Tere maahommikust haarake endale kiiresti tass teed  või kohvi ja istuge mõnusasti telerite ette nautimaks  maahommiku lugusid. Tänases saates teeme sügisese meenutuse Harjumaalt muusikakülast,  kus otsisime üles. Ühe erilise Uku kivi siin olla siis. Vanapagan lambaid keetnud selle kivist lohu sees  ja kurjem jutt räägib ka seda, et mõni paha inimene on patta pandud. Toimetaja Mari Tamm jätkab kohtumisi mõisamaa ökokogukonnas. Aga söögi tegemiseks ei ole mitte hapnikku vaja,  mida inimesed hingavad vaid söögi tegemiseks on vaja süsihappegaasi. Saue lähedal Ääsmäel hakati kartulikrõpse tootma juba nõuka ajal. Praegu tegutseb seal aktsiaselts Palsnäk,  milles. Valmivad maitsvad krõpsud nii inimestele kui lindudele. Rukkipalle rukkihommikueinet, rukkivahvlit,  praeme leiba, toodame küüslauguleiba ja pakime,  et et täna on, ongi rohkem niimoodi. Leivatooted. Saate lõpus seisamegi lindude toidulaua juures  ja ornitoloog Aarne tuule räägib, mida lindude toitmise  juures kindlasti meeles peaks pidama. See on isegi kolmekorruseline, siia üles saab  ka panna süüa. Aga panen siia praegu päevalilleseemneid  ja Kreeka pähkleid. Saadet alustame Tartumaalt. Aare Kalson on seakasvataja, kes raskuste saabudes hakkas  otsima uusi võimalusi. Nüüd on tal ühes vanas sigalahoones avatud lihapood  ja kohe avab uksed ka restoran. Möödunud aasta oli loomakasvatajatele üks tõeline hädaorg. Piimaliitri hind muudkui vähenes ja Aafrika seakatk niitis  kümneid tuhandeid sigu. Lisaks kulutused bioohutusnõuetele ning turustamis. Keelud tsoonide kaupa raskustes tekkis allaandjaid  ja osa farme lõpetas tegevuse kuid. Lähedal paikneva Vasulafarmi peremees Aare Kalson on hoopis  teist masti mees. Tema on tegutseja. Tuli oma sigade arvu vähendada. Sigade arvu vähendamise tulemusena vabanesid mõned ruumid  siin ja, ja, ja nii, nüüd nüüd siin olemegi. Teil oli ju varem ka pood, et mis selle taga on,  et miks, miks te uue rajasite? No vanas poes me saime neli aastat toimetada  ja see jäi selgelt väikeseks. Et edasi minna, tuli, tuli leida lahendused  selle asjale. Teil on kaks farmi Eestis. Mis ajast te üldse seakasvatusega olete tegelenud? Mina isiklikult olen sigadega seotud 1981.-st aastast,  nii et siin on väga pikk ajalugu juba, et peaaegu terve elu  on sellega tegeletud. Aga oma ettevõttena Oma ettevõtte asutasime 1992. Ja alates sellest ajast olen ma seakasvatusega tegelen. Kuidas selle aja jooksul seakasvatuses on teil läinud,  millised on need tõusuhetked ja langushetked olnud? Eks nagu kogu see majanduselu käib üles ja alla ja,  ja Need paremad hetked on olnud alati seotud Venemaa turuga  ja kogu selle perioodi jooksul on see Venemaa kinni lahti,  kinni lahti ja, ja sellist protsessi on,  kui ma õieti mäletan, siis kolm korda olnud juba nii,  et kolm korda on nagu väga hästi hakanud minema  ja ja nii, nii niisama kui to hetk ära käis,  nii nad ka kinni läksid, need Venemaa piirid jällegi  ja ja peale selle oli oli siis ka alati probleemid,  kohe algasid. Ja, ja et nüüd Siis lõpuks jõudsime selle maani, et ega sealt sealt midagi  head tulemas ei olegi, nii et tuleb nagu ise saada hakkama ja,  ja, ja püüda lahendada ja, ja siis sealt pealt nagu tegime  omale tapamaja ja, ja hakkasime seda toodet nagu edasi arendama,  et mitte müüa eluiga, vaid seda väärindada  ja väärindada rohkem ja ja siis olla nagu stabiilselt kogu  aeg tegija. Tervist, proua, miks te siin poes käite? Sellepärast et siin on väga soodne liha,  maitselt hea. Ja nüüd oli jõuluso kapitujad ja nüüd tuleb otsida  ja nüüd tuli välja, et see poe avamine, no siin on,  võta issand, võta, missugust tahad. Mis teie lemmikprodukt on, mille järgi alati käite siin triibuliha. Kust kandist te siit siia käite? Olen Valgjärvelt päris kaugelt tulnud, siis ekstra kohe tulime. Aga täna hommikul oli enda ja nüüd lööme liha peale laiali. Kui tihedalt siin poes käite? No nii, kui Tartu poole asju on, siis kindlasti kohe. Kust kandist, muidu pärit Jõgevamaal kassinurmest. Mul on suur koer ja koer tahaks ka midagi saada,  head. Siit saab koerakonti. Siit saab muide, liha saab hästi värsket  ja odavat ja. Täna ostsite siis koerale süüa, aga leiate alati endale  ka midagi siit meele pärast. Ei olnud sularaha