Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere kuulama saadet puust ja punaseks, tänaseks laiemaks teemaks on füüsikauuringud, uudised, mis just nimelt sellest valdkonnast pärit on. Stuudios raadio kahe poolelt Madis Aesma ning külalissaatejuhiks on Aigar Vaigu, kes on Aalto ülikooli optilise metroloogia doktorant ning saate rakett 69 tegemise juures ka juba päris pikka aega kaasas olnud. Aigar, tervist. Tere sinu jaoks nüüd aastal 2015, milline kõige olulisem selline füüsika uudis oli, kas sa oled kuidagi selle peale tagasi mõelnud või, või mis sind kõige rohkem üllatas? Ei, niimoodi selliseid kokkuvõtteid ma 2015.-st aastast teinud ei ole, lihtsalt need saavutustest tulevad üllatavad ja siis tuleb oodata uusi saavutusi. Et ühesõnaga, füüsikas ei ole nii, nagu näiteks on igasuguste aasta albumite asjadega, et kõik muusikakriitikud, kõik ajakirjad teevad meeletuid kokkuvõtteid, pannakse igasuguseid edetabeleid ridamisi kõrvuti, et selliseid asju teadlased ikkagi ei tee, ei ole avastust, mis oleks teisest kuidagiviisi parem. Noh, eks see üksteise mõõtmine käib, aga avastuse sellist väärtust saab hinnata alles aastate pärast, siis kui selle avastuse viljad on hakanud ise maailma muutma. Pluss üks asi, mis teil ju ikkagi ka see, et kui me võrdleme siin näiteks täiesti meelevaldselt niimoodi füüsika saavutusi ja muusikat, siis üks neist on rangelt subjektiivne ja teine on rangelt objektiivne asi. No nii võtta ei saa, sest objektiivset reaalsust ei ole, kõik sõltub vaatajast. Aga füüsika puhul tõesti meile võib tunduda mõni tulemus seksikam kui mõni teine. Aga see, kuidas muudab meie tehnoloogiat see, kuidas see muudab meie maailmast arusaama, nagu ma ütlesin, tuleb see alles hiljem, aastate pärast, tänaste teemade seas räägime muuhulgas siis läbimurdest arvutitehnoloogiast, räägime ka sellest, et on tekkinud vajadus natukene teistmoodi, siis mõõta temperatuuri sellisest erinevalt. Täpsemalt räägime ka sellest, et üritatakse leiutada musta mattmusta, kui see siis seni silmale tajutav ja kasutusel on olnud ning lõpus räägime paarist sellisest praktilisest umbsõlmest, millele nüüd siis on lahendus leitud. Alustame mõne hetke pärast ja esimeseks teemaks, tõepoolest siis on läbimurre arvutimahus. Kuulates raadio kahte tänaseks teemaks saates puust ja punaseks on uuringud ning uudised, mis tulnud füüsika valdkonnast ja meie esimene teema käsitleb siis ühte uut lahendust arvutite valdkonnas asi ja nüüd siis nagu ma aru saan, on saavutatud see, et ränitransistorid tega on esmakordselt tehtud esimesi selliseid algtehteid kõige sellise väikesema taseme tehti, et ma tean, see võib-olla pole päris õige definitsioon, kuidas Aigar ise ütleksid selle kohta. See teadusuudis tähendab seda, et esmakordselt on suudetud räni baasil luua toimivat kvantarvuti loogika elemendid, ehk siis transistorid ja suhted ära näidata, et kui me paneme kaks sellist träni elementi kokku, nad suudavad teha väga lihtsat loogikatehet. Ja need lihtsad elemendid, kui neid panna kokku miljoneid ja miljardeid, siis nendest saab täitsa toimiv arvutit. Aga miks just räni kõige olulisem on või miks just nimelt ränise elemente, mis valitud nende transistorite materjaliks siis see, miks on räni kaasaegses tehnikas nii levinud, sellest võiks terve saate või isegi pikka loengute sarja pidada. Aga antud uudise puhul selle uudisväärtus on see Te kvantarvuti. Loogikaosi suudate siis teha räni baasil ja räni baasil. Nende tegemine on oluline, sest kogu infotehnoloogiatööstus töötab räni baasil, ehk me oskame seda asja väga lihtsasti teha ja kui me oskaksime ka kvantarvuti teha, siis oleme me jälle suure sammu kvantarvuti loomisele lähemal. No tegelikult sa oled ju ka lõppude lõpuks on pärit maailma arvutitööstuse kõige kuulsama paiga ehk Silicon Valley nimi, kurd Silicon ongi ju räni, eks ole, eesti keeles. Aga kas see nüüd tähendab seda ka, et mingisugust sellist suurt pööret võib oodata meie kõigi igapäevases arvutis kasutuses? Ei, veel mitte. Ja tõenäoliselt mitte kunagi, me ei saa otseselt tundma kvantarvuti nagu rehkendusi, vaid kaudselt läbi mingisuguste teenustel. Üks teine uudis, see on seotud Google'i ja Nasaga nimelt Google on ostnud kvantarvuteid tootva startupi, masina on seda mitu aastat jooksutanud ja nüüd on nad suutnud tõestada, et jah see masin, mille see Tiivei system's nimeline startup on loonud, et see tõepoolest töötab nii nagu kvantarvuti peaks oma patuga