Tere, lapsed, tere. Kas te teate, mis päev täna on? Ja see on ka õige, paljud lapsed ütlesid,  on teisipäev, see on väga õige, on teisi. Oota, ütles. On väga õige, täna on Tartu rahu aastapäev,  kes ei tea veel täpselt, mis asi on Tartu rahu,  siis ma võin seletada nimelt, et täna 95 aastat tagasi  sõlmiti Tartu rahu, see tähendas seda, et Eesti,  kes sõdis vabadussõjas tänasel päeval 95 aastat tagasi  kirjutas Nõukogude Venemaaga alla rahulepingule  ja see on väga tähtis päev. Aga tegelikult me ei hakka täna rääkima ajaloost,  vaid me räägime metsast täpselt. Me hakkame rääkima loomadest ja meil on tulemas üks külaline  ja Peeter Hus sar. Jah. Ja ta peaks kohe kohe siia jõudma ka ja,  ja temaga kaasas peaks olema ka Veiko, kes läks meie  külalisele vastu sellepärast et meie külalisel aa on mõned  asjad kaasas. Vaatame kohe. Tere, lapsed, tere lapse Peeter. Meil läks siin nüüd natukene kauem aega,  sest see vahva jänes ja siin siin ja kõik tahtsid seda nüüd  muidugi loomulikult telemaja peal paitada  ja silitada ja Peeter, võta istet. Nii no tere, Peeter. Peeter sina oled riigi metsamajandamise keskusest. Jah, töötan Sagadi metsamuuseumi juures. Metsamuuseum kas sa, kas see muuseum on nagu maja  või on nagu terve metsmuuseum? No muuseum on ikkagi maja, kus on mets sisse toodud Nii see peab suur olema ju. Vana mõisaaegne maja mis seal siis näha,  seal on kõik seal. On kõik, mis metsas on? Puud ja. Ja jah, on puid ja sa samalt ka natukene ja,  aga seal on igasuguseid metsa, metsa hooldamise,  vana aja ja uue maja masinaid ja, ja siis on metsa looduses  ka hästi, palju seal on neid topiseid on seal rohkem. Praegu on üldiselt rahuaeg, me siin rääkisime Tartu rahust. Ja täna on Tartu rahu aastapäeva veebruaris on ju metsas  ka rahulik, et mis toimub metsas. Metsas on jah selline kaunis rahulik aeg,  no muidugi hundid ja rebased, neil on pulmaaeg praegu,  aga need on ainukesed loomad sedasi. Aga teistel on ikka väga oluline see, et kevadine elus püsis  ja see tähendab, et peab soe olema ja peab süüa kuskilt saama. Aga aga mis loomad siis praegu need loomad,  kes on talveunes, nemad ikkagi praegu kõik magavad. Nemad magavad need talveunes olevad loomad,  nemad läksid juba seal oktoobrikuus jäid magama,  nii nagu siilgi magab i niimoodi, et ega teda üles ajada ei saa. Ja magab kuni kevadeni välja. Aga kui on noh, ütleme selline, et noh, meil on siin  viimastel aastatel olnud, et kord on lumi maas,  siis ei ole, siis on plussid, siis on miinus,  et kuidas see nagu siis loomadele mõjukas,  kes see nii-öelda talveunes siis on, et kas nad ärkavad üles  või ega see, kuidas see neil Need loomad, kes nüüd talveunes on või taliuinakus,  on nagu karu või näiteks mäger või et ega neil ikkagi,  kui nad talvel nüüd üles ärkaksid, neil on süüa vaja,  aga süüa kuskilt sellest hoolimata, et ilm soojaks läks. Ega neile sellist sobivat sööki kuskilt võtta ei ole  ja ega nad üles ei tohi ärgata, et see oleks nende jaoks  ikka suur õnnetus, kui nad üles ärkavad. Aga kuidas see ilmastiku kui selline, siis loomi mõjutab,  meie vaatame näiteks kalendris, eks ole,  on jaanuar või veebruar või on, ma ei tea,  suvi või on talv, aga kas loomad siis saavad kliimas informatsiooni,  et kui