Tere õhtust, aktuaalne kaamera pühapäeval,  kolmandal jaanuaril. Täna 96 aastat tagasi hakkas kehtima vabadussõja relvarahu. Iraan lubab Saudi Araabiale vaimuliku hukkamise eest  taevalikku kättemaksu. Eesti kaitseväel on uus peakaplan major Gustav kutse. Selle aasta kõige suurem panustamine on meie reservile. Kõikjal Eestis tuli täna lumi maha ja teeolud on mitmel pool halvad. Ilmselgelt need inimesed täna, kel on sõidukitel all suverehvid,  ei tohi liiklusesse tulla. Ida-Virumaa vene põhikoolide õpilased otsisid välja seitse  kohalikku ilmaimet. Kuna siis Narskaja. Kultuuri karm. Aasta esi riidevi töötame riita. Ja võtame tänase päeva kokku täna vabadussõja relvarahu  kehtima hakkamise 96. aastapäeval mälestati Eestis  vabadussõjas võidelnuid hommikul toimunud tseremoonial  vabadussõja võidusamba jala, mil asetati langenute  mälestuseks pärjad Eesti riigi, kaitseväe,  kaitseliidu ning diplomaatilise korpuse poolt. 1920. aasta kolmandal jaanuaril kell 10 30 vaikisid relvad  vabadussõja lahinguväljadel, kui lakkas sõjategevus,  mis oli alanud 1918. aasta novembris. Eesti kaotas sõjas üle 6000 inimese, neist pea 4000 otseses lahingutegevuses. Kaitseminister Hannes Hanso meenutas tseremoonial kõneledes  oma vanaonu Otto Hansot, kes langes 18 aastase sõdurina  1918. aasta detsembris Punapargi lahingus tihemetsas. Ent ma võin kinnitada Minu enda sugulase ja kõikide tema sarnaste ennastsalgav  tegevus ei olnud asjata. Vabaduse eest makstud kallis hind on meil selgelt meeles. Täna oskame oma vabadust veelgi enam hinnata  ja hoida. Ja teeme seda nii, nagu tehti vabadussõja ajal  koos oma liitlastega üheskoos seistes nende väärtuste  ja põhimõtete eest, mis on meile kallid. Ka jõhvis asetati pärg vabadussõja kangelaste mälestussambale. Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta,  tõdes oma sõnavõtus maasekretär Eve East,  kutsudes üles mitte unustama meie ideaalide  ja iseseisvuse eest vabadussõjas võidelnud. Sest just tänu neile on meil võimalus elada oma riigis,  rääkida oma keeles ja laulda oma hümni. Ida-Viru vabadusvõitlejate ühendus mälestas  ka teises maailmasõjas Eesti eest langenuid,  pannes pärja major Sodeni ja leitnant Jüri ado hauale. Ta. Tallinna Toomkirikus pühitseti täna ametisse kaitseväe uus  peakaplan major Gustav Kutsar. 50 aastane kutsar on lõpetanud usuteaduse instituudi  ja kaitsnud magistrikraadi politoloogias Tartu Ülikoolis. Erialaselt on ta end täiendanud NATO kooli Saksamaal  ja keskastmekursustel Kanadas. Vaimulikule tööle pühitseti Kutsart 1980 10 üheksandal  aastal ning ta on teeninud õpetajana erinevates kogudustes,  Saare ja Muhumaal. Kaitseväes teenib kutseala alates 2002.-st aastast  ja ta on osalenud ka välisoperatsioonidel. Gustav Kutsari sõnul on kaplani ülesanne eelkõige hingelise  moraalse toe pakkumine kaitseväelastele,  sõltumata nende usulisest kuuluvusest. Selle aasta kõige suurem panustamine on meie reservile,  et suur õppus siil näitas, et meil tuleb väga panustada  reservkaplanite koolitusele, et nad oleksid meie üksustega  valmis ostustest osa võtma. Järgmisel aastal panustan rohkem kaitseliidule,  meie kaitseliit on saanud juurde