Kalender juhtus olema selline, et saime nii jõuludeks kui  ka aastavahetuseks päris pikad pühad. Võib täiesti olla, et teil juba lausa kumiseb kõrvus headest  jõulu ja uusaasta tervitustest aga ehk kannatate ühe veel  ikkagi ära. Niisiis soovin kõigi osooni tegijate poolt teile head uut tööaastat,  head pereõnne aastat, head loodusaastat ja muidugi  ka head teleka vahtimise aastat. Meie omalt poolt proovime teha parima, et teil oleks ikka  põhjust esmaspäeva õhtuti pildi mesin käima panna. Seda aastat alustame looga selle aasta linnust,  kelleks on rasvatihane just praegu. Jaanuaris sätivad rasvatihased endid pesitsema  ja isaste vahel käib äge rebimine parimate pesitsuspaikade pärast. Nii siin see pesakast on. Vägev ja pojad on. Üle elanud teevad häält. On siin umbes kümnepäevased. Kõigepealt sellise piipesakastist välja,  mis on vaja, et tihased harjuksid sellega,  et siin midagi pesa pesakasti ava eest tilbendab,  muidu nad ei tule pärast sisse ja nüüd ma panen siia sellise  lõksu pesakasti sisse, mis jää augu ette. Liigub ainult ühele poole, kui nad tulevad,  lükkavad selle eest ära. Lähevad kasti, aga välja enam ei saa. Sest et lõks jääb ette. Just see varahommikune aeg kell kuus on siis kõige parem aeg,  et neid püüda. Jah, sest et siis on pojad näljas olnud öö läbi ja,  ja siis vanalinnud, tulevad neid meelsasti toitma. See on niisugune kõige parem aeg, nii, jäime vahele. Vanalinnule. Seal oksa peal tuleb juba keegi on nokas. Nii et eemale peame jalga laskma ja mingi aja pärast tuleme uuesti. No loodame, et läheb korda, loodame. Tartu Ülikooli zooloogiaosakonna linnuökoloogia uurimisrühm  teeb Kiringi Nõmme ümbruse metsades teadusuuringuid juba 20 aastat. Põhiliseks uuritavaks on selle aasta lind. Rasvatihane. Tihased on sellised väga head uurimuse jektid,  neid on esiteks väga palju. Ja me saame ühe aastaga võib-olla suure valimi neid kokku  ja saame oma küsimustele vastused kätte. Aga aga teiseks on ka see, et kuna seda lind pesitseb  pesakastides Siis üle maailma on teda väga palju uuritud  ja tema kohta on väga palju teada juba. Seetõttu me ei pea nullist mitte kunagi alustama,  me saame alati vaadata, mis mujal on tehtud  ja taustinformat. Tutsioon on olemas väga hästi, et rasvad  ja ökoloogia on üldiselt väga hästi teada. Et me siin oma keskis naljatame, et tegu on nagu Koloogide trosoofilaga nagu geneetikutel on äädikakärbes nii,  meil on rasvatihane e, keda uuritakse. Aspektid, mida linnuuurijad rasvatihaste puhul teada saavad,  on laias laastus üldistatavad ka teistele lindudele,  kas või kaitsealustele liikidele, keda nende vähesuse tõttu  ei saa nii põhjalikult uurida. Siinsel vaatlusalal on ligikaudu 1100 nummerdatud pesakasti,  milles toimuvat põhjalikult uuritakse. Teie nii-öelda jälgite siis kogu seda pesitsemise protsessi  siis algusest lõpuni. Meie jälgime munemise algusest kuni poegade  lennuvõimestumiseni selle hetkeni, kui nad pesast lahkuvad  ja peale seda on nad omapäi. Me oleme aga aegade jooksul jälginud peale seda,  kui nad pesast lahkuvad. Oleme poegadele raadiosaatjaid selga pannud. Et näha, kuhu nad lähevad ja mis nad teevad. Aga, aga üldiselt nad leiavad väga kiiresti oma otsa. Olekski imelik, kui