Tere maahommikust. Kuna õues on paks lumi maha tulnud, siis läheme meiegi täna  talvemõnusid nautima. Kõigepealt võtan suuna. Pärnumaale, kus isa ja poeg peavad kelgukoeri,  Lähen, uurin välja, kas selle kelgu ette saab  ka neid rakendada. See kelk raputab küll päris ja kurvis tõmbab niimoodi mõnusalt. Külje ette ikka Erto ta nagu kõige rohkem hinge,  sest ta on meie kõige esimene, ta on siiski kõige vanem  ja tema eest me kanname väga head hoolt. Talvel on maal alati, mida teha, näiteks lund rookida. Ja see võib olla vahepeal isegi päris tüütu,  aga Kiviõli tuhamäele inimesed selleks sõidavadki kokku. Et sellest suurest lumest rõõmu tunda Ega suusamäge tegelikult loodusliku lumega ikka ei pea. Lund peame ikkagi tegema korralikult. Loodame, et see aasta saab kuni jaanipäevani välja lasta. Et ikka tööd jagub ikka, et tööd jaguks. Pärnumaa hubases koduköögis valmivad kalakrõpsud ja. Kui mult küsitakse, et millist krõpsu valida,  et siis ma küsin alati, et kas te tahate niisama söömiseks  või õlle kõrvale. Et kui õlle kõrvale, siis ma soovitaks nagu vimmakrõpsu,  et see on nagu siuke hästi mehine ja tõesti nagu hästi kalane. Ja lõpuks. Kuidas toimetati talve eel ökokogukonnas väike jalajälg? See on 21. sajandi looduslik ressurss ja  mis saab mida vaja on? Aga ma ise. Ma ise olen neist teinud, püksirihmasid. Pärnumaal võlli külas on isa Ain ja poeg Lauri leidnud ühise huvi. Nad treenivad malamuute ning haskisid. Kui veel detsembris käis sõit käruga, saab nüüd jälle koerad  kelgu ette rakendada. Mis tema nimi on mini tõsi? Mis ta nimi on mini t see lahti, see pael või? Aga miks, kuidas te valite, milline koer see esimene peab olema? No kõige esimene paar on ikka juhtkoerad  ja juhtkoeral on siis selline omadus, et nagu juhil ikka  peab olema, ta peab olema siis füüsiliselt tugevam,  targem, teistest ja selline psüühiliselt  ka stabiilne. Ta ei hakka mingisuguseid trikke raja peal tegema. Juba noorest peast valitakse nad välja siis kuskil,  ütleme, seal kuue-seitsme kuuselt, kui treenima hakatakse. Et neid saab ükshaaval nagu katsetada kas  siis jalgratta või tõukeratta ees jalutades,  et millised tema tööomadused on siis juba selles eas,  et kas ta on võimeline siis ees jooksma,  vedama liini, sirge kogu aeg hoidma või pigem sobib ta  kuskile tagumisele positsioonile. Et nagu test töökoeraks sinna rakendisse. Kui nüüd esimene juhtkoer on paigas, palju siia veel koeri tuleb? Ühe rakendi vedamiseks tavaliselt meil on praegu kaheksane rakend,  mida me siin jooksutame, treenime, et meil on  siis kaks kaheksast üks neljane rakend tuleb välja nendest koerte,  kes meil siin Kennelis on ja see liin on  siis mingisugune niisugune peaaegu 10 meetrit pikk koos  kelguga ja kaheksa koera läheb siia ette. See sai alguse niimoodi, et kunagi, kui me elasime ühes  teises kohas, mitte siin, see oli umbes 10 aastat tagasi  siis ma otsisin omale ajalehes ralliautod,  siis ma nägin nagu lemmiklooma kuulutusi,  et seal oli müüja Laska malamoodi kutsikad  ja siis ma küsisin isa käest, et mis koer see on? Isa ütles, et see on kelgukoer ja siis me vaatasime internetist,  et ahah, kelgukoer ja kohe järgmine päev läksime. Ja siis marallikat ei ostnud ja me ostsime umbes esimese kelgukoera,  Erto teda laseb nagu tuppa ja käime jalutamas. Noh, me käime nendega kõik võrdselt jalutamas malamutidega,  aga ta on nagu kõige rohkem hinges, sest ta meie kõige  esimene ta on siiski kõige vanem ja tema eest me kanname  väga head hoolt. Ja see on tema tütar. Mirta on tema nimi, tõime omale teise malamuudi Rootsist  ja siis hakkasime kelgutama nende karvastega esimesena. Ja siis ikka tekkis see tahe võistelda ja  siis ostsime omale ka Alaskahaskid, kellega me nüüd  võistleme ja olemegi siiamaani inimesi sõidutanud  ja võistelnud väga tihedalt. Nüüd selle 10 aasta jooksul on ta sellise lumepallina nagu veerenud,  et sellest ühest koerast on tänaseks saanud  siis 30 koera. Kas koerad ikka tahavad rakendis joosta või vahepeal  streigivad ka, et ei, mina täna ei tule? Ei no päris sellist asja ei ole, et kuuti läheb,  aga siin on teinekord mõni vanem koer, kui kaks  või kolm päeva järjest koormust saab trenni teed,  siis ta on lihtsalt väsinud, et saab mõne puhkepäeva vahele,  et mul on sõber, on Lapimaal tööl ja siis tema ütles ühe korra,  et mismoodi vaadatakse, kui kelgukoer on väsinud,  et kelgukoer on väsinud siis kui kolm päeva järjest