Tere, lapsed. Meil on täna külas Merili fotomuuseumist  ja ta on külas sellepärast, et otil tekkis väike niisugune mure,  aga üks väike mure on Timmule öeldakse nohu. No sinu jaoks timmu, minu jaoks ei ole see mure üldse väike,  vaid see on väga suur mure. Saad aru, jõulud on läbi, uus aasta on läbi  ja mul ei ole mitte midagi teha või noh,  selles mõttes, et ma muidugi ma käin koolis,  õpin keeli, mängin pilli. Aga mul on pärast seda õhtut on väga igav  ja sa tead, Timu, kui väga minule meeldib pildistada. Ja, aga ma olen kõik asjad seal juba ära pildistanud,  päkapikk laulab, päkapikk magab, päkapikk istub,  päkapikk sööb ja ma tahaks midagi põnevamat teha,  nii et sellepärast ma palusingi Timu, et sa kutsuksid meile kedagi. Nojah, see oli. Sellepärast meie kutsusimegi külla Merili et tema näitaks  meile igasuguseid huvitavaid vanu pilte ja fotoaparaate  ja kusjuures aitaks meil meisterdada. Kuidas ma nüüd ütlen, selle kohta, pin hol kaamera. Mis see täpselt in hol, inglisekeelne sõna  ja pin-hol kaamera. See hakkame meisterdada seda. Aga mis see on? Binhal kaamera on siis eesti keeles tegelikult nõelaaugu  kaamera ja tegemist on siis lihtsalt väikse pimeda ruumiga,  kus on siis üks nööpnõela suurune auk tehtud. Ja kui see auk on piisavalt täpselt tehtud,  siis tekib sinna pimedasse ruumi kujutis sellest,  mis jääb ruumi ette või siis kaamera ette. Et tegemist on hästi sellise lihtsa tehnoloogiaga  ja see kaamera hakkab välja nägema, meil  siis selline, aga, aga millised pildid sealt üldse välja tulevad? Pildid tulevad välja sellised, nagu on meil siin ekraani peal,  näiteks. Nad on sellised hästi laia nurga ga pehmed  ja sellised kunstilised. On ilus pilt, vaata kui ilusad värvid. See on nagu lennuki aknast. Meeldib väike looja? Tõesti ilus, nii, aga kuidas me siis seda kaamerat? Tegema hakkame. Jah, hakkame tegema. Kõigepealt võtame siis tikutopsi, meie kere,  kaamera kere, siis tikutopsi sisemise osa  ja keerame selle tühimiku allapoole vastu lauda. Ja nüüd on vaja välja lõigata rist ristküliku kujuline  kujutise ja jäta väike äär selle tikutopsile,  kuulge. Ja aga natuke väiksem risk. See on siis nii-öelda vist see ekraan, kuhu see film taha läheb. Jah, et selline hakkab välja nägema meie kaader pärast,  et kõik pildid on siis selle. Sa oled siia toonud ka väga palju igasuguseid põnevaid pilte fotomuuseumist. Aga siin on inimesed väga. Ma panen, sa ütlesid mulle ennem, et ma pean kindad kätte panema,  sest need on muuseumi eksponaadid, muidu ma määrin need ära. Aga siin on, miks need inimesed siin nii naljakad on? Vaata natuke niisuguse niisuguse tundega,  nagu neid oleks pulk oleks pandud selja sisse. Siin on tegemist siis vana kabinet portreega,  mis on siis 1900 aasta alguses ja inimesed olid sellised  kanged ja veidi naljakad, sellepärast et pildistamisaeg oli  nii tohutult. Et pildistamisaeg oli lausa kuskil 10 minutit teinekord  ja pidi terve selle 10 minutit ühe koha peal paigal püsima. 10. Sellepärast, et tol ajal need keemiad asjad ei olnud veel  nii tundlikud nagu tänapäeval tänapäeval võtab see mõni  sekund aega, aga tol ajal pidi lihtsalt kauem pildistada. Valgust oli vaja. Aga see on seesama asi, et vaata, miks, kui on siin need  pildid värisevad, et siis ei tohtinud ka,  kui sa pidid olema niimoodi ja kui sa ennast ei väristanud,  siis jäid pildi peale ja selgema 10 minutit sa pead seisma siis lihtsalt. Ja 10 minutit ühe koha peal. Lõigatud nüüd paneme kuute külge, siis väikse musta teibitüki,  et see lihtsalt tugevdab