nad kõik ellu jääks,  siis meil oleks siin üks suur rasvatihase uputus,  sest rasvatihas rasvatihane on üks üks produktiivsemaid linde,  ta on küll väike, aga tema kurnas, võib-olla mina olen  leidnud kurni, kus on 16 muna sees, näiteks ta on ikkagi  siis ikkagi paljude saagiobjekt, just jah,  väga paljud söövad teda. Nugised raudkull väga meelsasti läheb ta rähnide toidulauale. Et kui öelda inimestele, et rähn sööb tihast tavaliselt  siis selle peale vaadake suurte silmade,  oi-oi-oi, mis jutt see nüüd on, et räht sööb ju käbisi ja,  ja ja jumal teab, mida veel. Aga need väiksed pojad just, kes ei ole sulistunud,  rähn tuleb, nokib siia pesakasti serva kuskile augu sisse  või eriti näiteks siin, kus on pragu sees praegu,  et ta võib vabalt siia suurema augu sisse toksida  või pesakasti augu suuremaks toksida. Ja väiksed pojad lähevad väga hästi kauaks,  viiakse oma poega endale edasi. Vaatlusalal on käitumiskatseid tehtud ka rähni topistega  ja jälgitud, kuidas tihased vaenlasele reageerivad. Samuti on väga põnev lindude toitumiskäitumise uurimine,  sest rasvatihane on oma peresüsteemist inimesele väga sarnane. Toidu jagamine käib üldiselt niimoodi, et, Poegadele, et kes kõvemat häält teeb ja noka rohkem lahti ajab,  see saab ka tavaliselt rohkem toitu. Poegade vahel käib selline armutu võitlus. See pesakastis on. Väiksemad pojad tallatakse allapoole, suuremad ronivad neile kukile,  mõnikord on isegi kolmekorruselised kuhjasid,  kus väiksed on all keskmised ja kõige võimsamad  ja suuremad on peal, aga emased mõnikord ikka tulevad  ja poevad sinna kõige alumiste juurde. Tavaolukorras ei tohi haudumise ajal linde üldse häirida  ning linnuökoloogidki teevad oma teadustööd vastavate  litsentside alusel, mis põhiline, võimalikult kiiresti. Keegi meil siin igatahes on, on jah ja. Pesakastis on mõlemad vanalinnud, eemaldame nad mõneks ajaks  emase mõõtmiseks isase käitumiskatseks. Niisugused standardmõõtmised, mis me mõõdame,  mõõdame jooksme pikkuse, see siis näitab,  et kui suur lind on see nagu inimese puhul pikkus,  aga linnu puhul seda pikkust on raske mõõta. Nii tiiva pikkus. Nii. Linnu ära ka kaaluma. 16,61 väga-väga kerge emane. Eks vaatama? Ega tal puuke ei ole. Miks sa seda vaatad, sest et me uurime praegu  ka koostöös teiste teadlaste ja maailma,  et kuidas, kuidas lindude lindudel olevad puugid võivad  haigusi levitada. Siin on kohe näha, et tal on üks puuk silma kohal on üks  väike niisugune must täpikene. Ja puugid siis levivad ka lindude kaudu. Tahad sa öelda? Mitte puugid ei levi? Puugid imevad ennast lindude külge. Haigus läheb lindude verre ja siis, kui järgmine puuk kunagi  sellest linnuse midagi imet, siis ta võtab  selle haiguse ja levitab seda edasi nii-öelda  ja kui ta ükskord inimeseni jõuab, siis siis saab inimesele nakkuse. See tuli ilusti tervelt. Kolmas siin on veel. Teha on ikka puuke täis noh. Aga selle linnuga on nüüd vist siis kõik  ja ma lasen ta lahti, et ta saaks poegi toitma minna,  samal ajal kui me isasega lähme laborisse üks,  kaks, kolm. Praegu filmi selle kõik üles. Pärast filmi pealt vaatame, et mitut puud ta külastas mitmel oksad,  ta istus. Mis ta siin teeb, kas ta teeb häält? Paistab, et see