jookseb  ja siis üldse kui uudist välja ei tule, nagu et ta puhkabki,  siis ta teab, et ta ei taha joosta. Täna. Meie need maad on nii lühikesed, kui me siin mingi  kümme-viisteist kilomeetrit päevas sõidame  või 20 kilomeetrit, et see on niisugune vara mõõdukas  koormus neile just. Eks ta võtab niisuguse õhtuse aja muidugi käest ära  ja seal mingi kolm-neli tundi läheb selle peale ära,  kui sa ette rakendada ei oota neid ja pärast nagu hooldada,  et eks sellega peab siis arvestama. Vahel mõni loom peaks ette tulema, kuidas koer käitub. Üldiselt ongi see, et see juhtkoera job selle rakendi sirge  ja ega nad järgi küll ei lähe, kui mõni kits  või rebane üle jookseb, et see võib-olla korraks keeravad  pilgu sinnapoole ja jooksevad mööda rada edasi,  ikkagi. Said või? Nüüd peaks küll peale istuma kuidagi ära,  et saab selle liikuma. Ega nad ei taha püsida enam pärast seda. Tule sina. See kelk ikka raputab küll päris ja kurvis tõmbab niimoodi mõnusalt. Pidurdamisega lepivad ilusti. Oh väga vägev. Nüüd hakkab väike heinavaljuma jala alla tulema. Kui palju, kui palju koerad tõmmata jõuavad? Nüüd kaheksakesi. No koertel on selline asi, kui nad hästi treenitud on,  siis nad jõuavad sellise kaks pool kolm oma keha kaalu tõmmata,  et arvestades sellega, et keskmine koer võib-olla siin  jooksurakendis kaalub 25 kilo, ütleme siis selline. Viis-kuussada kilo neil maksimaalselt vedamiseks on paras kaal. Kui kiiresti koerad üldse joosta võivad,  kelgu ees? Praegune tempo võis olla siin kuskil selline  20 25 kilomeetrit tunnis, aga ütleme võistlustel  tippkiirused ulatuvad ikka üle 30. Aga kuidas koerad teavad, kuhu sõitma peab,  et milline see rada peab olema, mida läbida tahe. Saaks no üks asi on selline rutiin, kodune rada,  trenni tehakse siin igapäevaselt, aga võistlustel on ikkagi  käsklused või siis võõrraja peal, et keeravad kas  vasak-parem või siis otse nagu et seda praktiseeritakse  ja siis käsklusi antakse kas siis oma keeles  või siis indiaani keeles, et meie oleme valdavalt ikkagi  eestikeelseid käsklusi. Kasutanud ja nad saavad aru sellest, kas  siis vasak või parem, aga miks, miks indiaani keeles antakse  ja see on selline traditsioon, pigem, et öeldakse,  et neil seda aretusega nagu kaasa antud,  neile ka, aga ütleme, kui sa harjutada ära ta ikkagi oma  keeles ütleme seal eesti, inglise, vene keeles,  siis ta saab ka sellest aru. Mis loogika koerterakendi lahtirakendamise juures on. No seal nagu erilist loogikat ei ole, pigem on see,  et see rakend jäetakse seisma siis, kui on võimalik kasutada  mingisugust pidurit või ankruköite ja lihtsalt baaride kaupa  siis lasta võtke need lahti, et kas nad on ühe  või kahe kaupa aedikus, et vastavalt sellele  siis koerad saavad joosta sinna oma kuuti tagasi  või aedikusse. Ja teinekord lihtsalt me oleme hoidnud neid nooremaid  ja kärsitumaid koeri natuke kauem aega seal liini küljes,  et teil sellist rutiini tekiks, et. Kohe kohe nagu ei saa sealt valla, et siis nad panevadki  joostes aia poole, et ta natuke õpib olema  selle liini küljes lihtsalt rahulikus asendis  ka mitte ainult töö ajal kogu aeg vaatan,  et teil on erinevaid koeri, kuus tükki on  siis puhtatõulised Alaska malamuudid ja ülejäänud on  sellised töö ja võistlus, koerad, keda nimetatakse Alaska  haskides siis või eurokoerteks, et nemad on spetsiaalselt  segatud siis erinevatest kelgu liinidest kokku. Ja kasutatakse siis ainult puhtalt, kas võistluste  või töö jaoks ja need, kellega me täna sõitsime,  need olid Need ongi siis need Alaska haskid. Töökoerad nagu. Lauri, see on nüüd hoopis teistsugune kelk võrreldes sellega,  millega me täna sõitu tegime. No see on esiteks, see on mitu kilo kergem juba  ja sellega on juhitavus ka parem, et kurvides on kergem keerata,  sest see paindub rohkem kui see puidust kelk. Ja sellega ongi kõik asjad on lihtsamad nagu,  kui selle puidust kelgu puidust kelk on nagu rohkem  treenimise jaoks inimeste vedamiseks ja see ongi  spetsiaalselt ehitatud võistluste jaoks. Samas, see kelk on nii kerge, et noh, põhimõtteliselt ühe  käega jõuab selle nagu vabalt üles tõsta. See, mida kergem, seda parem koertele, neid tehakse järjest,  need on veel kergemad ja veel väiksemaid,  ehitatakse juba. Et meil on selline üks esimesi versioone nendest  võistluskelkudest praegu alles jäänud. Et neid on juba kaks korda väiksemad, kui see kelk on juba olemas,  aga ma olen sellega