ülesandeid,  isikkoosseis on kasvanud ja ka sinna oleks vaja  ka planeet juurde. Isamaa ja Res Publica liidu eks tipp sportlasest liige,  olümpiavõitja Erki Nool astus aasta viimasel päeval  erakonnast välja. Aastatel 2007 kuni 2015 riigikogu liige olnud Erki Noole  sõnul näitas mullune valimistulemus, et tal pole enam  poliitikas kohta, mistõttu lahkus ka erakonnast,  vähendab Delfi. Nool lubab jätkata tööd Tallinna linnavolikogus. Jätkame välisuudistega. Saudi Araabia ootab püha kättemaks tuntud šiiidi vaimuliku  Saudi valitsuse kriitikul. Nimri eilse hukkamise eest ähvardab Iraani kõrgeim juht ajat  olla Ali Hameni vihased meeleavaldajad süütasid Iraani  pealinnas Teheranis põlema ka Saudi Araabia saatkonna. Iraani president mõistis hukka nii vaimuliku tapmise kui  ka rünnakud saatkonnale. Kuigi politsei saatkonna süütajad minema peletas,  olid meeleavaldajad hommikul taas kohal täisviha  saudi-Araabias korraldatud hukkamise vastu. Iraani valitsus aga otsustas anda tänavale,  kus Saudi Araabia saatkond asub ametlikult nimimri nime. Ajatolla Hameni sõnul oli hukatud vaimuliku ainus süü,  aga vastuhakk Saudi Araabia sunniitlikule eliidile. Catlinsoni aue. Veomerie mägu. Toronto. Saudi-Araabia saatkonda visati süütepudeleid teiseski Iraani linnas,  Masadis vihaseid meeleavaldusi võis kohata aga igal pool,  kus üldse suurem šiiitide kogukond on näiteks Londonis  mitmes Liibanoni linnas Istanbulis. Puurakuak. Ja. Kogu piirkond aga muugi maailm kardab, et šiiituse kantsi  Iraani ja sunniituse kandsi Saudi-Araabia niigi halvad  suhted lähevad nüüd päris käest ära. USA kutsub Lähis-Ida riigijuhte jõudu pingutama,  et pingeid maandada ja halvim ära hoida. Ja nüüd on meil Kataris telefonil arabist Peeter Raudsik,  tere õhtust, Peeter. No Iraan on juba öelnud läbi oma usuliidrite,  et praegune konflikt võib viia või viibki. Ja. Selle vaimuliku hukkamise. Võim Saudi Araabias läks hukkuma, et see on lihtsalt osa  sellest suuremast või Võimuvõitlusest, mis käib siis regioonis Iraani  ja Saudi Araabia vahel, mis leiab aset? Süürias leiab aset Jeemenis ja mis leiab aset  ka Bahreinis. No aga seleta lühidalt lahti, milles see saudid,  Iraani vaheline konflikt ikkagi on või kus need juured  ikkagi on siis ikkagi sunnid ja siiad ja. Ei päris nii see ei ole, et see oleneb, kuidas nüüd vaadata,  aga. Mis on oluline, on aru saada sellest, et, Meil on regioon, kus on väga oluline maavara,  milleks on siis nafta, ehk siis kogu see Pärsia lahe ümbrus  ja siin on kaks suurriiki, siin on Iraan  ja siin on Saudi-Araabia. Nüüd see usuline mõõde tuleb sellest juurde,  et mõlemad need suurriigid, kes siin võimu pärast  konkureerivad mõlemad on oma siis võimu ehitanud üles oma islamitõlgenduses. Ehk siis religioosne mõõde on suht möödapääsmatu,  kuna see on osa siis riiklikust ideoloogiast. Ja lõpetuseks lühidalt, ütle, kas sellest vastasseisust võib  ka kooruda mingi uus ja tõsine konfliktiallikas midagi suuremat. Et midagi väga palju suuremat ei paista või ei ole,  sellisest väiksest asjast lihtsalt ei, ei muutu midagi kardinaalselt. Küll aga võib silma peal hoida Bahreini. Seni on olnud taustal, kus on