Palun, ma, Selle köie kiri. Tere, lapsed. Äsja on alanud aasta, mis kannab numbrit 2016. Ja 2016. aasta on kuulutatud ühtlasi mereaastaks ümber Eesti  on nii palju merd, et meid on nimetatud isegi mereriigiks. Merd tuleb kaitsta. Taastamise eest saastamine on, noh, näiteks kui kommipaber,  eks ole, sa sööd kommi ära viska kommipaberi vette ei tohi. Nii et kui jätad poest kilekoti võtmata,  võid päästa meie mere sümbolit armsa merilooma,  külgekese elu. Ja jah, kusjuures mina armastan neid hülgeid väga kohe,  nad on sellised toredad loibadega loomad,  et ja vot nüüd sellel ajal, kus me praegu elame,  enam ei ole vaja hülgeid küttida. Vanasti oli nii, et noh, inimesed, kes saare peal elasid,  et nemad pidid lihtsalt hülgeid küttima,  sest neil oli vaja süüa. Aga tervist, ma räägin siin hüljestest, aga,  aga praegu on siis nagu niimoodi, et noh,  süüa me saame poest ja, ja kui käime tööl,  siis saame ka raha, eks vanemad inimesed,  täiskasvanud inimesed, nii et praegu pole vaja enam hülgeid küttida. Aga see hülge kütiamet, see oli selline lugupeetud amet ja,  ja need mehed olid hästi julged ja, ja, ja,  ja ta oli ohtlik amet ja neist meestest on kirjutatud väga  palju selliseid põnevaid lugusid ja tehtud filme  ja ja, ja sellepärast me siis mõtlesime täna siin lastetoas,  et, et näitame teile, kuidas vanasti see hülge küti elu õige käis. No minu arust on see näiteks väga tore mäng,  teate mina olen lugenud, et vanades lugudes just eriti oli niimoodi,  et jõuluvana pidi lisaks saanile väga tihti sõitma  ka paadiga ja kui ta sõitis paadiga, siis ta nägi väga tihti hülgeid. Kusjuures mõned hülged olid nii suured, et need olid  suuremad kui näiteks mina või Veiko või Uno oli tohutult suured,  ma tahaks näha, ma tahaks näha sellist õnge,  millega neid püüti, ei vaata, ega sa õnge  ega hülge hüljest kinni ja püüan, läks ju  ka just muidugi jah. Ennem kui me teele asume, siis me peame oma varustuse üle kontrollima,  teeme seda väga, korralik kolk, sest me lähme ju mitmeks nädalaks. Ta on väga ohtlik ja, ja me võime jääda väga suure tormi  või tuisuga ja me võime ka näiteks läbi jää vajuda. Saab üldse otsa ja ma ei saa sellest aru,  miks me siis üldse sinna läheme, sellepärast et me mängult  elame 100 aastat tagasi ja, ja see on meie ainus võimalus  teenida raha ja osta selle eest endale näiteks uued Kingad ja vähemalt. Ma olen küll õnnelik, ma ei ela 100 aastat tagasi. Kingad on mul ka õnneks jalas. No kuule, saad aru, me saame, saame niimoodi mängida,  Uno, et me oleme nagu küla kõige julgemad mehed,  kõik imetlevad meid. Kõik need kõik, kes seal külas elab. No naised, lapsed, vanemad Jutaga ja jutaga täpselt jutaga,  kui ta elaks 100 aastat tagasi, siis jutaga. Kontrollime varustust, kas meil on toidumoona 20-ks päevaks 20-ks? Kusjuures ma käisin seal lennusadamas seal ühel näitusel,  kus mindi lõunapoolusele ja seal oli isegi räägitud,  et söödi neid kelgukoeri, seal. Veigo, ärme räägi koertest, see on valus teema,  tead, lohestad võlus võlusid mu eile koeraks minu kippuli  terve sporditoimetuse täis loom olla väga ohtlik. Ole sa koer või elas? Järgmine