harjunud ja sõidan sellega  nii kaua, kuni see puruks läheb. Kõige tähtsam kindlasti see ankur, et kui stardis koerad  hakkad jooksma, siis on tavaliselt nöör küljes. Üldjuhul nagu ta pannakse siia kõrvale, et kui stardis seisab,  kuuled kolm kaks, üks, siis sa tõmbad ta käega üles  ja lähed juba ja siis sõidu ajal sa paigutate siia tagasi ette,  niimoodi. Et see on nagu vajalik asi ja see on reeglites kirjas,  et selline asi peab olema. Ja siis on pidur. Siis on siin ja see on ka nagu selline, et noh,  sellega väga neid koeri kinni ei hoia, see on niimoodi,  et kui, kui sa kuskilt mäest alla ja niimoodi sõidad,  siis sellega võtad hoogu maha. Natukene sellega saab päris seisma ka jääda,  kui vaja on, astud kahe jalaga niimoodi tugevalt peale  ja hoiad siis nad jäävad seisma, sa pead nagu kelgu  selle tagaosa niimoodi üles tõstma. Ja siis ta jääb seisma. Lapakas siis on see lihtsalt niimoodi hoo pidurdamiseks natukene. Aga ma ei ole. Seda mitte kunagi kasutanud. Minu jaoks on see ebavajalik asi siin kelgu küljes,  aga see peab olema, et see on nagu nõutud reeglites. Aga mis siin, mis siin hoitakse, selle kelgu peal pannakse  raskusi peale, et oleks koerda raskem vedada. Ei siin koti, selle kotiga on selline asi,  et kui mõni koer saab viga siis ta pannakse siia sisse  niimoodi siia sisse ja siis pannakse liiniga siia külge kinni. Sest võistlustel ei tohi kunagi koera jätta raja äärde,  kui sa raja äärde jätad. Siis sa saad automaatselt disklahvi ja näiteks,  kui on kahe-kolmepäevane võistlus, siis järgmine päev seda koera,  kelle sa võtsid eest ära, enam kasutada ei tohi. Järgmine päev, siis, kui sa oled nelja koera klassis,  siis lähed ka kolme koeraga starti. Isa ka võistleb. Kumb kõvem mees on, teete juba isale pähe? Isa ikka võistleb ja ega see oleneb kõik koertest,  tegelikult, kes on kõvem nagu et siin vahepeal isa võistles  nagu nende vanemate koertega ja mina võistlesin noortega,  siis isa võitis, siis võistlesin mina vanematega isa  noortega ja siis mina võitsin. Aga nüüd on juba noored tugevamad ja üldjuhul võistlen ikka mina. Isa lihtsalt aitab trenni teha ja kõik teised asjad kokku panna. Aga isa tahab minna nagu mina võistlen nelja koera klassis,  isa tahab hakata võistlema siis suuremas klassis  ehk siis pikama istantsid ehk siis sinna läheb juba kaheksa  ja rohkem koeri ette. Kuidas see võistlussport Eestis arenenud on? Balti karikanimeline sari kulgeb siin mööda Baltikumi  ja lähiriike. Ja osavõtjate arv on siis kasvanud selle võrra,  et kui 2008 aasta oli esimene selline. Stardi või pilootvõistlused tänaseks siis osalejate arv on  kasvanud sealt kuue-seitsmekümnelt kuskil peaaegu kahekordseks,  et neid sportlasi tuleb järjest juurde. See siis Baltikumi peale. Palju Eestis on? No Eestis on, ütleme sellised aktiivsed tegijad võib olla  kaks 30 inimest, kes siis pidevalt käivad võistlemas  ja tegelevad siis koertega, et seal on nii alasid  nii ühe koera omanikele kui ka rakendi omanikele. Mis järgmine suur võistlus võiks olla? Järgmine selline kõige suurem on Euroopa meistrivõistlused Inglismaal,  järgmine aasta, et üritame valmistuda selleks  ja vaatame, kuidas läheb. See peaks olema siis sulamaadel mitte kelguga,  vaid käruga. Et mulle meeldib rohkem käruga kui kelguga sõita. Ma ei tea, miks, aga. Meeldib ma olen harjunud lihtsalt rohkem,  kuigi mõlemaga on sama raske. Midagi kerget seal nagu ei ole. Teisel pool Pärnu Audru vallas väljuvad kapteni talu köögist kalahõrgutised. Haidi vahenurm otsustas, et kaladest, mille ta mees püüab,  peavad saama krõpsud vorstid ja kotletid. Kohalikud juba teavad Haidi toite ja tellivad neid otse  tootjalt tarbijale. Kohtumistel. Esimene asi, mis me tegime, oli ahvenakrõps üldse. Ja tuli nii hea välja meie oma last teselle  ka väga maitses. Ja, ja siis tekkis mõte, et võiks ju siit edasi teistele  ka hakata tegema. Ja siis saigi teha kalakrõpse rohkem, aga  siis tundus, et kalakrõpsudega üksi on nagu vähe minna  inimeste juurde midagi pakkuma, et peaks nagu muid asju  ka kõrvale tegema hakkama. Ja siis ma nüüd järgemööda siin katsetan küll kotletitaigna  ja snitslite ja vorstide ja igasuguste selliste asjadega. Ma proovin siis kohe ära, ma vaatan värvi järgi,  tuvastan, et see on kohakrõps ja. Selline kuivatatud kala. Maitse on selline puhtam. Et koha on nendest kõige-kõige? Mahedama maitsega, et kui vimmakrõpsu proovida,  me võime ka vimmakrõpsu