on üliaktiivne lind, arvan nii. Aktiivseid linde. Ahah, nüüd ta võib endale esinema hakata,  ta arvab, et teine isane peegeldab talle vastu. Tema meid ei näe, tema jaoks on peegel ja meid ei näe. Aga mis selle katse eesmärk on, siis miks te seda vaatate,  kuidas ta? Läheb see on niisugune. Sellega me määrame linnu isiksuse tunnuseid just seda,  et tema üldine aktiivsus kui uuriva Ja ja seda me seostame tema pesitsus edukusega. Näiteks kui me filmime tema toitumiskäitumist  ja seda, kui palju tal poegi on siis. Noh, me võime arvata, et aktiivsemad linnud,  need, kes on siin, nimetame seda aviaariumiks,  et kes on siin aktiivsed, need on ka metsas edukamad,  nad otsivad rohkem toitu rabelevad poegade pärast rohkem. Aga võib ka hoopis vastupidi, olla. Selle idee on selles, et kõik linnud ei ole mitte ühesugused  et tavaline inimene vaatab küll, et tihane on tihane,  aga aga tegelikult kõik tihased on ka isiksused,  nagu inimesed käituvad erinevalt. Ja ja erinevates situatsioonides saavad teatud isiksuse  tüübiga linnud paremini hakkama. Ruumi pannakse uus tundmatu objekt roosakast,  mille lind üsna rahulikult vastu võtab. Tegemist on väga agara ja julge linnuga,  kelle katsetulemusi hiljem teistega võrrelda saab. Nüüd veel mõõtmised ja puugiuuring ja laseme linnumetsa tagasi. Tundub, et ta lausa nautis seda. See, see on eriline tegelane, aga ma pole sellist lindu veel näinud,  kes nii kaua käe peal oleks, et see vihased lasevad  tavaliselt kohe jalga. Mõned kärbsenäpid võib-olla jäävad hästi pikalt käe peale seisma,  aga see Aga nüüd on elu jälle ilus, on. Saab aktiivset elu elada, nagu ta juba seda näitas. Järgmine ülesanne on uurida läbi veel mõned pesakastid  ja teostada linnupoegade mõõtmine ja kaalumine. Mis selles pesakastis siis toimunud on? No siin on näha, et keegi on käinud pesakasti kallal Midagi tegemas, siin on isegi näha, et nagu üks hambajäljed  või küünejäljed siit on tõmmatud. Et ma arvan, et see isegi ei ole rähn, vaid see võib olla nugis. Siin on nagu tõesti tugevad hambajäljed näha. Siit on keegi üritanud midagi kätte saada,  järelikult võiks siin midagi sees olla. Midagi siin on aga tihast ennast pole, lihast ennast pole,  need on täitsa külmad munad ja ilmselt on see pesa maha jäetud,  et siit on üritatud teda rüüstata ja peale seda on tihane  pesa maha jätnud, on täitsa külmad. Rasvatihase muna ei ole küll mitte kunagi. Natukene. Nii siin on niisugused parajad kümnepäevased pojad. Oi, kui pisikesed on sinumad alles suled  siis tulemas peale ja sule suletuped alles avanevad,  et. Et ei ole väga, siin on hästi näha, kui vähe tegelikult  linnu peal sulgi on. Sulge suurel linnul on palju tegelikult näha,  aga tegelikult on suur osa kehast sulevaba kõik. Aga jätab mulje, nagu oleks üleni sulgedega koos. Otsime välja viimases arengustaadiumis 15 päevased pojad,  kellel on lennuvõimestumiseni vaid mõni päev. Palju siin on kokku sees, neid siin peos on viis tükki  praegu kokku kaheksa. Nüüd istume siia. Maha ja hakkame ka mõõtma. Metsas puuõõnsustes elavate rasvatihaste elu pole kergete killast. Toiduvaesel aastal võivad vanemad ka poole pesitsemise pealt  pesa maha jätta, kuna elujõulisi poegi sealt oodata pole. Pekki