kaasas, siin ei saa kaardiga maksta. Ainuke probleem, mis mul praegu oli, korjasin autost kõik  sendid kokku, mis vähegi olid, et siis sai nagu koerale kotti. Mida siis leidsite endale meele pärast? Ja maksa. Kui kaugelt te siia poodi pidite tulema? Mina tulin linnast Tartust ja mul tütar elab kärgnad siin. Möödasõidul olen ühesõnaga läbisõidu ja käin ikka siin  ja noh, kui tütre poole lähen, kui lähed ikka Tartu turuhoonet,  võtad sealt, ei tea ikka kunagi, mida sa saad sealt. Aga siin on ikka tead, on nagu kindel kaup ja. Sinkides kas taga kipsu külge, see on meil praegu. Taisem siis on taga kiipsu. Kas see tükk on paras? Pool kilo. Ei. 615 grammi. Kui palju teil täna veel sigu teie farmides on? Kui me kõige parematel päevadel lugesime sigu 10000 saime täis,  siis täna on seda 4000 ja kopkatega. Et rohkem kui poole on meil sigu vähem, enamus sealiha müüme,  müüme oma poes ja, ja müüme edasimüüjatele ja,  ja, ja toitlustuskohtadele. Aarel on veel üks hea farm, mis asub Pandiveres. See jäi küll katkust puutumata, aga asub kolmandas tsoonis  ja loomulikult järgitakse seal kõiki rangeid nõudeid. Siin Tartumaal asulas avatud uues kaupluses liiguvad aare  mõtted veel edasi. Naistepäeva ja olid siin veel sead sees ja siin oli,  ütleme nõnda, et sea sõnnikuais oli siis  ja ja, ja, ja alates sellest me hakkasime vähendama  ja liikuma, liikuma nagu selles suunas, et meil jäid siin  mõned ruumid vabaks, eks ju. Ja, ja siis hakkasime siia ehitama ja see,  kus sead sees oli, on see vahesein. Sinnamaani olid meil sead, siin oli nagu väike lauruum,  seal tuleb nüüd liharestoran. Aga lähme vaatame restorani poolel. Algul olin ma suht skeptiline selles suhtes,  et kuidas nüüd sigala ja restoran, et kuidas see nagu kokku sobib,  aga kui hakkad mõtlema, et ka mujal maailmas on farmi  restoranid täitsa olemas ja täitsa toimivad  siis hakkas vaikselt mõte nagu idanema ja  ka lastele tundus see päris põnev. Sest meie lapsed sellises eas, et nad löövad  ka kaasa meie tegemistes ja ka siin poes. Ja see restorani pool tundus nendele ahvatlev väljakutse. Et me nagu oleme mõttega selle asja juures täitsa jah. Kui suur personal teie ettevõtmise taga täna on? Meil on palgalehel ühtekokku vaata, vaatasin neid numbreid  ja suvel oli meil üle 50 inimese töö. Ja siia siis peatselt lisandub veel restorani personal. Ja lisandub ikka sest ega tuleb, kas mõni spetsialist siia kaasata,  ma arvan, kõiki asju ei peagi ise oskama  ega ei oskagi. Et see on jällegi uus asi, millega tegeleda  ja noh, tuleb ka võib-olla ennast koolitada veidike sellel alal. Peakokk on juba olemas? Veel ei ole. Aga ma arvan isegi, võib-olla saaks selle asjaga hakkama,  et kokka n päris hea meelega. Üks oluline asi restorani juures on selle interjöör  ja vaatan, siin on väga napilt, aga väga selliste mõjuvate  detailidega antud edasi, sest farmikeskkonda Oligi see plaan, et kuigi siin oli alles nagu sigala  ja väiksed notsud ja ka suuremad sead olid siin sees et  jätta seda farmi muljet, et me ei hakka üle pingutama interjööriga,  et ta jääks ikkagi algeline ja ehe hööveldamata puit  laudadega üle löödud. Ahi sai löödud üle käsitsi tehtud tellisega,  mis on ka väga niisugune mõnus ja jätab niisuguse päris  koduse mulje ja peremehe idee olid need puuriidad. Et need halud ahju ei lähe? Aga väga huvitavad lambid on laes, sellised minimalistlikud. Ja, ja need samad lambid olidki kunagi põrsasoojenduslambid,  mida me mõtlesime, et võikski ära kasutada. Et miks mitte siia nad sobivad ideaalselt sai neid natuke  korrastatud ja minu meelest väga hea variant. Sealsamas, need ketid ka on, kõik on tegelikult farmist toodud,  et nendega ka tehti seal tööd tõmmati seda sõnnikut nende kettidega. Aga nüüd said nad kõik puhastatud ja täitsa omal omal kohal. Aius on meil praegu üks väike põrsas ja selle põrsaga on  nüüd selline lugu, et. Võtame siit välja. Mis on meil? Mis on alates sellest seemnerakust siinsamas,  ütleme piltlikult siin meie katuse all kasvanud ja,  ja nüüd on tema siin meile kõikidele näha  ja proovida. Sel momendil, kui me põrsa ahjust välja võtame,  on meil siin aja juures niisugune ilus kell,  sellega teeme lihtsalt. Inimestele märguanne, et kohe see õrgutis jõuab siia