siit lahti võtta. Vimmakrõps on selline palju kalasem. Et kui mult küsitakse, et millist krõpsu valida,  et siis ma küsin alati, et kas te tahate niisama söömiseks  või õlle kõrvale, et kui õlle kõrvale, siis ma soovitaks  nagu vimmakrõpsu, et see on nagu siuke hästi mehine  ja tõesti nagu hästi kalane soolase ta oluliselt soola sem  ei ole, aga no tunnet ta on ikka ikka kalasem kohe. Ja, ja ahvena on selline, mis jääb sinna vahepeale. Et lapsed hästi palju tahavad ahvenat või valivad nagu  ahvenat Ja need vorstid, need on kalast tehtud ainult. Ja need on nüüd täiesti kalavorstid. Täna ma näitaks teile, kuidas ma nitslaid teen. Et selle jaoks mul on siin valmis pandud sibulad ja,  ja fileed. Et seekord siis vimm. Ja ja see läheb siis nüüd läbi akklihamasina  ja siis siis edasi. Mis kotleti hulka veel peale sibula ja kala läheb? Siia tuleb veel muna. Till. Piparsool. Ega muud ei olegi. Aga noh, nitsli ja kotletil on tegelikult päris suur vahe,  et kotlett on selline mahlasem ja õhulisem snitsel on ikkagi  nagu sikke ja niisugune nagu snitsel ikka. Jah. Kui suur huvi teie kalatoitude vastu üldse on? Üllatavalt suur, et inimestele, kellele ikka saab pakkuda ja,  ja rääkida siis ikka kohe haaratakse mõttes kinni  ja tellitakse endale kala, et noh, muidugi isud saavad täis,  et ühed ja samad tellijad ikka iga nädal ei ole,  aga, aga tulevad jälle tagasi ja ütleme,  minu jaoks on täiesti okei, kui mul tellitakse mingisugune  kuus-seitse kilo, näiteks snitslit neljapäeva õhtuks,  et see on minu jaoks nagu väga hea tulemus. Ja sama nagu kotletitaigna puhul Kas jõuate midagi selle kalavorstide ja ja kõigi nende  krõpsude ja kõrvalt millegi muuga veel tegeleda? Ega jõua, mul on ju kaks pisikest ka on kolme poole aastane  ja pooleteist aastane, nemad, nemad tahavad  ka oma aja saada, et ega ma väga palju rohkem ei jõuaks  ka neid tellimusi hetkel täita. Ja, ja ega ma jõua ka väga muud kõrvale teha. Aga samas noh, tulevikule mõeldes siis siis võiks nagu  suuremaks kasvada ja rohkem teha. Kui lapsed ju kasvavad, vajavad mind vähem,  siis ma saan rohkem teha. Mis teid viis selle kalatoitude tegemise juurde,  kas suur kalaarmastus või armastus hoopis kokakunsti vastu? Mind tõi kala juurde minu minu mees, siis ütleme,  armastus oma mehe vastu, sest et. Kui ma hakkasin, hakkasime koos elama, siis paratamatult,  kui mees on kalur, siis sa pead ju kalaga tegelema hakkama. Ega ma enne ei olnud. Ei osanud väga kalast midagi teha. Mulle meeldisid küll väga mereannid ja kõik need süüa. Aga ega ma teha neist ei osanud veel midagi,  eriti nüüd ma olen siin harjutanud ja õppinud. Aga kuhu edasi, kui suureks plaanite oma koduköögi  sortimenti kalatoitudest ajada? Ma ei oska selles mõttes öelda, kas seda sortimenti väga,  võib-olla mul tuleb mõni hea idee veel väga laiaks saab  ajada ja ma tahaksin ikkagi sellele grillvorstile rõhuda,  sest et ma arvan, et suvel see võiks olla inimestele selline  väga hea alternatiiv igasuguste sealihade  ja nende kõrvale grillimiseks. Et ma ikka ma ikka loodaks väga, et see kalavorst saab nagu  inimeste lemmikuks, eriti suvel grillihooajal. Et see oleks nagu ju tegelikult see, kuhu ma jõuda tahaks,  et nõudlus oleks nii suur, et ma saan saangi sellest ainult  elatada ja, ja vajadusel tööjõu Aga muidu nitsis segu hakkab juba põhimõtteliselt valmis saama. Et nüüd ta juba hakkab ilusti kokku, et kala selline huvitav asi,  et algul ta oli ju kõik selline nagu hoidis eraldi aga kui  teda natuke aega mudida, siis ta läheb mõnusalt kokku. Nagu leivatainaski vajab natukene sõtkumist. Selle kulbiga võttes ma saan enam-vähem niimoodi ühte mõõtu. See nitsli voolimine, see on selline omamoodi selline  loominguline tegevus selle. Et ta tuleks ilus, ümar ja parajalt paks  ja Ja eks ta ole, jah, need ääred kipuvad teinekord natuke  praguliseks minema ja see sellepärast ongi,  et kotletid ma müün taignana. Ja siis inimesed, kes see nagu laisema ei leidnud,  alles nitsleid, sest need saab kohe pannile,  kotlette pead ise voolima. Need retseptid ja asjad, ma olen ka ise siin järgemööda katsetanud,  et proovin üht moodi ja teistmoodi andnud jälle tuttavatele maitsta. Ja eks need ajapikku tõenäoliselt veel muutuvad. Kui tihedalt oma pere saab? Sellist kalalõunat süüa. Korra nädalas ikka saab. Meil on hästi hästi pop, ka võileiva kala,  et kas on siis soolasiiga või vahel ka ostame lõhekala,  sest mulle