väga suured huvid Iraanis  ja kasidi vähemus on seal väga suur. Ehk siis neid on korduvalt Iraan püüdnud ära kasutada oma  võimu seal kindlasti. Aitäh sulle, Peeter hetkel nende kommentaaride eest. Kas tahad eile? Terroriliikumine Isis üritus üritab Iraagi armeelt tagasi  võtta Ramadi linna, mille Iraagi sõjaväelased möödunud  nädalal vabastasid. USA juhitava koalitsiooni teatel piiravad ISISe võitlejad  linna idast ja põhjast ning. Lahingud on ägedad, mõlemad pooled on andnud  ka kaotusi. Iraagi kaitseministeeriumi teatel üritab sama kaotuse eest  kätte maksta ka sagedaste enesetapurünnakutega. Korraldati. Selline rünnak endises USA sõjaväelaagris lähedal  ja surma sai 12 Iraagi ju. Julgeoleku väelast. Tere. Viimasel ajal on Hiinas teadmata põhjustel kadunuks jäänud  viis kirjastajat, kes andsid välja Hiina kommunistliku  parteid kritiseerivaid raamatuid. Seoses sellega tulid Hongkongi tänavatele meeleavaldajad,  kes kandsid kadunud kirjastajate fotosid  ja skandeerisid, et kirjastamine pole kuritegu. Viimane kirjastaja jäi kadunuks 30. detsembril. Kõik raamatud, mida kirjastajad üllitasid,  on mujal Hiinas keelatud. Küll aga käidi neid teistest Hiina osadest massiliselt  Hongkongi ostmas. No mul. Ja asi. Ja tuleme nüüd koju tagasi, kuigi täna alanud lumesadu toob  lisa Eesti veekogudele, iseloomustab meie jõgesid järvesid  madal veetase. Eelmise aasta oktoober oli viimase pool sajandi kõige kuivem  ja lisa ei toonud ka sügisene põhjavee ja siseveekogude  veetaseme tõus. Kui enne veekogude jäätumist vett ei lisandu,  seisab sealsetel ökosüsteemidel ees väga karm talv. Tsüklilise iseloomuga ja praegu on Eesti veevaeses aja järgus. Madalaid tasemeid näitasid mullu teist aastat järjest pea  kõik Eesti veekogud ning üheks põhjuseks sademete vaesus. Talvel ja kevadel. Järgnes siis hästi kuiv suvi, eriti teine pool. Oktoober oli hästi kuiv. 50 aasta viimase 50 aasta kõige kuivem. Ja seetõttu oligi, siseveekogudes oli veetase väga madal,  juba suve lõpus. Sama kinnitavad ka Eesti põhjavee seire andmed. Vett on vähe ja mõnel pool on. On kaevud kuival, eriliselt madal on veetase Kirde-Eestis. Madal veetase mõjutab vee kvaliteeti. Eestis joogivett saadakse küll põhjaveest,  aga Tallinnas ja Narvas ka pinnavett kasutatakse selleks jagu,  põhjavee tase alaneb siis muidugi see omaette mõju avaldub  pinnavee kvaliteedile, sest kui näiteks suveperioodil on see  tüüpiline olnud. Et et heitvee osakaal, siis selle pinnavee kvaliteedi  kujunemisel on madal, veeperioodil suurem Seda muret, et Eestis jõed, järved ära kuivaks ei ole,  meil on veel olemas oma veepuhvrid metsade  ja soode näol ning madala veetasemega perioodile järgneb  alati veerikas ajajärk. Näiteks eelmine kõrge veetasemega Maa periood oli aastatel 2009 kuni 2013. Näiteks Peipsi järve pealt saab öelda, et on lühemad tsüklid  ja on pikemaaegsed, et on seitsme aastase perioodiga  ja 30 aastasega siis varieeruvad ja praegu on  siis meie suuremad järve. Peipsi ja Võrtsjärv on veetase pikaajalisest keskmisest madalam. Kui vesi on madal ja veekogu külmub kinni,  on sealsed elusorganismid suures hapnikuvaesuses mitmeid kalamehi. Ummuksisse