laua  peale ja asume toidu jagamisele. Milline on kõige maitsvam põrsaliha? Minule isiklikult meeldib kõige rohkem põrsall tagakints,  mida me justkui lõikama hakkame. Anname kohe ka maitsta. Väga ilus liha tundub, selline on ilusti läbi küpsenud liha. Igal juhul praegu tunnen, kuidas süüenäärmed hakkavad juba tööle,  seda liha vaadates. Et võime ka proovida? On ilusti pehme, häviküpsen, mahlane, maitsev. Suurepärane. Suurte kivirahnudega seotud legende on Eestis palju. Siin on üks neist, millest ta räägib. Tere tulemast siis Kernu valda siia, Uku kivi juurde,  see on Eesti kõige suurem ohvrikivi. Kivi kutsutakse ka lossikivist, ta paikneb siin lossitalu maadel. On öeldud ka. Kalevipoja põllekivi ja Lindakivi et ta on Rändrahnudest kuskil seal 30 sees, aga ohvrikividest on  kõige suurem. Ja sellel kivil on ka kõige suurem ohvrilohk. Et need lohuga kivid Skandinaavia muinaspärimuse järgi  paiknesid viljapõldude lähedal. Nende juures sooritati viljakusmaagia riitusi tänati maaema  ja paluti oma tööle ja saagile õnnistust. Ja neid lohke hakati kividesse tegema. Nooremal pronksi ajal ja umbes 200 aastat  siis meie aja järgi see komme nagu hääbus Ja enamus neid ohvrikive on küll ilma lohkudeta  või on loodusliku lohuga ja neid selliseid suure kunstliku,  korraliku kivist kausiga. Kive on umbes kümmekond. Ja lugusi on üksjagu selle nende kivide kohta,  et siin olla siis vana pagan, lambaid keetnud  selle kivist lohu sees. Ja kurjam jutt räägib ka seda, et mõni paha inimene on patta pandud. Ja kas siin on ka kunagi päriselt ohverdatud,  me ei tea ka maavalla koja kodulehel on kirjas,  et Jüriöö ülestõusu ajal tapeti siin selle kivi juures kõik  kätte saadud ja vangi langenud sakslased. Ja Eestimaa ohvrikivide kohta ei tea, et kas siin on  ka surnuid mälestatud ja neile tänutäheks midagi kivile jäetud. Aga kuna meie oleme praegu siin kääbaste mäel,  siis siin on ka iidne kalmistu. Seal üleval mäe juures on väike valge tahvel,  mis ütleb, et siia on inimesi maetud 13.-st sajandist kuni  18. sajandini. Et arvatavasti on siis siin ka surnuid meeles peetud. Ja need muistendid ja lood on põhiliselt vanapaganast  ja Kalevipojast ja kirikute ehitamisest. Et kui Oleviste kirik hakanud valmis saama,  siis vanapaganale see ei meeldinud ja võttis kivi  ja virutas, aga käsi vääratas, ei jõudnud  nii kaugele välja. Ja teine jutt on jälle Keila kiriku kohta,  et et vanapagan oli väga palju rassinud,  see päev ja jõus tuli puudu. Et kivi jäi siia vale koha peale maha. Ja on räägitud ka, et ta Pärnust võtnud suure lingu  ja selle kivi, aga kivimürakas liiga suur olnud  ja ling katki läinud ja kivi nagu poole maa peale kukkunud. Aga hoopis räägitakse ka nii, et Kalevipoeg seda kivi visanud,  mitte vanapagan. Et Kalevipoeg olla Riia linnas kiriku ehitanud  ja vaadanud kaugelt, et Olevist oma ilusam  ja parem saab. Ja siis kadeduse peale võtnud kivimüraka  ja aga ei jõudnud sinna linna välja ja nii nagu need  rahvajutud ikka on, et nad on ka üksteisele vastukäivad,  et teine lugu jälle räägib, et Kalevipoeg võtnud kivid  ja tahtnud Riia linna hoopis visata. Et üks kukkus siis siia ja, ja teine läinud  siis sinna Varbola juurde maha. Poolteist aastat tagasi kolisid Raplamaale mõisamaa mõisa  kokku inimesed Eesti eri otstest. Nad moodustasid oma ökokogukonna väike jalajälg. Suurem osa elanikest on sinna rajanud nii kodu kui  ka oma töökoha. Ave näiteks õpetab ökokogukonna lapsi. Ma arvan, juurte jaoks teile, no näiteks kolm niisugust noh,  anname igaühele ühe, et siis te saate sellest teha sellised  peened juured. Ja miks me selle puu tegime, sellepärast et me mõtlesime,  et me uurime, kuidas puu süüa saab. Kas te teate, kuidas puu süüa saab? Juurte kaudu mullast jah, mida ta sealt saab? Ja siis on vee sees veel, eks ju. Igasugused ained igasugused soolad. Täna on meil siin mõisamaal loodusepäev,  et keskkonnaametist tuli Imbi Kõiv meile tegema looduse  päeva ja nad siis vaatavad puid ja mere,  mitte mere, vaid veelukaid ja üldse käivad pargis ringi  ja natukene hommikusel poole vaatasime slaide  ja tutvusime puu erinevate lehtede ja okstega,  nii et niisugune mis iganes looduse teemalisi asju vaatavad  täna kosimbiga. Siin tundub väga vähe õpilasi, on