pooleks tegelikult. Sest see masin, milles startup on loonud, ei ole päris kvantarvutist, naised ei suuda lahendada kõiki algoritme, mida peaks suutma teha. Ta suudab lahendada ainult ühte tüüpi ülesandeid. See on seda tüüpi ülesanded, kus otsitakse mingisuguste funktsioonide miinimum aga see on juba suur samm edasi ja nad suutsid näidata, et 100 miljonit korda oli selle tiiva poolt loodud arvuti kiirem kui klassikaline arvuti, mis peaks lahendama samasugust ülesannet. Jällegi oli see teema patuga pooleks, sest kaasaegsed algoritmid on läinud nii heaks, et sa loodud kvantarvuti tegelikult antud hetkel ei paku veel kaasaegsetele arvutitele konkurentsi, sest meil on ju mitmetuumaline protsessorid väga head algoritmid. Aga guugel NASA, Microsoft, kõik nad loodavad, et ühel päeval päeval seda tüüpi ka need lihtsamat kvantarvutit siis suudavad tehisintellekti ja seda tehisintellekti, mida kasutatakse Meie igapäevase käitumise analüüsimiseks, mida me netis teeme. Et selle tehisintellekti arendamisel kaasata ja see muudab selle tehisintellekti oluliselt efektiivsemaks. Ehk siis näiteks kui me läheme veebipoodi surfama seal ringi ja meie kasutusmuster reedab tegelikult, mida me juba ostma hakkame ja see kvantarvuti põhjal loodud tehisintellekt suudaks siis põhimõtteliselt meie esimeste liigutustega veel. Ahah. Madis, sina vastad tänasele raamaturaamat, mingu juba teel nutatud, ma olen aru saanud, et praegusel hetkel ikka veel teistpidi, et ütleme, mul oli konkreetselt selline juhtum siin. Natuke enam kui kuu aega tagasi, kui ma hakkasin talverehve ostma. Et ma käisin ühes kohas ja vaatasin, missugused rehvid seal on ja siis mul hakkas nüüd pakkumisi tulema bännereid abil igale poole, aga see, millest sina räägid, on see, et kvantarvutid juba nagu ennetavad seda minu soovi. Jah, jälgida sinu liikumist, seda, kust sa pärit oled. Seda, milline on sinu tarbimiskäitumine vastavalt sellele siis tehisintellekt suudab öelda, ahah, tõenäoliselt teed sa sellise austat läbi selliste väga lihtsate arvutuste, siis mida tehakse lihtsalt üheaegsel tohutul hulgal. Jah, ja kvantarvud eelis võrreldes tavalise arvutiga ongi see, et tavalise arutasime, teeme kõiki asju järjest just siis kvantarvuti suudab neid rehkendusi teha paralleelselt. Millisel ajahetkel sa kujutad ette, et see võiks siis niimoodi olla, selline selline olukord võiks valitseda selles veebipoes, kuhu. Ma lähen, see, mida sa just kirjeldasid. Ma usun, et see valitseb paljuski juba praegusest algoritmid on läinud nii heaks aga segmente lihtsalt muudaks selle veel efektiivsemaks. Ehk meie elu muutuks veelgi mugavamaks. Meie elu muutuks ilmselt ka üha enam enamus ikkagi jälgitavaks võinud muutub selle sama asjaga. Aga see on alati selline nagu mäng, selle tasakaalu leidmine, et palju me tahame mugavust ja turvatunnet oma ellu ja palju me oleme nõus ära andma oma privaatsust. Kas sul endal, see on muidugi hoopis teine teema, kas sul endal on selline tunne, et mõnikord on inimestes seda noh, nii-öelda, et meid jälgitakse paranoiat pisut liiga palju? No mine tea, väljumine muidugi, saate täielikult. Mine tea, mõnikord võib see paranoia osutada ka tõeks, aga alati selliste paranoia ta puhul on kasulik lähtuda lihtsalt hästi füüsika ja matemaatikareeglitest teha läbi lihtne arvutus, et kas see asi põhimõtteliselt on üldse võimalik, kas kellelgil võiks olla nii palju aega, nii palju ressurssi, nii palju materjali, et seda üldse teha ja kas me võiksime nii palju huvi pakkuda? Tänases saates puust ja punaseks on teemaks füüsika ja stuudios on Aigar Vaigu ning Madis Aesma järgmises teemas räägime natukene sellest kuidasmoodi, nüüd plaanitakse hakata siis täpsemini temperatuuri mõõtma, kui seda seni on tehtud. Täna on raadio kahes saates puust ja punaseks füüsika teema tõhus ja stuudios on Aigar Vaigu Aalto ülikooli optilise metroloogia doktorant ning saate rakett 69 üks tegija eest ning Madis Aesma ja järgmine teema puudutab temperatuuri mõõtmist. No ma kujutan ette, et tegelikult niisugune pealtnäha lihtne asi nagu temperatuur või siis veel lavasemalt öeldes kraad on sel talvel olnud väga paljude eestlaste erilise tähelepanu all. Eeskätt tänu siis sellele, kui soe meil siin ikkagi on olnud, aga noh, ma ei hakka siin muidugi nüüd ilmast rääkima. Räägime sellest, et on tekkinud vajadus täpsema temperatuuri mõõtmise järele, kuivõrd need standardid ikkagi, mida on kasutatud, päris pikka aega on noh, tasapisi