jäämine muidugi rõõmustab. Samas hüdroenergia tootjatele tähendab. Madal veetase väiksemat tulu. Ehkki astronoomiline talv algas juba kahe nädala eest,  sai õige talv hoo sisse täna esimese korraliku lumetuisuga. Täna hommikupoolikul alanud lumesadu pani sel talvel  esmakordselt proovile lumekoristustehnika  ja võimekuse ning ka autojuhtide oskused. Õnneks rasketest liiklusõnnetustest teateid pole tulnud. Tallinna kommunaalameti teatel oli väljas maksimaalne  lumetõrjevõimekus ning ühtlasi kontrolliti juba  ka majaomanike, et nad täidaksid kohustust koduesised  kõnniteed puhtad hoida. Politsei manitseb kõiki autojuhte ettevaatlikkusele  ning rõhutab, et kelle sõiduki all on veel suverehvid ei  tohi nad liiklusesse tulla. No kahjuks ma pean ütlema, et sellel aastal on küll taolisi juhtumeid,  kus ka detsembrikuus on tabatud neid juhte,  kes on jätnud jätnud talverehvid veel alla panemata,  et eks paratamatus on see, et vaadatakse,  et lumi ei ole veel maha tulnud. Ma ei hakka neid rehve vahetama, et kannata sõita küll veel,  et taolist suhtumist detsembrikuus on näha,  aga ilmselgelt need inimesed täna Kel on sõidukitel all suverehvid, ei tohi liiklusesse tulla. Umbes 130 tonni on on öö jooksul kloriide pandud maha  puistatud ja kuskil kuus ja pool tonni ka  ka graniidisõelmeid, et see oli niisugune rohkem eelnev  ettevalmistav töö, sest et noh, lumi põhiliselt hakkas ju  sadama ikkagi ikkagi juba hommikul ja noh,  see see ette tehtud töö, see on ka nüüd mõjunud nende  tänavate peal, kus, kus kõik see ettevalmistus on tehtud,  on näha, et, et see ei ole lihtsalt kuiv  ja kinni sõidetav lumi, vaid vaid lumi alt sulab,  aga loomulikult seda tuleb nüüd sahata ka pealt ära ja,  ja kuna lund pidevalt sajab edasi, siis järelikult see töö  on ka kogu aeg ja jätkub niikaua, kuni lumi enam ei 100 ja,  ja, ja teistpidi, et, et kõik kõik järeltul Milline ilm ootab meid, aga uuel nädalal seda kuuleme nüüd  kohe sünoptik Ele Pedassaare käest. Tere õhtust, täna maha sadanud lumi jääb ees ootaval nädalal  meie silma rõõmustama kindlasti kuna talv on Eesti kohal süvenemas. Pilk satelliidi fotole näitab, et pilvede liikumine üle  Eesti ei toimu praegu reeglipäraselt läänest vaid vastupidi. Venemaalt saabus täna Eestisse madalrõhkkond,  millega seotud lumepilved praktiliselt kogu maa valge vaiba  katsid lumesadu ning pööris ees helbeid keerutav tugevam  põhjakaare tuul muutsid liiklemisel nähtavuse üsna kehvaks. Miinuskraade oli aga tänu pilvetekile eilsest tunduvalt vähem. Homme liigub lumepilvedest ümbritsetud madalrõhkkond Eesti  kohalt Läänemerele ning nõrgeneb. Samal ajal laieneb Põhja-Venemaalt edela suunas kuiv kõrgrõhkkond. Mõnel pool pudeneb meil veel pilvedest valgeid helbeid  ning mõõdukas idakaare tuul keerutab maha sadanud lumist pinnakihti. Samas puurib ka päike järk-järgult ennast pilvede vahelt nähtavamaks. Külma on mandri osas 10 saartel viie kraadi ringis. Teisipäeval jääme Baltimaade kohal oleva madalrõhuala  ning põhja pool tugevneva kõrgrõhkkonna piirile. Mõned paigad saavad lumelisa, nõrgeneva idatuulega saabub  siia aga Venemaalt väga külm õhumass, mille mõju on pimeduse  