see ikka nagu päris kool,  mis teil siin on? Seda küll, jah. See on tilluke ja me teeme liitklassi. Aga ta on täiesti ametlik kool, et Tallinnas moodustati juba  eelmine aasta selline kool nagu Kaia kool  ja sellel Kaia koolil on siis eraldi filiaalid  või klassid kus iganes Eestis ja meie sellest aastast tegime  siia mõisamaale siis ametliku Kaia kooli klassi  ja siin käib neli õpilast. Ja see on nagu erakool, et vanemad maksavad natuke natuke riigilt,  saame natuke raha ja tundub, et saab hakkama. Aga söögi tegemiseks ei ole mitte hapnikku vaja,  mida inimesed hingavad vaid söögi tegemiseks on vaja süsihappegaasi. Mis asi see on, mis on ka õhus? See on see, mida inimene välja hingab. Nii et mina hingan teile süsihappegaasi. Nii tegelikult aga tee sisse ka hapnikku,  aga siis te teete sellest süsihappegaasist  ja veest teete süüa nii, et sirutame veel oma. Käed päikese poole tunnid on teil üldiselt ikkagi  siis klassis või ongi selline vaba õpe õues käite palju  nii ja naa, et sellist tavalist kirjutamist,  lugemist, matemaatikat me teeme ikkagi klassis ka. Ja aga välja niisuguseid õuetunde on ikkagi  ka olnud, et kuna meil on siin palju erinevaid inimesi,  siis me oleme üritanud nagu nii-öelda käia lastega inimeste  juures küsimas ja vaatamas, mida ma mida nad teevad,  et näiteks puutöötund on meil ühe noormehe juures,  kes tegeleb puutööga ja siis käisime ükskord põllul. Meil näidati täpselt ette, kuidas kaasaegsete vahenditega  siis põldu haritakse ja. Kestel oli väga põnev. Kui Ave sisustada oma päevad laste õpetamisega,  siis kõrvalhoones käib kibe tootmine. Andri tegeleb võrsekasvatusega ja teisel pool seina  valmistab Selve kakaost, Agaavi siirupist  ja kakao võist tooršokolaadi. See tähendab, et ei tooraineid ega šokolaadi ennast pole  kuumutatud enam kui 42 kraadini. Minul algab tööpäev poole seitsmest. Sest. Sest siis on hea rahulik. Ja siis ma näen hommikuid. Ja siis ma saan pärast õhtul veel muid asju teha. Kui kaua sul aega läheb, umbes siis selle kausiteešokk,  kui kuradi. Läheb aega seitse tundi või seitse, pool tundi,  mõni kuidas see matemaatika sul käib, siis sul on kolm tahvlit,  aga üks kaal, mis näitab ikkagi üht numbrit  ja see nüüd käib niimoodi, et ma võtan peast  ja seepärast mind segase, kui ma samal ajal rääkima pean. Et näiteks ma pean nüüd liitma 39 pluss 39,  nii 78, aga kui mul läheb rohkem näiteks läheb 79,  siis ma pean nüüd 79-le liitma juurde 39  või 78-le või kuidas mul täpselt läheb? Matemaatik peab ka siin olema ikkagi ja ütleme,  et see, et saadan tänusõnad oma matemaatikaõpetajale,  kes tegi meile sellist trilli, et, et, et vahetundi pääseb see,  kes peast arvutamisel kolm korda õigesti vastab. Oh, ma nüüd tegin jälle selle klassikalise vea,  et ma kaalusin hoopis 50 grammi, see segu siia veel peale. No üks tuli, üks eriti priske šokolaad muidu ma panen 12  grammi marju ja. Ja 39 grammi massi. Nii, ja siis, mis ma järgmiseks teen, on,  et ma natukene. Raputan, et kui on mingeid õhumulle vahele jäänud Need õhumullid sealt marjade küljest saaksid välja tulla  Teie ise, siis ei söögi see kuumutatud toite,  olete täiesti toortoitlane või? Ei ole see kuigi toortoit mulle väga maitseb,  sest minu meelest paljud maitsed kuumutades kaovad. Siis ma ei näe ikkagi, et meie kliimas saaks ainult  toortoidust ja eriti kohalikust toortoidust elada. Et siis peaks ikkagi ilmselt väga palju ainult sisse tooma toitu. Et aga kuidas see tegevustöö teil siis tekkis,  tor solaadi tegemine? See oli tegelikult hoopis ühe teise kooli kogukonna kaaslase  idee ja, ja temaga väljatöötatud retseptid. Et tema on lihtsalt meile kõigile seda maitsta andnud  ja kogu kogukonna toor šokolaadi usku pööranud,  nii et et meil sisetarbimine päris suur sellel šokolaadil. Ma olin paar kuud siin olnud, kui tema läks ära  ja tegi selle ettepaneku, et keegi võiks edasi teha. Kes tahab ja mina olin väikeste lasteaia kodus. Ja mul ei olnud. Noh, et et ma ka näen seda, et minus poleks  ka olnud seda ettevõtlikkust alustada oma ettevõtet,  et et kui ma peaksin tegelema oma firma loomise  ja kõigi asjadega, mis sellega seotud, siis ma tõenäoliselt  ei oleks hakanud šokolaadi tegema. Aga kogukonnas on võimalik, et, et need