tüdrukule väga meeldib see. Meil on selles mõttes lapsed, söövad ju krõpsu ka,  et seda nad söövad siis kui nad tahavad,  et põhimõtteliselt iga päev. Et võib ka öelda, et on iga päev kala laual. Juba jaanuari alguses hakati rääkima, et vallaste juga pakub  imelist jäämaailma. Tulime meiegi vaatama, milliseks on pakane vorminud vee. Et see pilt ka teieni tuua. Käreda pakasega magavad karud ammu juba talveund  ja inimesed hoiavad tubadesse ahju. Ja radiaatorite ligi. Kuid Kiviõli tuhamäel sellise ilmaga õige elu alles algab. Tere, Tõnu, tervist. Täna tulid mäe otsast, kuidas mäe otsas pilt oli,  kas võib inimesed peale lasta? Saab peale lasta küll vähe, tuulisem on ainult praegu. Sina sina all ei ole nii, tuule üleval on praegu päris kõva tuul. Aga selles mägi valmis ja on, praegu on päris ilus,  vägev. Masinaga iga hommik tulebki käia iga päev me teeme üle  ja vahest hommikuti vahest õhtuti, see oleneb,  kuidas ilm on, kuidas tuiskab tihti teeme õhtuti tihti hommikuti,  mida see masin teeb? See masin nüüd on niimoodi, et ESA aga saab ta ilusti kõik  sirgeks lükata ja kui me lähme käime korra siit tagapool vaatama,  siis mis on nagu põhi põhitöö teeb ära. On, nagu te näete siin alla niiske frees. Ja see frees käib ringi ja ta kobestab lume ära  ja taga on niisugune kumm, siis mis tõmmab sellised sooned  siia peale ja kõik ilus sile. Millised ohud peavad olema, et avatakse. Lund peab olema. Kõige tähtsam, et lumi peab olema ja. Tuul mängib rolli. Kui on ikka päris kõva tuul, hästi kõva torm  või midagi, siis ta mängib selles suhtes rolli,  et ta segab tõstukitööd. Muud asja ta tuul ei sega. Ja noh, külmakraadid ka aega siin vahepeal oli  ka meil juba ju 25 kraadi külma, inimesed ikka suusatasid  mäest alla. Ise küll väga ei kipuks. Kuidas? Ideaalne suusatamise, ma arvan, väga hea,  nüüd on ikkagi soojem, suusatamise s on hea,  ütleme traktoriga tööd sellise ilmaga pilves ilmaga teha mäe  peal siin on, ei ole kõige parem. Seepärast kui sa näed, see lumi on kõik ühtlane,  kõik on ühtlane, valge, sa ei näe midagi,  kus on kühm, kus on, mis sellesse nagu selge ilmaga palju  parem tööd teha. Sellel aastal, nüüd on lumi lõpuks meile maha tulnud,  lund teha ei ole enam vaja või. On ikka, teeme ikka lund, ütleme see lumi,  mis maha tulnud, ega seda vähe ja ega ega suusamäge  tegelikult loodusliku lumega ikka ei pea. Lund peame ikkagi tegema korralikult. Ja ütleme, et meil nõlvade jaoks on tehtud nüüd lumi siin  ühel nõlval natuke vaja juurde teha ja nüüd me hakkame edasi  tegema sinna lumelaua parki, seal on õigelt poolt tuult  jälle vaja, et. Õigesse kohta lund teha, täna läheb ka ja täna läheme siin allpool,  paneme paar kahurit tööle, täna ikka hakkame lund tegema  ka ja läheks, kuidas kunst tehakse, kuidas see sünnib. Ja ma arvan, et me hakkame pihta, võib-olla käime pumplas,  laseme kõigepealt trassi, peame vett täis laskma. Meil on teisel pool seal mäge või see maja on tiik. Tiigist võtame vett. Siit saab siis lumetootmine alguse? Jah. Et siin on tiik, see on. Sest ta ei ole looduslik, ta on kaevatud  ega lumetootmist niisugusest linna veetrassist,  et nüüd keeran kraani lahti nagu kraanikausis on,  et siis hakkan sellest vett tegema, lund tegema. Seda võimalust ei ole. Sellepärast see veekogus on tegelikult nagu tohutu,  mis selle jaoks kulub, kui suur see veekogus on näiteks päevas? Kui täisvõimsusega teeme, mis meil on viis kahurit  siis meil kulub sirka 1000 kuni 1500 kanti ööpäevas vett. Kui me vaatame seda tiiki, kui suur see tiik on,  siis me ööpäevaga pumpame siit ära vett. Circa kaks kuni 20 sentimeetrit. Et see on, on tohutu kogus Ja kuna praegu on juba veetase nii madal,  et siis võib varsti juhtuda, et kahurid jäävad seisma. See oht on olemas ja. See oht on olemas ja me loodame, et ta nüüd ikkagi  nii palju taastub, et me saame järjest kogu aeg vaikselt  ikkagi lund teha. Edasi. Nüüd siis vesi tuleb mööda trasse siia kahurini. Vesi jõuab pumplas, seal tiigi juurest on maa sees,  on veetrassid pandud torud ja siis mingi aja tagant on  niisugused kaevud ja kaevu me paneme, ühendame vooliku külge  ja voolik tuleb kahurisse kahurites, me sätime paika  vastavalt sinna, kus me lund tahame teha. Lennukimootor jah, nagu turbiin, eks ta ongi,  see põhimõte on selline. Siin on pihustid, pihustid, ta pihustab nii vett kui õhku  segamini ja siis taga ventilaator. Suur ooga puhub selle lume, nagu