seda tikutopsi sisu. Mustaks tuleb sellepärast värvida, mina olen kuulnud,  et et filmilint on väga tundlik ja ta ei tohi üldse saada  mingeid muid valguse, et ainult sellest väiksest nõelaaugust  tuleks valgus ja et ei peegelduks ja mingid muud asjad,  siis tuleb see mustaks. Jah, et mustaks jah, täpselt nii, et sellepärast me värvimegi,  et ta ei peegeldaks absoluutselt mingit valgust sinna filmi peale. Niikaua kui te värvide Ma vaatan, siin on veel pilte,  mida me oleme vaadanud, need on nüüd sellised,  kas need on juba uuemad pildid? Need on tegelikult samast ajastust, aga need on lihtsalt  albumiini paberi peal tavalised fotod Eesti fotograafide  poolt tehtud, on siis kõik? Tallinna fotograaf Vannas on need pildistanud mere ääres. Ei ole, et selleks kasutati selliseid taustasid,  stuudios pandi taust püsti ja siis see jäi selline mulje,  et inimene on kas kuskil siis mere ääres  või paadis või, või neid oli igasuguseid variante. Et niimoodi oli lihtsam, sellepärast et tausta oli lihtsam  kuskilt võtta kui, kui otsida see ilus koht,  et kus pildistada. No ja teine asi on see, et kui siin pidi  ka väga pikalt seisma, et ega need merelained ju ei püsisi  10 minutit ühe koha peal Kuulge, aga me võiks telemaja oma putka üles lüüa,  kus, nagu pilt peab, kata tegema. Siis selle me jätame nüüd hetkeks kõrvale  ja võtame selle tikutopsi välimise osa. Ja siia on vaja nüüd ükskõik, kummalegi lõigata võimalikult  keskele umbes sentimeeter sentimeeter ruudukene. Et seda, kui tahad joonlauda kasutada, siis saad abimees  kasutada või siis võib lihtsalt võimalikult keskel  ja tundma, vaatan umbes sentiment i. Sisse, aga need vanad fotod on kusagil nagu ju muuseumis. Tegelik, kas neid saab tulla vaatama ka ja,  ja meil meie muuseumisse võite alati tulla,  see on, asub Raekoja platsis fotomuuseum  siis ja me oleme Tallinna linnamuuseumi filiaal. Ja meil on väga huvitavad haridusprogrammid  ja õpitoad, mida siis teha? Kas kas seal muuseumis koha peal saab ka neid kaameraid meisterdada? Ja saab, meil on täitsa olemas, selline. See on ikka väga raske, ausalt öeldes näiteks üksinda kodus  hakata tegema, kui praegu merilitsiini oleks,  mina küll ei oskaks. Nüüd värvime selle tikutopsi siis seest mustaks,  et nii palju kui saab, et aga mitte vajutada lömmi,  et lihtsalt. Nii palju, kui saab Aga minul on siin nüüd veel kaks fotot, mina teadsin kogu aeg,  et vanaaegsed, fotod on kõik mustvalged,  pruunvalge pruunvalged, hõbevalget mustvalged,  rohevalged, sellised nagu nad on. Aga kuidas on võimalik, et üks foto vanast ajast on värviline? Jah, et sul on igasugused mustvalgeid, pilte tehti väga-väga kaua,  sest värvipilte ei osatud veel teha, siis ei olnud selleks  vastavaid kemikaale ja asju. Ja, ja selleni jõuti hästi hilja ja senikaua  siis kui oli soovi, siis värviti käsitsi ära,  et selleks oli spetsiaalne inimene, kes siis värvis pilte. Ta tegi seda väikse pintsli või nõelaga ja  siis sai ta. Sai teha näiteks kas pune pused punaseks,  taeva, siniseks või, või pildile siis värvi juurde anda,  seda tehti õli või siis muude värvidega. Selle pildi puhul. Ja see oli täitsa selline kunstitöö ja selle pildi puhul ongi,  et üks on siis värvimata mustvalge pilt ja teine on seesama  pilt siis värvituna. Aga mis asi see on? See on kodaki, kaamera beb browni, selle ma võtsin kaasa tegelikult,  et selleks, et näidata, kui lihtsad kaamerad on,  et kui see alt nüüd lahti keerata. Ja ja siis tuleb see siis tõsta niimoodi. Ja tegelikult kaamera on sees täiesti tühi. Et see