Omnia mutantur Mihel, internet kirjutas Ovidius kahe  aastatuhande eest metamorfoosides. Kõik muutub. Mitte miski ei kao. Ja mõista seda, kuidas oskad või kuidas tahad. Ka Eestimaa on pidevas muutumises. Alates sellest, et mõnesaja miljoni aasta eest triivis  Baltika ka manner hoopiski lõunapool keral. Et siin on lokanud laialehised metsad ja et vaid 12 13000  aasta eest kattis meie maad ligi kahe kilomeetrine jääkiht. Kõik need. Praegused liigid, taimed, linnud, loomad on siia asunud  elama pärast jääaega ja ka meie inimesed pole siin olnud  aegade algusest, vaid oleme nii-öelda invasiivne võõrliik. Iseasi, kas see teadmine muudab meid karma võrdki  sallivamaks kõikide nende suhtes, kes kolivad meie maale  ja meie vetesse. Tänapäeval. Jonna, mida sa nägid? Ikka hullult karu. Päris palju jah. Et sõltub nüüd, milline on see põhja iseloom,  aga seal, kus ikka riivid on noh, 20 15 20 kala ruutmeetrit. Aga noh, siin on kõrval võib olla kala, kus ei ole mitte ühtegi,  et noh, keskeltläbi seal noh, viis, kuus,  seitse kala ruutmeetril tuleb ära küll puidule. Merebioloog Jonne Kotta luges vee all ümarmudilaid. Eesti rannikuvetesse on tunginud võõrliigid ümarmudil  ja rändkrabi, kes hõivavad meil üha uusi merealasid. Kaspia ja Musta mere kandist pärit ümarmudil  ja põhjaameeriklane rändkrabi on esimesed tõsiseltvõetavad  võõrsilt pärit kiskjad, kes on võimelised meie  rannikumereelu pea peale pöörama. Kas mujalt maailmast on nende liikide puhul tuua  ka mingeid tõsisemaid näiteid, kus nad on suurema segaduse  suutnud korraldada? Rändkrabi kohta on teada seda, et ta on nii-öelda top  esikümne võõrliik maailmas. Ümarmudila kohta on juba ka teada, et ta on paljudes  merepiirkondades rivimaastiku sedavõrd modifitseerinud,  et rihvid enam ei tööta. Veepuhastus nii-öelda eesmärgina. Kaks võõramaist elukat, ümarmudil ja rändkrabi saabusid  meile laevade ballastveega ümarmudilat kohati esmakordselt  Pärnu lahes 2002. rändkravi 2011. aastal. Kui ümaramudil on asustanud praktiliselt kogu Eesti rannikumere,  siis rändkrabi on jõudnud lühikese ajaga Pärnu lahest munalaiuni. Tahavad kindlaks teha, kui palju neid loomi on  ja kui kaugele nad on meie vetes levinud. Üks on juba siiski kindel. Läänemerest need liigid ei kao. Viskame siis esimese lõksu sisse, et me paneme tavaliselt  viis lõksu kuskil kümnemeetrise vahedega. Et nende lõksudega me üritame, siis. Saate teada, kui palju on ümarmudilat Erinevates piirkondades. Et need lõksud võimaldavad meid panna neid  nii liiva peale kui ka kivisemasse kohta meil on igas lahes  on kuus erinevat piirkonda ja nad on erineva tüübiga,  et, et teada saada, mis siis mudilale rohkem meeldib  või kus teda rohkem on, et kas teda on rohkem kivisemas  või kas teda on rohkem liivasemas või kas teda on rohkem  varjatud piirkondades. Lisaks mudilate püüdmisele loendavad merebioloogid neid  ka vee all. Kirjeldatakse ka merepõhjaelustikku ja elutut keskkonda. Täna on uurimisjärg Muratsi lahes Saaremaa lõunarannikul. Meie sukelduste ja ka lõksude andmetel Me saime teada, et siin Saaremaal on peaaegu sama arvukas  see kogukond neid kui, kui näiteks Muuga,  kus on juba ammu teada, et neid on hästi palju,  et seal all kõik kubiseb neist. Miks neil nii hästi sobib, eks meil suurte kalade  populatsioonid ei ole väga suured, kes teda ennast sööks,  pole nagu harjutud sööma ja, aga, aga samas toitu on tal palju,  et siis ta kasvabki pluss ilmselt võrreldes teiste kaladega  ta sigib kuskil viis kuni viis korda aastas viis korda  aastas ja juba väga väiksed koerad. Et ma olen näinud