välja ta eile lumialgus  tuleb ikkagi selline vesi, aga ta on selline õhuline õhk  ja vesi nagu segamini. Ja siis see. Maha. Millal te sellel aastal lumekahurid esimest korda tööle saite? Esimest korda panime 27, detsember panime tööle see aasta  siis see hooaeg kaks põhiasja ja vesi, et oleks vett  ja oleks sisuline, 10 kuni 15 kraadi, miinus saab alates  neljast kraadist ka tegema hakata, aga siis seda lund  lihtsalt ei tule. Nii palju see lume tegemine, ega see odav lõbu ju  ka ei ole? Ei ole jah see lumetegemine tegelikult ta on ikka  üpris kallis, kõik need pumbad, mis sa nägid pumplas,  nad on suured. Need kahurid võtavad tohutult voolu, et elektriarved on  talvel küüratud. See suusa ja lumelaua nõll. On töötanud siin 2013.-st aastast juba mõned hooajad,  kuidas siiamaani on läinud siiamaani selles suhtes ei ole  näinud väga hästi, et kõik need aastad just eelmised kaks  aastat ja eriti veel eelmine talv oli ikka väga kehv. Nagu teate eelmine talv, siin 100. meil tihti hoopis vihma,  mitte lund. Ja olid plusskraadid, et väga lõbus ei olnud. Ja sellele sellel hooajal me nüüd avasime esimese nõlva,  teisel. Teisel jaanuaril tegime sai esimest korda nagu alla sõita  selle hooajal prognoosite head hooaega. Me proovisime, me loodame alati head hooaega,  loodame pikka talve. Mehe jaoks oleks hea, kui talv kestaks. Ikkagi circa oleks juba kolm kuud nagu täistalve oleks väga hea. Isegi külastatavuse poole pealt loeb see väga palju. Mis see ilm mujal on see eelmine aasta, nii et mägi võis korras,  lumi on mäe peal olemas, aga põllud on igal pool mustad,  vihma sajab, siis inimesed ei tule suusatama. Enamus suurkülastatavus on ikkagi Tallinnast  ja kui nad hommikul vaatavad, et ilm on kehv,  vihma sajab, ega suusatama ei lähe ju. Et kui Tallinnas on ka korralik talv, siis on  ka külastatavus okei. Ma olen kuulnud, et teil käib ka suusabuss,  mida see suusabuss endast tähendab. Ja me sellest hooajast avasime siukese asja. See on niimoodi, et suusabuss tuleb, kolmapäeviti käib  viiekümnekohaline buss, ta võtab Tallinnast,  inimesed peale, tulevad siia, saavad kolm tundi suusatada  ja see buss viib inimesed Tallinnasse tagasi. Ka sildaru teie nõlval käid suusatamas ja Kelly sildaruga,  me oleme ikka siin koostööd teinud ja loomulikult on meil  käinud siin harjutamas suusatamas. Eelmine aasta oli ta ka siin võistlustel. Kui me nüüd see aasta suudame pargi valmis saada korralikult,  kindlasti tuleb ka siin meil üks võistlus ja,  ja Kelly tuleb ka siia võistlema. Kuidas tänane nõlv on? Pole veel väkke saanud, et alles jõudsime,  et küll ma varsti saan üles, siis ma saan tunda,  mis seal on, veits tuuline on, hommikul lubas seda meretuult  või põhjatuult, et eks paistab kaua. Kaua vastu pean, ilm paistab ju muidu täitsa hea,  väga hea, et lõpuks on nagu see talv ka jõudnud,  et eid siuke hilised jõulud või. Kust kandist pärit olete Tallinnast? Kui tihti siin käite? Üle kahe aasta, nüüd olen tagasi siin, et,  et, et paistab kuidas siin on see mägi, eks need meie mäed  on niisugused, natuke pisemad, aga, aga olude sunnil  või head needki on olemas. Jõudu teile ja, ja kuidas lumelauduritele soovitakse,  mis mäe peal? Jumal seda teab, midagi soovivad, ma ei tea. Et libe libedat lund, head kanti ja libedat lund,  kust kaugelt siia mäe peale tulite Tallinnas  ja kui tihedalt see nõlv siia ennast kutsub? Ma olen siin esimest korda, nii et viibisin Sellest hetkest peale Eestist ära, kui see mägi avati  ja nüüd täna olen esimest korda siin, nii et kuidas hindate mäge? Ei, väga hea. Vähemalt siin on järsemad nõlvad kui Lõuna-Eestis meil,  nii et vähemalt pikemad ka. Et meie põhjanaabritel on ka ikkagi väga võimsad keskused,  aga seal ma näen, sellel on potentsiaalset tulevikku väga hästi. Siin. Kas nüüd hakatagi siin käima? Noh, plaan on, ma loodetavasti nad saavad pargi  ka varsti valmis, siis oleks eriti hea. Ma vaatan, et täna on riiulid nii laudu kui suuski täis. Eks see on see, et koolivahega kui kliente vähem on,  millega te siis päevi sisustada ootate, ootate klient? Ootame kliente, käime ise mäel ja eks peab hooldama palju. Kui varustust on palju, siis on hooldust,  hooldust ka palju ikka nädalas ees, enamus aja ikkagi ongi hooldus. Ja tanud, mina olen neljas hooaeg, Ma olen,  ma tulin siis tööle, kui veel uksigi pole. Kui suur suusarahvas eestlased on, kuidas tundub? Kui nüüd nelja aasta kokkuvõttes siis