ülesanded ikkagi  nagu jagunevad erinevate inimeste vahel naaberruumist  lähevad teele idud ja võrsed Tallinna poole,  siis sama auto peale saan mina oma kasti šokolaadidega  ka panna. Ma ei pea eraldi selle pärast sõitma Tallinna,  nii et see ettevõte on tegelikult siis ühine  või et kas see tulu tuleb sulle või see läheb nagu kogukonnakassasse,  kuidas teil need asjad jagatud on, see tulu on jah,  mittetulundusühingule läheb. Aga ma ei ole ka kindel. Kui palju seda tulu hetkel on, sest meil on seesama masina  ost veel tagasi maksmata ja et seesama Keerlev kauss. On tegelikult päris kallis, päris kallis asi,  aga see teeb minu tööolust lihtsamaks. Minu enda lemmik on tume. Aga müügi mõttes müüb kõige kehvemini. Sest inimesed tahavad vist seda eksootikat  ja lisandeid, aga kuna mina olen lihtsalt šokolaadisõber,  siis mina söön teda ikkagi nende põhiainete pärast,  mitte nende lisandite pärast. Ja te elate siin ju lastega marjaega marjade,  seesama, mis praegu teie teeme see laste lemmik. Ja see müüb üldse kõige paremini. See on müügihitt ja lastele müük. Mis teie järgmine tootearendus võiks olla? Me oleme siin igasuguseid asju mõelnud, et kas kohalike  Eesti marjadega või või hoopis teha mingisuguseid soolaseid asju,  proovisime küüslauguga just teha. Kellelegi ei meeldinud. Selve katsetab šokolaadidega ja samal ajal toimetab hoovi  teises otsas järgmine loominguline ökokogukonna liige. Järgmisel nädalal vaatamegi, kuidas Kalev vanadest asjadest  uusi loob? Eelmises saates küsisime, mis on selle poisi nimi,  kes lendas haneseljas üle Rootsi. Õige vastus on Nils Holgerson. Loosi tahtel osutus võitjaks televaataja,  kelle nime näete praegu ekraanil. Tema saab endale kirjastuselt varrak idandamise raamatu. Homme on rahvakalendri järgi Tõnisepäev. Seoses sellega küsime, millised tööd sellel päeval on keelatud. Vastuseid ootame kolmapäevani meiliaadressil  maahommik.err.ee või postiga Gonsiori 27,  Tallinn. Ümbrikule märkige kindlasti ka märksõna maahommik. Ja seekord läheb loosi. Raamat latikast, mille on välja pannud ajakirjade kirjastus Siit liini pealt tulevad täiesti ahjusoojad,  rukkivahvlid Ääsmäel, kus asub aktsiaseltsi Palsnäk tootmine,  alustati kartulikrõpsude tootmist juba nõuka ajal. Tänaseks on Eesti suurim krõpsutootja jõudnud  nii kaugele, et nende tootevalikus on mitmeid erinevaid suupisteid. Kas inimestele mõeldud suupistetele leiab neilt  ka lindude jaoks mõeldud toidulaua? Teie olete selle ettevõtmise juures olnud algusest peale,  kas. Täpselt nii täpselt nii, et sellest ajast,  sellest ajast, kui kartulikrõpsu toodetakse,  töötan mina Käesmäel ja täna meil üks inimene töötab  ka täna veel tootmises, kes, kes tol ajal alustas  kartulikrõpsude käes. Kuidas see ettevõtte areng on nende aastate jooksul toimunud? Algus oli raske, et ostsime selle hoone nagu ikka,  kõik tegelesime natukene toorme vahendamisega 90.-te alguses  ja ja, ja 92. aastal, siis, kui agrofirma likvideeriti,  alustasime. Kartuli snäkkidega juba siis algus koostöö Valgevene  firmadega ja pärast juba pöörasime pilgud Euroopa poole  ja ja, ja täna oleme jäänud ainukene krõpsude tootja Eestis. Kuidas sellisel krõpsude turul, kus on nii palju konkurente,  kuidas te Eestis tunnete, kui kindlalt ennast? Ei öelda, et kui oleks 90. teadnud, et see konkurents on  nii kõva, siis võib-olla oleks millegi muuga tegelema hakanud,  aga aga turg oli avatud ja, ja, ja oli, oli päris raske  ja 90.-te lõpus kriisi aeg elasime ühe pankroti üle,  olid rasked ja väga rasked ajad, aga, aga õppisime ja,  ja, ja kogu Balstegi pere toetas seda ettevõtmist ja,  ja ja Ma nüüd ütleksin, et täna täna on,  ütleksin meie toiduliidu esimehe Vello Üpitsi sõnadega,  et et Eesti firma ja ei olegi turuliider. Et sellest sõnasabas tuleb kinni võtta ja viie aasta pärast  me oleme. Turuliider Elmar siin Tšehhis lõhnab väga maitsvalt. Toodame. Rukki rukkipalle, rukkihommikueinet, rukkivahvlit,  praeme leiba, toodame küüslauguleiba ja pakime,  et et täna on, ongi rohkem niimoodi. Leivatooted. Mis võiks olla teie lemmikud nendest kõigitest toodetest? Hommikueine kindlasti mahehommikueined ja kamapallid  ja neljavilja, ütleme need, mis puudutavad hommikueined,  täistera, täistera, hommikueineid