kuskil kaheksa grammist kala,  kes on üleni marja täis. See tähendab seda, et sellel ümarmudilal on siin väga suured  eelised kohalike liikide, esiteks ta sööb praktiliselt kõike,  millest jõud üle käib ja teiseks ta sigib ka,  no ütleks nii ulme kiirusega. No vaadake ise tema suud juba, millised lõuad,  milline suur suu sinna ju mahub sisse, kõik ta võib,  võib ära ära hammustada kivi küljest hästi suure hästi suure karbi,  mis vaevuvaevu suhu mahub. Samuti ei ei põlga ta ära ka pisemaid loomi,  kes tema läheduses ujuvad. Tema on erakordselt apla pla söögiisuga,  kala, mida ta kätte saab, selle ta ära sööb. Vähe sellest, kui Leo loomi enam ei ole,  siis võtab ta ette ka veetaimed ja, ja ka veetaimedes ta  suudab saada nii palju toitu, et tema jääb alati alles. Kui teisi enam ei ole, siis tema on noh,  viimane, kes, kes meie meilt saaks ära kaduda. Tartu Ülikooli merebioloogid koguvad välitöödel merepõhjast  proove ja filmivad merepõhja, et näha, kas ümarmudili  ja rändkrabi mõjutavad juba siinse merekeskkonna tasakaalu. Teate krabide püüdmiseks on eriti peened vahendid välja mõeldud. Võibolla siiski mitte nii peened, ikkagi üsna robustsed,  lihtsalt näete ise kärgtellised. See on nagu kõrghoone põhimõtteliselt, et siin on erinevad  korrused on ju igaüks valib kes, kuhu vastavalt oma  suurusele ja nad poevad siia pragudesse,  mõnikord on isegi mitu tükki ühes praos. Me hoiame neid telliseid vee all seal mingisugune paar kuud,  näiteks siis selles kujuneb noh, pea, et nagu looduslik  kooslus ja koos oma taimestiku ja loomastikuga  ja siis noh, kravile need elupaigad on kenasti nagu olemas. Kuna Läänemeri pole ümarmudila ja rändkrabiga ajalooliselt  varem kokku puutunud, siis puudub siinsel põhjaelustikul  kohastumus nende kiskjate eest ära põgeneda. Siin on üks vägevam isend, ma saan aru, et ohustab siin noh,  nii-öelda ohustab ehk siis tegelikult sööb ära meie  rannikumeres karpe, kuidas ta seda teeb oma nende väikese? Tal on tõepoolest nagu üks see sõrg oleks nagu kahvel,  teine nagu nuga ja siis ta võtab karpide polmetest kinni  ja rebib nii, et liha ragiseb selle karbi lahti  ja siis sööb seda liha seal karbi sees, nii et ta on väga agressiivne,  väga niisugune äge ja väga, väga tugeva mõjuga kiskja. Meie meie vetes. Kuski ette, et selline väike tegelane on ohtlik. Aga mõelge nüüd dimensioonid natuke väiksemaks,  ehk siis, kui te olete pisike karp, ma otsin siit ühe  sellise karbi ka nii. Ja näete Siin on tegemist ühe pisikese karbiga ja temast käib rahulikult. Ja jõudu üle täiesti kindlalt tuleb, võtab  selle polmetest kinni, rebib selle poolmed lahti  ja sööb selle karbi seest liha ja välja. Ta tegutseb praegu Eestis, noh, esialgu ainult Pärnu lahes ja,  ja selle Pärnu lahe on ta tõepoolest ka täielikult ära vallutanud. Ta on seal Pärnu lahes kõikidel sügavustel massiliselt,  sageli. Võib süüa kohamarja kõiksugu muud asju ka mitte ainult karpe,  vaid ka teisi igasuguseid mereloomi teiste kalade,  marja ja nii edasi. Teeme siis asja lihtsalt selgeks. Et ränd, krabi ja ümarmudil saaksid Eestis korralikult kanda kinnitada,  tuleb neil loomulikult teha seda kohaliku looduse arvelt  ja eriti maitsevad neile erinevad karbiliigid,  mis meie rannikuvetes elavad. Need mõlemad liigid söövad väga palju ja,  ja mitte lihtsalt palju, vaid nad ka söövad organisme nagu rannakarpe. Söödavat rannakarpi kui ka siis seda näit näiteks balti lamekarpi,  kes on looduse isepuhastumise seisukohast üliolulised,  ehk siis nad filtreerivad vett või nokivad põhjast  orgaanilist pudet. Ja selle tagajärjel on