võib tihastele anda küll, kuid seda pigem vaid talvel. Esitluse ajal. Söövad nad röövikuid ainult. No mitte ainult võivad ka süüa kärbseid ja mingeid mardikaid,  aga röövikud on ikka see põhiline toiduobjekt. Et muul ajal Katsuvad ikka niisuguse parema toiduga läbi ajada,  see pekk on ainult seal väga palju midagi peale energia ei ole,  et aga, aga lisaks on ju vaja ka igasuguseid vitamiine ja,  ja muid. Kasulikke toitaineid, mida saab ainult siis sellest loomsest,  röövikutoidust. Väga palju karatinoide, see, see, mille pärast need tihased  kollaseks lähevad. Need ongi need karatinoidid, mida nad endal röövikutega  sisse ajavad. Ja mida kollasem lind, seda, seda tervem ta peaks olema. Seda paremas seisundis. Rasvatihased on kahtlemata Eesti ühed levinumad  ja tuntumad linnud. Vaata ja anna teada, milline käitumine ja iseloom on sinu  läheduses elutseval kollase kõhualuse ga rasvaantsul. Head rasvatihase aastat. Mida kollasem kõht, seda rasvasem tihane. Mida vanem puu, seda magusam õun. Mida suurem kala, seda rammusam leem. Mida soojem ilm? Siinkohal jätan lause katki, sest kliima soojenemine on tõsiasi,  millele inimkonnale tuleb nüüd ja ka tulevikus murelikult  otsa vaadata. Ei piisa, aga üksnes tõsiasi on nentimisest vaid inimkonna  säilimiseks tuleb ka midagi ette võtta. Eks mõõdupuid ole küll erinevaid, kuid kõige laiemas laastus  julgen ma pidada eelmise aasta kõige-kõige-kõige olulisemaks  sündmuseks üleilmse Pariisi kliimakonverentsi toimumist  ja seal vastu võetud otsuseid. Kohal oli kaosoon. Möödunud aasta märtsi alguses kogus vaikse ookeani lõunaosas  jõudu viienda kategooria troopiline tsüklon,  pämm. Väike saareriik, vana seisis looduskatastroofis lävel. Tsükloni tipphetkel puhus tormituul puhanguti koguni 90  meetrit sekundis. Tuulte rekordkiirused tõid saare riigile eriolukorra. Pariisi kliimakonverentsil sõlmitud kliimaleppe suur eesmärk  hoida maa keskmise temperatuuri tõus võrreldes  tööstusrevolutsioonieelse ajaga alla kahe kraadi ei taga  paljude riikide jaoks kliimamuutuse eest mingit kaitset. Põhja-Pariisis asuvas Leburjet messikeskuses toimunud  konverentsil kasutati iga võimaliku hetke kõva häälega veenmiseks,  et haavatavaid riike õnnestub suurematest hädadest päästa  vaid siis, kui maatemperatuuri tõus jääb alla 1,5 kraadi. Anuatu ja teised väikesaared on Pariisi kliimakonverentsiks  oma jõud ühendanud. Nende sõnum on ühtne. Nemad üksinda ei suuda vastu seista kliimamuutustest  põhjustatud ohtudele ja samuti ei suuda nad võidelda nende tagajärgedega. Nad pole lihtsalt piisavalt jõukad. Siin tulevad arenenud riigid neile appi. Sel kevadel tsüklon pämmilt räsida saanud vanuatut aitab  teiste hulgas ka Eesti. Eesti on andnud Vanuatule 100000 eurot selleks,  et selle saarele paigaldada päikesepaneele. Selleks, et siis parandada sideühendust muu maailmaga  inimestel oleks ligipääs internetile, neil oleks pidev  elektriga varustatud olemas. Selleks, et inimesed saaksid teada, kas siis ilma hoiatusi  võimalike ohtude eest ja et, et selline pidev energiaga  varustamine oleks tagatud. Eesti on panustanud ka ÜRO rohelisse kliimafondi. Lisaks on aidatud kaasa meie oma. Teeme ära koristuskampaania idee levitamisse. Kui