ja mulle endale  ka meeldib ma vännan Eesti tooraine, Eesti teravilja ja,  ja, ja, ja tahaks, tahaks ka tuleviku uus teha,  et et me ei peaks seda tooraine. Kui me mõnda toorainet mõnda snäkitooraine ostame  Prantsusmaalt või Hispaaniast, siis, siis  siis tegelikult ikkagi unistus on, et me kogu toorme saaks  osta Eestist Eesti põllumeeste käest, et ja,  ja väärindada teda väärindaa seda koha peal,  et et alati, kui näed poes mingit teraviljatoodet,  mis on kas kusagil Itaaliast või, või, või Prantsusmaalt,  kus iganes toodud, siis, siis tekib kohe küsimus,  aga miks, miks Eesti toiduainetetööstus seda ise ei tooda ja,  ja, ja miks tema ei ekspordi, et kui, kui mitme 1000  kilomeetri tagant tasub tuua, siis, siis ikka kohapeal  kohapeal oleks teda odavam toota ja, ja pigem pigem  eksportida ja väärindada mitte ainult saata laevatäitekaupu  vilja välja, vaid ikkagi valmistooteid. Siinsamas Ääsmäel valmivadki pea kõik umbes 100 erinevat  palsnäki toidutoodet lastele ja täiskasvanutele. Eelkõige mõeldakse ikka Eesti laste ja täiskasvanute peale,  et neile maitseks. Aga eesmärk on jõuda järjest kaugemale. Tulevikus on kindlasti tugevam positsioon Eesti turul,  et, et koduturg on nagu meie jaoks kõige olulisem kindlasti,  aga, aga pilk on suunatud ka väga suures osas tegelikult  eksporditurgudele välismaale. Ja ekspordiriikidena eelkõige sihime praegu meil on väga  suur võimalus koostööd alustada Saksamaa turuga,  järgmine aasta. Ja loomulikult loomulikult ka lähiturud Rootsi turud,  Skandinaavia turud mitte ainult Soome. Usk on suur ja meil on mitte ainult usukõrval,  aga tegelikult on meil ka väga hea kollektiiv,  kõik ütleme, tootearendus, toodetakse maja sees. Valsnäkis mõeldakse ka lindudele. Peep Veedla pealekäimisel hakati umbes 15 aastat tagasi  väikestele sulelistele toidupakke kokku panema  ja sellest sai väga populaarne kaup. Jüri, mis te arvate, kui palju linde saaks sellest suurest  kotitäies söönuks? Ma arvan, et ikka tuhandeid. Siin teda ikka on. Aga see väike kotitäis, kui ruttu see ära võib minna? No mul kodus ta läheb ikka päevaga ära, et,  et niimoodi kolm-nelikümmend lindu kallal on. Mis asi siin paki sees on sellised kerged nagu maisipallid  või millest, millest see linnutoit koosneb? Ja nisujahust ekstrudeeritud kokku ja siin me paneme talle  veiserasve ümber ja võrku ja nii ta läheb pakki  ja erinevatesse pakenditesse Soome Lätti,  Leetu, Eestisse. Tänavusest aastast hakkasime tegema ka vorsti linnule kilost. Ja siis on rähnipallid ja siis on igasugused seemned,  päevalilleseeme puhas. Koos kaera ja arahisega. Ja erinevates kogustes seal. Viie 400 grammine pakk, kahe kilone pak,  viie kilone pakk, kahe poolene, 25 kilone kott on  ka olemas. Mida linnuvorst tähendab? No lihtsalt ta on vorstikujuline, aga seal materjal on ikka  sama see, mis selles rasvapalliski, et. Et jahu, nisuterad, päevalilleseemned. Natukene liiva lind pidi tahtma. Ja veiserasv ja ja jahu muidugi, jah. Miks liiva? Olen kuulnud, et pidi kasulik olema lindudele talvel kui on  väga suur lumi, jää, et nad ikkagi vajavad liiva. Täpselt ei tea, milleks, aga nii on. Aga kui te seda uut menüüd kokku panete,  et kas ise ka proovide, mis maitsega tuleb  või kes teil need testlinnud on? Ikka proovime ja eks see kõik tuleb läbi. Läbi kõigi katsetuste, et teeme mingisuguse menüü valmis. Paneme, riputame välja, vaatame, kas linnud söövad  või ei söö. Mõtleme midagi juurde. Ma vaatan, et siin, isegi teie tootmisliinide ruumis  lendavad mõned linnud ringi, et et nii kui uus toode valmis saab,  katate neile laua ja lasete testida. Ja nad ei ole küll palgal, aga nad on ikkagi eksperdid meil,  et. Et mida, mida rohkem neid kohale tuleb, seda parem toode  parasjagu valmib. Just just, just nii on. Kui väga karmid talved on, siis on neil väga valus seda üle elada,  et see on ikka väike lisa meie poolt ja ega ta on endal  ka ju tore vaadata kodus. Lapselaps vaatab aknast välja, et siuke ilus. Kui linnud käivad nosimas Väga karmid talveilmad ongi Eestimaale tulnud. Vaadake aknast välja, kas teie koduaias paistab hädalisi sõpru? Meie suuname oma kaamera Tallinna metsaparki  ja küsime asjatundjalt mõned nõuanded. Siin on üks linnumaja üleval