aeguma hakanud. Kui see mõte näiteks küsi võtta näiteks üks selliseid igivanu standardeid nagu seda meedet tere, eks ole, siis siis sellist klassikalist meetrist metalli, kärakat on hoitud Pariisis standardite palee oli vist lasen selle koha nimi ka ega kas ta nüüd standardite palee, aga rahvusvaheline mõõtude ja ühikut büroo või midagi. Ja aga noh, lõppude lõpuks, kui sa tahad ikkagi kusagil täpselt meetrid paika saada, sa ei hakka selle selle rauast meetrise jupiga ringi rändama ja täpselt samamoodi on tasapisi hakanud tekkima vajadus ka siis täpsema temperatuuri mõõtmise järgi praegusel hetkel, nagu ma aru saan, siis on siis on selleks Kelvini skaala nulliks kasutatud niisugust momenti, kus siis üheskoos on võrdsel alusel seal ei, see null see on lihtsalt defineeritud üks punkt kus kõik kolm v olekut eksisteerivad koos ja see ei ole mitte null õudse temperatuuriskaala null, vaid see on lihtsalt üks punkt, mille suhtes me teame, et see punkt on täpselt selle kraadiga on siis täpselt 273,16 Kelvinit ehk 0,01 seltse kraadi 0,01 kraadi ehk siis õige pisut üle meie sellised tavalised teada sellise nulli. Miks on vaja täpsemalt mõõta temperatuuri, me oleme ju igapäevaselt ikkagi selle olukorraga üsna harjunud. Küsimus ei ole niivõrd temperatuuri mõõtmise täpsuses, kuigi täpsus on oluline. Sest noh, igapäevainimese jaoks ei ole vahet, kas seal on kuus või seitse kohta peale koma. Aga kui tehti see prantsuse revolutsioonini rajal kutsuti ellu see mõõtühikute süsteem, siis selle üks motodest oli ja on siiamaani, et kõigile inimestele, kõigil aegadel, eks võiks isegi laiendada kõigile olenditele universumis kogu universumi eluea jooksul. Ja algusest peale on püüdnud see mõõtühikute ja mõõtude koda siis liikuda selles suunas, et iga inimene, ükskõik kus ta ka ei ole, et kui tal on olemas juhend, kuidas seda ühikut luua, siis ta saaks sellega hakkama. Ei alguses otsitigi siis võimalusi, kuidas seda mõõdikute süsteemi realiseerida ja otsida, samas ei muutu, pikkuse jaoks kasutati siis Pariisi läbiva meridiaani veerandit, jaotati see siis 10 miljoniks osaks. Ja nii edasi ja nii edasi ja kuni selleni välja, et kilogrammi puhul siiamaani seisab kilogrammi etalon. Samas Pariisis kolme klaaskupli all selline golfipalli suurune jupp metalli, nii, aga nüüd siis temperatuuri kallale minna on võetud appi selline element nagu südant sees. Temperatuuri puhul probleem antud hetkel on see, et selleks, et seda vee kolmikpunkti härra mõõt 0,001 oli see 0,01 kraadi C null üks. Kraad kätte saada on vaja mitte igasugust vett, vaid on vaja täpselt ettenähtud vett, mis on siis Viini standardiseeritud keskmine ookeanivesi ja see on üks toodwini ookeani vesi kõlab juba iseenesest üsna absurdselt. Kõlab küll, aga, aga Viinis on rahvusvaheline aatomi energiaagentuur keelel on siis nõu hau, kuidas ta vett teha ja kui sa tahad sellist väga standardselt ette endale, siis maksad 20 milliliitri eest 280 dollarit. Siis sa saad selle juppidest potsikud, seda vett endale tekitad selle vee kolmikpunkti, saad öelda, et vaadake näiteks jõuluõhtul vaadake täpselt 0,01 kraadi sellisest. Ja noh, absurd, süsteem ja püütaksegi leida mooduseid, kuidas saaks teha niimoodi, et sa ei pea Viinis tellima. Et sul on. Kui sul on see retsept olemas, siis sa võid ise selle kodus valmis teha selle temperatuuri. Nii ja selleks on siis kasutusel nüüd niisugune element nagu tseesium, kust seda võtta? Otsesemalt ju. Meie ümber on seisnud raadio stuudios ka, nii lihtne see asi ei ole, aga noh, telligas 15, ühesõnaga puhtaid elemente on oluliselt lihtsam leida. Ja tseesium abil selle temperatuuri määramine käib nüüd siis kuidas siis tseesium gaasikambrisse nagu hästi hõrendatult eesti hõre gaas, mõned seesami aatomid on seal ja siis nad liiguvad kas meist eemale või meie poole. Ja üksteisega ei põrku, nii liiguvad meist eemal või meie poole ja nüüd, kui millist valgusse aatom kiirgab, millist valgust ta neelab, sõltub tema liikumise kiirusest, aga liikumise kiirus otseselt seotud läbi poolsmandi konstandi temperatuuriga siis mõõdad ja keskmise kiiruse, mis nendel keskmisel kineetilise energia, mis tegelikult seisneb aatomites, on ja saadki sealt rehkendada selle täpse temperatuuri välja. Ja nüüd, kui see meetod on olemas, siis seda ei saa noh, mitte et me kasutame seda ainult ühe temperatuuri punkti määramisest. Me saame kogu temperatuuriskaala ulatuses seda teoreetiliselt kasutada. Ja vot sellest