rannikumeri väga palju puhtam. Nüüd need sama rändkrabi ja ümarmudil söövad sisuliselt need  karbid kõik ära. Ja tagajärjeks on see, et tekib Vetika vohamine. Mida inimene siin teha saab, kui me räägime majandamisest? Sööge mudilat, mudil on hea söögikala grillitult praetult ja,  ja noh, selles mõttes ei pea ainult tõesti kurvastama  ja nutma, et mis meist saab, aga tuleb võtta sellest nagu  maksimum selge kala ehk mudilat, me saame süüa,  aga mis saab sellest rändkrabist, kui tema samamoodi väga  hästi laiali levib mööda Eesti rannikujoont? Teda me peame võtma sellisena, nagu on, välja teda püüda ei  ole võimalik. Et loodame, et ta kujuneb oluliseks toiduobjektiks mõnele  meie väärtuslikule kalale seal võib-olla kohale või,  või, või, või kellelegi teisele. Et. Et elab edasi? Teadaolevalt Eesti kalad rändkrabi veel ei söö,  aga mudilat on juba leitud suuremate ahvenate kõhust. Võib arvata, et ta on ka teiste röövkalade menüüs. Vaatame, mida ümarmudil ise sööb. Nii kui me nüüd lõikame Selle mao siit lahti. Ma saan siit tõmmata, ta on terve nisti midagi alla neelanud,  et ma saan siit otsast välja tõmmata. Terve kala, et ilmselt on tegemist räimega,  siin on näidisena näha söödavat rannakarpi,  mis on siis müütilus. Siis on liivauurikkarp. Ja Balti lamekarp, need on kindlasti kolm põhilist,  kas seda olete ka osanud hinnata, palju siis see üks selline mudil? Kas või päeva jooksul võib süüa koguseliselt? Päeva jooksul see mudil söödavat rannakarpi võib kindlasti  süüa vähemalt sellise koguse, kui mitte rohkem. Leedu näitel on juba teada, et nendel on kõik rivid tühjad. Et kui meil on näiteks pangapangal Saaremaal on väga ilusad  suured rihvid siis Leedus on need lii rihvid kõik ümarmudila  poolt paljaks söödud. Jääb lootus, et Eesti looduskeskkond suudab ümarmudila  ja rändkrabi sissetungiga hakkama saada. Kõige tähtsam on hoida röövkala populatsiooni elujõulistena  sest nad on võimelised võõrliikide arvukust kontrollima. Kui püüame röövkalad liiga noorelt välja,  söövad ümarmudilad ja rändkrabid ära looduslikud veepuhastajad,  karbid ja halveneb rannikuvee kvaliteet. Käisin poes ja turul, et valmistada täna ekraanil  ümarmudilast midagi maitsvat, aga mida pole,  seda pole isegi mudila konserve, mida nõukogude ajal  pidevalt müüdi Buski tomati ei olnud. Kala meres on, poes ei ole. Ometigi on tegemist üsna maitsva kalaga. Ukraina linnas Berdjanskis on mudilale püstitatud lausa ausammas. Kui aga Odessa elanikud oleksid omaette rahvas,  mida nad mõneti justkui ongi odessiidi siis oleks nende  rahvuskalaks just nimelt ümarmudil vene keeles. Muide, mustas meres ja Kaspia meres on ümar mudila  väljapüügile kehtestatud kvoodid just niisamuti,  nagu meil on kvootide, räime või kilu püüdmiseks. Mujal maailmas kvoote ei ole ja näiteks Põhja-Ameerika  kus ümarmudil on sugenenud suurde järvistusse,  suhtutakse temasse sama kehvasti kui meil. Mustast merest on jõudnud ümarmudil ka Vahemerre,  täpsemalt Egeuse merre, mis uhub Kreeka ja Türgi,  randasid. Türgi keeles on ümarmudila nimeks kumb kayasi baligi  ja Türgimaale nüüd lähemegi. Pole midagi parata, aga Türgi tähendab põhjamaa inimese  jaoks ennekõike Türkiissinist merd, liivarandu,  kauneid mägiseid vaateid ja kõik hinnas hotelle ühesõnaga puhkust. Kõik see on Türgimaal loomulikult olemas,  aga osoon otsis Vahemere äärest ja Egevuse rannikult midagi rohkemat. Leidsime eest uhke maa, mille ajaloolised  ning kultuuriaarded ja metsik loodus vaimustavad  ka paljunäinud rändureid. Türgi mägises edelaosas seisavad Iise lüük a varemed  sest sealne