kaamera, mis me täna ehitame, see on samamoodi hästi lihtne. Ja seal sees ei olegi praktiliselt midagi,  et nii oli ka esimestel vanematel kaamerat. Põhimõtteliselt on see sama süsteemiga, et siin on lõigatud  see väike ruut siia mõlemale poole käivad filmid. Film käib sisse ja siit august paistab siis. Valgus läbi. Siis võtame nüüd selle plekitüki, mis ma olen siia valmis pannud. Ja sellest selle lõikame nüüd umbes kaks korda kaks  sentimeetrit ruudukese sellise, nagu mul siin näiteks on. Ta hoiab kaks näit ja näevad. Kaks, näit kaks sentimeetrit. Nüüd nüüd tuleb kõige tegelikult olulisem osa,  me teeme oma kaamerale objektiivi. Nüüd selle objektiiv on kaamera. See, mis on see, mis on, vaata, näed see klaasist siin see suur,  see, et siin on nõelaga hästi väiksem Ja, ja nüüd me, mina toetan selle laua otsa peale  ja niimoodi õrna torkega läbi, mitte täitsa läbi suruda,  aga niimoodi natukene, et käib ära ja siis vastu valgust,  on näha, et tuli auk sisse ast. Olemas auk on sees. On jah, väike auk on sees, väga hea. Nüüd see pool, kuhu me lükkasime, see, mis on  siis näpuga katsudes kare, selle me värvimine ks markeriga. Kogu aeg on mustaks ilmne, nagu tee musta. Värvide siin on üks hästi pikk pilt, see on nüüd panoraampilt,  see on tehtud Tallinnas 1900 alguse aastatel  ja panoraam pilt on siis sellepärast eriline,  et seda tehakse kas vastava objektiiviga  mis siis võtabki hästi laia nurgaga või siis teine variant  tehakse mitu kõrval kõrvuti pilti ja pannakse pärast  omavahel kokku. Ja siis jääb selline piklik pilt ja hästi laialt jääb peale,  siis nüüd me kleebime selle enda uue objektiivi  siis siia kaamera ette must pool, siis kaamera vastu  ja võimalikud keskel, et seda saab vaadata niimoodi külje  pealt sisse piiludes, et kas jäi see auk keskele. Sest kui ta keskel ei ole ja, ja, ja siis võtame veidi musta  teipi ja paneme selle objektiivi siis kaamera külge kinni. Neljast küljest. Aita mind, palun. Kausid väiksed tükid. Ei, mina ei saa sina timu, ma vaatan, mis tema teeb  ja kui väiksed nukused kaheseni. Kahe kahe-kolme sentimeetrised ikka niisugused jah. Nii üks. Ma võtsin nüüd vahepeal kindad käest ära,  sest nendega on väga halb lõigata. Filmi karpi uue filmi, nii et meil on vaja poest osta filmi  ja et kui vanasti pildistati näiteks siin on fotopaberi  peale tehtud pilt, kõige alguses pildistati klaasi peale  ja metalli peale, aga meie pildistame täna  siis fotofilmi peale. Sellise sellise asja peale, et siia jäävad meie pildid  siis tänapäeval ikkagi kõik, kes lapsed,  pildistavad ju enda foto, nende telefonid,  mingisuguse vanemad ju pildistavad ka ikkagi pigem  siis digitaalselt öeldakse selle kohta ja arvutisse. Pildil. Ja aga kui pildid on arvutis, siis kas neid peaks ikkagi  sealt aeg-ajalt välja printima ja albumisse panema  või nad võivadki tänapäeval olla arvutis? Ei kindlasti on hea pilte välja printida sellest sellepärast,  et arvutiga võib iga hetk ju midagi juhtuda,  aga kui pilt välja printida ja albumisse panna  ja kappi panna, siis seal ta seisab väga-väga kaua aega  ja säilib kindlasti paremini. Ja kindlasti kirjutada juurde. Mina vaatasin, mingi kolm aastat vana albumit,  vaatasin, oli üks pilt, kus ma olin kitarriga  ja laulsin seal ja ma teps mitte ei mäleta,  kus kohas see oli, oleks võinud kirjutada juurde,  kelle juures, mis laul see oli, siis pärast oleks olnud hea vaadata. Nii selle paneme korraks kõrvale nüüd ja võtame  selle filmi karbi. Ega ma seda katki ei teinud? Ei, seda tegelikult ongi vaja nüüd