ikkagi päris päris  palju käib. Ikka tuleb aina juurde ja varustust ostetakse  ja õnneks tuli talve, kui talve ei oleks tulnud,  siis ma ei tea, mis oleks saanud. Kuidas eelmiste hooaja aegadega võrreldes? Lubab seekord rohkem rahvast ja paremat ala. Loodame, et see aasta saab kuni jaanipäevani välja lasta. Ikka tööd pikk, et tööd jaguks. Eelmises saates tahtsime teada, millised on töökeelud Tõnise  päeval ehk taliharja päeval, mis ühtlasi murdis talve selgroo. Tõnisepäeva töökeelud on seotud kõik sigadega. Nimelt oli keelata võrgu kudumine, sest sead võivad võrgu  ära lõhkuda. Samuti ei tohtinud kedrata ega õmmelda, sest arvati,  et sigadel hakkab pea ringi käima või torgid sead pimedaks. Loosiõnn naeratas täna maahommiku, vaata  kelle nime näete praegu ekraanil ja tema saab endale loosi  taha ajakirjade kirjastuselt raamatulatikast. Tänase saate küsimuse esitame kelgukoerte kohta. Vahel on haski silmadel üks kummaline omadus,  mis see on. Vastused palume saata kolmapäevani meiliaadressile  maahommik.errR.ee või postiga Gonsiori 27,  Tallinn ümbrikule märkige kindlasti ka märksõna maahommik. Seekord läheb loosi kirjastuselt varrak raamat koerte omanikele. See seisis 15 aastat Tartus garaažis. Ja 15 aastat, siis tagasi sellega sõidutati Tartus pimedaid. Pime istus tagapool, juht sõitis ees ja siis said. Pimedad said. Tunda tuult oma juustes lehvimas, aga see mulle nagu vanade  asjade juures meeldibki see, et neil kõigil on mingi oma lugu. Isegi kui ma nagu enamus sellest loost ei tea,  siis, siis tekib see minu oma lugu selle asja külge,  kus, kust ma ta leian. Mismoodi talle järgi on mindud? See on nagu õudselt põnev. Raplamaal ökokogukonnas väike jalajälg elavad  ja töötavad koos inimesed, kes tahavad loodust  ja maad säästa. Kogukonda kolinud Kalev veedab enamuse osa ajast garaažis,  teeb seal vanu asju korda või annab neile uue elu,  mis asjandusee on nüüd siis? See on jalgratta järel käru. Tegin. Vineerist sain ühe sõbra käest, kes teeb laevade jahtidele  tekke ja sisustust. Siis ta oli just ühel jahil sisu välja lõhkunud,  sai niisugust merevineeri, mis peaks olema nagu eriti eriti ilmastikukindel. Kui. Palju sul on selliseid vanu asju üldse kokku kogutud siia. Ma ikka panustan sellele, et kui ma ära suren,  siis ma võidan. Et mul on neid ikka päris palju. Aga noh, nüüd ongi see, et, et peaks neid kuidagi realiseerima,  et et koguda on õudselt tore, aga mis siis nagu lõpuks  nendega teha, et et võiks nad kuidagi uuele elule aidata. Et jalgrattaid, ma olen vaikselt nagu. Vaikselt putitanud. Teen siin kogukonnas nagu erinevaid asju,  et et mõnikord on vaja puittassida, teinekord on vaja kempsu tühjendada. Ja mõnikord on vaja uksi parandada. Aknaid parandada köök köögis köögitasapindasid teha näiteks  jälle taaskasutus asjadest, et et siin on,  et see üritus siin on aga algusjärgus või et,  et me ise ka alles nagu elame, siia sisse. Et pidevalt on vaja mingite ruumide sisustust  või riiuleid, nagisid mida iganes, et et ma nagu teen jah,  niisuguseid asju ja selle eest põhimõtteliselt saan süüa  ja peavarju id. Et su roll siin on olla see meistrimees,  siis põhimõtteliselt küll, jah. Handimen, minu jaoks on siin üks hästi tavaline,  noh. Rehvijupike on ju, mina saan aru, et sina oskad sellest teha  väga kasutatavaid asju. Jaa, absoluutselt, see on 21. sajandi looduslik ressurss  ja mis saab mida vaja on? Aga ma ise. Ma ise olen neist teinud püksirihmasid, sest et see on nagu See, mis mul praegu on nagu vaja olnud ja ma olen noh,  teistele inimestele ka neid teinud ja mõelnud,  et kuidas siis saab. Seda prügimäge väiksemaks. Taaskasutus ongi su kõige suurem kirg praegu. See on üleüldse minu kõige suurem kirg. Noh, mulle meeldib teha asju. Ja välja mõelda asju ja luua. Aga mulle on nagu põhimõtteliselt vastuvõetamatu see,  et ma nagu ostan, ostan uusi uut uut materjali,  kui vana materjali on igal pool nii palju laokil. Et noh, see on tõesti hämmastav, mida inimesed ära viskavad,  et see noh Hästi palju räägitakse jätkusuutlikkusest,  aga. Kui inimesed viskavad ära asju ja lähevad kohe poodi uue järgi,  et see on noh, see ei ole jätkusuutlik, see on ressursi  arutu raiskamine. Lihtsalt nüüd jalg üle. Ja siis kolme pealt üks -kaks kolm ja siis paneme  siis lükkame püsti. Üks-kaks. Kaks kolm. Püsime ju püsime. Tegelikult ei olegi see üldse nii keeruline. Ringipööramisega võib siin küll minna. Maastikusõit