mägismaa, Antalja ja Fetihe vahel oli koduks  muljetavaldavale tsivilisatsioonile. Lüükialaste omanäolised haudehitised mitu 1000 aastat tagasi  kaljusse raiutud hauakambrid ilmestavad maastikku veel  praegugi ja on näiteks müüras ka uskumatult hästi säilinud. Osooni liikus mööda lüükia teed ja veendus oma silmaga,  et 70 protsenti Türgimaast kuulub tõepoolest mägedele. Kui ühele poole Tauruse mäeaheliku jääb viljatu Anatolia kiltmaa,  siis teisel pool Vahemere ääres on pilt hoopis teine. Võiks arvata, et siin Vahemere ääres imelise kliimaga lüükas  ei ole kasvuhooneid tarvis aga võta näpust. Türklased toidavad ennast ise ja lauskat,  maad on siin mägede vahel vähe, siis tahavad nad saada  vähemalt kolme saaki ja just kasvuhooned kaitsevad nende  taimi suvel kõrvetava päikese ja talvel vihmasadude eest. Türgi on puu ja köögivilja paradiis, maasikad,  melonid, granaatõunad, aga eriti muidugi oliivid  ja tomatid. Neid kasvatatakse Vahemere ääres tõesti palju. Tomatid on Türgi tõeline kaubamärk ja kohe,  kui esimene saak on koristatud, istutatakse asemele uued  väiksed taimed. Seesama kliima, mis muudab Vahemere äärse Türgi  nii imeliselt viljakaks, meelitab siia inimesi  ka mujalt maailmast. Nad rajavad rannikule oma suvekodud, aga mõned armuvad  lõplikult ja jäävadki. Nii. Leidsime kashi linnakesest armastatud Eesti helilooja  Eduard Tubina poja Eino ja tema kaasa BeHani  kes avasid lahkesti meile oma koduuksed. Me istume Heino Tubin Gashi linna lähedal teie koduterrassil  ja ma väga sageli ei kasuta seda väljendit,  aga see on tõesti miljoni dollari vaade. Kuidas te siia sattusite, miks teie kodu siin on? No me otsustasime, et, Kolime minu abikaasa kodumaale. Olime 30 aastat Rootsis olnud ja siis. Mina olin ka oma tööst natukene tüdinud ja suured muutused tulid. Ma olin harjunud selle vanamoodi ajakirjaniku moodi töötada,  aga siis arvutid tulid juurde ja kõik, kõik läks jälle  veebilehtede peale ja nii see, ma tahtsin  ka vaheldust. Nii et ma võtsin väga vara. Pensioni ma ei olnud isegi veel 55 aastat täis. Ja siis otsustasime, kolime Türki. Kui siit teie terrassilt vaadata, siis paistab tohutult  palju ilusaid kohti, et mis need paigad on,  mis siia teie kodu lähedale jäävad. No ennekõike on see kashilinnakene. Kui me siia tulime 20 aasta eest, siis ei,  oli siin üks kaluriküla rohkem ei midagi. Aga nüüd on kasvanud, eriti selle poolsaare peale on  tekkinud väga uhkeid villasid. Aga liiga suureks linn kunagi ei lähe. Ei saa seepärast, et siin on suured alad,  on looduskaitse all ja arheoloogilised alad,  mis on välja kaevamata. Meil on üks väike vaatamisväärsuse keset seda rohelist on  üks nagu väike hall majakene. See on üks 2000 aastat vana likia haud väga heas olukorras,  tõestus. Loomulikult tühjendatud, kõik röövlid on kõik ära viin,  mis vanasti tõestus sellele, et elate arheoloogia peal  ja kõrval ja sees. Aga kui nüüd siin aias ringi vaadata, seal paistab mingi  tore puu, millel on küljes viljad. Rohelised. Selle vilja nimi on on musmulla türgi keeles. Ma ei tea, Eestis niisugust niisugust ei ole. Natuke magusavõitu, kollased. Niisugused niisugused söödavad asjad, seal on meie kreeprut,  mille üle me ma olen väga uhke, seepärast see,  need on nii maitsvad. Ma ei ole kunagi elu sees nii head greepfruti söönud. Mis on see Türgi looduses, mis teid võlub? Mäed, meri, soojus. Kuidas te selle kuumusega hakkama saate? Mul see kuumus meeldib ma külma natuke, olen hakanud kartma,  nüüd. Ja no meil on niisugune rutiin, et. Lähme varahommiku suplema, ujuma. Siit võtab 20 minutit alla randa