tuleb välja praktiline eelis, näiteks kui nüüd lennukitööstuses, meil on vaja lennuki kere materjal ja, ja materjaliteadlased on teinud väga täpse retsepti, et kuumuta niipea ja hauta nii palju, sega seda hulka, sega teiste hulka sisale jahutaja, kuumuta ja nüüd, kui sa seal paned mööda näiteks mõne kraadi või mõne 10-ga kraadiga seal kuumutamise juures tuhandete kraadide juurde siis see võib muutuda, see viga võib muutuda väga fataalseid, üks hetk, et selge see, me keegi ju ei taha, et meie lennukil katus pealt ära lendaks. Meie pilvelõhkuja teraskonstruktsioonid kokku vajuksid. Mida sa siis ikkagi ütleme, reaalselt sellises temperatuuri mõõtmisest praktiliselt igapäevaselt tähendab nüüd, et on leitud see, see uus versioon sellesama nulli ja muude kraadide defineerimiseks Tseesmi abiga. Sinu jaoks ei muuda see mitte midagi. Kui on termomeeter väljas, näitab, et on kuus kraadi sooja, siis see nii on, et ei pea muretsema. Kui sa hakkad tegema lennukikeresid, siis see on sinu jaoks oluline, aga kuidasmoodi see lennukitööstuses võiks olla, siis ütleme niimoodi. Implementeeritud, see samase Tseesiumigi ka temperatuuride välja arvutamine. Mis nad saavad teha, nad saavad sellesama seadme endale teha, mis koosneb siis Laserist ühest vaakumtorust, kus on siis mõned seesami aatomid sees. Ja siis nad saavad ühesõnaga metallisulami temperatuuri saavad anda siis nendele tseesium jaotamitele ja mõõdavad ära, kui kiiresti need aatomid liiguvad, teevad ahah, see temperatuur on selline. Meil on vaja veel näiteks kaks pool kraadi tõstab ühesõnaga siis lihtsalt täpsem pilte, täpsemad numbrid ja iga inimene saab seda teha ja ei ole seda ohtu, et kui ma saadan selle, et termomeetri kuhugi Viini või Helsingisse või Berliini kalibreerimisele, et see tagasi tulles näiteks postis kuidagi viga saab ja see mõõtetäpsus nihkub. Selge, nagu ma aru saan, siis üks selline jätku teema, mis nüüd siia tseesium juurde käib, puudutab veel ka negatiivseid temperatuure. Jah, temperatuuriga on selline naljakas temperatuuris, siin räägime. Temperatuuriga on selline naljakas asi, et me igapäeval oleme harjunud, et temperatuur on kui soe, külm, miski keha on koolist mäletame, et füüsikatunnis, kes tähele pani, kes magas aga et temperatuur on keskmise kineetilise energia mõõt. Aga termodünaamikas ja statistilises mehaanikas defineeritakse temperatuuri entroopia korralageduse kaudu. Entroopia on siis selline asi, mis mõõdab korralagedust ja seda definitsiooni ära kasutades on võimalik minna madalamatele temperatuuridele, kui absoluutne null. Tundub suhteliselt raskesti arusaadav, et sul on nii külm, kui vähegi olla saab ja siis sa lähed sellest veel allapoole. Selline trikitamine, entroopia, nagu ma ütlesin, tähendab korralagedust. Kui sul on nüüd lähed sinna absoluutsesse nulli, sa oled oma osakesed nii maha jahutanud. Et nad ei liigu enam. Noh, jätame selle kvantmehaanilise interpretatsiooni siin välja, aga et nad ei liigu, et nad on kõik oma sellises nagu algolekust. Põhiolekus, ja nüüd, kui sa hakkad tuuri tõstma näiteks meil on kahe nivooline süsteem kaks tasandit, kus osakesed saavad olla, siis osadel osakestel saab olla nii palju energiat, et nad on, hüppavad sinna ülemisse seisundisse, näiteks sul on 100 osakest nüüd ja kui kõik on alumises olekus siis liikumatus olekus ja selles liikumises liikumatus olekus, kõige väiksema energiaga olekus siis kuulge, mis neil on, on kõik ühes olekus, ehk on null. Ja nüüd kui sa hakkad temperatuuri tõstmaks, osad osakesed lähevad kõrgemale energiatasemele, maksimaalne entroopia on siis, kui pooled osakesed on ülemises energiaolekus ja pooled on alumises. Nii, ja nüüd, kui sa näiteks tõsta lisad süsteemile veel energiat, et alumises energiaolekus on vähem osakese ülemisest, siis entroopia hakkab jällegi vähenema. Temperatuuri definitsiooniga, niimoodi seal mängilised temperatuuri definitsioon sõltuks entroopia muutumisest ja energia muutumisest või palju sul oli energiat vaja lisada, et see entroopia muutuks. Siis juhtub see, et mingil hetkel energiat juurde pannes sa jõuad maksimaalse võimaliku temperatuurini lõpmatusse ja siis hüppakse temperatuur miinus lõpmatusse. Ja nüüd seda teadmist ära kasutades jahutatakse need osakesed maha. Lõksustatakse nad sellises laservõrgustikus. Nii et nad on oma nagu sellistes orgudes või seal nagu kõige madalamal energiatase molekul. Ja nüüd nad on seal nii vaikselt, mitte kuhugi ei liigu, et