saabudes ka kohe tunda. Eeloleval ööl Eestis. Pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab veidi lund,  paiguti võib olla pinnatuisku. Puhub idakaare tuul kolm kuni kaheksa, rannikul iiliti 12  meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus 10 miinus 16 saartel miinus  nelja miinus üheksa kraadini. Hommik on pilves selgimistega, lumesadu on vähem  ja tõenäosus suurim Eesti lääne ja idaservas võib olla pinnatuisku. Puhub idakaare tuul kolm kuni kaheksa, rannikul iiliti 12  meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus 10 miinus 16 saartel miinus nelja  miinus kaheksa kraadi vahel. Päev tuleb pilves selgimistega, paiguti sajab vähest lund  ning võib olla pinnatuisku. Puhub idakaare tuul kolm kuni üheksa, rannikul iiliti 12  meetrit sekundis. Külma on seitse kuni 12, saartel kolm kuni seitse kraadi. Teisipäeval on Eesti põhjas tugevneva kõrgrõhkkonna  ja lõunas oleva madalrõhuala piiril sadu  ja pilvi jääb vähemaks, tuul nõrgeneb ning õhutemperatuur  hakkab pimeduse saabudes kiiresti langema. Öösel on mandril miinuseid 15 kraadi ringis,  kohati on külma kuni 20 kraadi. Päevane õhk soojeneb mõne kraadi. Saartel on ilm pehmem ja seal on ööpäevaringselt külma viis  kuni 10 kraadi. Järgnevatel päevadel oleme kõrgrõhkkonna lõunaservas,  kus ilm selgineb ning õhk on lausa pakaseline. Öisel ajal langeb õhutemperatuur paljudes kohtades alla  miinus 20 kraadi, kohati miinus 25-st kraadist  ka madalamale. Päeval on külma 15 17 10 kraadi ümber. Saartel ei tohiks õhutemperatuur öösel alla miinus 15 kraadi langeda,  päeval tõuseb miinus 10 kraadi ümbruses. Se samas nädala teises pooles suureneb läänest edelast  madalrõhkkond de surve ning tugevneb ida  ja kagutuul lisab meie saarterahvale külma kõledust juurde. Ka homme on õhk Eesti kohal talviselt külm,  aga mitte väga külm ning õige riiete valiku korral saab  lumest rõõmu tunda kindlasti liikluses, aga ettevaatust. Ja nagu ikka, on meil üks lugu veel Ida-Virumaa kui tööstus  ja tuhamägede maa maine jätab paremat soovida. Lisaks siinsetele turismiarendajatele on nüüd vene  põhikoolide õpilased asunud ka avastama ja tutvustama oma  kodumaakonna vaatamisväärsusi. Kohtla-Järve maleva põhikooli eestvedamisel sai teoks  Ida-Virumaa seitsme ilmaime otsimine. Õpilased valisid objektid kogusid nende kohta teavet  ja püüdsid leida nende tutvustamiseks parimat vormi. No distviitsin Noviznana vinfarmaatsia. Kiviskivistutsink ja oskatripeas. Vita Va tkaadripanna sansi nuprostuudio laed. Tehti fotosid ja videofilme, üks õpilane joonistas pildid  ja tegi multifilmi Kalevipoeg Tammest, teine kirjutas  luuletuse toiduauru pargist. Kolmas koostas Facebookis Kalevipoeg tutvustamaks vägilase  tegemisi ja surma asjaolusid Ida-Virumaal. Kapuusta Vooro. Aga taas? Apoega. Abikaasa kutsuda roslogpea. Patsient. Magus kase nosk. Kulka tabu. Skor ka kui formietabodet Punasest. Narskaja pesta. Kultuuri kam. Et imesid on Ida-Virumaal Kaugelt enam kui seitse on laste poolt kogutud materjalidest  kavas välja anda infovihi seitse pluss Ida-Viru imet. Meie poolt hetkel kõik kohe tõmbab nädalale joone alla  ka sporditoimetus, kena õhtu jätku. A.