teeme ära plaan õnnestub, siis toimub juba 2018. aastal  maailmakoristuskampaania Jaapanist kuni Havai saarteni. Sellele eelneb kogu maailma prügi kaardistamine  ja prügiandmebaasi loomine. Sellest saati, kui aastal 2008 Eestis toimus esimene  teemaääre kampaania, oleme me tänaseks selle idee levitanud  112. riiki. Tänasel päeval on teemaära kampaaniates osalenud üle 14  miljoni inimese. Eesmärk oleks, et see oleks 380 miljonit inimest. See eesmärk on suur, aga kui arvestada, kui suur on  prügiprobleem maailmas ja ainult puhtalt satelliitpiltide  pealt vaadatud informatsiooni kohaselt on maailmas umbes  miljard tonni prügi mis on vales kohas. Niisiis on üks Pariisi kliimakonverentsi ülesandeid leida võimalus,  kuidas abistada neid riike, kes juba praegu kliimamuutuste  tagajärgedega võitlevad. Kõige tähtsam on aga see, et iga riik leiaks võimaluse,  kuidas maakera temperatuuri tõus jääks alla kahe kraadi. Euroopa riikidest on tõhusama energiakasutuse esirinnas Saksamaa. Nende rahvuslik plaan kannab julgelt nime energiavende,  mis tähendab otsetõlkes energiapööret. Energiarevolutsioonis on Saksamaa juba täna suurte  tööstusriikide arvestuses esikohal. Ligi 27 protsenti elektrienergiast saadakse taastuvallikatest. Kuid ka korra ja kvaliteedi eeskujuna tunnustatud Saksamaal  ei kulge eesmärkide saavutamine alati muretult. Möödunud aastal ilmsiks tulnud kuulsa saksa autotootja  keskkonnareostuse näitude pettus oli eeskujuriigile halb üllatus. Tõhusama tarbimise nimel pingutavad täna kõik Euroopa riigid,  sealhulgas nende keskused. Näiteks Pariisi kliimaplaani üks osa on vähendada linna  elektri tarbimist aastaks 2020 30 protsenti. Nelja aastaga on õnnestunud kärpida juba 18 protsenti  elektri tarbest. Eesmärgi saavutamisel otsitakse linnaruumi uusi valguslahendusi. Kuulsa Louvri lossi kõrval kulgeb Rivooli tänav,  mis on tuntud oma kauni laternavalgustuse poolest. Pariis leidis võimaluse, kuidas säilitada aegumatu ilu  energiat säästes vanad 120 vatised elektripirnid vahetati  välja vaid 19 vatiste LED pirnide vastu. Tänu uuele tehnoloogiale säästavad 640 rivooli tänaval  aternat võrreldes varasemaga 84 protsenti energiat. Kas meie lähiajal, ma pean silmas kümne-viieteist aasta  jooksul näeme ka seda, et põlevkivi elektrienergia tootmine  pannakse üldse kinni Eestis. Kui me võtame Teist aasta perspektiivi siis loomulikult muutused peavad toimuma,  mis puudutab põlevkivi ja üldse siis maavarade  kaevandamisega seonduvalt, et me suudame mõistlikumalt  käituda jäätmetega vähendada nende hulka see keskkond  kindlasti läheb oluliselt paremaks. Aga küll ma julgen väita, et hästi, laias laastus järgmised  15 aastat on ikka ka Eesti põlevkivi kasutama,  ma arvan, järjest vähem küll elektri sellepärast,  et oleme avatud turul, saame kasutada oma kahte Estlinki. Väiksemates kohtades, ma arvan, tehakse siis. Puiduhakkejaamasid juurde ja nii edasi, aga et see üldpilt  on sama, aga ma arvan, et niimoodi, et sellega kaasneb  suurem tähelepanu keskkonnale ressursi tõhususele,  jäätmete vähendamisele ja kõik see, mis peaks sinna juurde käima. Napoleoni rajatud kolossaalne triumfikaar on üks uhkemaid monumente,  mis sümboliseerib Prantsusmaa jõudu