on ju? Mis neis laudades nüüd tuleb, siis? Nendest tuleb voodi. Kolme lapse kolmele lapsele kolmekordne nari. Tandem ratas ja kolmekordne voodijääd selline. Kogukonna värk. Kõike koos üks kogukonna sõber Tahtis? Et jah, niisugust noh, väljapoole meil veel väga palju  tegevust ei ole aga võib-olla mingi hetk tekib rohkem kui  vajadust on iseenesest, kui lõpuks nagu. Suudame ise ennast ära majandada, siis polegi vaja võib-olla  väljapoole väga palju teha, et. Et kui palju seda? Kui kartul, kapsas ja porgand Tulevad põllu pealt, siis, kui palju sinna väljapoole ikka  seda väljastpoolt seda raha ikka vaja on,  et riide jaoks on vaja. Võib-olla hakkame seda ise lõpuks tegema,  lina kasvatama või kanepit kasvatama. Väga häid, väga head tekstiili. Kui palju teil juhtub seda, et Öeldakse,  et puhtahullud või täisboheemlased või sellist asja? Seda öeldakse küll jah ja oleneb inimese enda. Fantaasiast ja eelnevast taustast ja, ja  mida ta on kuulnud kogukondade kohta igasuguseid reaktsioone on,  me üldse ei imesta nende üle enam. Viimati kui ma enda sõbrale rääkisin sellest,  et ma kolisin ökokogukonda, siis ta küsis,  kas te ikka riideid kannate seal. Ja kanname küll, aga kust see küsimus, ma ei tea,  noh, see on tema taust kuskilt mingi. Mingi minevik toob talle sellise küsimuse pähe,  et seda seda meie juhtida ei saa. Aga, ja Me oleme kuulnud, et kohalike inimeste seas käisid  ikka kuulujutud, kui me siia tulime, et noh,  ikkagi võõrad inimesed tulevad ju siia maakonda  ja siia külla elama, et siis siis kohalike seas oli,  oli kuulujutt, et ei tea, kas nad on ikka usklikud  või mis nad ikka mingid hipid või äkki suitsetavad midagi. Ikka inimesed räägivad, kui on midagi tundmatut,  siis on põnev diskuteerida, et mis sealt nüüd tuleb. Kas see on siis see sinu punker, kuhu sa põgened,  kui nii paljudest inimestest üle viskab? Nii võib öelda küll jah, et siin on täiesti omaette võimalik  olla rahulikult ja pühenduda loomingule. Et mul võttis aega peaaegu 12 kuud, et see stuudio siin  püsti panna, et seni oli nii palju muud tegemist. Ja siis tuli meelde, et oi, mul on ju muusik ka,  et võiks nagu tegeleda loominguga. Ja ühtlasi saame lastega siin teha muusikatunde kui neid  saab muusikatundideks nimetada, kohati see on rohkem nagu müratund,  aga juba õpivad väiksed lihtsamaid käike. Aga mis sa enne tegid, enne kui sa siia kogukonda tulid? Põhitööna ma olen üldse tõlkija. Aga kõik see muu on nagu hobi rohkem olnud. Miks sa siia just tulid kõikide nende asjadega,  mis sa siis teed? No ma olin sellisest kogelus tegelikult juba aastaid  unistanud ja mõelnud, et see võiks olla hea keskkond,  kus, Veelgi oma unistusi oleks lihtne ellu viia ja,  ja on ka, ma ütleks, et ma pole veel kahetsenud. Et on loodud selline elukeskkond, kus võib põhimõtteliselt teha,  mis tahad. Nagu pioneerilaager, mis ei lõpe kunagi ära  ja kus keegi ei ütle, et nüüd on pidu läbi. Ja selles mõttes on väga põnev. Ise loome oma elu, siin tuleb lihtsalt kuidagi hing  ka sees hoida ja väiksed toit peab lauale tulema kuidagi,  et selles mõttes teeme ka koostööd ja vabatahtlikku tööd. Ja noh, kuna see on omaenda huvides, siis noh,  motivatsiooni jätkub. On see natuke nagu selline koht, kuhu võib see mulje jääda,  et inimesed põgenevad kuidagi muu maailma eest. Mulje võib jääda küll, aga pigem see on selline uue maailma  loomine minu jaoks, et ta ei ole nagu nii-öelda hirmust  kuhugi põgenemine või pigem just uute võimaluste otsimine,  et kuidas veel saab elada, et me ei pea olema piiratud. Erinevate võimalustega ise võimalusi luua. Et ma olen selline, selles mõttes optimist,  et. Ei tahaks olla ohvri rollis, vaid just pigem luua ise uut elu. Mis tulevikku sa siin seal kogukonnal ja nii-öelda endal  siin näed? Ma olen sellest est kindel, et see tuleb inimesi,  kes elavad siin ja ja toimetavad ja, ja see Läheb siin muutub siin inimeste koduks ja,  ja, ja siis ka keskuseks, kus siis saavad inimesed tulla  kokku ja teha üritusi ja. Ja noh, mida iganes, et. Aga, aga noh, mis see minu roll siin on tulevikus ma ei tea,  sest et. Igasuguseid kõikumisi on, pea on pulki täis praegu ja,  ja noh, lihtsalt isiklikult on nagu mingi keeruline aeg. Et ma nagu ei oska öelda enda kohta. Aga see koht siin saab elu sisse. See on kindel. Mõisamaa ökokogukonnas käime veel ka järgmisel nädalal,  seniks aga teie, nautige talve ja kohtumiseni jälle laupäeval.