tõenäosus, et see osakene sealt välja hüppab, on nagu kaduvväike. Ja nüüdse võrk pööratakse ümber noh, lihtsalt sellised optilised trikid niimoodi, et kui enne istusid nad osakesed augus, nüüd nad istuvad mäe otsas. Aga nad on seal nii rahulikult, et nad sealt välja ei hüppa. Mäe otsast alla ei veere. Nii. Ja nüüd on nad jõudnud ja nüüd nad siis on nagu selles absoluutsest nullist allpool sellest keelemini nullist, algElvine nulli, 273 Kelvin nullist on allpool, aga nüüd on küsimus, kas see absoluutsest nullist olemine on külmem või soojem kui absoluutne null. Et noh, siis ühesõnaga sealt keldri nullist allpool olles nad lähevad nagu ma ei tea tulevad nagu tiiruga tagasi teiselt poolt või? Põhimõtteliselt nii see ongi, et et kui sa oled absoluutsest nullist allpool, siis see olek on tegelikult soojem kui absoluutne null. Ehk siis Energiat, kui sa süsteemile paneksin näiteks absoluutse nulli ja all pole absoluutselt nullioleva süsteemi kokku, siis siis toimub energia liikumine absoluutsest nullist allpoolt absoluutse nulli poole. Ühesõnaga, selline definitsioon, millega mängimine ja saab nagu kõvasti nalja ja kui ma esimest korda seda kuulsin, et mis mismoodi, et sa oled absoluutses nullis, sa lähed sealt veel allapoole, siis noh siis kogu trikk seal taga on see, et me mängime nende definitsioonidega. Et see, kuidas me osakesi korrastame noh ja on võib-olla selle pika seletuse peale või siis või, või siis selle teema peale mõelda, et me ise ja mis on ikkagi suhteliselt sellise pisikese skaala sisse oma igapäevastes toimingutes. Ausalt öelda? Jah, et meie jaoks on mõnus, kui on, pluss 25 ja midagi sellist stuudios täna siin raadio kahes saates puust ja punaseks on Aigar Vaigu ning Madis Aesma, järgnevalt läheme siis musti maa musta loomise katsete juurde. Nii raadio kahes käimas saade puust ja punaseks tänaseks teemaks on uudised füüsika valdkonnast ja stuudios on Aigar Vaigu ning Madis Aesma. Ja nüüd järgmine uudis viib meid selliste teadlaste juurde, kes tegutsevad siis Saudi Araabias, ma ei ole päris kindel, kas ta tuleb kõige tihemini just igasuguseid erinevaid hämmastavaid sõnumeid, aga seekord siis küll sellepärast et nemad on siis saanud hakkama materjaliga, mis neelab 99 protsenti. Nähtavasti aga infrapunavalgusest? Jah, nad on teinud sellise nii-öelda metamaterjali või nano nanoosakestest koosneva materjali valmis, mis siis neelab väga palju pealelangevat valgust ja sellel on praktilised rakendused. Alustame sellest, et igasugused päikesepaneelid, millega sa kodus näiteks kütad, et mida rohkem sa neelab seda rohkem päikeseenergiat sellesse sooja vette jõuab kuni photography ani välja. Sest mida parem objektiiv, seda vähem on seda nii-öelda valgusmüra seal adjektiivist objektiivi sees ikkagi. Klaasipindadel toimuvad peegeldused, peegeldused, objektiivi sisepinnalt, jõuavad uuesti läätse ja annavad siis sellised nagu ebasoovitud efektid. Lõpp lõppfotol, sellel pildil. See, see materjal, mille seal saudi Araabias on see valmis on tehtud, see ei ole nüüd kõige mustem materjal, mida inimkond on teinud, on Inglismaal tehtud oluliselt mustemaid materjale. Vantowlekul üks materjal, see oli vist eelmise aasta saavutus, see vist oli jah eelmine aasta või isegi veel aasta varem. Aga selle materjali selle Vanta pleki probleemiks on see, et koosneb nanotorudest, mis on kõik siis püsti. See materjal on väga suunatundlik ehk siis igast suunast, ta ei ole väga must ja selle tootmiseks tegemiseks seal pinnale katmiseks on vaja selle pinnatemperatuur tõsta pealt 400 kraadid iga materjali pea seda vastu. Aga nüüd see materjal, mis on tehtud Saudi Araabias, see on nagu värd, saate kuhu, kuhu peale kanda. Saudi Araabia teadlaste puhul, kes siis nüüd selle uue materjaliga selle uue musta materjaliga hakkama said? Ma saan aru nende puhul, kui me siin eelmises teemas rääkisime, entroopia on samuti natukene nagu selline kaose teema abiks olnud. Noh, nad on võtnud loodusest eeskuju ja üks putukas, kes seal kõrbetes on täitsa valge. Uurisid, kuidas ta nii valgeks saab, nii, nii väikest nagu selliste Karvakesed või mingisugused? Kitiinist kiud on siia kitiinist, kiudist olid seal peale, et kuidas need seal paiknevad ja tuli välja, et need paiknevad suhteliselt juhuslikult kaootiliselt siia siis püüdsid sedasama põhimõtet rakendada, et teha sellist musta materjali, kus siis ka need Selle värvina neelavad osakesed paiknesid juhuslikult. See materjal oleks siis