näiteks siin mõned aastad tagasi tuli juunis tuli  lumi maha või et kui meil on mustad jõulud,  kas on, siis sega ka loomade sellist elu,  kas nad mõtlevad siis ka hakkavad näiteks juunis magama minema,  kui lund hakkab sadama? Ei, see suvine lumi neid ei sega, natukene,  võib-olla üllatab, aga talvel, kui ilmad soojad  ja ega seal noh, valge jänes, on see selline loom,  kes läheb talveks valgeks. Vahetab oma karva täiesti valgeks ja kui lund maha ei tule,  nii nagu aastasadu või aastatuhandeid on olnud,  et eks ta on tal natukene keerulisem on,  ta paistab välja. See vahetamine on see, et nii nagu inimesedki,  et kui on suvel suveilm, siis käiakse kergemas riides  ja kui on talvel külm ilm, pannakse paksemad riided seljas selga,  siis kõikidel loomadel on küll sedasi, et on suvekarv  ja talvekarv. Vahepeal nad ajavad selle karva nii-öelda siis. Just on mantlivahetuse aeg, tähendab, kevadel võetakse õhem,  tähendab, see paks talvekarv tuleb seljast ära just paks see,  et kas ta läheb heledamaks või valgeks näiteks. Et see, see on mõnel üksiku liigil sedasi,  aga igal juhul karv on paksem, talvel ja suvel on õhe. Aga põhimõtteliselt siilil on kergem ta tema nuinakus,  ta ei pea vahetama. Siil magab talveund, aga tema ei pea vahetama tõesti,  et see. Okkane karm, mis tal seljas on, see on tal kogu aeg. Aga ega tal selle poolest kergem ei ole,  sellepärast ta peab sügisel ikkagi ennast väga palju  rammusamaks sööma. Kuskil kolmandiku jagu on ta kevadel noh,  peaaegu poole on ta kevadel kergem, et ega see  ka kerge ei ole, pika-pika une ja jah, ja ta peab otsima  endale väga sellise kindla magamiskoha, see on niisuguse  kulu ja heinasodi sees kuskil tiheda põõsa või,  või auhunniku all, et et ega seal näiteks see,  kui tihti juhtub vihma sadama, siis võib siilipesa katus  läbi joosta ja, ja selle tagajärjel siil võib ära külmetada ennast. Ahah, see siis niiskus ja Niiskus, jah, ja, ja siis, kui juhtub külmetama uuesti  või ilm külmaks minema, et siis, siis võib siiliga saada. Aga võtame näiteks sellise asja, et kui jänes ei soovi  vahetada karva, et siis ta läheb lihtsalt soojemale maale  läbi Läti, Leedu, Poola. Nii. Nendel loomadel ei ole, nad tikuvad küll tihtilugu minema,  justkui soojad talved on või üldse kliima soojemaks läheb,  tikuvad põhja poole minema. Aga siis, kui jälle mõne aasta pärast juhtub korralik talv tulema,  vot siis nad on hädas. Nii et ta tahab ikka korraliku aastaaegade vahetamist. Jah, see, kui see koht, kui sa harjunud elama oled,  et see on ikka õige elukoht. Aga linnud liiguvad küll, ma olen kuulnud nagu,  et näiteks Soome künnivaresed tulevad meile  ja meie omad liiguvad edasi, on see nagu tõsi? See on paljudel lindudel sedasi just et ja et kuna sealt see  asi hakkab seal põhja poolt pihta, et sellepärast,  et need, kes kõige kaugemal põhjas elavad,  neil läheb seal elamine igal juhul keeruliseks  ja nemad peavad tulema veidikene lõuna poole. Aga siis juhtub sedasi, et seal olid ju keegi ees juba  ja vot nemad lähevad siis jälle natukene lõuna poole,  nii, niimoodi minnakse kõik. Niisugune doominoefekt jah, natukene küll sedamoodi. Aga mul on selline küsimus, me oleme siin lastetoas aastate  jooksul palju rääkinud sellest, et käiakse