täiesti laiali lammutada. Niimoodi tükiteks. See on selline meisterdamine. Ja siis on vaja lõigata üks selline pikem külg välja,  et lihtsalt kas või seesama, siit ilmkarpi silt on vaja  välja lõigata ja siis teab, mis film sul sees on. Lõikan see lihtsalt välja ja sellise ühe külje. Kas selle kõige pikema peab just või? Meil jääb selline ristkülik Nüüd me lõikame siit ära umbes üks kolmandiku,  et jätame sellise natuke suurema tüki ja ühe väiksema tüki  umbes niimoodi. Ja nüüd on jälle natukene värvimist, et taga tagumine valge  pool siis musta markeriga jälle. Senikaua kui teie värvite, mina leidsin siit veel ühed väga  naljakad pildid miks siin kaks pilti on ühe pildi peal? Selle nimi on nüüd stereofoto, see on stereofoto. See on põhimõtteliselt nagu tänapäeval 3D. Ma tean, mis on, oi, vabandust, mis on stereoheli,  see on niimoodi, et ühest klapist tuleb üks pool muusikat  ja teisest klapist, teine pool. Jah, aga see põhimõtteliselt tulebki nimetusest,  et siis ehk siis kaks, et siis selle puhul on see,  et seda tehakse spetsiaalse kaameraga, mis  siis teebki need kaks fotot või siis tehakse tavapärase  kaameraga ja pildistatakse umbes kuuesentimeetrilise vahega  need kaks identset fotot siis põhimõtteliselt. Ja kui need siis paigutada kõrvuti, siis tekib selline efekt. Et nagu inimsilmale, et üks millimeeter vahet  ja siis tundub asi ruumilisena, nii nagu meie näeme seda kas  või sedasama ruumi siin ruumilisena. Kuidas ma neid siis, aga vaatamiseks on tegelikult olemas  spetsiaalne vahend stereokaamera või siis niisugune binokli  moodi asi. Aga kuna siin praegu hetkel seda ei ole,  siis on ainuke variant, et keskenduda sinna alla kahe pildi  keskele niimoodi kõõritades ja kui piisavalt kaua kõõritada,  siis lõpuks tundub see pilt siis. Ma annan ühe pildi sulle kõõrita siia. Siia, ma proovin seda. Rit. Oota, ma panen kahes. Kõõritu oota, ega sa ei ole esimene? Mul ka vist ei kõõritu. Seda inimesed on raske seda teha ja see,  see võtab aega natukene, et teinekord tuleb isegi 15 minutit järjest. 15 minutit minutit järjest kõõritada, sul jääb ju kõõritus  sisse ju? Sellepärast ongi parem kasutada masinat pärast pärast 15  minutit tulevad kõõritusest välja. Ma lähen sinna fotomuuseumisse, kõik töötajad kõõritavad. Tead, nendel on see masin ja nemad ei pea kõõritama. Siis selle suurema tüki sisse me lõikame jälle sentimeeter  sentimeeter augu keskele ja. Aga miks sellel fotoaparaadil on, mis see on nagu akordion  nagu mõnes mõttes või? See on lõõts, alguses olid kaamerad sellised,  nagu see peb, bran siin. Ja nendel ei olnud lõõtsa, aga siis avastati seda,  et siis pidi ju alati seisma. Näiteks kui ma tahan teid pildistada, siis ma seisin ühe  meetri kauguse le, aga siis pandi kaamerale lõõts ette,  et oleks võimalik siis natukene lähemalt  või kaugemalt ilusti ma mõtlesin, et õhku,  et võib põlema minna, vaata. A ei, vaatan, et ma saan liigutada sellega,  kas nii ma väga ei julge liigutada, sest see on muuseumi. Ja nii, ja kui see on nüüd paigas, siis tuleb,  paneme selle siia vahele. Ja mis oli see peenem tükk? Natuke lai, peenema. Mul on tunne, et ma pean, ma pean pärast. Kordusest järele vaatama selle saate ja kirjutama ükshaaval  paberi peal üles, kuidas need sammud olid. Eesmärk on siis selles, et tal on siit kolmest küljest kinni  ja sellel sellele peab liikumise ruum jääma,  sest see on meie katik. Nüüd. Aa, et siis kui selle nüüd tõmbad eest ära,  siis läheb, see valgus läheb sinna filmi peale. Et see on seesama asi, kui näiteks