suunatundetu Saudi Araabiasse kohaselt. Värv must värv on tehtud kullast, kullast kõlab loogiliselt, kulla nanoosakesed, nano torukesed, et kullalehekest, mis on keeratud siis. Torru, ja sinna peale on keemilise protsessi tulemusel tekitatud ka selline sfäärikene. Ja nüüd mis juhtub sfääri sees on ka väike auk auke, kui see valgus sinna sfääri sisse jõuab, siis ta lihtsalt peegeldub seal nii palju ringi, et et ei leia seda õiget teed, kuidas sealt sääriksist välja saada. Ja siis annadki kogu oma, sel valguse annab kogu oma energia soojuseks ja juhul kui ütleme, need torud oleksid kõik korrapäraselt nagu selle Manta pleki puhul, siis olekski see asi, et nii-öelda ebasoodsa nurga alt leiaks valgus väljapääsu ja seda nii-öelda mustust ei oleksid nii palju. Jah, täpselt nii see on. Ja seesama ülivalge putukas siis tõepoolest ongi elusolend, kes saudi Araabia teadlastele andis sellist nii-öelda. Entroopia muidugi ei ole palju ai see kaos, ühesõnaga ju, et me ei saa sassi ajada entroopiat ja kaost ja ühesõnaga ebakorrapära ütleme siis niimoodi. Lihtsalt väike kaootiline paiknemine, juhuslikus, juhuslik. Nendest kohtadest tõepoolest, kus saaks seda ülimusta materjali ära kasutatud, on meil siin juba natukene rääkisime, aga kui tõenäoline on see, et mingisugusel hetkel inimene oleks võimeline tootma materjali või siis ütleme materjali, mis oleks sajaprotsendiliselt Valgust nõelu? Teoreetiliselt ei keela seda miski, ainult on, ma usun, et inimesed on sellele väga lähedal, ainult on jäänud mõned praktilised probleemid, mis tuleb lahendada nagu iga iga sellise teoreetilise soovi puhul öeldakse, mis vajab praktilist väljundit, otsib praktilist väljundit. Kuidas seda teha? Ma ei tea, aga tõenäoliselt see materjal saab olema mõni analoogiline materjal kus siis on väikesed osakesed, mis tõenäoliselt kuidagi kavalalt paigutatud paigutatuna kavalalt tehtuna, siis loovad kogu pinnale sellise omaduse, et sealt väga palju valgust tagasi peegeldav mustade materjalide puhul ja üldse nii-öelda musta pinna puhul tasub aga meeles pidada seda, et mida rohkem materjal elektromagnetkiirgust ehk valgust või soojust neelab, seda rohkem ta seda kiirgab. Jah, selles mõttes, et tõesti, et kui ta neelaks kogu elektromagnetlainete spektri ulatuses kõik kiirguse ja siis ta annab sama hulga energiat ka tagasi. Aga kui me näiteks teeme materjali, mis on nähtavas valguses või infrapunases väga must siis ta soojenemise materjal annab oma kiirgust kiirgab madalamal temperatuuril, siis see meile täiesti sobiv. Meie jaoks on oluline, et oleks nähtavas selles lähiinfrapunas must et siis me saame seda kasutada näiteks kosmoseteleskoopidest. Vähenda sellega müra oluliselt. Täna saates puust ja punaseks on teemaks füüsika ja tänase saate viimases teemaplokis. Mõne hetke pärast räägime sellisest praktilisest anomaaliast, mille peale ma arvan, võib-olla päris paljud inimesed polegi tulnud ja ei teagi, kas neil on võimalus enam selle peale tulla ka sellepärast, et need asjad, mille peale jutt läheb, ei ole enam lihtsalt kodudes kontorites nii levinud kui siin, ütleme 10. Puust ja punaseks. Raadio kahes saates puust ja punaseks on tänaseks teemaks füüsikauudised ning uuringud ja stuudios on Aigar Vaigu ja Madis Aesma. Ja kui siin enne eelmist muusikapala ütlesin, et, et nüüd see tänane viimane teema, selle esimene pool on siis asi, millega paljud inimesed vist enam kokku ei puutu oma kodudest, siis viitasin telefoniraamatutele aastal 2015 2016 ilmselt nii palju ei kohta eriti selliseid suuri, raskeid legendaarsete kollaste lehtedega telefoniraamatuid nimelt siis on niisugune. Ma ei tea, kas selle asja kohta võib fenomen öelda, et kui kaks telefoniraamatut võtta ja nad ütleme siis seljad väljapoole ja lehed vaheldumine kokku laduda siis neid kahte telefoniraamatut noh, nii-öelda inimjõuga lahti tõmmata on praktiliselt võimatu. Jah, see on selline nii-öelda trikk või selline huvitav tehniline asi, mida teha. Jah, tõepoolest see on, et mida rohkem lehti, mida suurema lehtede pindala, seda keerulisem ja mida kõvema jõuga tõmmata, seda raskemal lahti tõmmata, mida kõvema jõuga tõmmates on ka oluline, eks ole. Kas nende lehtede materjal, see ei ole ju päris tavaline paber, see ei ole ju kõige siledam paber, kas see on ka oluline või ei ole, lihtsalt tavaline paber, seda saab teha ükskõik mis raamatuga ei pea olema telefoni, ei pea olema telefoniraamat, et sellega meelde, kui ma kunagi