pargis. See on päris uhke linnumaja, lausa kahekorruseline. See on isegi kolmekorruseline, siia üles saab  ka panna süüa. Aga panen siia praegu päevalilleseemneid  ja Kreeka pähkleid. Ja need on kõige universaalsemad linnutoidud,  sellepärast et need sobivad paljudele talvistele lindudele. Rasvatihased musträästad, paljud paljud võtavad siit midagi. Kas erinevad linnulüügid armastavad siis erinevat toitu  ka jah? No tihtipeale on see seotud sellega, et kuidas lind ehitatud on,  et kas ta saab näiteks selle päevalilleseemne kesta,  sest selle seemne kätte, et mõned linnud ei saa. Aga loomulikult on erinevad toidueelistused ka,  et, et ega, ega isud on erinevad ja, ja eks linnud tahavad  ka vahelduslikust toitu. Ma vaatan, et siia on lausa keegi on õunu pannud,  et kas linnutsevad õuntest ka midagi. Ikka saavad näiteks musträästad väga armastavad õunu,  neil on hästi hea neid käsitleda ja nokivad siit nokivad  siit päris palju, söövad kõik ära, tegelikult. Siin võib veel näha saia näiteks. Täiesti selline tavaline valge kodusai. Kas see on linnutoiduks sobilik? Sai ja leib ja tegelikult kõik taolised toidud,  mida on niimoodi töödeldud, et seal on suhkrut,  soola, need ei ole lindude toitmiseks üldsegi sobilikud,  sest kui mõtleme, mida linnud looduses söövad,  siis nad ei söö saia ega leiba. See kasvapuu otsas, et nad söövad seemneid  ja sellepärast sai, on küll asi, mida linnud  ja oravad ja teised söövad, küll aga see ei tähenda,  et see neile kasulik oleks. Nii et saia leiba ei tasu kindlasti panna,  sellepärast et nad sisaldavad soola ja muid aineid. Aga magedat ja töötlemata toitu leidub küll  ja veel. Mida, mida saab lindudele panna talvel? Aga laseme nüüd lindudel siia sööma tulla  ja lähme vaatame siin sütiste metspargis edasi,  et kus siin veel linde on näha? Siin Tallinnas on mitu väga suurt parkmetsa  ja siin ikkagi leidub iga väikese teeraja ääres mõni  rasvapall või piimapakikene, kuhu on natukene toitu sisse pandud. Aga loomulikult, Lasnamäel ja Mustamäel betoonmajade vahel  ei leia neid väga palju. Aga maal inimesed oma koduaedades peaksid linde toituma. Tegelikult see on selline asi, et see on maitse küsimus,  ütleme nii, et ükski linnuliik Eestis talvel välja ei sure,  kui neid ei toidetaks. Aga see on rohkem selline, et endal on tore vaadata. Ja kindlasti väga karmide talveilmadega on see lindudele abiks. Aga kindlasti ei ole kohustuslik lind ei pea toitma  ja loomulikult ei ei tohikski toita liiga palju. See on ikkagi lisatoit, mitte põhitoit. Mis on need asjad, mida lindude toitmist alustades juba  kindlasti peaks meeles pidama, et mida inimesed tavaliselt  valesti teevad? No tasub võib-olla võrrelda lindude toitmist lemmiklooma võtmisega,  et seal on väga palju sarnaseid jooni. Üks on see, et kui juba alustada, siis tuleb seda teha  kestvalt ehk ka lemmikloomade, anname iga päev süüa,  samamoodi tuleb lindudele anda iga päev süüa. Ka ka sellise ilmaga, kui väljas on tuisk,  pime, külm oled tööle hiljaks jäämas ja ei viitsi panna seda  toidulaual seda toitu. Linnud loodavad selle. Nad on arvestanud sellega, et iga hommik tuleb toiduportsjon  ja siis peabki iga hommik täitma seda toidulauda. Kindlasti tuleb alustada õigeaegselt, ehk  siis mitte liiga vara. Kui on esimene külm öö, siis see ei tähenda veel,  et peaks linde toitma. Siis paljud linnud rändavad tegelikult üsna hilissügisel veel. Ja kui jätta neile juba oktoobris mulje,  et siin on palju toitu, siis nad ei pruugi edasi rännata. Ehk siis tegelikult tasub hakata linde toitma siis,  kui on lumi maas ja kui on kestvad külmad  siis on õige aeg ja siis tuleks seda teha kuni kevadeni järjest. Kuidas meie lindude toitmisega on meediast on läbi käinud,  et neid ei tohiks toita. Ja vot veelinnud veelindudega on hoopis teine lugu. Kuna veelindudel on rändeinstinkt ja enamik meie  veelindudest rändaksid külmal ajal ehk siis hilissügisel,  mis meil täna noh, kipub ikkagi üha hiljem tulema see külm  ja jää, nad rändaksid lõuna poole ja sellepärast nende  toitmine takistab nende rändeinstinkti samamoodi jättes  neile mulje, et siin on toitu küllaga. Ja sellepärast ongi väga selge lihtne sõnum,  et veelinde ei tasu toita, sellepärast et me sekkume nende  