loomi toitmas  talvel ja eriti eks ole, ja tänapäeval see on,  selline, seda teevad, no lapsed, perekonnad,  jahimehed aitavad siis toita raskel ajal loomi,  aga see ei ole ju tegelikult alati niimoodi olnud,  see on viimaste aastate selline komme, et näiteks 100 aastat  tagasi ei olnud inimestel sellist kommet,  et käidi metsas loomi toitmas, kas see on kuidagi  ka loomade? On see loomadele väga vajalik, siis praegusel ajal vanasti  ei olnud või, või miks on tekkinud selle järgi vajadus? No päris vanasti siis, kui inimesed üldse ei toimetanud,  siis pidid loomad oma pead hakkama saama ja,  ja täpselt niimoodi, vot sealt ongi need asjad välja arenenud. Osa loomi on siis põhjamaa loomad, osa loomi on lõunamaa  loomad ja elavadki seal, kus nad on harjunud elama. Nüüd, kui minna näiteks selle selle võrdluse juurde,  et mis oli 100 aastat tagasi või näiteks 200 aastat tagasi  siis päris üks ühele see nüüd tänapäeva võrrelda ei ole,  et ei toidetud, vanal ajal oli, taludes olid hobused,  olid lehmad, olid lambad ja nendele tehti heina. No seda see vot tollel ajal oli võib-olla isegi seda talvist  niisugust lisatoitu näiteks jänesele või,  või noh, metskitsele kui muidugi metskits on meil selline,  kes on tegelikult selline lõuna poolt natukene aegade  jooksul siia pole tulnud ja kui juhtubki jälle selline  korralik talv olema, et siis metskitsed on ikka puhta hädas. Lumi on liiga paks ja süüa kätte ei saa. Et, et see on jälle täpselt niimoodi, et kuidas,  kuidas seda siis nüüd vaadata. Aga see lisasööt peab ikkagi olema lisasööt,  et siis kui tõesti on raske, et siis on seda vaja. Mina mõtlen näiteks raske on siis vaata kui nagu on lumi,  eks ole ja siis on näiteks sulailm, ta sulatab nagu lumele  sellise valusa koorikukese peale ja kui kitseke astub sinna  koorikust läbi, ta saab ju haiget jalale. See on küll metskitse juures sedasi, aga näiteks  valgejänesel või halljänesel või rebasel või. Tema ei, nemad ju nemad püsivad lume peal,  nad nüüd on. Tal on küünte all on. Hästi paks selline nagu no päris jah, padi. Ja ta on, neil on veel eraldi ja ta liigutab,  ei liigu. Mina liigutasin. Ma ehmatasin, et ta on elus, tead. Oh, sa jutt kui vabandust. Tal on seal küünistall, siis veel suuremad padjake,  seal. Tal tuleb see talvine karv, samamoodi on metsnuhisel  ja Ilvesel ja no nendel paistab kõige paremini välja,  tal tuleb ikkagi talv, läheb pea kolmandiku jagu laiemaks. Et see kannab siis Suusa see täpselt nagu räätsamatk, timu,  räätsamaa samamoodi sul võivad asjad on räätsad on all  ja siis sul on siis sa ei vaju nii kergesti läbi,  kitsedel on, eks teravad krõps läbi. Ja ja siis see terav kooriku serv, see teeb jalga. Ma tahtsin oma arutlusega sinna jõuda, et äkki me  siis peaksime nagu toitu viima, et kui selline rasv Väga raske jah, jah, aga kas see võib siis teha  ka näiteks tagurpidi nii-öelda teene halvas mõttes teene  siis loomadele, kui ei ole nii karuteen,  kui ei ole näiteks nii halb ilmastik, aga viiakse tohutult  palju toitu, siis loom harjub ära sellega,  et ta saab toitu kuskil. Seal loomade juure lindude juures see on probleem,  et linnud ei taipa halbade ilmade eest lõuna poole ära,  nii nagu süüa on. Aga loomadel ta võib-olla nii nii oluline ei