küsimus, kas küll. Puu. Küttepuud on kaasas, kohe vaatame. Sellepärast me peame ju pikaks ajaks, me peame hakkama  endale toitu tegema, on väga külm, me peame sooja saama  elektripliidi kaasas. Kas elektri kaasas? Elekter, kus sa võtad mere peal elektrit,  näe, meil on küttepuud kütte olemas, nii pada. On olemas varju hülgepüügivarju. Aga? Jama, see on selge püügivari. Ja Potsagi ports on on olemas. Ausa olemas, oot ot, oot oot, ot olemas,  ära siin all on, on olemas. Terve kott tangu. Uno no no tank on seesama siin just. Ei, see valikute tankudeks nimetatakse hülgeküttide suuski. Asume tele. Me teele. Nii kas see on äriklassi istega? Naisi mine lükka nüüd paati üldse mööda teed,  jääd kaasa vedada, kui peab lükkama. Ühel hetkel ikka jõuame selle ju vee peale. Kuid liiguvad paati lükata ja. Mitte ära tõmba vaid lükka paati, me paneme oma saagi,  mida terve küla ootab jutuga ja. Lükkame nii hakkame minema. Ja me oleme kolm küll käega jutaga neiu taga neli,  neli, neli. Taga jutaga kodus. Kodus, aga mis seal paistab, kas see? Ei ole vinge, tuul tuleb. Oi. Püüame ka kinni. Selles mõttes. Ja lähme kiiresti üle laulu. Aga? Jaga ja aga ütles kaasa, nii. Ja nüüd juba maismaa lähedale. Teeme siia laagri, tere laagri, jah, kõik pa. Lund saab kasutuseks nagu võtta. Siia ma räägin, sina. Mina, ma räägin sulle, mis seal tuleb teha. Sina jääd alati paati val, mina jään siia paati,  eks ole. Ja ja iga mees liigub nüüd oma suunas seljas need  hiilimise riided. Kaasas tangud relv ja valge vari, ma lähen praegu ilma tagu,  ma lähen ikka kaasa ja poisid teeme nii,  et. Poisid, las Veiko näitab alguses, kuidas tegema. Kõigepealt vaatab hülgekütt kiikriga. Kiilimisriietega ei paista küt lume alt välja  ja lähemale jõudes muutub kütisega nagu hülgeks. See, mida Veiko praegu teeb, on vaanimine. Ta läheneb hülgele. Nüüd tuleb läbi. Laske pilu veel hülgele pihta saada, aga poisid,  meie hakka täna tulistama, neid küll. Ei, ei, ei ole vaja enam hülgeid tulistada,  teeme parem hülgest pilti, just näed, mul on siin telefon. Asja nimi on fotojaht. Aga tulen vaikselt pa juurde. Me peame paadi vedama kohta, kus see on kindlam,  et jää ootamatult ei murdu. Paika, et kellitsu Mina heidan siia paati sisse. Ei, ei, ta. No sa välja, miks ja magatakse väljas. Me teeme lõkke, ütleme üks põhjus. Sellepärast et siin see paat ei ole hotell  ja nii teeme lõkke lõhke siia ette ja lisa pugeda. Paadi äär Võta end mulle ka mulle ka. Loodetavasti vanasti olid ikka suuremad tekid  ka ju. See küla on homme rõõmus, kui me tagasi jõuame. Ja aga? Kui ta elas 100 aastat tagasi praegu pole  siis inimestel vaja enam hülgerasv ega nahku. Samuti saab raha teenima ta teisiti kui eluga merel. Riskide. Praegu Pole hüljestel enam ohtu küttidest,  vaid hoopiski nendest kilekottidest, mis tuulega vette  lähevad ja siis lekkivatest laevamootoritest,  mis merre mürke ajavad ning kõigest muust,  mis merd saastab, nii et kes tahab, et Eesti oleks puhta  merega riik ja hülged ja kalad ning veelinud oleks terve,  see hoiab loodust ja untülge kütta. Teatud. Vaata, mis see on? Lahvandus, see on minu lahvandus. Minul.