minna ja  siis ujume tund aega ja siis tuleme tagasi  ja siis sööme hommikusse. Siin talve ei ole lund, me ei ole siin kunagi näinud,  keset talve võib olla isegi ütleme 15 kraadi,  20 kraadi. Mõni päev. Osoon jätab kashiga hüvasti ja liigub mööda lüükja teed  edasi Taliani poole, kus saame oma silmaga näha maailmas  haruldaseks muutunud merekilpkonni. Türgis on, mida vaadata, sest see on erakordselt liigirikas piirkond. Kui Eesti faunasse kulub umbes 13000 liiki putukaid,  mutukaid, usikesi ja nii edasi Euroopas on kokku umbes 60000  liiki siis Türgi faunasse kuulub lausa 80000 liiki  ja kui alamliigid ka juurde arvata, siis lausa 100000. Siiski ei ole Türgis kõiki loomasid ja selleks,  et näha, näiteks šeladasid peame minema hoopiski Etioopiasse. Kristo Elias käis seal koos osooni taustatiimiga tegemas üht  dokumentaalfilmi kuid nad ei suutnud panna vastu kiusatusele  salvestada üht-teist ka osooni jaoks. Päikesetõus, Etioopia Mägismaal jõekanjoni serval koobastest  ronivad välja ahvid, kelle sarnaseid pole kusagil mujal maailmas. Üksteise eest hoolitsemine on edade hulgas igapäevane tegevus. Parasiitide otsimine ja karva sugemine ei toimu sugugi juhuslikult. Valitseb kindel hierarhia ja väljakujunenud kord. Lisaks partneri petmisele ja selle varjamisele võivad emased  elada poegade kaitsmiseks vajadusel ka ekstreemseid meetmeid  kasutusele võtta. Kui karja juhiks saab uus isane, siis tavatseb liider tappa  kõik eelmise juhi järeltulijad. Veresauna vältimiseks kutsuvad Tiine emased esile nurisünnituse. Praegu toimuvad siin kõikjal kaljunukkidel Gelada bavianite  hommikused sotsiaalsed toimingud. Lõuna paiku liiguvad nad sinna ülespoole mäkke,  rohtu sööma. Tegelikult ei ole elada üldse paavianid,  kuigi on nendega väga lähedalt sugulased  ja näevad ka sarnased välja. Ahvide seas moodustavad nad omaette perekonna. Kaelal ja rinnal olevate karvutute naalaikude pärast  kutsutakse eladasid tihtipeale ka veritseva südamega ahvideos. Emastel on need laigud palistatud lihakate nibudega,  mis erutuse ja sigimistsükli ajal täituvad verega  ning muutuvad purpurpunaseks nagu otse šampooni reklaamist  välja astunud, kuldsel, aga ka isaste suur  liivakellakujuline laik on veripunane tema seksuaalselt  kõrghetkel ja näitab sotsiaalset staatust. Hüüatuste plahvatuslike haugatuste ja pehmete urinatega ühed  kõige varieeruvama vokaalse repertuaariga primaadi maailmas. Erilised on nad ahvide hulgas ka selle poolest,  et nad on peamiselt rohusööjad. 90 protsenti nende toidust moodustavad rohukõrred. Väiksed vastupidavad sõrmed on kohandunud taimede maast  tõmbamiseks ja lõikehambad närimiseks. Neil on ka ainulaadne kõnnak. Söömise ajal kükitavad loomad kahel jalal  ja liiguvad jalgu libistades kehaasendit muutmata. Siin vaikselt seistes võib üsna hästi jälgida nende geladade  igapäevast elu, nad lihtsalt terve päev muudkui otsivad neid  rohelisi rohukõrsi ja praegu on kuiv hooaeg. Et rohelist on üsna vähe, siis nad liiguvad jällegi jõe poole. Varem riigi ebastabiilsuse tõttu vähe uuritud,  eladasid tullakse tänapäeval. Suurima kogu maailmast eksootilistelt. Põneva sotsiaalse eluga primaatidelt on,  mida õppida. Kristo ütles, et laadadel on, mida õppida. Mina jäin aga mõtlema, et mida nimelt kas rohu söömist,  karja elamist, oma koha eest võitlemist,  sealt teiste eest hoolitsemist olgu või parasiitide  nakitsemist karvadest või siis peenikest petmist. See inimkarjake, keda ühendab osooni tegemine,  lubab nüüd läbi minu suu. Et järgmine saade on eetris taas nädala pärast  ja loodetavasti me ei peta.