õpetasin ühte tuttavat, et kuidas teha sellist lukku lahti, et noh, et paned siia krediitkaarti vahele ja saad selle lukukeele eemale lükata ja ukse lahti teha, siis ta küsis mu käest, et kas nagu deebetkaart sobib vä? Okei, okei, aga tõepoolest need kaks telefoniraamatut või siis ükskõik missugust raamatut, kui nad on niimoodi vaheldumisi lehtedega kokku lukustatud, siis tegelikult see ühendus on koguni nii tugev, et on võimalik praktiliselt tõsta isegi auto üles, Myfastrassi. Autot on võimalik üles tõsta ja autot pukseerida, sellega. Iva selles noh, sellele on olnud mitmeid erinevaid seletusi ja tundub, et nüüd on leitud seletused, mis tõenäoliselt kirjeldab kogu seda füüsikat seal taga. Algul arvati, et Need lehti on seal nii palju. Ja siis iga leht lisab väikese hõõrdejõukomponendi ja kuna see raamatu kaassiis surub neid kõiki asju väga õrnalt kinni, aga kuna lehtede pindala on suur, siis hõõrdejõud muutub väga suureks. See seletus ei pruugib paika, ei pea paika, kui me keerame raamatud siis vertikaali ja siis asi peaks laiali vajuma, aga ei vaju. Ja tuleb välja, et nagu ma ütlesin, see sõltub lehtede suurusest. Siis kui palju neid lehti seal on? Efekt on seda tugevam odavamini tõmmata, mis siis seda ja raamatukokku surub, on see, et raamatus muidu lehed on sirged. Kui me paneme kaks raamatut omavahel kokku, siis sama selle raamatu selja peale peab ära mahtuma kaks korda rohkem lehti. Ehk siis lehed on kõverdunud just nii. Aga lehed tahavad olla sirged. Ja vot nüüd teelehe elastsus surub neid lehti omavahel kokku. Kui võtta telefoniraamat, raamat on kõige ohutum, mõni ilukirjanduslik raamat, siis pahaseks saada, aga võtame selle telefoniraamatut, tõmbame iga teise lehe välja ja teeme selle katse uuesti. Siis seda efekti ei ole. Isegi kui arvestada, et need kaanel võiksid kokku suruda. Ja siis, kui need, kus on poole vähem lehti sama selja paksuse juures need kokku panna, tõmmata tulevad väga lihtsasti laiali. Ühesõnaga siis küsimus on ikkagi lehtede laastusesse on nüüd siis võti selle, selle selliseid praktilisi trikki lahenduseks. Ja nüüd see, mida võiks teha raamatut kokku ja anda sõbrale ülesanne, et ole hea, võta need asjad lahti. Kuidas sina võtaksid seal? Ma arvan, et hakkaks otsast minema naha pealt minema, ilmselt leht lehthaaval siis ilmselt niimoodi kohale poole, neid sõrmedega tõmbama, ega siin, ma arvan, et uudist lugemata uudisest kuulmatu või sellest teemast üldse kuulmatagi, ma polnud enne sellest probleemist teadlik, et selline asi üldse toimub, sest et keegi ei ole mind kunagi sellega vastamisi pannud. Esimese asjana ilmselt ma olekski hakanud tõmbama siis pandud, võib-olla ühe raamatu maha jala sinna peale tõmmanud ja nii edasi ja ega ma ise ise oleks samamoodi teinud ja Ahhaa keskuses. Mõni aeg tagasi, minu meelest oli ka selline eksponaat väljas jana, tõmbad ja tõmbad, ei, ei saa, ei saa lahti. Kas mingi selline piir on ka telefoniraamatuid on ju tõesti väga-väga paljude lehtedega, eks ole, kas mingisugune piir on ka alates millest on raamat piisavalt paks, et üleüldse teise sama paksu raamatuga see probleem, see fenomen tekib selles artiklis veel tegelikult ei, ma ei tea, kas seal eksisteerib ka selline mingisugune nagu minimaalne lehtede arv. Aga stardis ei ole veel avaldatud, seal on lihtsalt vastu võetud ja kogu see uudis on selle sissejuhatuse põhjal. Aga mis seal öeldakse, on, et mida vähem on lehti, mida õhem on raamat, seda, seda lihtsama lahti tõmmata, ühe lehe puhul see ei tööta, aga kahelehelise raamatu puhul see juba peaks töötama. Sest seal saju Need olid juba ju kahte lehte. Kui sa sellest raamatust muidugi päris lihtne leida ei ole, ma kujutan ette, aga, aga noh, teoreetiliselt hakkama saab hakkama. Et seda tegelikult kokku pandud raamatu omavahel lahti saada. Aitab üks nipp, mida kasutatakse paljundustöökodadest, et lehti omavahel niimoodi korrastada võetakse lehepakette keeratakse enda ette püsti ja kus siis vahele puhud siis need lehed hakkavad väga hõlpsasti liikuma, kui ma end raamatu puhul saad sedasama teha. Ühesõnaga, keeran püsti enda ette niimoodi alumise serva peale, siis siis puhun sinna sisse ja siis tekib õhuvahelehtede vahele ja saatke lahti tõmmata. Not igapäevane elu pakub ikkagi selliseid praktilisi, millel müstiliselt lihtsad lahendused, teinekord aga veel tänase saate. Lõpetuseks üks selline teema, mis viib, ma arvan, päris paljusid meid ehk tagasikooli keemiaklassi, nagu iga