal rattaga, ta lippas väga ruttu ärame. Kaugemalt teda silmitseda ei saanud ja väga palju olen näinud põtru ja metskitsi. Talvel ükskord läksime õhtul suusatamast koju ja siis oli selline valge põld valge lumevaip peal ja siis tulid kaks metskitse, nii ilus vaatepilt, alise. Nagu hõbeSärak oleks metsast välja tulnud. Et kohe koputab kopp-kopp jalaga vastu maad ja mingi ime sünnib. Nii, aga kui sa metsas käid, ütle, kas sulle keegi on õpetanud loomade jälgi ka? Tunned ära jänese jäljed näiteks, ja põdrajäljed, metskitsejäljed, mõne looma jäljed. Põdra jälgi ma tunnen, neil on sellised sõrajäljed ja jänese jälg ikka tunne. Jänes hüppab niimoodi ja siis jääb suur vahejälgede vahele rebase jälgi olen ka paljunäinud metsas. Isa on mind õpetanud, kuidas neid jälgi tundma õppida? Kes seal veel metsas toimetavad, talvel loovad? Linnud ka talvel talvel linnud väga palju ei laula, sest neil on vaja süüa otsida ja ja kõik muud mured, et külm ei näpista, eks ka siseon küll. Tore, kui kuuleb järsku lõbusat linnulaulu. Jänkupoju hõõrus silmi. On see unes või on ilmsi. Eile mustas metsi aas täna valgemat maas istus vati sisse, pots külmaks muutus sabaots. Maitses. Tihti maitses veel. Tundis külmaks, muutus keel värisema hakkas keha. Mida külma vastu tea, hakkas ruttu Trallitama lumes kukerpallitama. Isaga, Me käime panemas kitsedele, sõime heina ja muud, mida nad talvel tahavad siia jänestel oleme pannud kapsalehti ja porgandit. Ja lindude söögimaja on meil ka, sinna tulevad tihti tihased ja leevikesed teri nokkima. Rasvatihane klammerdub jalgadega pekitüki kylge ja hakkab seda kohe toksima. Nii naljakas on vaadata aknast. Eskord vaatasin, siis jäi nii vaatama, et noh, niimoodi lasin pea vastu aknaklaasi põmm ja linnud kohe lendasid kõik ruttu ära. Ja vaat kui kenad need linnud on. Valge lumi toob kõik nende ilu hästi välja. Leevike on hästi punase kõhuga siis nii vahva vaadata, nägu väikesed punased, pallikesed hüplevad seal. See väike väle Varblanegi paistab talvel rohkem silma kui näiteks sügisel või suvel või. Ja siis sügisel on asfaltalya kõik porine ja halja väike varblane on ise ka halli kuuega ja ei paista silma. Aga talvel teda kohe tore vaadata, kuidas teiselgi eksib ja. Tahad nii kiiresti toksid, nii nagu õmblex, nagu tikiks. Vot ma viskasin talle teri ja siis ta hakkas mind kohe taga otsima. Tagus nokaga hästi kiiresti lähtuv majade käike isand kera noka vahele. Ja kui ma talvel linnas olen, siis ma olen näinud, kuidas need varblase poisid ajavad kick tuvid sealt minema. Ise võtavad saiatüki noka vahele, lendavad minema, tuid jäävadki neile pika ninaga järele vaatama. Jääd huvid on kohmakad ja nemad hästi seal kohe niimoodi väledalt võtta. Ka varblane võtab ruttu noka vahele ja lendav vorminema. Tere, talvehommik, tere suusatamas meie pere. Tere, põõsad, perepuud. Tere, Tuulsa lumeluud. Meie suusad viivad meid kõikjale, kus pole teid mööda lumist, metsaalust. Läbi harvast männisalust üle aasa üle vainu ees on jänku jäljed ainult. Aga mis veel? Talves hästi lõbusatan. Lapsed naeravad kelgumäel ja vahel, kui tuleb suur raag, siis kohe unustan ennast ära ja valju häälega kilkama. Ja minu meelest on need kelgumäed nii lõbusad, kirevad nagu suured kirjud värvikarusselli keerlevad seal kelgumäel ringi. Tähte värvilised riided seljas, tutimütsid, suuretati mütsid ja siis kelgutavad seal valge lumega oma roheliste ja kollaste punaste kelkudega. Mis värvi müts sinul on? Minul on selline punase sinisekirju müts, sellega ma käin ikka talvel kelgutama. Ema, kui tulid vastlapühade enne seda, Me käisime kelgutamas isaga, siis kutsusime teised lapsed kamalt sinna ja siis isal oli suur lai regi, sõitsime sellega mäest alla, mõned lapsed kukkusid sealt kelgu pealt maha. Aga haigeid, kelle ei saanud selleni Aga see oli möödunud aastal ja tänavu kindlasti on see sõit ka veel ees, eks ole? Jah, ma arvan küll. Ma mõtlen, nagu vana-aasta on nagu selline vana mees juba, aga uue uus aasta on selline noor ja punapõskne poisike. Tuleb reega ja hüüab kõikidele headuta. Kas sa oled alati üleval siis, kui uus aasta tuleb? Alengel helevale Excard, ma jäin tukkuma, aga ema äratas mu üles. Aga miks sa tahad üleval olla? Mina arvan, et sellepärast, et see on nii tore, et jälle üks aasta mööda seiks jälle saabub. Ja siis on ka tore, kui väljas on juba pime, siis lastakse Räkete värvilisi Räketesse nii vahva vaadata, kuidas nad taeva all ringi kihutavad. Määri tunne? Minu arvates talvel kõige parem tunne siis, kui isegi näärivana vahel ei tule, jääb Kingissepp kuuse alt kätte. Ikka selline tunne, näärid, õnne, kaheteistest, eriline tunne, kuusevaik lõhnab toesse piparkoogid ja siis nii kerge ja heal kuma sussi panen akna peale, siis ikka leian sealt hommikul mingi väikese asja. Ja päkapikke ma ise kujutan endale ka ette, jooksevad ringi ja viivad lastele kingitusi. Sellised toredad väikesed punase tutimütsiga mehikesed. Minu arust talv on selline rahu aastaaeg, kus peab ikka rahu olema. Et rahutuvid on ju ka valget värvi talve värvi, aga minu jaoks on ta ka selline talvelind. Et talvel peab ikka rahu olema, mitte seda valget lund ära ära hävitada. Kas sa veel millelegi mõtled, missugune see aasta tulla võiks? Ja mõlema aastas väga palju tegemist ja ma mõtlen ikka, et sa lähed, oleks selline rahulikum nagu tald oleks rahulik ja suu hästi kirju, et saaks palju reisida ja, ja igasuguseid toredaid asju näha. Teistele soovin ka sedasama.