ellu sellega liialt palju. Neil ei ole vaja lisatoitu. Juhul kui nüüd on suur külm on käes, kõik veekogud on  jäätunud ja meil on juba need näljased pardid  ja luiged siin kaudselt meie enda vale käitumise tõttu  jäänud paigale siis loomulikult neid võib toita,  aga siis peab arvestama sellega, et õigete asjadega sai leib,  ei ole ühegi linnutoit. See, et luiged ja pardid isuga saia söövad. Tegelikult näitab seda, et nad ise ka on juba niivõrd  võõrdunud looduslikust toidust pluss seda,  et neil ei ole looduslikku toitu võtta, nad söövad seda,  mida antakse. Nii et kui luigele ja pardile üldse talvel süüa anda,  siis võiks see olla võimalikult lähedane loodusliku toiduga. Näiteks soovitatakse anda kapsast, keedetud kapsast aga seal  on jälle see oht, et talvel ta külmub ju kohe ära. Siis hautatud kruupe, sest kuiva teravilja,  kui lind sisse sööb, siis see hakkab kõhus paisuma  ja ta ei ole sellega arvestanud, ta sööb kõhu gruppe täis  ja siis need hakkavad paisuma. See toob kaasa väga palju hädasid talle. Nii et tegelikult kõige targem on üldse neid mitte toita  ja tegelikult mitte toitmisega, me teeme neile suurema teene,  kui toitmisega. Eesti ornitoloogide selts on valinud tihase  selle aasta linnuks. Miks selline valik? Me kõik teame tihast tihast ei vaja mingit propageerimist. No tegelikult see oligi selline valik just vahelduseks  nendele lindudele, kes võib-olla nii tuntud tuntud  ja tuttavad ei ole. Et rasvatihane tundub ju, et mida temast ikka enam teada saada,  aga tuleb välja, et kuna ta on nii arvukas  ja nii levinud liik üle maailma, siis teda on teadlased  tohutult palju uurinud. Ja selle aasta jooksul selgub ilmselt nii mõnigi väga  huvitav asi, mida me veel sellest linnust ei teadnud. Kuigi 2016. aasta aasta lind on rasvatihane,  siis me tegelikult aasta jooksul räägime,  aga ülejäänud üheksast tehase liigist, kes meil Eestis  rohkem või vähem näha on endalgi ei tule kohe kõik 10 pähe,  et tegelikult meil on näiteks selline haruldane lind nagu lasuurtihane,  kellest ilmselt ei ole paljud midagi kuulnud. Aga loomulikult noh, sinitihane käib ju tihti  ka koduaias söömas, siis on meil põhjatihane,  salutihane, keeletihane, musttihane, sabatihane,  kukkurtihane, tegelikult on päris kirju seltskond ja,  ja kindlasti aasta jooksul saab kõikidest nendest liikidest  ka rohkem teada. Mitte ainult ornitoloogid ei vaatle linde,  vaid Eestis on juba aastaid käivitatud ka selline huvitav ettevõtmine,  et kõik võiksid vaadata ja uurida linde ja teha endale  erinevaid linnuliike selgeks. Iga jaanuari lõpus toimub selline suur linnuvaatlus,  miks sellist asja korraldatakse? Selle korraldamise põhjused on väga lihtsad,  ongi need, et inimene võtaks üks tund aega  selle jaanuari viimase nädalavahetuse jooksul lülitaks välja  kõik oma seadmed ja pühendaks selle tund aega lihtsalt lindudele,  vaadates aknast välja. Ja vaadates, kes tal käivad toidulaual söömas,  kas ta ikka tunneb kõiki neid linnuliike? Kindlasti see on hea koht, kus koos perega vaadata,  õpetada lastele väiksemaid linde ja tihtipeale võib-olla  õppida ka ise mõni uus liik selgeks. Ja talvine aialinnu vaatlus ongi Eesti suurim  kodanikuteaduse algatus. Vaatlusaeg on tund aega, see võib-olla hommikul,  lõunal, millal iganes, noh loomulikult, valgel ajal on linde  rohkem nagu pimedal ajal. Aga eks iga inimene, kes linde toidab, teab juba ise millal  on tal kõige rohkem külalisi toidumajas. Ja eks ma olen tähele pannud, et eks ikkagi vaadatakse just siis,  kui on kõige rohkem selleks, et me saaksime suure teadusliku  kaaluga materjali saab need andmed ka ära saata,  saab saata Eesti ornitoloogiaühingule, saab saata kirja teel  ja interneti teel. Ja kui me nüüd kokku võtame, siis saab ka ilusa kokkuvõtte,  kus on näha, et kuidas siis tänavune talv tallilindudele läks. Aarne, kes teie lemmiklind on suure linnusõbraga pean ütlema,  et mulle meeldivad kõik liigid. Suur aitäh teile. Suur aitäh ka teile, et meie saadet vaatasite. Mõnusat nädalavahetuse jätku. Kui teil nüüd lindudele on juba akna taha linnumaja üles  seatud ja toit ette antud, siis võite nädalavahetusel  külastada Maardus vene uusaasta laata. Meie kohtume teiega jälle nädala pärast. Mõnusat talve.