inimene teab siis koolis loomulikult ju korraliku keemia tunni aluseks või siis huvitavaks keskmeks on ikkagi see, kui miski plahvatab, korralik, kärgatas skeeme ja mis natukene, mina paraku jäin neist ilma, oma kooli oli, ma ei mäleta, et oleks midagi, ma ei mäleta, et oleks mingisugune väga kõva pauk meil keemia tunnis käinud, aga võib-olla ma lihtsalt puudusid. Igatahes tänane viimane teema on siis nüüd see, et on leitud lõpuks üks parem seletus, parem selgitus sellele, miks ikkagi naatriumvees plahvata? Jah, me mäletame kooli keemia tunnist või noh, need, kes kohal olid mäletamist. Et kui naatrium visata vette, siis väikesisin ja kärgatust väike pauk. Ja sellega demonstreeritakse siis, et naatrium on väga reaktiivne metall, et reageerib tormiliselt veega. Peaaegu nüüd, kui selle peale hakata mõtlema ja kas selle teadusartikli tegijad imestasid, et miks ei ole keegi varem selle nagu puudus selles seletuses mõelnud, nimelt kui sa selle naatriumi sinna vette viskad, hea küll, naatriumi välimine kiht reageerib veega, tekib siis vesinike naatriumhüdroksiid ja siis ülejäänud naatrium peaks jääma sellise nagu klimbina Iglimbina sinna vesinikukihi peale nagu hõlme. Sa peaksid reaktsioonikiirust oluliselt vähendama. Aga ometi see reaktsioon toimub, käib pauk ja ehk siis see peab olema mõnesugune, teistsugune mehhanism. Nii. Ja hüpotees oli see, et nüüd, kui naatrium vette panna, Naasesime väliskihil, adremaatame väliskihil on üks paardumata elektron, mis tahaks sealt minema panna. Paneme naatriumi vete väliskihi elektronid panevad minema ja nüüd jäävad sinna selle metallitüki välisse kihti. Neetud positiivselt laetud naatriumi aatomeid kus üks elektron sellest välisest elektroni kihist minema pannud. Nii, aga kui sul on palju positiivselt laetud osakesi koos kuival talvedel kammid juukseid, juuksed on ühe märgisel laadunud, kõik hoiavad üksteisest eemale. Nii, ja nüüd need positiivselt laadunud naatriumi aatomeid palli 11 ja tahavad ka minema panna. Nii, ja siis need panevad minema ja tekib uus pind sellest natuke reageerida ja need panevad minema järgmine ja niimoodi on see reaktsioon tormiline. See oli hüpotees ja selleks, et seda hüpoteesi kinnitada ja filmida seda reaktsiooni, kui naatriumi tükk kukub vette väga kiiresti, umbes 10000 kaadrit sekundis. Ja see suudeti ära teha. Film selline filmiklipp kaameraga, mis maksis umbes 50000 dollarit selle laenuks. Eksperimentaatorid ei öelnud, mille jaoks nad kasutada. Õnneks kaamera jäi terveks ja seal videos on tõesti näha, mismoodi tekivad, nagu sellised Taali juuksed sellele naatriumi tükikesele kuise veeveega kokku puutub. Nii et nüüd siis põhimõtteliselt ongi sellel ajal sellega seletus leitud sellele praktilisele katsele keemia tunnist tegelikult siis selle sündmuse taga peitub samasugune samasugune asi nagu siis tõesti talvel juuste kammimist. Pigem need keemiakatsetega kõige lihtsamad katsed, mida me oleme harjunud nägema, mida me võtame tõe pähe, et nendest seletustes võivad olla augud sees. Ja tegelikult see mehhanism võib-olla oluliselt keerulisem, kuivõrd seletused on ilmselgelt, kuna need on lihtsad, eks ole, keemiakatsed, mida meile näidatakse keemia tunnis. Seletused lihtsalt on niivõrd kauge aja tagant pärit, et me arvame. Need on tänase päeva füüsikud ja keemikud mäletavad neid ka iseenda keemiatundides selliste alusasjadena ja pole isegi kunagi selle peale tulnud, et neid võiks üldse kahtluse alla seada. Et õpetaja koolis rääkis, et õpetajaga tol ajal kõige targem inimene, keda ma tean, et ma ei lähe ometi enda enda algkoolitõdesid pärast nii-öelda taga kahtlema tasub seda teha, tasub mõelda ja nii-öelda sellise laupäeva õhtuteadusega või laupäeva õhtu mõtisklemiseks on võimalik saada väga huvitavaid tulemusi ja publitseerida oma tulemusi väga reflekteeritud teadusajakirjades näiteks. Täpselt nii, nagu need kaks sessi teadlast siis tegid. Jah, sest see ei ole nende põhitöö, see oli lihtsalt laupäeva õhtul või reede õhtu mängimine. Tasub mõelda, see on ka loomulikult hea mõte, millega tänasele saatele joon alla tõmmata. Stuudios olid Aigar Vaigu ja Madis Aesma Aigar, suur aitäh sulle ja siin raadio kahes saates puust ja punaseks, kohtume juba nädala pärast. Heln Sammedenis õrni ei räägi. Kuurenes. Lõhkleepliik. 10. hävines õõs väiksem ja mul Paikus väid jäi. Tuled õige pea, kui südames mul rikk pühigeid poolt. Sul läks ja mul kukkus välja, ei tule, tõi kätte ja südamesse.