kaameral vajutada nupu  peale see, mis juhtub Ja siis on niimoodi, et kui ma teen päevavalges pilti,  siis ma tõmban teda vähe aega eest ära, aga kui ma teen  näiteks öösel, no näiteks, kui mul on see udune laev siin,  et siis. Siis on lausa kuskil 10-ks minutiks 10 minutit,  võtan selle eest ära või seitse minutit tuleb see eest ära hoida,  et oleneb valgust tingimusest ja siis ta võib minna uduseks,  kui keegi samal ajal tiku, too si ja et siis on hea kuskile  kas tänava ääre peale või kuskile seisma panna. Ja siis siis ta ei värise. Järgmisena siis võtame selle filmi, mis me ennem ära lõikasime,  otsa. Paneme ta siis, kui kaamera näoga enda poole  siis võtame selle mati poole, tõmbame natuke välja. Ja paneme selle läbi kaamera. Sellepärast ongi tikutoos hea teha, et on täpselt õige  selle suurus ja et mahlapaki puhul nii nagu siin oli,  siis oli vaja ehitada selline rada, hoida talle nii,  kui see on nüüd läbi pandud, siis ma panin siia laua peale  veel ühe vana filmitopsi, mis on tegelikult tühi,  aga siin on väike ots on väljas. Nüüd me paneme need otsad omavahel vastamisi  ja siis on siin üks läbipaistev teip. Mina teen niimoodi, et ma panen ta ühe külje külge. Mis ja nüüd tuleb see teip sinna peale panna. Ära sõrmekleebi ja. Ma teen niimoodi, ma panen ühele. Kui sassi läheb, siis saab uut. Ta lahe sassi. Siis see on nüüd kinni, siis tuleb keerata nüüd see,  see, mis jäi paremale poole sellest keerata niimoodi,  et natukene lähemale, aga mitte veel täitsa lähedale,  sest et me paneme siit vahelt veel selle tikutopsi sisu sisse. Et see on siis põhi allapoole, nüüd on nad ilusti lähedal  ja nüüd ongi tegelikult viimane samm, ainult et nüüd on kõik  muu on valmis. Tuleb võtta musta teipi, need on teie teie teipida. Et kõik ääred ja kohad kinni, et valgus sisse ei pääseks. Tikutoob ise ka, et oleks üleni teibiga. Ütlen ausalt, olen uhke. See on küll väga põnev see siis niimoodi,  et kui sa paned selle filmirulli sinna sisse  siis pead ju päris pikalt ootama, et need pildid valmis saaks,  siis see on nagu selline tunne nagu, nagu terve aasta värvi  neid lihavõttemune või siis avas üllatus mune. Et sa ei tea kunagi, mis sealt saama hakkab. Kuule, see on tõesti lahe, nüüd see etapp on valmis. Kas nüüd ongi kaamera valmis? Üks moment kaks väikest teipi veel. Nii. Kuidas sulle tundub põnev, mulle tundub väga põnev. Teate, kuidas me selle saate lõpetame, me paneme  selle topsiku lauaääre peale. Laua ääre peale. Palume kõigil lastel seista teleka ees seitse minutit  ja teeks lastest pilti, kõik lapsed ja lapsed seisavad. Aga kas me võime teha seda selle maasika mahlapaki kaameraga  siia äkki jäävad suuremad pildid peale ja nii,  kas see kaamera on nüüd valmis? Kuidas sa hindad olukorda, kas on valmis  ja väga hästi valmis? Tegelt siis teemegi, Mihkel, sinu kaamera,  oota, mina teen pildi, kuidas vanema stabiilse pinnale. Esime, et esimest pilti te pead natukene keerama,  seda saa. Et see, kui on kaamera näoga enda poole,  siis alati tuleb keerata parempoolselt ja vastupäeva. See tuleb hästi raskelt, et teinekord võib kasutada mingeid  abivahendeid üldse vahele pista. Nii on kergem keerata umbes iga kord kolm tiiru teha enne  järgmist pilti. Kui sa keerad üks, kaks. Kool ja nüüd pane, pane see. Ka stabiilne on see, et ei võti ja. Valmis, no lapsed ka valmis, olge seitse minutit,  siis liikumatu ja tähelepanu peab ise ka olema  ja nii läks ja aega lapsed. Ja aega järgmised seitse minutit, palun,  keegi ei liiguta. Ei lehvita, sina ka ei lehvita.