ole kui just see,  et see toit oleks õige, selline selline toit,  mis, mis, mida loom on harjunud sööma, et kui viia talvel  külmaga näiteks nüüd sellist noh, näiteks kapsast metsa,  et see kapsas jäätub ära. Et see võib ju tunduda algul, et noh, et natukene söön,  aga kui see on ainukene toit, mis tal võtta on,  siis ta sööb seda külma asja endal mao täis  ja see võib jälle talle Ohtlik olla? Aga mis on need head asjad, mida võiks siis näiteks talvel  loomadele viia? Noh, ükski loom ju heina endale teha ei oska  ja et see kuiv hein on ikkagi selline noh,  hädaaja toit, aga vanal ajal on tehtud siis,  kui veel saunavihtu tehti ja siis tehti lehisvihtu  lammastele näiteks sellist toitu küll loomadele sobib väga  hästi süüa. Aga lindudele saia ei tohi viia, eks seda peab  ka alati lastele meelde tulema. See on ikkagi inimese toit. Sest nad ei ole harjunud seda seedima. Lapsed on ja lindudega on ikka väga oluline,  me oleme seda lastetoas ka siin meelde tuletanud. On väga oluline, et kui te ühe korra juba lindudele süüa viite,  siis lind harjub sellega ära ja siis te peate kogu aeg  ilusti toitu neile viima. See on jah selline asi, et loomadel on ta täpselt samamoodi,  kui on ikkagi raske aeg, siis et kui ta kuskile jääb sööma  sööda koha peale jäävad need, on need siis metssead  või metskitsed või noh, jänesed käivad ka seal hea meelega,  et siis see toit peaks ikka kuni kevadeni seal kogu aeg ikka  saada olema, seda ei pea palju olema. Aga just, et tal tal see hädapärane oleks võtta sealt ja,  ja siis nad elavad ilusti kevadeni välja. Vaata Peeter, meil on siin lastetoas üks selline sahtel,  näiteks kus jutal ühel minu sõbral on igasuguseid asju,  noh, ta kogub sinna iga ka toiduasju on tal šokolaadi  näiteks on seal olnud ja kas loomadel on  ka minisugune sahtel või saher? On ikka näiteks need loomad, kes nüüd talveunes on  või taliunnakus on, nemad korjavad omale ikkagi naha vahele  kõik selle. Jah, nagu siil, ta sööb ennast hästi palju rammusamaks ja,  ja, ja siis selle selle rasvavaru peal elab  siis kevadine välja. Jänes otsib sellise metsa aluse, kus talle sobivat toitu  kõige rohkem on, et tema endale koguma ei hakka. Tihtilugu räägitakse ju oravast, kes endale sinna sellised  väiksed talvevarud teeb. Aga kõik hiired, kes metsas elavad, kõik korjavad endale  talvevaru ja näiteks üks selline vahva loom,  kes talvevaru korjab, on kobras. Sellest harva teatakse, aga kopratoit on ju puuoksad. Oot, oota, kobras on see, kes närib puid  ja ehita tamme. Ja tema, tema siis on nii tubli, et terve perega koos teised loomad,  kes korjavad, korjavad ikkagi üksikult enda jaoks aga tema  korjab terve perega koos, tõstavad vee ülesse jõe vee kraavi  peal ja sinna vette korjavad siis sügisel parasjagu sellise  suure suure hunniku puu ja põõsaoksi, mida  siis käivad, kui jää peale tuleb, käivad sealt jää alt,  siis järjest aga võtavad ja söövad rahulikult,  neil on väga korralik talvevaru varutud. No nii, kallid lapsed, ma arvan, et me saime täna väga palju targemaks,  kuidas loomad metsas käituvad, kuidas nad neil talvel on  ja siis me siit lastetoast omalt poolt soovime,  et loomadele jätkuks ikka süüa metsas ja et nad jõuaks  ilusti kevadi ära oodata ja olgu aitaa.