terve maailma käekäigu otsustamises. Kas ka 2015. aasta Pariisi kliimakonverentsist kujuneb  maailma tulevikku määranud sümbol? Seda näitab aeg. Kliima soojenemine mõjub nii ja naamoodi  ka erinevatele looma kala või linnuliikidele. Kohati võib see mõne liigi jaoks lausa kasulik olla. Näiteks põhja Atlandil mõjub pinnavee soojenemine soodsalt. Mõnedele merelindudele. Soojemas merevees areneb kiiremini ja rohkem planktonit. Sellest toituvad pisikalad ja kalamaimud,  kes on aga omakorda toiduks lindudele näiteks lunnidele. Paljude põhjamaiste linnusafarite peamiseks tõmbenumbriks on lunn. Lunnil on kõik eeldused olla publiku lemmik. Erkpunased, jalad, siiruviiruline värvikirev,  kolmnurkne, suur nokk, kurvad silmad ja süütu olek. Teda võib pidada arktilise mere papagoiks,  kes keha suuruse poolest pole väga palju suurem kuid suur  pea ja püsti ne kehahoiak teevad ta kogukamaks. Mul oli suve alguses võimalik jälgida lunne. Mõistagi pole tegu kohaliku liigiga, mistõttu tuli mul ette  võtta pikk retk Norrasse Runde saarele, mis on pisut väiksem  kui meie oma Ruhnu ja millel tegutseb ligi 100000 paari lunne. Kohmaka hoiakuga lunnid on kiired ning osavad lendurid  tuhisedes ja manööverdades meeletu kiirusega. Probleemiks on aga maapinnal tatsamine ning maandumine. Pesitsus ajaks loobuvad lunnid rahulikust elust  ja koonduvad suurtesse kärarikastesse kolooniatesse ikka  seltsielu ja küünarnukitunde pärast. Lunni vaieldamatuks vaenlaseks rundesaarel on suur enn  kelle jaoks pole mingi probleem mõni lunn küüniste vahele haarata. Röövlindude eest varjab lunnipaar oma tibu suureks saamiseni. Sügaval pesaurus. Pesaurg on üldjuhul ühe kuni kahe meetri pikkune,  mis kaevatakse nokka ja jalgadega. Lunnid leiavad oma paarilise kogu eluks. Kohustuse jagavad need võrdselt. Lunnitoiduks on väikesed kalad, nagu näiteks moivad  ja tobiased, kelle järele sukelduvad kuni 60 meetri sügavusele. Lunn võib vee all olla 20 kuni 30 sekundit. Nad suudavad noka vahele haarata mitukümmend kala,  teadaolevaks rekordiks 61 kala. Selle saladuse taga on noka servas asuvad konksed,  kidad. Kuna lunnid tegutsevad kõrgel ja järsku del kaljudel,  siis tuli ka mul seal neid jälgida. Ma kaotasin kahjuks valvsuse. Nimelt hakkas rohukamar minu ja kivi vahel libisema  ja ma oleksin peaaegu alla kukkunud. Kõigepealt oleksid mind tabanud teravad kivid  ja seejärel oleks Atlandi soolane merevesi mind endasse haaranud. Seega lunnide jälgimine on omamoodi ohtlik. Parim aeg lunnide jälgimiseks on õhtul pärast kella kaheksa. Kümned tuhanded lunnid saabuvad merelt saagiretkelt  ja jäävad öömajale. Lunn on üsna usaldav ja idee sageli poole meetri kaugusel  lebavast inimesest väljagi. Seda muidugi juhul, kui õigesti käituda oskad. Kõige pimedam aeg hakkab nüüd pisitasa läbi saama. Muide Eestis ei ole sugugi kõikjal ühtemoodi pime. Kui talvisel pööripäeval oli Tallinnas päeva aja pikkuseks  kuus tundi ja neli minutit, siis Võrus oli päev 16 minutit pikem. Kahe nädalaga talvisest pööripäevast on valget aega  lisandunud nii siin kui seal veerand tundi. Nüüd hakkab aga juba kiiremini valgemaks minema  ja eeloleva nädalaga tuleb veel veerand tundi valget aega juurde. Nädala pärast kohtumegi.
